Kaebused

*G4S vs ETV+ "Peegel" ("Zerkalo"): eksitava info edastamine, faktide asemel oletustele tuginemine, toimetuse keeldumine info jagamisest konflikti olemuse kohta.

Ettevõte G4S esitas kaebuse 8.02.2026 ETV+ eetris olnud saate "Peegel" loo kohta, mis rääkis kliendi rahulolematusest G4S-i suitsu- ja vinguanduri teenusega Nublu  ("Nublu teenusest loobuda soovinud Raplamaa elanikul tekkisid probleemid"). G4S leiab, et ajakirjanik on esitanud spekulatiivse ülevaate ettevõtte vaidlusest kliendiga, kusjuures ettevõtte arvates olid nad juba kliendiga kokkuleppele jõudnud. Samuti häirib ettevõtet, et lugu pisendab ohutuse teemat.

Vastus: Antud lugu puudutab tarbija rahulolematust Nublu teenusega. Siiski rõhutab autor, et suitsu- ja vinguandurid on vajalikud. Ajakirjanik palub juba esimeses kirja G4S-ilt kommentaari kaamera ees, millest ettevõte loobub. Ajakirjanik on esitanud G4S-ile 7 punktist koosneva küsimustiku, aga konkreetseid vastuseid ettevõte ei anna. Seega on selge, et toimetus püüdis saada G4S seisukohta kaamera ees, aga pidi piirduma vaid G4S-i kirja ettelugemisega.

Mitmed detailid kliendi ja G4S-i suhtlusest on  sõna sõna vastu olukord, mille kohta pole võimalik kõiki asjaolusid tuvastada. Seetõttu on esitatud mõlema poole seisukohad.

Telekanali ETV+ saade "Peegel" ei ole loonud väära kujundit Nublu teenusest, vaid on käsitlenud tarbija ja teenusepakkuja vahelist vaidlust. Osapoolte seisukohad on loos esitatud, lugu on tasakaalustatud, nagu näeb ette ajakirjanduseetika koodeksi punkt 3.5. Koodeksi punkte 4.1 ja 4.2 rikutud ei ole, sest esitatud on mõlema poole seisukohad – tarbija etteheited ja teenusepakkuja G4S-i vastuväide. G4S keeldus juhtumit kaamera ees kommenteerimast. Ajakirjanduseetika rikkumist ei ole. Pole alust loo eemaldamiseks ERRi platvormidelt.

G4S ei rahuldunud ERRi ajakirjanduseetika nõuniku lahendiga ja kaebas edasi pressinõukogusse. Otsust veel pole.

*KÜ Loo vs ETV+ "Peegel" ("Zerkalo"): valeinfo edastamine.

Tallinna korteriühistu Loo esitas vastulause ETV+ saate "Peegel" peale, heites ette valeandmete avaldamist KÜ poolt rakendatud parkimiskorralduse seaduslikkuse kohta. See on kujundanud osas majaelanikest eksliku arusaama, et keelatud kohtades parkimine on lubatud. ETV+ kajastas teemat 27.01.2026 ja 28.04.2026.

Vastus: Esimeses saates 27.01.2026 esines kaks ametnikku, kes väitsid, et parkimist korraldav kollane joon on joonistatud ebaseaduslikult. Samas kajastati ka KÜ Loo juhatuse seisukohta, et kõik vajalikud kooskõlastused on olemas ning märgistus on seaduslik. Toimetusel polnud põhjust kahelda kahe erineva ametkonna antud teabe õigsuses ning lugu jõudis eetrisse nende seisukohtade põhjal.

Pärast saate eetrisse jõudmist ei esitanud KÜ Loo toimetusele vastulause soovi. 28.04.2026 jätkuloo tegemise käigus selgus üllatusena, et nii mupo kui Tallinna transpordiamet olid toimetusele ekslikku infot andnud ja tegelikult on vaidlusalune kollane teekattemärgistus Läänemere tee 7 ees siiski seaduslik. Uus lugu läks eetrisse järeldusega, et KÜ Loo on käitunud seaduspäraselt ja joon on seaduslik. Loos loetakse ette transpordiameti kiri koos  vabandusega, et amet andis eelmine kord toimetusele ekslikku informatsiooni.

Toimetus tegutses mõlema loo puhul heas usus ja kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

*Kairi Mölder vs "Pealtnägija": ühekülgne ja eksitav käsitlus, lubamatu salvestuse kasutamine, minevikusündmuse meenutamine kui eraelu puutumatuse rikkumine.

Kairi Mölder esitas kaebuse 25.02.2026 ETV saate "Pealtnägija" kohta, kus esitati lugu "Kas süsteem on endiselt puuküürnike kasuks?". Kaebaja hinnangul on saates esitatud väited tõenditeta ja kontrollimata. Kaebaja ei ole rahul, et saade oli ühepoolne ja tema seisukohti ei arvestatud. Ta esitas hoopis rohkem informatsiooni, aga toimetus ei ole suurt osa sellest kasutanud. Kaebaja ei ole rahul, et teda salaja filmiti. Samuti peab ta õigustamatuks, et loos nimetatakse tema kunagist kriminaalkaristust seoses joobes juhtimisega. Valeinfoks peab kaebaja enda seostamist  puuküürnikega, sest ta ei ole üürimist puudutavaid seadusi rikkunud.

Vastus: Toimetus on loos kasutanud mitmeid Kairi Mölderi kommentaare ja selgitusi. Lugu ei ole kokku pandud ühekülgselt. Kaebaja saab sõna nii kirjalikult kui suuliselt. On tavapärane ajakirjanduslik praktika, et absoluutselt kõiki kogutud väiteid ja infokilde toimetus ei kasuta. Toimetus on teinud adekvaatse valiku, esitades loo seisukohalt olulise info tasakaalustatud ja erapooletul viisil.

Puuküürniku ametlikku definitsiooni ei eksisteeri, aga üldiselt nimetatakse selliselt üürnikku, kellel on korduvad probleemid maksekäitumisega, pidev konflikt üürileandjaga ja/või ta keeldub pinna vabastamisest hoolimata korduvatest hoiatustest. Antud juhtum, mis on loos dokumentaalselt tõendatult esitatud, vastab neile kriteeriumitele.

Toimetus kasutas katkendeid üürileandja salvestatud materjalist, sest see annab tõendatud ülevaate korteri vabastamise toimingu iseloomust. Tegu oli avalikes huvides esitatud lõiguga, mis annab  tõendatud ülevaate korteri vabastamise toimingu iseloomust.

Kokkuvõtteks: ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist ei ole.

Kaebaja pöördus edasi pressinõukogusse, kus 19.05.2026 langetati samasisuline otsus: ERR ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit, sest konflikti osapooled said sõna, kaebaja seisukohad ja kommentaarid on loos kajastatud ning saatelõik ei ole ühepoolne.

*Ettevõtja Diana Moro vs AK uudislugu Tartu turu maasikamüügist: valeinfo edastamine.

Diana Moro nõuab, et ERR lükkaks ümber valeandmed, mis avaldati 5.10.2025 AK uudisloos, kus esitati alusetuid süüdistusi riknenud maasikate müümises. Kaebaja leiab, et edastatud info ei ole faktiliselt tõendatud, rikub au ja head nime ning ettevõtlusmainet.

Vastus: Lugu "Tartu avaturul on kümne aastaga langenud kauplejate arv 30 protsenti" käsitleb muuhulgas vahendajatest maasikamüüjate probleeme. Ettevõtja Diana Moro ei soovinud loo jaoks kommentaari anda kaamera ees, vaid saatis oma seisukoha kirjalikult, mis ka täies mahus avaldati. Diana Moro saab loos öelda, et ta tegutseb seaduslikult ning konkurendid teevad vaid oletusi. Toimetus on kinni pidanud ajakirjanduseetika nõudest kuulata ära erinevad osapooled, nagu näeb ette ajakirjanduseetika koodeksi p 4.2.

Lisaks eestikeelses loos esinenud talu esindajale viitab AK venekeelses loos Diana Moro problemaatilisele tegutsemisele ka ühe teise talu esindaja. Lisaks on toimetusel veel teisi allikaid, kes väidavad sama, ent kes ei soovinud kaamera ees esineda.  Seega on toimetus kontrollinud kriitilist informatsiooni eri allikatest.

ERR on käsitlenud avalikes huvides olevat teemat mitmete allikate kaudu, andes ka Diana Morole võimaluse oma seisukoha edastamiseks. Lugu tehes on kinni peetud ajakirjanduseetika koodeksist ja ERRi heast tavast. Puudub alus ümberlükkamise avaldamiseks või hüvitiseks.

*Hiina saatkond vs ETV saade "Impulss": eksitava ino edastamine Hiina küberrünnakutest.

Hiina saatkond esitas kaebuse 7.04.2026 "Impulsi" saate videloo kohta, kus öeldi, et Hiina on nende riikide seas, kust tulevad küberrünnakud Eesti energiasüsteemi vastu. Saatkond kinnitab, et tegemist on eksitava informatsiooni edastamisega, sest Hiina Rahvavabariik seisab igati vastu küberrünnakutele üle maailma.

Selgitus: "Impulsi" toimetus kasutas allikana Riigi Infosüsteemi Ameti RIA aastaraamatut, kus Hiina küberrünnakutest on juttu: https://www.ria.ee/kubermenuu-2025-pekingi-part

Sama kinnitasid saates esinenud eksperdid, kellega toimetus enne saadet konsulteeris. Vestlussaates endas Hiinast pikemalt juttu ei olnud. Toimetus kasutas ametlikku informatsiooni ja ekspertide hinnanguid.

*Eksitavad katteplaanid teleuudistes

12.05.2026 hommikuste ETV teleuudiste üks lugu käsitles seaduseelnõu, millega antakse terviseametile selgemad võimalused perearstide töö kvaliteedi ühtlustamiseks. Terviseamet saab ka võimaluse sekkuda, kui näiteks tervishoiutöötaja soovitab patsientidele pseudoteaduslikke meetodeid. Saatejuht tutvustas eelnõu sisu ning taustaks näidati kaadreid perearstikeskusest. Probleem seisnes selles, et äratuntavalt oli näha Tõstamaa tervisekeskuse perearst dr Madis Veskimägi.

Nagu dr Veskimägi oma ERRile saadetud kirjas märgib, olid need kaadrid algselt salvestatud hoopis teises kontekstis – kajastamaks kodulähedase tervisekeskuse tööd, maa-arsti tegevust ja  kaasaegse esmatasandi arstiabi võimalusi. Dr Veskimägi arvates võis visuaalse ja sõnalise osa koosmõjul jääda eksitav mulje, nagu oleks tema tervisekeskus seotud problemaatiliste tegevustega, mida eelnõu käsitleb.

Minu hinnangul oli see etteheide põhjendatud. ERRi hea tava kohaselt ei tohi arhiivimaterjali kasutada viisil, mis võib vaatajat eksitada. Antud juhul tekkis oht, et pildi ja sõna koosmõju loob vaataja jaoks eksitava seose. Uudistetoimetus tunnistab eksimust; uudistetoimetuse juht vabandas dr Veskimägi ja tema perearstikeskuse ees. Tegemist ei olnud sooviga antud kontekstis konkreetset perearstikeskust näidata.

Teleuudiste tegemisel peavad toimetajad hoolikalt läbi mõtlema, kuidas uudislugu illustreerida. Varem salvestatud materjali kasutamisel tuleb veenduda, et teises kontekstis filmitud kaadrid ei hakkaks illustreerima sisuliselt teistsugust lugu.

Ajakirjanduseetika nõuniku kommentaar juhtumi kohta koos toimetuse vabandusega ilmus ERRi kodulehel ajakirjanduseetika rubriigis.

Tagasisidet ja tähelepanekuid ajakirjanduseetika teemadel

*Privaatsus ja süütuse presumptsioon ETV saate "Pealtnägija"  13.05.2026 loos "Abiturient süüdistab tuntud kultuuritegelast seksuaalses ärakasutamises".

Kuigi lugu ei toonud sisulisi kaebusi ERR-ile, tekitas see avalikku diskussiooni mitme ajakirjanduseetika teema üle.

Lugu käsitles olulist teemat, ent mõne detaili puhul oldi ajakirjanduseetika piiril. Politsei on mehe kuulutanud kriminaalasjas kahtlustatavaks vägistamises ning otsust selle kohta, kas kahtlustusest saab süüdistus, veel langetatud pole. Küsimus "liiga palju" puudutab paari konkreetset detaili kahtlustatava mehe kohta, nagu täpne vanus ja tegevusvaldkond. Kokkuvõetuna võib see informatsioon muuta ta mõnele inimesele äratuntavaks olukorras, kus uurimine on alles algusjärgus ning tõsiste süüdistuste avalikustamine võib jätta mulje ennatlikust ajakirjanduslikust süüdimõistmisest. Mõne detaili ärajätmine või teisiti esitamine aidanuks loo muuta õiglasemaks, vähendades küsimusi, kas tegemist on süüdimõistmisega enne kohtuotsust. Samas on tähtis rõhutada, et toimetus ei ole meest nimepidi esitlenud ega teda süüdiolevaks kuulutanud.

"Pealtnägija" on konkreetse juhtumi asetanud arutelusse nn nõusolekuseaduse vastuvõtmisest riigikogus. Meediakajastusi vaadates on näha, et 13.05 "Pealtnägija" lugu edendada avalikku arutelu  nõusolekuseaduse teemal.

Edaspidi peaks nii "Pealtnägija" kui teised kanalid arvestama, et delikaatse eraelulise teema puhul võib mõni liigne detail tekitada ohu, et asjaosalised saavad alusetut kahju.

*Tagasiside vigursuusataja Henry Sildaru kajastamisele pärast olümpia hõbemedali võitmist 2026.a. veebruaris.

Halvustavad hoiakud 24.02.2026 Vikerraadio saates "Võimla"

Mitmed kuulajad avaldavad rahulolematust, et 24.02.2026 Vikerraadio saates "Võimla" esitasid ajakirjanikud negatiivseid hinnanguid peresuhete baasilt vigursuusataja Henry Sildaru olümpiamedali teemal. Pöördujad peavad vastuvõetamatuks, et ERRi saate spordikommentaatorid halvustavad hõbemedali saamist, viidates treener Tõnis Sildaruga seotud vägivallasüüdistustele. Leitakse, et saates kahjustati ERRi erapooletust.

Selgitus: Tegemist oli saates osalejate mõttevahetusega teemadel, mis on paraku Sildarude spordiperekonda saatnud. Kui mõnele konkreetsele saates esinenud kommentaatorile jättis medal kahtlevaid tundeid, siis seda nad ka väljendasid. See ei tähenda, et ERRi toimetused hakkavad seda liini järgima. Tegemist on arvamussaatega.

ERRi seisukohalt on oluline, et uudistekajastus sel teemal on hinnanguvaba. Näiteks muutis ETV  saatekava, et tuua vaatajateni Henry Sildaru pidulik vastuvõtmine pärast olümpiahõbedat; uudisväärtuslikel hetkedel intervjueerib ERR sportlast jms.

Vägivaldse foto avaldamisest

Mitmed küsimused, miks ERR ei avaldanud pärast Henry Sildaru olümpiamedali saamist 2026. a. veebruaris fotot Tõnis ja Henry Sildaru kohta, kus isa paistab ründavat poega. Küsitakse, kas ERR üritab võimalikku vägivaldset juhtumit maha vaikida; soovitakse erapooletut kajastust.

Selgitus: kuue aasta taguse foto kiire avaldamine uudistes polnud vajalik, sest võib poega taasohvristada. Eriti tingimustes, kus Kelly Sildaru poolt EOK-le ja antidopingu sihtasutusele saadetud foto taust oli teadmata. Selle kohene avaldamine ja kaasnev kajastus taastoodaks peresisest konflikti. Teemat on ERR teistes formaatides käsitlenud.

*Tagasidest väliskajastusele: Iraani seisukohtade vähene esindatus uudistes.

Etteheited ühekülgsuses 2026.a. kevadel, et USA-Iraani sõja käsitlustes on tugevalt ülekaalus USA seisukohad, samal ajal kui Iraani positsioonidest annab ERR tunduvalt vähem teavet.

Selgitus: Iraani seisukohtade esitamine toimub nii palju, kui see on võimalik. Aga sõja tõttu on välisajakirjanike juurdepääs niigi suletud Iraani praktiliselt võimatuks tehtud. Oma rolli mängib ERRi tuginemine USA ja teiste lääneriikide suurtele meediakanalitele, mis seavad esikohale USA seisukohad.

*Tagasidest poliitikakajastusele

*Mitmed küsimused valitsuskriitiliste seisukohtade esindatuse kohta ERRis, nii ajakirjanike kui intervjueeritute seas. Soov näha ajakirjanikke, kes edastaksid infot konservatiivsest vaatenurgast lähtuvalt. Etteheited, et saatekülalistena kutsub ERR enamasti valitsust kiitvaid majanduseksperte; puuduvad sõltumatud eksperdid, kes näitaksid  valitsuskoalitsiooni majanduspoliitika nõrkust ja klammerdumist hukatusliku rohepoliitika külge.

Selgitus: ERR ei võta tööle ajakirjanikke maailmavaate alusel. Töölevõtmise aluseks on ajakirjaniku professionaalsus ja lubadus pidada kinni sõltumatu ajakirjanduse reeglitest.

ERRi eri kanalites käib palju erinevaid majandusteadlasi ja ettevõtjaid. Sealhulgas neid, kes on näiteks kriitilised rohepöörde osas. Mõni näide: Indrek Neivelt: https://www.err.ee/1609940915/neivelt-majanduskasvu-ja-pensioni-asemel-peaks-riik-lapsed-esikohale-panema

Heido Vitsur ja Raivo Vare: Euroopa ägab liigse reguleerimise all: https://vikerraadio.err.ee/1609929895/valistund-kas-vene-majandus-naitab-lopuks-norgenemise-marke

*Etteheited, et ERR kajastab ebaproprtsionaalselt palju valitsusparteide plaane ja ettepanekuid, isegi kui mõned neist ei pruugi isegi menetlusse jõuda. Vähe on juttu opositsiooni ettepanekutest.

Näiteks: 10.03.2026 "Valitsus arutab neljapäeval aktsiisitõusude ärajätmist", https://www.err.ee/1609963484/valitsus-arutab-neljapaeval-aktsiisitousude-arajatmist

Selgitus: Uudistetoimetuse töö on avaldada uudiseid uutest asjadest, arvestates mitmeid uudise kriteeriume. Näiteks kas mõni ettepanek omab reaalset võimalust, et see ellu viiakse; kas on võimalus, et see ettepanek riigikogus hääled kokku saab jne.

Aktsiisitõusude uudisest: kõigepealt avaldas ERR 10.03 kl 10.49 uudise Keskerakonna ja Isamaa ettepaneku kohta jätta kütuseaktsiisi tõus ära: https://www.err.ee/1609963181/keskerakond-ja-isamaa-tahavad-kutuste-aktsiisitousu-ara-jatta

Seega algas teemakäsitlus Keskerakonna ja Isamaa ettepanekust. Kui peaminister sama päeva lõunal Vikerraadio saates teatas, et ülejärgmisel päeval kavatseb valitsus teha otsuse aktsiisitõusud ära jätta, tegi ERR ka sellest 10.03 kl 15.23 uudise. Neljapäeval, 12.03 valitsuse sellise otsuse tegigi:  https://www.err.ee/1609966126/valitsus-otsustas-maiks-plaanitud-aktsiisitousud-ara-jatta

Uudiste teemade ja allikate valikut ning käsitlusviisi ei ole põhjust kallutatuks pidada. Näiteks on kuulajaid, kes leiavad, et peaministrit küsitletakse Vikerraadio peaministritunnis põhjendamatult  karmilt.

*Vastuseis sõja- ja vägivaldsete videote ja fotode avaldamisele ERRis.

Mitmed etteheited, et ERRi uudisteportaal ja teleuudiste saated näitavad palju sõjapilte ja -videoid. Sellega normaliseerite sõda ja tapmist ning süvendate vägivaldsust noorte seas.

Selgitus: Mõistetav, et sõjauudistel on inimestele karm mõju, mis erineb ka inimeseti. Samas on ERRi ülesanne anda tõepärane ülevaade toimuvast. Portaalis saab inimene teda väga tõsiselt häirivat uudist lähemalt mitte lugeda, vaid minna järgmise artikli juurde edasi. Laste kohta on oluline märkida, et lapsevanema või hooldaja kohustus on jälgida, millist sisu laps tarbib, kas see sisu on talle eakohane. Kui laps on juba nii suur, et mõistab, mis on sõda, tuleb täiskasvanul keerukamaid asju talle selgitada.

Uudistesaadete puhul jälgib toimetus, et kui uudisväärtus nõuab eriti karmide vägivaldsete kaadrite näitamist, antakse selle kohta saates eelnev hoiatus.

Sõjateema reaalne kajastamine ei ole vägivalla propageerimine. Vägivalla propageerimiseks võib pidada näiteks teatud välismaa märulifilme, mida ERRi telekanalid aga ei näita.

*Tänavaküsitlused eestikeelses saates vene keeles

Televaatajate etteheited, miks on aeg-ajalt eestikeelses AK-s kohalike inimestega venekeelseid tänavaküsitlusi. Uuritakse, kas tegemist on keeleseaduse rikkumisega.

Selgitus: keeleseaduse rikkumist pole, sest on olemas eestikeelsed tõlkesubtiitrid. Parema läbilõike huvides on vajalik ka eesti keelt mitteoskavate elanike arvamuste esitamine. Ida-Virumaal, eriti Narvas, on raske leida eestikeelseid vastajaid. Tähtis on ka info edasiandmine: kui vastaja eesti keel on liiga nõrk, pole tema seisukoha esitamine puudulikus vormis mõttekas. Samas püüab ERR lülitada venekeelsete piirkondade tänavaküsitlustesse ka eesti keelt õppivaid ja oskavaid lapsi ja täiskasvanuid. Ametnikke ja poliitikuid intervjueeritakse eestikeelse saate jaoks eesti keeles.

*Dokumentaalsari "Mullist välja" ETVs: etteheited Moskva-meelsete esiletõstmises

Mitu vaatajat avaldavad protesti dokumentaalsarja "Mullist välja" näitamise vastu ETV-s. Kaebajate hinnangul annab saade ebaproportsionaalselt palju sõna Kremli-meelsetele inimestele ning võib jätta mulje Venemaa tegevuse õigustamisest. Nad leiavad, et sellise sisu näitamine ERRi telekanalis riivab nende õiglustunnet, eriti Venemaa agressioonisõja taustal Ukraina vastu. Soovitakse saate eemaldamist ERRi programmist.

Selgitus: "Mullist välja" (režissöör ja produtsent Ken Saan) on sari, mis avab ja analüüsib vene kogukonna mõtteid eelkõige Ukraina sõja teemal, aga ka laiemalt. Esimene hooaeg on Eesti venelaste paarist Ukrainat külastamas, teise hooaja tegevus toimub Tais asuvas linnas, mis on muutunud viimaste aastate jooksul nii vene turistide kui ka Venemaalt poliitilistel põhjustel lahkujate sihtkohaks.

ETV peatoimetaja Urmas Oru selgitusel on sari ETV kavas seetõttu, et sissevaade nendesse  seisukohtadesse on kasulik mõistmaks, miks meie idanaabri juures on asjad nii, nagu need on ja kas sellest olukorrast võib leida väljapääse. Sarjas toimub erinevaid süžeepöördeid ja arenguid.   Peategelaste kõiki mõttekäike võib ETV vaatajal kindlasti olla raske mõista ja need võivad pahameelt tekitada, aga dokumentaalprojektide mõte ongi näidata elu oma mitmekülgsuses. ETV peatoimetaja selgitab, et pole põhjust sarja pidada putinistide propagandaks või ERRi eesmärkidega vastuolus olevaks.

*Libalehed ERRi saadete ja saatejuhtidega

Mitmed pöördumised, kus inimesed on sattunud segadusse seoses petusaitidega, millel on avaldatud ETV saadete alusel tehtud libaintervjuusid, kus saatejuhtide ja saatekülaliste suhu on pandud soovitused krüptoinvesteeringuteks ja muudeks kahtlasteks tehinguteks. ERR on võimaluste piires püüdnud libasaite maha võtta. Samuti on tehtud intervjuusid libalehtedel kujutatud saatejuhtidega, kes valeinfo ümber lükkavad, nt https://eeter.err.ee/1609767960/kristjan-pihl-petuskeemi-sattumisest-see-oli-minu-jaoks-sokimoment

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee