Eesti Vabariik 100

 

EV100 SERIAALIDE KONKURSILT LÄHEB EDASI NELI PROJEKTI


Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul ellu kutsutud teleseriaalide konkursile laekunud 27 projekti hulgast valiti eile välja neli, mis saavad 5000 eurot arendustoetust. Väljavalitud draamasarjade lõplike stsenaariumide esitamise tähtaeg on 31. oktoober 2016.

Seriaaliprojekti "1939" taga on menufilmi "1944" meeskond - produtsent Kristian Taskale ja režissöör Elmo Nüganenile on kirjutajana abiks kirjanik Tiit Aleksejev. Seriaal on poliitiline spioonipõnevik Eesti ajaloolistest sündmustest 1939. aastal, kus kõrgeima panuse, Eesti omariikluse peale hakkavad mängima Eesti, Vene ja ka Saksa salateenistused. Žürii leidis, et “1939” pakub vajaliku ajaloolise õppetunni ja aegadeülese temaatika kõrval ka hulgaliselt žanrilist põnevust ja ilmseid paralleele tänapäevaga.

Minevikust tulevikku viib projekt “Dharmahäkker”, mis räägib inimese identiteediprobleemidest ja küber-Eestist aastal 2035, mil läheb ühtäkki kaotsi globaalse suurfirma eestlasest juht. Otsingud viivad läbi tulevikuvisiooni Eestist ja selle elanikest. Projekti taga on mitmed kultuurimaastikul tuntud jõud nagu Peeter Jalakas, Peeter Laurits, Taavi Eelmaa ja Tarmo Jüristo. Produtsendid on Allfilm ja Von Krahli teater. Žürii hindas “Dharmahäkkeri” julget visiooni ja originaalset lähenemist.

Tarmo Jüristo on osaline veel ühes väljavalitud projektis “Hansapank”, mis räägib üleminekuajast 1990. aastate värskes Eesti Vabariigis, ning vastloodud Hansapanga tõusust ja langusest. Tol perioodil toimunud ajalooliste sündmuste foonil rullub lahti inimlik draama, mille osalistel tuleb pidevalt ümber hinnata nii valuutakursse kui isiklikke väärtushinnanguid. Projekti autor on Eero Epner ja tootjad Kopli Kinokompanii ning teater NO99. Žürii arvates pakub Hansapank väärtusliku õppetunni meie lähiajaloost, tehes seda põnevas ja haaravas stiilis.

Neljas toetuse saanud projekt on kõigile eestlastele tuttav “Arabella”. Sarnaselt 1983. aastal tehtud Peeter Simmi filmile põhineb ka sari Aino Perviku populaarsel lasteraamatul, aga mitmed süžeeliinid on kaasajastatud. Žürii leidis, et “Arabella” on aktuaalne ka tänapäeval ning uuenduskuur võimaldab senisest veelgi paremini rääkida selle loo kaudu elu püsiväärtustest ja pakkuda moraali kõrval ka meelelahutust. Kopli Kinokompanii projekti autor on Lauri Lippmaa.

Tihedas konkurentsis jäid mitu projekti nelja hulgast välja vaid ühe-kahe punktiga.

"Tegemist oli ülihuvitava konkursiga - telesarjad on tegijate seas populaarsed ja inimesed tunnevad teemat. Müts maha konkursil osalenute ees, sest lood olid tasemel - originaalsed ja hästi kirjutatud. Noori ja uusi tegijaid oli oodatust rohkem ning ideed mõjusid värsketena. Samuti kumas läbi, et tööd oli tehtud ikka väga palju - projektid olid detailideni läbi kirjutatud ja juhuslikkust oli vähe. Kuueteistkümne esimese projekti osas käis tihe rebimine. See omakorda loob head eeldused, et kvaliteet-telesarjade tootmist on vaja toetada ka tulevikus," kommenteerib žürii esimees, Edith Sepp.

Žürii töös osalesid Margus Kasterpalu (Eesti Vabariik 100 juhtrühm), Edith Sepp (Eesti Filmi Instituudi juhataja), Mart Normet (ERRi meelelahutussaadete toimetuse juhataja), Toomas Luhats (Elioni hankejuht) ja Tristan Priimägi (Sirbi filmitoimetaja).

Peale lõplike stsenaariumite esitamist 31.10.2016 valitakse nelja arendusprojekti hulgast välja üks teledraamasari, mis läheb tootmisse ning see linastub Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva programmi raames.

* * *

EV 100 DOKUMENTAALFILMI KONKURSI VÕITJAD


EV 100 dokumentaalfilmi konkursi esimese etapi võitsid Joosep Matjuse ja Riho Västriku „Ballaad Eestimaa loodusest“, Jaak Kilmi ja Kiur Aarma „Enne meid oli veeuputus“ ning Jaan Tootseni, Joosep Matjuse ja Anneli Ahvena „Lingvistiline mets“. Iga projekt saab arendustoetust 5000 eurot.

„Kõikide tegijatega toimuvad ka kohtumised, et läbi arutada filmi-ideede tugevused ja nõrkused ning loodame, et suve algul on komisjonil ees üks väga raske peamurdmine, milline neist kolmest hästi ette valmistatud projektist lõplikult valituks osutub“, kommenteeris Kaarel Kuurmaa Eesti Filmi Instituudist.
Tegemist oli möödunud aasta novembris välja kuulutatud konkursiga Eesti Vabariik 100 raames loodava täispika dokumentaalfilmi idee ja režissöör-produtsent tandemi leidmiseks.

Konkursi eesmärk on luua Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kinolevi potentsiaaliga täispikk dokumentaalfilm, mis puudutab laiemat avalikkust ning käsitleb kõrgel kunstilisel ja tehnilisel tasemel suhteid, seoseid ja võrgustikke, mis moodustavad terviku nimega Eesti.

Põhiliste konkursile esitatud teemadena joonistusid välja rahvuslik-kultuuriline identiteet, loodus ja Eesti ajalugu. Torkas silma ka püüe harmoonia poole, soov leida pidepunkt iseendast, metsast või ajaloost. Konkursile esitati ühtekokku 11 ideed.

Konkursi korraldab Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälinguga. Ideid hindas žürii koosseisus Peep Puks (Eesti Dokumentalistide Gild, režissöör), Eero Epner (dramaturg), Kaarel Kuurmaa (Eesti Filmi Instituut), Marje Jurtšenko (ERR) ja Tiit Pruuli (Eesti Vabariik 100 juhtrühm).
Välja valitud ideede arendustööd toimuvad selle aasta veebruarist maini. Arendatud tootmistaotluste esitamise tähtaeg on 15. mai 2015.
Tänavu toimuvad Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös veel teledraamasarjade ja lühidokumentaalfilmide taotlusvoorud, mille ideede esitamise tähtaeg on samuti 15. mai 2015. Kõik loodavad teosed lähevad esitamisele Eesti 100. sünnipäeva ajal aprillist aastal 2017 kuni veebruarini aastal 2020.

EV 100 dokumentaalfilmi konkursi võitjad:

1. „Ballaad Eestimaa loodusest“ Rež. Joosep Matjus. Prod. Riho Västrik. Tootja Vesilind
2. „Enne meid oli veeuputus“ Rež. Jaak Kilmi. Prod. Kiur Aarma. Tootja Traumfabrik
3. „Lingvistiline mets“ Rež. Jaan Tootsen, Joosep Matjus. Prod. Anneli Ahven. Tootja Kopli Kinokompanii

* * *

EV 100 TÄISPIKKADE FILMIDE KONKURSI VÕITJAD


Eesti Vabariik 100 filmikonkurss kuulutati välja detsembris 2012. Konkursi esimesse vooru juunis 2013 laekus 165 filmiideed, millest valiti välja 17 parimat. Valitud 17 ideest kirjutati stsenaariumid oktoobriks 2014, millest jäi omakorda sõelale 9 tugevaimat projekti. Väljavalitud 9 filmi loominguline arendus kestis täpselt 1 aasta ehk oktoobri alguseni 2015.

Konkursi žürii eesotsas Karlo Fungiga valis välja 6 tootmisesse minevat filmi. Valikul hinnati stsenaariumi köitvust ja kõlapinda, režissööri nägemust tulevasest filmist, ettevalmistatud visuaalseid materjale ning vastavust konkursi teemale. Viie filmi režissööri puhul on tegemist täispika filmi debüüdiga. Tegemisse lähevad järgmised filmid.

"Tõde ja õigus"

A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ I osal põhinev mängufilm. Filmi stsenarist ja režissöör on Tanel Toom, produtsendid Ivo Felt ja Madis Tüür ning tootja Allfilm.

"Seltsimees laps"

Leelo Tungla autobiograafiliste teoste „Seltsimees laps ja suured inimesed“ ning „Samet ja saepuru“ ainetel kirjutatud mängufilmi tegevus viib meid 1950ndate alguse Nõukogude Eestisse. Filmi stsenarist ja režissöör on Moonika Siimets, produtsent Riina Sildos ning tootja Amrion.

"Põrgu Jaan"

Mängufilmi „Põrgu Jaan“ tegevus saab alguse 18. sajandi alguse Eestimaal pärast 10 aastat kestnud sõda, katku ja näljahäda. Filmi stsenarist ja režissöör on Kaur Kokk, produtsent Katrin Kissa ning tootja Homeless Bob Productions.

"Võta või jäta"

Kaasaega paigutuv film käsitleb ausalt Eesti ühiskonna eetilisi ja moraalseid küsimusi. Filmi stsenarist ja režissöör on Liina Trishkina-Vanhatalo, produtsent Ivo Felt ning tootja Allfilm.

"Lotte ja kadunud lohed"

Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmas film. Filmi stsenaristid on Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk, režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits, produtsent Kalev Tamm ning tootja Eesti Joonisfilm.


Rohkem võidufilmidest loe siit >> 

* * *

EV 100 TELEDRAAMARJA KONKURSI VÕITIS "PANK"

Eesti Vabariik 100 teledraamasarja konkursil parimaks tunnistatud projekt „Pank“ käsitleb tõsielulisi sündmusi 1990ndate turbulentses Eestis. Tol perioodil toimunud ajalooliste sündmuste foonil rullub lahti inimlik draama, mille osalistel tuleb pidevalt ümber hinnata nii valuutakursse kui isiklikke väärtushinnanguid. Kümneosaline draamasari linastub ETV ekraanil Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva programmi raames alates 2018. aasta sügisest. Sarja „Pank“ autorid on Eero Epner ja Tarmo Jüristo ning produtsendid Paul Aguraiuja ja Kaspar Kaljas.

Lisaks „Pangale“ esitati ekspertkomisjonile hindamiseks sarjad „39/40“ (stsenarist Tiit Aleksejev, režissöör Elmo Nüganen, produtsent Kristian Taska), „Arabella“ (stsenarist Lauri Lippmaa, produtsent Anneli Ahven) ja „Jaik“ (stsenaristid Juhan Raud ja Laura Raud, režissöör Peeter Jalakas, produtsendid Peeter Jalakas ja Ivo Felt).

Arendustaotlusi hindas ekspertkomisjon koosseisus Margus Kasterpalu, Mart Normet, Toomas Luhats, Tristan Priimägi ning Edith Sepp, Piret Tibbo-Hudgins ja Endel Koplimets.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul novembris 2014. aastal ellu kutsutud telesarjade konkursi esimesse vooru laekus kakskümmend seitse ideed, millest valiti välja neli. Väljavalitud ideed said 5000 eurot stsenaariumitoetust ning võimaluse osa võtta teledraamasarjade loomise kursusest. Valituks osutunud esitasid septembris käesoleval aastal esimeste osade stsenaariumid ning ülejäänud osade stsenaarsed kavandid lõplikule hindamisele. Ekspertkomisjoni otsusel eraldati arendustoetus summas 60 000 eurot projektile „Pank“. Konkursi võitnud sari jätkab projekti arendust 2017. aasta suveni.

Konkursi korraldasid Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond koostöös Eesti Filmi Instituudiga. Konkursi rahastajaks on Riigikantselei.


* * *

Loe lisaks:

Taani dramaturgia-spetsialistid koolitavad EV 100. aastapäeva telesarjade konkursi võitnud stsenariste

EV 100 - Täispika dokumentaalfilmi konkursi statuut

EV 100 - Lühidokumentaalfilmide konkursi statuut

EV 100 - Teledraamasarja konkursi statuut 

* * *

Vaata konkursi väljakuulutamise pilte siit >>


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Eesti Vabariik 100

Aastal 2018 tähistab Eesti Vabariik senise ajaloo kõige ümmargusemat tähtpäeva - 100. aasta sünnipäeva.

Kõik inimesed, organisatsioonid, ettevõtted, seltsingud, riigiasutused ja muud ühendused on kutsutud mõtlema selle peale, kuidas Eesti Vabariigi 100. sünnipäev saaks meeldejäävalt tähistatud ning praegu on paras aeg alustada ettevalmistustega.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kavasse on oodatud sündmusi ja ettevõtmisi lisama kõik Eestimaal ja mujal elavad inimesed. Selleks on loodud veebileht ev100.ee, mille kaudu on võimalik teada anda, mida on plaanis Eestile 100. sünnipäevaks kinkida, ning vajadusel leida kaasamõtlejaid ja vahendeid.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul on tegemist pikema perioodiga, mille läbimine viis meid viimaks omariiklusele. Sünnipäeva tähistamine algab 2017. aasta aprillis, kui möödub sada aastat eestlaste asuala koondamisest ühte kubermangu, millega suures piires tekkis täna igituttav Eesti kontuur. Sünnipäeva tähistamise kõrghetk on Eesti omariikluse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. Edasi tähistatakse sajandi möödumist Vabadussõja sündmustest ning programm lõpeb 2020. aasta 2. veebruaril Tartu rahu aastapäevaga. Eesti Vabariigi 100. sünnipäev pole mitte ainult rõõmus tähistamine, see annab meile võimaluse värske pilguga vaadata Eesti ajaloole, olevikule ja tulevikule.

Ettevalmistused sünnipäevaks on käivitunud ja mitmed ühiskingitused on juba töös. Näiteks Eesti Arhitekti Liidu poolt on ellu kutsutud arhitektuuriprojekt “Hea avalik ruum“, mis puudutab mitmete Eesti linnade linnasüdameid, Riigikantselei kutsub kõiki eestimaalasi üles istutama Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks oma tammepuu, samuti on üle riigi rajamisel Eesti 100 tamme pargid. Eesti teatrid kavandavad ühiskingitusena tuua kümnendite kaupa vaatajate ette unikaalse Eesti sajandi loo. Juba praegu on kõigil võimalik kaasa lüüa Eesti 100 aarde valimises ja selle põhjal Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kavandatavas avastusmängus.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks on moodustatud Vabariigi Valitsuse komisjon, kelle ülesandel on Riigikantselei alla loodud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva korraldamiseks EV100 juhtrühm ja igapäevaselt toimetav toimkond. Nende ülesandeks on koordineerida ja jagada infot EV100 sündmuste ja ettevõtmiste toimumistest.

Info EV100 sündmuste ja kingituste kohta: ev100.ee