A. Valimised

Vaadeldaval perioodil toimusid vabariigi presidendi valimised (30.-31.08.2021) ja kohaliku omavalitsuse valimised (17.10.2021). Mõlemaid valimisi kajastas ERR nii nagu valimiste kajastamise korrad ette nägid (vabariigi presidendi valimiste kord, kohaliku omavalitsuse valimiste kord).
Valimiste kajastuse ülevaade on siin.

B. Kaebused isikutelt ja asutustelt konkreetsete lugude kohta

*Kaebus ETV saate Pealtnägija 2019. a. loo kohta ettevõttest DKLex ja temaga seotud isikutest: valeinfo, kontrollimata teave, lubaduste rikkumine jt ajakirjanduseetika reeglite rikkumised.

Pärast kaebuste esitamist ERR-ile ja pressinõukogule pöördusid Dmytro Domin ja Dmytro Lunin kohtusse seoses 10.04.2019 Pealtnägija saate looga "Firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja kirjastus". Kaebajad leiavad, et lugu on ühekülgne, sisaldab valeinfot, ajakirjanik ei täitnud antud lubadusi, loo pealkiri on eksitav, on kahjustatud kaebajatega seotud ettevõtete huve.

Harju maakohus otsustas 8.07.2021 hagi osaliselt rahuldada ning kohustada ERR-i avaldama ümberlükkavad teated hagejate kohta ning maksma hagejatele varalise kahju hüvitist.

ERRi ajakirjanduseetika nõunik ja hilisemas menetluses pressinõukogu leidsid 2019.a., et toimetus ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Toimetus on kinni pidanud ajakirjanduseetika nõudest, et konflikti sisaldava materjali puhul tuleb esitada ka kritiseeritava seisukohad. Kaebajad  saavad loos sõna. Kaebuse esitajad otsustasid mitte anda intervjuud kaamera ees, kuigi neile seda võimalust korduvalt pakuti. Kõigi loos kõlanud oluliste etteheidete osas said kaebajad esitada oma seisukohad (e-kirjavahetuse põhjal). Loos ei ole toimetus esitanud väärinfot.

Harju Maakohus leidis aga 8.07.2021, et ERR peab teatud väidete osas avaldama ümberlükkavad teated hagejate kohta nii ERR-i veebis kui Pealtnägija saates. Lugu on endiselt kättesaadav ERRi veebis koos vastava märkusega ümberlükkamisele.

Järeldus: näide, kuidas ajakirjanduseetika seisukohast saab hinnata teatud aspekte, juriidiline lähenemine annab aga teise tulemuse. Edaspidi tuleb ERR-il hoolikamalt kaaluda juhtlõikude ja lugu raamistavate väidete sõnastust, samuti pildilise materjali piisavat kooskõla tuvastatud faktidega.

* Endine poliitik ning kunagine ja praegune ettevõtja Nikolai Stelmach esitas taotluse kohtule, et tema nimi ja kujutis kustutataks ETV saate Pealtnägija ja ETV+ saate Insight lugudest.

Nikolai Stelmach esitas 2020. a. jooksul korduvalt ERR-ile nõude 20.11.2019 ETV saates Pealtnägija, 21.11.2019 ETV+ saates Insight ja ERR-i uudisteportaalis esitatud lugude kohta, mis käsitlesid kahe ettevõtja vahelist vaidlust. Kaebuses nõutakse, et Stelmachi nimi ja kujutis oleksid lugudest eemaldatud, samuti viide "Stelmachi nimekirjale", sest tegemist on eksitava faktiväitega. Kuna Stelmachil puudub seos loos käsitletud ettevõtjate vaidlusega, ei tohi kaebuse kohaselt Stelmachile lugudes viidata.

ERR vastas, et kuigi nimetatud lugude keskmes ei ole Nikolai Stelmachi ja Indrek Raudsega seotud elamislubade juhtum, puutub see siiski teemasse. Üks loo tegelastest sai elamisloa 2011. a. elamislubade juhtumi raames. Seetõttu on 2011. a. elamislubade skandaali kirjeldamine vaidlusalustes ERRi lugudes  põhjendatud ning ei kujuta endast ajakirjanduseetika koodeksi ega ERR-i hea tava rikkumist. Nikolai Stelmachi ei ole nimetatud seaduserikkujaks ega ole teda seostatud seadusvastase tegevusega.

Vastutuleku korras võttis ERR võttis välja Nikolai Stelmachi nime artiklite tekstiversioonist.

Kaebaja ei rahuldunud ERR-i otsusega ning esitas hagi kohtule, nõudes isikuandmete õigusvastase kasutamise lõpetamist ja mittevaralise kahju hüvitamist au teotamise tõttu "Pealtnägija" saates.

Harju Maakohus otsustas 19.11.2021 rahuldada Nikolai Stelmachi hagi  osaliselt isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude osas. Kohus kohustas ERR-i töötlema saate "Pealtnägija" videofaili selliselt, et Stelmachi nägu fotodel ja videolõigus on varjatud ja tema nimi kaetakse saatelõigus avaldatud  kujutistel. Kohtu hinnangul on suures plaanis hageja näopildi ja teiste fotode avaldamine ebaproportsionaalne. Kohus märgib, et õigus olla unustatud ei tähenda seda, et hageja isikut ei tohi ajaloosündmuste kontekstis üldse kunagi mainida. Kohus otsustas jätta hagi au teotamise lõpetamise nõudes rahuldamata. Nikolai Stelmach apelleeris kohtuotsuse.

* Tehnokonsult OÜ kaebus ETV 24.03.2021 saate "Pealtnägija" kohta: ebatäpse ja moonutatud info ning valeväidete avaldamine, samuti eksitav saatetutvustus.

Tehnokonsult OÜ leidis, et loos "Katkise auto tehnoülevaatus viis pettusekahtluse ja ähvardusteni" on esitatud valeväited, nagu Tehnokonsult tegutseks ebaseaduslikult. Samuti pidas kaebaja eksitavaks loo tutvustust, millest saab järeldada, nagu oleks Tehnokonsult teadlikult rikkunud seadust. Kaebaja ei ole rahul, et firmat süüdistatakse altkäemaksu võtmises, kuid selgeid tõendeid ei tooda. Saatelõik räägib, kuidas õnnestus mitmete vigadega kasutatud autol tehnoülevaatusest läbi saada.

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: toimetus selgitas, et Tehnokonsult OÜ esindajad ei olnud valmis intervjuud andma, seetõttu tuli piirduda kaebaja e-kirjadega. Saates on eri osapoolte seisukohad esitatud, nagu ajakirjanduseetika nõuded ette näevad. Loos rõhutab autor korduvalt, et tegemist ei ole tõendatud seaduserikkumistega, vaid asjaosaliste tõsiste kahtlustega ja imelike kokkusattumistega. 

Loos esitatakse Tehnokonsuldi aadressil süüdistus korruptsioonis, mis on aga piisavate tõenditeta. Selliste tõsiste süüdistuste puhul on toimetusel vaja leida täiendavaid sõltumatuid allikaid või hankida lisatõendeid, nagu nõuab ajakirjanduseetika koodeksi p 3.5.

"Pealtnägija" oli valmis ERR-i ajakirjanduseetika nõuniku ettepanekul avaldama täpsustuse, et üle rõhutada kindlate tõendite puudumist firma korruptiivse käitumise kohta. Kaebaja ei võtnud ettepanekut vastu, nõudes kogu kaebuse läbivaatamist pressinõukogus ja artikli kõrvaldamist veebist. Loo kättesaamatuks tegemist ei pea toimetus vajalikuks.    

Pressinõukogu otsustas 21.10.2021, et "Pealtnägija" rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. Pressinõukogu hinnangul on saates esitatud mitmed väited ilma piisava kontrollita ja konkreetsete tõenditeta. Samuti peab pressinõukogu rikkumiseks saate tutvustust, mis loob mulje, et Tehnokonsult on rikkunud seadust, kuigi järelvalve seda tuvastanud pole.

* Kaebus ETV+ "Zerkalo" saates 30.11.2021 esitatud loo kohta Mustamäe korteriühistu vaidlusest: ühekülgne kajastus, ebaõige mulje loomine ühistu juhatuse tegevusest. 

Korteriühistu Sõpruse pst 222 juhatus leidis, et saade esitas moonutatud pildi ühistu ja ühe korteriomandi omaniku vaidlusest seoses suuremahuliste remonditöödega korteriomandis: ühekülgsus, tasakaalu puudumine, tendentslik kajastus.

Vastus: Tõepoolest on vaidlusaluse korteriomandi omaniku esinemine saates kõige mahukam ja vaatajale meeldejäävam, sest ta viibib sündmuspaigal. See aga ei tähenda, et lugu oleks tasakaalust väljas. Ühistut esindab saates juriidiliselt väljenduv advokaat, samuti saab sõna ühistu liige, kes kommenteerib olukorda telefoni teel. Konflikti sisaldavas loos saavad mõlemad pooled sõna, nagu ajakirjanduseetika koodeksi p 4.2 ette näeb. Loost selgub, et tolle hetke seisuga olid vaidlusalusel pinnal tööd tehtud seaduse kohaselt. Toimetusel on kinnitus Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt, et tööd on tehtud korrektselt, mistõttu menetlust ei algatatud, kuigi ühistu juhatus seda taotles. Ajakirjanduseetika rikkumist ei ole. 

* Kaebus ETV+ saate "Insight" peale, ebaõigete väidete ja hinnangute esitamine.

Toomas Halliksaar ja Ants Halliksaar esitasid kaebuse 11.03.2021 telekanalil ETV+ saates "Insight" avaldatud loo peale AS Enefit Kaevanduste riigihangete läbiviimise kohta. Kaebajate hinnangul oli lugu ühekülgne ja sisaldas ebaõigeid väiteid ja hinnanguid, nagu oleksid kaebajad tegutsenud ebaseaduslikult.

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: Alusetu on etteheide, et toimetus ei ole osapooli ära kuulanud ega andnud neile võimalust oma seisukoha väljendamiseks.

Toimetus pakkus kõikidele osapooltele korduvalt võimalust teemat kommenteerida, kuid kaebajad keeldusid või andsid vaid mõned kirjalikud seisukohadi. Ants Halliksaar ja Toomas Halliksaar ei soostunud andma sisulisi kommentaare. Ettevõtted Eesti Energia ja Baltem AS piirdusid vaid kirjalike kommentaaridega. Allikate poolt kommentaaridest loobumine ei tähenda, et ajakirjandusorganisatsioon peaks loo tegemisest loobuma. Inimesel või asutusel on õigus kommentaaridest loobuda, ent see ei anna alust hilisemateks etteheideteks. 

Lugu on sisuliselt tasakaalustatud, nagu ajakirjanduseetika koodeks konflikti sisaldava materjali puhul ette näeb. Loos esitatud faktid on tõendatud, isikute kohta ei ole avaldatud süüdistusi seaduserikkumistes, vaid on esitatud põhjendatud küsimusi riigiettevõtte rahakasutamise otstarbekuse kohta. Kaebus saadeti algselt ka pressinõukogusse, kuid pärast ERR-i ajakirjanduseetika nõuniku vabastavat lahendit kaebajad asja uuesti läbivaatamist pressinõukogus ei soovinud.

* Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduse Liit taotles ETV "Pealtnägija" 19.02.2020 saates esitatud ebaõigete ja au teotavate faktiväidete ümberlükkamist ja loo eemaldamist.

Pöörduja leiab 30.09.2021 esitatud kaebuses, et Pealtnägija lugu "Jehoova tunnistajate reeglid võivad viia seaduserikkumiseni" esitab  valeväiteid ja teotab Jehoova tunnistajate kui usuvähemuse au. Valeväited puudutavad muuhulgas Jehoova tunnistajate kogukonna reegleid suhtumises laste väärkohtlemisse ja manipulatiivset meelsuskontrolli kogukonna liikmete suhtes. 

ERR-i seisukoht on, et saates esitatu on kooskõlas ajakirjanduseetika reeglitega, esitatud hinnangud tuginevad kontrollitud faktidele ning avalikest allikatest saadud informatsioonile. Jehoova tunnistajate Eesti esindajad keeldusid kommentaaride andmisest, seetõttu kasutas toimetus organisatsiooni esindajate varasemaid seisukohti. Nõue ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja saate eemaldamiseks järelvaatamisest on alusetu.

* Kaebus ETV saates "Pealtnägija" avaldatud loo kohta loata ilusüstide tegijatest: valeinfo edastamine ja majandusliku kahju tekitamine.

Ilusalongi omanik Anžela Chesnikova esitas 2021.a. novembris kaebuse ETV saates "Pealtnägija" 8.11.2017 avaldatud loo kohta "Vajaliku hariduse või loata täitesüstide pakkujaid leidub ohtralt". Kaebaja hinnangul on loos esitatud valeinfot, mis tuleb ümber lükata, avalikult vabandada ning hüvitada  mittevaraline  kahju.

Vastus: Loo tegemise ajal, 2017. aastal, ei olnud võimalik leida nime "Chesnikova" tervishoiutöötajate registrist. See võis olla seotud asjaoluga, et registreerimistõend oli väljastatud nimele Anžela Nikolnikova. Toimetus võttis seetõttu artiklist välja lause: "Tervishoiutöötajate registrist Chesnikovat ei leia."

Muus osas ei ole alust loo muutmiseks või vabanduse esitamiseks. Toimetusel on olemas 2017. a. telefonikõne salvestus kaebaja ilukliinikusse, kus kliinikust nimetati Chesnikovat arstiks, kellel on õigus teha ilusüste. Tegelikult oli Chesnikova õde, mitte arst.  Siit sai toimetus järeldada, et kliinikust jagati klientidele eksitavat informatsiooni.

* Valeinfo edastamine uudistes.

Jahikoerte vedamisega seotud isik esitas 10.11.2021 kaebuse ERR-i uudisteportaali eesti- ja ingliskeelsete lugude kohta, mis käsitlevad jahikoerte võimalikku väärkohtlemist transpordil Hiiumaale. Kaebaja arvates on tema seisukohti esitatud moonutatult ja eksitavalt. Nõue muuta või eemaldada lood.

4.10.2021 ilmus ERR-is AK uudislugu "PTA hakkab uurima jahikoerte võimalikku väärkohtlemist", järgnesid jätkulood eesti ja inglise keeles. Kaebaja leiab, et tema rolli jahikoerte veo korraldamisel on ületähtsustatud ja eksitavalt esitatud, kuna ta tegutses vaid jahiturismi vahendamisega, mitte ei olnud vastutav jahikoerte transportimise eest.

Vastus: ERR kasutas algses loos kaebaja lühikommentaari, et ta on vaid jahituristide vahendaja. Kaebaja ei soovinud rohkem infot anda, seetõttu polnud ka võimalik tema seisukohti varem põhjalikumalt käsitleda. Pärast kaebajalt kirja saamist muutis ERR News oma 6.11.2021 ingliskeelset artiklit, et täpsustada, et isik oli vaid jahiturismi vahendaja, kes ei olnud vastutav jahikoerte transportimise eest. Muus osas ei ole põhjust ERRi lugusid täiendada või muuta.

* Ajaloolise lühisarja teksti muutmine

Mitmed 20. Augusti Klubi liikmed eesotas president Ants Veetõusmega taotlesid 17.03.2021 ETV saates "Täna 31 aastat tagasi" esitatud teksti kohta vastulause edastamist või materjali muutmist, pidades eetris kõlanud väiteid ajaloo moonutamiseks.

Meenutustel põhinev lühisarja vaidlustatud osa puudutas ülemnõukogu ja Eesti Kongressi rolli iseseisvuse taastamisel. Mitu kuud kestnud läbirääkimiste tulemusel muutis ERR-i päevakajaliste saadete toimetus 2021. a. juunis mõnede lausete sõnastust järelvaatamises olevas versioonis.

* Nõuded isikuandmete eemaldamiseks ja/või lugude kättesaamatuks tegemiseks – pidevad.

Sagenevad pöördumised, kus nõutakse mitme aasta taguste lugude eemaldamist. Kui asjaolud on vahepeal muutunud, on ERR lisanud loole vastava märke (näiteks pärast loo avaldamist tehtud kohtuotsuse kohta). Samuti hindab ERR iga kord, kas lool on endiselt avaliku huvi väärtus või on ajas kaalukamaks muutunud hoopis inimese õigus isikuandmete kaitsele.

C. Koroonakriisi kajastamisest

* Fotode ja videote tegemine vaktsineerimiselt – austada inimeste soovi mitte pildile jääda.

Mõnedel juhtudel on vaktsineerimist käsitlevates saadetes ja uudiste juures avaldatud fotosid ja videoid inimestest, kes ei soovi pildile jääda. Vaktsineerimine kui tervisetoiming on privaatne, inimesel on õigus jääda anonüümseks või mitte pildile jääda.  Kui inimesed annavad märku, et ei soovi vaktsineerimisel jäädvustatud saada või kommentaari anda, tuleb ajakirjanikel seda arvestada. Soovitav on teha üldplaane, mitte lähivõtteid. Sama kehtib nn koroonatõendite reidil, mida kajastatakse.

* "Nova" saate lugu laste koroona vastu vaktsineerimisest, september 2021.

Pöördumised ja küsimused seoses ETV2 näidatud lastesaate "Nova" laste vaktsineerimist käsitlenud loo kohta. Miks soovitatakse lapsi vaktsineerida? Kas tegu on ebaeetilise survega lastele ja lapsevanematele? Kas tegemist on tasutud materjaliga?

Vastus: ETV2 peatoimetaja sõnul oli tegemist ETV2 lastesaate "Nova" toimetuse otsusega teha reportaaž alaealiste vaktsineerimisest koroona vastu.  Välisrahastust loo tegemiseks ei olnud. "Nova" noor reporter läks oma teist süsti saama ning sellest sündis reportaaž. Tegemist  oli "Nova" toimetuse otsusega kajastada hetkel olulist ja avalikku huvi pakkuvat teemat.

Loos esineb ka sotsiaalministeeriumi esindaja, kes kinnitab, et vaktsineerimine on vabatahtlik. Samuti antakse soovitus, et lapsevanemad ja laps lepiksid kokku, kas vaktsineerida või mitte, kui peaks pereringis eriarvamus olema. Vastavalt terviseameti soovitusele on 2021. a. juunikuust alates soovitatav laste vaktsineerimine koroona vastu alates 12. eluaastast (allikaks Euroopa Ravimiameti soovitus).  Lugu on tehtud vastavalt ajakirjanduseetika reeglitele.

Laiemalt ERR-i seisukoht koroona vastu vaktsineerimise kajastamisest: ERR kajastab teemat teaduspõhiselt. Teaduslik lähenemine on, et vaktsineerimine aitab, tulemuseks on kergem põdemine, kui inimene siiski nakatub. Vaktsiin hoiab ära raskemad haigestumised ja surmad. Kõrvaltoimed on olnud väga väikesel hulgal inimestest. Kahjulike kõrvalmõjude kohta antakse ERR-is ülevaateid.

* Mitmed kaebused ja küsimused 13.09.2021 ETV eetris olnud dokumentaalfilmi "Vaktsiinivastaste vandenõu" (Prantsusmaa, Suurbritannia 2021) ühekülgsuse ja propagandistlikkuse kohta. Miks ei avaldanud ETV filmi juures asjatundjate kommentaare, kuna tegemist on subjektiivse ja polariseeriva filmiga, kus halvustatakse vaktsiinivastaseid? Inimeste harimiseks vaktsiinide vallas peaks ERR näitama neutraalseid, teaduslike faktidega ja mõlema poole arvamusega arvestavaid saateid.

Vastus:  ETV võttis nimetatud dokumentaalfilmi saatekavasse, et aidata avada tagamaid, kuidas tekib nii-öelda põhivoolu vastane mõttemaailm ja kuidas see muutub religioonilaadseks üleilmseks liikumiseks. Toimetus pidas rahvusvahelise taustaga filmi näitamist vajalikuks, et anda vaatajatele võimalus nendel teemadel kaasa mõelda ja avastada seoseid, mida me ainult Eesti olukorda jälgides alati ei märka.

Tasakaalustatuse ja teise poole arvamuse esindatuse kohta filmis saab öelda, et dokumentaalfilm ei ole uudistesaade, vaid autoritepoolne nägemus teatud nähtusest. Lisaks oli filmi lõpus korrektne viide, et vaktsiinivastane Andrew Wakefield ja tema mõttekaaslased ei soostunud filmitegijatega rääkima.  Küll aga oli kogu dokumentaalfilmi jooksul nende seisukohti esitatud suures mahus. Film võimaldab vaatajal teema kohta oma seisukoht kujundada, sest kõlavad nii poolt- kui vastuargumendid. 

* Sarnaselt 2021. a. I poolele jätkusid ettepanekud ja küsimused koroona- ja vaktsineerimisinfo edastamise kohta saadetes ja portaali infograafikas: manipuleerimine statistikaga, tegeliku pildi ilustamine või halvendamine.

Selgitused: Infot võib esitada eri viisidel. Iga infograafika või tekstilise info andmise  puhul ei saa öelda, et see oli ainuvõimalik viis. Ent tervikuna on infot edastatud mitmekesiselt, kasutades ametlikku teavet allikaviitega. Pole tuvastatud, et oleks esitatud valeinformatsiooni.

* Raadiosse sissehelistamine kui võimalus levitada kontrollimata infot ja kuulujutte.

Mitmed kuulajad on teinud etteheiteid seoses sissehelistamisega (Vikerraadio), kurtes, et koroona- ja vaktsiiniskeptikud saavad platvormi kontrollimata teabe ja kuulujuttude levitamiseks.

Selgitused: Kui helistaja räägib ilmselget valejuttu, annab saatejuht mõnikord omapoolse vastulause. Ent sissehelistamise rubriigi mõte ei ole astuda helistajatega väitlusse, vaid lasta korraks kõlada rahva häälel. Helistajate jutt ei ole sama informatiivse väärtusega nagu saatejuhtide või ekspertidest saatekülaliste räägitu. Saatejuhtidel on vaja siiski jälgida, et samad helistajad liiga mõjule ei pääseks ning ülemäärases koguses ebateaduslik jutt eetris kõlama ei jääks.

D. Muud kaebused ja tagasiside

* Naissaatejuhtide vähesusest ERR-is.

ERR-i saadete jälgija tunnustab Raadio 2 Olukorrast riigis aastalõpusaadet, kus külalisesineja oli Kersti Kaljulaid, et "poliitikasaates saab kuulda ka naisterahva häält" .

Samas heidetakse ette, et poliitika- ja arutelusaated on "keskealise eesti mehe nägu". Saatejuhtideks on mehed, nii jutusaadetes kui peaministri ja opositsiooni saates Vikerraadios, samuti ETV "Esimeses stuudios" ja saates "UV Faktor". Erand on Vikerraadio "Rahva teenrid", kus aeg-ajalt naisajakirjanikud üles astuvad. Miks ERR ei luba naisi oma raadio- ja teleeetrisse  juhtima poliitika- ja majandussaateid?

Vastus: ERR-i saatejuhtide ja saadetes regulaarselt esinevate külaliste seas on nii mehi kui naisi. ERR-i toimetuste juhid on teadlikud, et päevakajalised arutelu- ja jutusaated võidavad oma mitmekesisuses, kui eetris on senisest rohkem naisi. Teema on toimetusjuhtide tasandil pidevalt päevakorral, ent regulaarseid naisesinejaid pole kerge leida.

* Kaebused ja küsimused Venemaa propaganda kohta filmivalikus

Mitmed pöördumised 2021.a. sügishooajal seoses mõnede Venemaa filmide näitamisega ERR-i telekanalites ja Jupiteris.

Selgitused ERR-ist: ERR on asendanud ETV programmi tööpäevade pärastlõunases ajavööndis mõned Venemaa lähiajalugu käsitlevad draamasarjad muu sisuga. Kõige vaadatavamal ajal on eetris ERR-i omatoodang ja Eesti-keskne sisu.

* Intervjueerimise stiilist, saatejuhtide maneeridest

Mitmed küsimuse ja kaebused intervjueerimise stiili kohta, kus saatejuhid on vaataja/kuulaja arvates saatekülaliste suhtes liiga vaenulikult meelestatud, nii et kaob vajalik erapooletus.

Vastus: Poliitikateemalistes saadetes tuleb saatejuhil esitada avalikkuse nimel kriitilisi küsimusi. Samal ajal on oluline, et küsimuste esitamise stiil ei tohiks jätta vaatajatele muljet, et saatejuht on liiga ründav või põhjendamatult agressiivne. Saatejuht saab teravaid küsimusi esitada ka rahulikumal viisil, et vastused ikkagi kätte saada. Arutame intervjueerimise tehnika küsimusi regulaarselt toimetuste juhtidega. Ajakirjanduseetika näeb ette, et saatejuhid peavad tegutsema nii, et intervjuu ei jätaks põhjendamatult ründavat muljet.

* Keskkonnateemade käsitlusest

Mitmed küsimused je ettepanekud ERR-ile seoses keskkonnateemade käsitlusega: kas allikavalik on piisavalt keskkonnahoidu arvestav, soovitusi pesitsusrahu jt teemade käsitlemiseks.

Selgitus: ERR-i uudistes ja uudiseid laiendavates saadetes käsitletakse keskkonnateemasid mitme rakursi alt ja erinevate allikatega. Paljud teemad leivad jooksvat käsitelu erinevates kanalites, eri päevadel. Lisaks on suur valik artikleid ERR-i teadusportaalis Novaator. Uudisteportaali arvamuse rubriigis ilmub eri vaateid keskkonnateemadele.

Keskkonnateemade laiema väärtustamise näide: ETV 25.05.2021 tunniajaline saade Eesti 2031, mis oli pühendatud keskkonnateemale 10 aasta perspektiivis. Valdav sõnum oli keskkonna kaitsmine ja läbi selle parem elu tulevikus.

* Ettepanekud viipekeelse tõlke kohta

Mitmed ettepanekud suurendada viipekeelse tõlke võimalusi. Näiteks ETV valimissaadete viipekeelse tõlkega varustamine, samuti spordi- ja meelelahutussaadete tõlkimine.

Vastus: ERR püüab järk-järgult tõsta viipekeelse tõlkega saadete osakaalu. Kohalike valimiste tulemuste esitamise saade ETV2-s 17.10.2021 oli esmakordselt tõlgitud viipekeelde. Koos Eesti Viipekeele Seltsiga lisas ERR 2021.a. eesti viipekeelse tõlke Eurovisiooni finaalile, mis on järelvaadatav https://jupiter.err.ee/1608224179/eurovisiooni-lauluvoistlus-2021

* Vabalevi jätkumine SD-märgisega telerite omanikel 2022.a.

Mitmed vaatajate murelikud pöördumised 2021.a. sügisel, kas ja kui kaua jätkub ERR-i telekanalite edastamine SD-märgisega telerite omanikel.

Vastus 2021. a. sügisel: ERR-i juhatuse esimees ja kultuuriminister otsivad võimalusi, et vabalevis oleks kõigil teleriomanikel võimalus ka 2022.a. ERRi telekaneleid edasi vaadata, sõltumate telerite tüübist. Aasta lõpus (30.12.2021) tuli ka uudis: "Valitsus otsustas eraldada reservist kultuuriministeeriumile 300 000 eurot ka 2022. aastal ERR-i telekanalite paralleeledastuse jätkamiseks Levira kaudu."

Tarmu Tammerk
ERR-i ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]