ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ettekanne ERRi nõukogus 14.06.2016

17.06.2016 19:27

Tagasiside ja ajakirjanduseetika teemad.
Käsitletav periood: jaanuar kuni mai 2016

*Kaebus ajakirjanduseetika koodeksi ja ERRi Hea Tava rikkumise kohta

17.02.2016 ETV Pealtnägija loo „"Kohtuseinte vahel areneb värvika petturi pankrot" kohta esitas kaebuse ettevõtja Martin Napa.
Martin Napa kaebas Eesti ajakirjanduseetika koodeksi ja ERRi Hea Tava rikkumise peale, heites ette paljude eetikakoodeksi punktide ja enamiku ERRi Hea Tava sätete rikkumist. 22.02 kaebuse saatis Napa Pressinõukogusse, kust see suunati ERRi. 8.03 saatis Napa täiendava kaebuse ERRi („28 nummerdatud küsimust”). 7.04.2016 tegi ajakirjanduseetika nõunik lahendi, et rikkumisi ei ole. 10.05.2016 teatas Martin Napa, et apelleerib otsuse ja soovib kaebuse uuesti läbivaatamist Pressinõukogus. Pressinõukogu menetluse aeg ei ole hetkel teada.
Kaebaja heidab ette, et loo autor Mihkel Kärmas jättis talle liiga vähe aega oma seisukoha kujundamiseks ja oma toetajate kaasamiseks. Samuti heidab Napa ette, et tema seisukohti on ebapiisavalt esitatud, tekitades sellega ühekülgse käsitluse. Kaebuses sisaldub hulgaliselt vaidlustusi detailsete faktiväidete osas.
Hinnang: Pealtnägija pakkus Martin Napale võimalusi oma seisukohad intervjuu vormis välja öelda, kuid ta loobus. Napa kirjalikest seisukohtadest esitati saates kõige asjakohasemad ja olulisemad. Intervjuust keeldumine on inimese valik, ent siis ei ole ka põhjust teha ajakirjandusele etteheiteid loo sisu ja vormi osas. Nädal aega aktiivset suhtlust ajakirjaniku ja allika vahel on piisav; lisaks varasemad kontaktid samal teemal, mis algasid juba 2015.a. aprillis.
Napa tegi etteheiteid ka info kogumise viiside kohta (telefonikõne loata salvestamine; varjatud kaamera).
Hinnang: uurides vastuolulisi teemasid, on ajakirjanikul mõnikord alust arvata, et tal ei õnnestu tavapärase intervjuu käigus saada informatsiooni, mida oleks avalikkusel õigus teada. Üldine ajakirjanduseetika reegel on, et ajakirjanik tutvustab end ja teatab, millise saate või väljaande jaoks ta infot kogub. Need tingimused olid antud juhul täidetud. Samuti on hea tava, et ajakirjanik teatab allikale oma soovist vestlust salvestada. Aga antud juhul oli tegemist erandiga (avalik huvi Napaga seotud juhtumite suhtes), mille käigus ei kahjustatud ülemääraselt kaebaja õigusi. Varjatud kaameraga tehtud salvestusi Napa ja võlgade väljanõudja kohtumistest otsustas saate toimetaja eetrisse lasta lähtuvalt ülekaalukast avalikust huvist antud teemakäsitluse realiseerimisel.
Napa heitis ette, et uudised, arvamused ja oletused olid segatud; saatejuht esitas subjektiivseid seisukohti.
Hinnang: uudistesaates kehtib põhimõte, et saatejuht või loo autor ei esita oma seisukohti loo suhtes. Antud lugu ei ole žanriliselt aga uudislugu, vaid uuriva ajakirjanduse lugu telemagasinis Pealtnägija. Selle žanri juurde kuulub ka hinnangute andmine ja värvikam keelekasutus, mis peavad tuginema loos esitatud faktidele, nagu ka antud juhul oli. Hinnangud ja kirjeldused põhinesid loos esitatud faktidel, samuti rikkalikult kogutud lisamaterjalil.
Kokkuvõtteks: Martin Napa jättis vastu võtmata Pealtnägija poolt pakutud mitmed võimalused oma seisukohtade esitamiseks. Loo tegemiseks oli ülekaalukas avalik huvi, kuna tegemist on vastuolulise juhtumiga ühest Eesti suurimast eraisiku pankrotist. Pealtnägija toimetus on loo tegemisel järginud Eesti ajakirjanduseetika koodeksit ja ERRi Hea Tava. Endiselt on jõus toimetuse pakkumine anda saatele intervjuu. Loo autoril ei ole põhjust esitada saates avalikku vabandust. Samuti pole alust kõrvaldada antud lugu ERRi koduleheküljelt.

*Poliitiline tasakaal erakondade kaupa ETV Foorumi saates

EKRE esitas 9.02.2016 pretensiooni, et Foorumi saates on 2016.a. alguses näidatud EKRE suhtes üles vaenulikku kallutatust. Aasta algusest toimunud viies Foorumi saates on EKRE saanud osalusvõimaluse vaid ühes saates, samal ajal kui Vabaerakond on esinenud 5 korral, SDE ja IRL 4 korral jne.
Hinnang: üldjuhul on saates esindatud kuuest parlamendierakonnast neli. Saatejuht Andres Kuuse selgituse kohaselt valib toimetus esinejate koosseisu vastavalt teemale. Kellelgi ei ole püsivat kutset.
Minu hinnangul ei ole matemaatiliselt võrdne esindatus vajalik ega mõeldav, eriti vaid viie saate põhjal. Kui hooaja lõpuks selgub, et mõni Riigikogus esindatud erakond on teistest märkimisväärselt vähem esindatud, on see kindlasti aluseks neid põhjusi analüüsida. Aasta esimese viie nädala põhja pole alust teha põhjapanevaid järeldusi tasakaalustatuse kohta, kuigi EKRE alaesindatus paistab silma.

*ETV Foorumi saate ekspertide tasakaalustatusest

6.01.2016 Foorumi saate kohta laekus mitu kaebust, kus heideti ette ekspertide ühekülgsust, mis kaebajate arvates raamistab kogu debati üheülbaliselt. Ekspertlauas olid Teenusmajanduse Koja juht Evelyn Sepp ja EPL arvamustoimetuse juht Krister Paris, saates käsitleti presidendivalimisi, immigratsioonipoliitikat ja kooseluseadust.
Näiteid kaebustest:
-Ekspertideks oli valitud kaks „ülisallivat” isikut, kes esitasid immigrantide ja kooseluseaduse teemal väga ühekülgseid seisukohti. Kas ei peaks ekspertidena olema kaasatud oma ala asjatundjad, mitte mingi teema aktivistid? Mõlemad (Sepp ja Paris) on ju avalikkusele teada kui padutolerantsete vaadete esindajad. ERR-i kohustus on esitada ikkagi tasakaalustatud lähenemist, nüüd oli ekspertide lauas ühekülgne propaganda.
-Kas selline asi on kooskõlas ERR-i usaldusväärsuse, vaadete paljususe ja professionaalsuse põhimõtetega? Kuidas üldse ERR määratleb sõna „ekspert” tähenduse? Kokkuvõttes teeb ERR niimoodi tegutsedes kahju iseendale — paljud inimesed näevad niisugused manipulatsioonid läbi ja lihtsalt naervad toimuva üle.
-Ekspert tähendab asjatundja. Aga mis ekspert on Evelyn Sepp pagulaste ja kooselu teemal? Öelge siis, et seal istuvad arvajad või propagandistid, aga mitte eksperdid!
Hinnang: kooseluseadus ja rändekriis ei olnud sugugi ainsad teemad, seetõttu pole põhjust vaadelda arvamuslauas istunud saatekülalisi kui inimesi, kes olid kutsutud kommenteerima vaid immigratsioonipoliitikat ja kooseluseadust. Saatejuht Andres Kuusk pidas oma sõnul ekspertidena kaasatud inimesi asjakohaseks, sest üks on üleriikliku ajalehe arvamustoimetuse juht ning teine endine poliitik ja teenusmajanduse koja juht.
Minu hinnangul on küsimus eelkõige selles, kuidas kasutame sõna „ekspert”. Antud saate puhul oli tegemist pigem arvamuslauaga, mitte ekspertide lauaga vms. „Arvamuslaud” on ka mõiste, mida toimetus kasutab saate kodulehel. Foorumi saate põhirõhk on siiski parlamendipoliitikutel, kes omavahel väitlevad ja oma seisukohti esitavad. Seetõttu pole põhjust liigselt tähtsustada arvamuslauas istujate seisukohti ja rolli. Samas on tõsiasi, et 6.01 saates ekspertidena esitletud isikute seisukohad immigratsiooni ja kooseluseaduse teemal olid etteaimatavalt ühtemoodi. Mitmekesisem valik arvamuslauas oleks saatele kasuks tulnud. Vaadete paljusus oli aga hästi esindatud saate peategelaste – parlamendipoliitikute - väitluse kaudu.

*Presidendivalimiste kajastusest

Kuna presidendikandidaatide ülesseadmise korra kohaselt registreeritakse kandidaadid vahetult enne valimispäeva, tekitab kuulajates-vaatajate küsimusi, kas ERRi saadetes eelistatakse mõnda kandidaadiks pürgijat. Kuna ametlikke kandidaate pole, on otsustus toimetuste käes, keda ja kui palju kajastada. Presidendivalimiste kajastamise reeglid ERRis hakkavad kehtima paar päeva enne valimisi 29. augustil, sest puudulik valimisseadus teisiti ei võimalda. Seni rakendab ERR tavapäraseid tasakaalustatuse ja erapooletuse printsiipe.
Loodetavalt muudetakse presidendivalimiste seadust pärast valimisi, et kandidaatide registreerimine toimuks mõistliku aja jooksul enne valimispäeva. See aitaks vähendada spekulatiivsuse elementi praeguses kajastuses.

*Kriitika intervjueerimise stiili kohta 27.04.2016 ETV Ringvaate saates.

Vaatajate kriitika, et saatejuht Marko Reikop käitus lubamatult agressiivselt ja tendentslikult saatekülalisega, kelleks oli EKRE juht Mart Helme. Külaline ei saanud küsimustele vastama hakata, kui saatejuht teda juba korduvalt katkestas.
Saate vastutava toimetaja sõnul oli tegu oli tavapärase poliitiku intervjuuga, kus teravus on vajalik.
Hinnang: Seda intervjuud tavapäraseks nimetada ei saa. ERRi Hea Tava näeb ette teatud nõudeid intervjueerimise kohta. Antud juhul ei järgitud põhimõtet, et saatekülalisi tuleb kohelda õiglaselt ning saatejuht peab hoiduma liigsest emotsioonist. Teravus poliitilistes intervjuudes on põhjendatud, aga siin oli intervjuu esimene pool ülemääraselt agressiivses võtmes, mis segas jälgimist ja jätab eelarvamusliku mulje.

*Raadio jutusaated

1) Maailmavaateline kriitika Vikerraadio Rahva teenrite saate kohta.
Mõnede kuulajate arvates on saade jätkuvalt tasakaalust väljas, sest roteeruvas esinejate ringis on puudu konservatiivsete vaadete esindaja.
Raadiokuulaja tagasiside näide: Praegu on Rahva teenrid rängalt tasakaalus väljas. Viige tasakaalu! Võtke saatesse ka ajakirjanik, kes esindaks meie laia üldsuse seisukohti, mitte ei esita sallivuspropagandat, mis on avalikkusele vastuvõetamatu. Kutsuge saatesse rahvuskonservatiivsete vaadetega ajakirjanik, siis saame rääkida sellest, et ERR vähemalt liigub tasakaalustatuse poole. Praegu läheb mäng ikka väga ühte väravasse.
Tagasiside edastatud Vikerraadio peatoimetajale, et saates esinejate ring kataks laia spektrit, kaasa arvatud rahvuskonservatiivne vaade.

2) Poliitiliste eelistuste esitamine.
Kuulajate etteheited, kui saatejuhid hakkavad jagama konkreetseid valimissoovitusi või esinevad kuulajate arvates liiga ideologiseeritult.
Soovitus: poliitikuid võib kritiseerida ja nende tegevuse nõrku kohti analüüsida, aga saatejuhid peavad hoiduma üleskutsete tegemisest, keda valida ja keda mitte. Samuti hoida aruteludes analüütilist, mitte ideologiseeritud joont.

*Etteheited homopropaganda kohta

Seksuaalvähemuste teemalised saated või intervjuud kutsuvad esile kaebusi selle temaatika üleliigses või idealiseeritud käsitluses.Näiteks 10.02.2016 ETV kava kohta oli mitu etteheidet, et ETV tegeleb homopropagandaga:

1.Ringvaade 10.02.2016 kl 19 „Mart Haber ja Taivo Piller koosellusid”

2. „Eesti lood: Sihtpunkt - olla õnnelik” 10.02.2016 kl 22.40. Dokumentaalfilm räägib kahest mehest - Rainist ja Andresest -, kes on eneseteostuse ja õnne otsinguil.
Hinnang: ETV peatoimetaja selgitas, et kahe teemakäsitluse sattumine samale õhtule oli suur juhus ning teistsuguse orientatsiooniga inimestele sõna andmine ei ole homopropaganda.
Ringvaade on päevakajasaade, mis peegeldab jooksvaid sündmusi, sealhulgas ka kooseluseaduse ümber käivaid arutelusid. Esimesed kooselulepingu sõlmijad on mõistetavalt avalikkuse huviorbiidis (uudislikkuse kriteerium).

*Reklaam saadetes, programmides

a) Reklaam ettevõttele, film „Viies võim” ETVs 19.05.2016
Ajakirjanduseetika nõuniku tähelepanek, samuti mitmete vaatajate kriitika, et tegemist oli reklaamfilmiga, aga reklaam ERRis lubatud ei ole.
Väljaspool ERRi toodetud filmi „Viies võim” tutvustuses on öeldud: „Eesti esimene suhtekorraldusest tehtud dokumentaalfilm näitab ühe Eesti kommunikatsioonibüroo igapäevategemisi selle töötajate pilgu läbi. /.../ Film valmis „Powerhouse“ kommunikatsioonibüroo 15. sünnipäevaks.”
ETV peatoimetaja Heidi Pruuli kinnitusel ei ole ERR filmi tootmiskulusid tasunud, samuti pole ETV-lt eetriaega ostetud. ETV otsustas filmi näidata, et anda ülevaade sellest, kuidas üks suhtekorraldusfirma töötab, selgitas Pruuli.
Minu hinnangul mõjub film reklaamfilmina ühele kommunikatsioonibüroole. Väljaöeldud eesmärk on küll asjakohane: tutvustada suhtekorralduse valdkonda ühe ettevõtte näitel. Nagu tutvustuses öeldakse, on tegemist kommunikatsioonibüroo sünnipäevafilmiga.
Probleem on aga selles, et see film oli ETV eetris. ERRil kui avalik-õiguslikul kanalil on kohustus hoiduda reklaamist. Antud film käsitles ühte ettevõtet kriitikavabalt ja ilma piisava autoripoolse distantsita. Filmi stsenarist on filmis käsitletud büroo juht ise. Intervjueeritavate nimetiitridki kandsid ettevõtte kollast logo.
Kuigi filmi ei teinud ETV, vaid filmitootja väljastpoolt ETVd, on lõplik vastutus standardite järgimise eest ikkagi ERRil. Praegu läks eetrisse reklaamfilmilik lugu.
Edaspidi tuleb hoolikamalt jälgida ka väljaspool ERRi toodetud materjali vastavust avalik-õiguslikule kanalile seatud ootustele ja standarditele.

b) Prillitoos: puhastusvahendi antireklaam konkurentfirma poolt
Kaebus puhastusvahendite tootjalt Reckitt Benckiser Group Plc, et 14.02.2016 saates esitas nende konkurendi Mayeri Industries AS esindaja valeinformatsiooni ja halvustavaid hinnanguid kaebaja toote Calgon kohta. Konkurent väitis, et Calgon ei toimi katlakivi eemaldajana ning et selleks otstarbeks on vaja osta eraldi toode, samuti esitati muud valeteavet.
Hinnang: saatelõik oli halvasti ette valmistatud. Saates sai esineda ühe firma esindaja, kes kritiseeris ühe konkurendi konkreetset toodet. See oli ühekülgne lähenemine. Prillitoosi saatejuht esitas 13.03.2016 saates paranduse, millega kaebaja rahuldus.
Õppetund edasiseks: tarbijateemade puhul on otstarbekas kasutada neutraalset allikat. Antud juhul puhastustarvete müügi eksperti, kes tegeleb võimalikult laia valikuga ega esinda vaid ühte või kahte tootjat. Siis on minimeeritud reklaami või antireklaami oht.

c) Kas reklaam Teliale 14.02.2016 Prillitoosis?
Vaataja kaebab, et saates tehti Teliale reklaami, andes võimaluse, et Telia Eesti juhatuse liige Piret Mürk-Dubout saab tutvustada eraettevõtte teenuste portfelli ja vastata küsimustele firma nime muutuse kohta, mille kommunikeerimine peab olema ettevõtte enda kuludega kaetud.
Hinnang: 14.02 Prillitoosi saates käsitles toimetus Telia teemat seoses sellega, et mitmed vaatajad olid sel teemal küsimusi esitanud. Saatelõigu näol oli tegemist peamiselt rahustava info edastamisega olemasolevatele klientidele, mitte aktiivse müügitegevusega. Veidi oli sees ka tooteportfelli tutvustust, aga intervjuu pearõhk oli siiski tarbijate rahustamisel, et nemad ei pea seoses ettevõtte nime muutusega midagi tegema. Kuna ERRis kommertsreklaami ei ole, siis on ka ERRi jälgijatele vaja teatud infot esitada, tehes seda intervjuude või lugude vormis. Prillitoosi intervjuu vorm ei olnud selline, mida nimetada kommertsreklaamiks.

d) ETV+ sotsiaalmeedia postitused tarbijarubriigi auhindade kohta.
Reklaamist hoidumise vajadust selgitas ka ajakirjanduseetika nõuniku artikkel ERRi Siselehe mainumbris.

*Faktivead. Mõnd näited:

a) MTÜ Vene Muuseum vs venekeelne AK 2.05.2016 uudislugu Toompeal avatud näitusest.
MTÜ Vene Muuseum esitas kaebuse, kuna loos esitati valeinformatsiooni näituse korraldaja kohta. Toompea lossis avatud näituse korraldas MTÜ Vene Muuseum, mitte aga Tallinna Vene Muuseum, mis on hoopis teine asutus.
Venekeelse AK toimetuse juhataja sõnul ei olnud tegemist pahatahtliku informatsiooni moonutamisega.
Hinnang: AK uudisloos esitati ebaõiget informatsiooni näituse korraldaja kohta. Kuna Eestis eksisteerib kaks asutust, MTÜ Vene Muuseum ja Tallinna Vene Muuseum (likvideerimisel), on ajakirjandusel oluline esitada nende nimed täpselt, mitte neid suupärasemaks tehes või mugandades. AK avaldas paranduse ja vabandas.

b) Uudislugu portaalis 2016.a. aprillis, kus vangistatud isiku kohta esitati valeinfot kuriteo kohta, milles ta tegelikult õigeks oli mõistetud. Viga parandatud ja vabandatud; rahaline nõue rahuldamata jäetud.

c) Uudislugu portaalis „Siseministri meilikasti lukustanud IT-spetsialisti õigeksmõistmine jõustus”(19.05.2016); hiljem parandatud „Siseministri meilikasti lukustamises süüdistatud IT-spetsialisti õigeksmõistmine jõustus”. Sama viga oli läbivalt ka artiklis, mis põhines prokuratuuri süüdistusel, jättes arvestamata kohtuotsuse.

d) Uudislugu portaalis ”President Ilves: Savisaar tahab teha Eestist oblastit” 30.11.2015 sisaldas vigast tsitaati Edgar Savisaare kõnest seoses lahtisidumisega Eesti õigussüsteemist. Õige tsitaat on: „Meie kavandatav põhikirja muudatus seob lahti Keskerakonda kuuluvuse Eesti õigussüsteemist.”

*Kaebused seoses ERRi kultuuriportaalis 15.04.2016 avaldatud Toomas Aru kirjutisega „EKRE kahekõne rahvaga”.

Mitmed lugejad avaldasid pahameelt, et ERR on avaldanud portaalis ebaväärika materjali, millega rikutakse ERRi Head Tava, sest tegemist on tasakaalustatuse ja erapooletuse nõuete rikkumisega, mõnitades opositsioonipoliitikut.
Hinnang: ERRi portaali kultuuritoimetuse vastutav toimetaja Valner Valme selgitas, et materjal avaldati, kuna tegemist on „kirjandusklassika tsiteerimisega, mitte vulgaarsusega”.
Ajakirjanduseetika nõuniku arvamuse kohaselt tasakaalustatuse nõue selletüübilisele materjalile ei laiene. Edaspidi on vaja ERRi uudisteportaalis selgemini eristada uudised ja pikemad kultuurikäsitlused (koos kunstilise loominguga). Uudistelindis ilmuksid otseselt uudisväärtuslikud lood. Pikemad kultuurikäsitlused ja retsensioonid ning kirjandusliku loomingu valdkonda kuuluv materjal oleks kultuuriportaalis. Selgem žanriline eristamine aitaks vähendada võimalikke eksitavaid tõlgendusi portaalis ilmuva materjali kohta. Ka antud kirjutise juures oleks võinud olla viide, et tegemist on Daniil Harmsi teksti „Neli näidet selle kohta, kuidas uus idee rabab inimest, kes pole selleks ette valmistunud” töötlusega.

*Etteheited AK Nädala „Kommentaarideta” rubriigi kohta 22.05.2016, kus näidati konverentsisaalis unega võitlevat poliitikut. Mõned vaatajad pidasid seda lõiku sobimatuks ERRi, sest see oli nende meelest inimest halvustav ja mõnitav. AK toimetuse juhi sõnul on rubriigi näol tegemist saate kergema lõpuakordiga.
Antud lõigu juhatas sisse sõbralik kommentaar. Poliitik ise oli varem sotsiaalmeedias selgitanud, et konverentsile eelnes pikaleveninud lennureis Ameerikast. Soovitus võtta nimetatud rubriiki kergemalt.

*Isikuandmete eemaldamise palved – pidev menetlus.

*Eesti Laulu 20.02.2016 poolfinaali vahesketš seapeadega

Mitmed kirjad, kus kritiseeriti veriste seapeadega vaheklippi, mida peeti ebahumaanseks, loomade väärikust alandavaks, väga halva maitse näiteks jms.
ETV meelelahutussaadete toimetaja Mart Normet edastas kaebuse esitajatele vabanduse.
Hinnang: üks osa probleemist oli selles, et ETV esitles rekvisiitide sättimist avalikult. Selle ettevalmistava faasi kajastamine online meedias tekitas enne saadet pahameeletormi, mis jätkus hiljem.

*Küsimused, miks Eesti Laulu ingliskeelsetel lugudel ei ole eestikeelseid tõlkeid.

*Läbiv teema: vaatajate-kuulajate arvamusavaldused, et liigselt on sõjapaanikat (BBC film „Kolmas maailmasõda”, uudislood jms)

*Uute eetrihäälte ettevalmistuse tase

Enda tähelepanekud, ka kuulajate tagasiside, kui eetrisse tulevad uued töötajad, kelle puhul kostab välja häälekoolituse ja eetrikogemuse puudumine. Mitte eksperimenteerida eetris; suunata häälekoolitusele; kaasata häälekoolitajat valikuprotsessi. Muidu kannatab eetrikvaliteet liigselt.

*Subtiitrid katkevad või on kauem kui vaja

Jätkuvad kaebused subtiitrite katkemise või muidu ebakvaliteetse edastuse kohta. Sageli arvavad vaatajad, et viga on tõlketoimetuses, kes ei suuda tööd korrektselt teha.

Näide: „Tahaks märkuse teha ETV poolt edastatavate seriaalide eestikeelsete subtiitrite kohta. Pehmelt öeldes tõlgitakse üle ühe lause ja tänu sellele jääb väga palju arusaamatuks, mis seriaalis toimub. Probleem on praktiliselt kõigi ETV poolt edastatavate seriaalidega. Paluks asi käsile võtta ja kas lõpetada täielikult tõlkimine või teha seda korralikult.”

Näide 2: „Miks filmide subtiitrid on puudulikud? Kõik inimesed ei oska inglise keelt. Väga häiriv on ETV häid filme vaadata.”
Selgitatud, et digitelevisiooni valitavate subtiitritega võib olla vastuvõtuprobleeme. ERR on teadlik, et mõningatel teleritel ja digiboksidel on kahjuks subtiitrite korrektse kuvamisega probleeme. Näiteks jäävad subtiitrid vahele, ilmuvad vaid silmapilguks või jäävad ekraanile kauemaks kui ette nähtud. Probleemide lahendamiseks pöörduda teenusepakkujate poole.
„Sundpealelugemise” üle kurtvatele vaatajatele on selgitatud, et puldist saab valida subtiitreid või vaegnägijatele mõeldud kõnesüntesaatoriga pealelugemist, vastavalt vaataja soovile.
Küsimus: millised on ERRi võimalused subtiitrite kvaliteediprobleemiga toime tulla? Vaatajad ütlevad, et teiste kanalitega probleeme ei ole, seetõttu tundub neile ebaõiglane, et ainult ETV pärast peaksid nad ostma uue digiboksi või koguni uue televiisori.

Muud teematõstatused

*Toetuste märkimine ja avalikustamine

Seadus lubab ERRil vastu võtta sihtotstarbelisi annetusi või projektitoetusi konkreetsete saadete tegemiseks. Ent toetus peab olema saates alati ära näidatud. Samuti peab olema tagatud toimetuse sõltumatus materjali kokkupanemisel. Toetused tuleb avalikustada ka ERRi kodulehel vastavas registris, seda nõuab „ERRile tehtavate annetuste ning sihtotstarbeliste projektitoetuste arvelvõtmise ja avalikustamise kord”.
Toetuste avalikustamine ja saadete juures märkimine jätab soovida. 2016.a. aprillikuu seisuga ei kajastanud kodulehe register mitmeid toetusi, mis on leitavad küll vastavate fondide või sihtasutuste veebilehtedel. Saadete kodulehtedel on praktika varieeruv: mõnede saadete puhul on viide toetajale olemas, teistel mitte.
On vaja tagada, et info toetuste kohta oleks avaldatud ERRi kodulehel vastavas registris ning saadete kodulehtedel ja saadetes. See on vajalik ERRi ajakirjandusliku sõltumatuse ja läbipaistvuse huvides. Samuti nõuab toetuse avalikustamist ERRi kodulehel „ERRile tehtavate annetuste ning sihtotstarbeliste projektitoetuste arvelevõtmise ja avalikustamise kord”. 2016.a. maikuuks on olukord paranenud ja register täienenud. Saadetes on toetuste nimetamine olnud enamasti korrektselt vormistatud.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee
Tel 611 4117


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar