Esitatud ERRi nõukogus 25.01.2022

2021.a. II poolaastal toimusid vabariigi presidendi valimised (30.-31.08.2021) ja kohaliku omavalitsuse valimised (17.10.2021).

Valimiste kajastamine on kõige enam reglementeeritud ajakirjanduslik tegevus ERRi jaoks. Avalikkusel on põhjendatult suured ootused ERRi erapooletu ja tasakaalustatud tegutsemise osas valimiskampaania kajastamisel.

Mõlemaid valimisi kajastas ERR nii, nagu valimiste kajastamise korrad ette nägid (vabariigi presidendi valimiste kord, kohaliku omavalitsuse valimiste kord).

Presidendivalimised

Presidendivalimiste kohta esitati mitmel korral küsimus, miks öeldi 2021.a. suvekuudel erinevates saadetes ja uudislugudes, et presidendikandidaate veel pole, kuigi EKRE nimetas Henn Põlluaasa oma presidendikandidaadiks juunikuus.

Vastus: EKRE otsust nimetada oma presidendikandidaat kajastati ERRi uudistes ja teistes saadetes korduvalt. Kui aga arutluse all on ametlikud kandidaadid, kellel on 21 häält riigikogus, siis on õige öelda, et sellist presidendikandidaati veel ei ole. Tegemist ei ole eksitava infoga, vaid reaalsete asjaolude edastamisega.

Presidendivalimiste seadusest. Nagu varemgi, tuli presidendivalimiste käsitlemise kohta selliseid ettepanekuid ja küsimusi, mis puudutavad valimisseadust. Kurdeti, miks ei toimu kandidaatide vahelisi debatte. Miks ei ole inimestel võrdlust ajakirjanduses eri kandidaatide vahel?

Selgitus: asi on kandidaatide ülesseadmise korras. Kuna see toimub vahetult enne hääletusi, ei ole võimalik ERRil omatahtsi kandidaate üles rivistada ja debattidesse kutsuda. Seaduse muudatused kandidaatide varasema ülesseadmise korra osas oleks kindlasti abiks, muuhulgas ka ERRile laiema  kajastuse saamiseks.

Kohaliku omavalitsuse valimised

ERRi kajastus oli reeglitepärane. Kaebusi ja küsimusi oli vähe, peamiselt mõne kandidaadi kasutamise kohta allikana või väiksemate omavalitsuste mittekajastamisest.  ERRi ei laekunud põhjendatud kaebusi valimiste kajastamise korra rikkumise kohta.

Valimiskajastuses keskendus ERR kohalikele teemadele, hoolimata aeg-ajalt kandidaatide väljendatud soovist tõsta esile üleriiklikud küsimused, mis aga ei ole kohalike volikogude pädevuses.

Konkreetseid suuremaid piirkondi käsitlenud saadete puhul sooviti saada rohkem taustainfot, et ka teiste piirkondade valijad mõistaksid, mille üle vaidlused käivad (mis on see "sillaprobleem", millest kõik kandidaadid räägivad vms).

Küsiti, miks pole ERRis valimisväitlusi, kus kandidaadid saaksid omavahel debateerida. Kui raadios või teles on seitse saatekülalist, kuidas käivitate sisulist arutelu?

Selgitus: ERRil on kohustus luua kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused, aga kohalike omavalitsuste arvu tõttu (79) ei ole võimalik üleriigiliste kanalite kaudu kaasata valimissaadetesse kõiki omavalitsusi. Seetõttu on vaja teha valik suurematest linnadest, kus kandideerivate nimekirjade valimi kaudu saab anda ülevaate poliitilisest seisust üle riigi.

Varasematel riigikogu valimistel on mõned ERRi kanalid teinud lisaks suurtele valimissaadetele ka debatte kahe osavõtjaga või üksikintervjuusid. Kohalike valimiste puhul seda teha ei saa. Raadiodebatid olid kohalikel valimistel veidi pikemad kui telekanalite omad, mis andis võimaluse rohkem teemasid käsitleda.

Kokkuvõtteks saab sedastada, et ERR tegutses vastavalt valimiste kajastamise kordades toodud põhimõtetele, pidades kinni tasakaalustatuse ja erapooletuse nõuetest.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee