Kas liiga vara, kas liiga palju

ETV saate "Pealtnägija" 13. mai lugu "Abiturient süüdistab tuntud kultuuritegelast seksuaalses ärakasutamises" jätab õhku kaks ajakirjanduseetika küsimust: kas liiga vara ja kas liiga palju? ERRi ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki sõnul käsitles saade olulist teemat, kuid mõne detaili puhul oldi ajakirjanduseetika piiril.
Politsei on mehe kuulutanud kriminaalasjas kahtlustatavaks vägistamises ning otsust selle kohta, kas kahtlustusest saab süüdistus, veel langetatud pole. Veelgi enam, loos tsiteeritakse endist prokuröri, et asi on perspektiivitu.
Teema ei muutuks ajakirjanduse jaoks olematuks ka siis, kui kriminaalmenetlus lõpetataks tõendamatuse või muu põhjuse tõttu.
Küsimus "liiga palju" puudutab paari konkreetset detaili kahtlustatava mehe kohta, nagu vanus, tegevusvaldkond ja avalikkuses esinemise stiil. Kokkuvõetuna võib see informatsioon muuta ta mõnele inimesele äratuntavaks olukorras, kus uurimine on alles algusjärgus ning tõsiste süüdistuste avalikustamine võib jätta mulje ennatlikust ajakirjanduslikust süüdimõistmisest.
On mõistetav, et toimetus pidas vajalikuks tuua esile abituriendineiu ja mehe vanusevahe, ent seda saanuks esitada ka ilma mehe täpset vanust mainimata. Samas on oma iva ka toimetuse selgituses, et kuna info juhtunust oli juba teatud seltskondades avalikult teada, poleks avalikku detektiivitööd ära hoidnud ka umbmäärasem kirjeldus.
Leian siiski, et mõne detaili ärajätmine või teisiti esitamine aidanuks loo muuta õiglasemaks, vähendades küsimusi, kas tegemist on süüdimõistmisega enne kohtuotsust.
Samas on tähtis rõhutada, et toimetus ei ole meest nimepidi esitlenud ega teda süüdiolevaks kuulutanud.
Ka mehe tegevuse kohta süüdistuse esitanud neiu esineb loos anonüümselt ja hägustatud näoga, ent ka tema esitlemise kohta on avaldatud arvamust, et ta võib siiski olla äratuntav. Samas öeldakse loos, et neiu lähedased ja terapeut toetavad tema avalikku esinemist. See aitab selgitada toimetuse valikut, kuidas tütarlast loos näidatakse. Toimetuse sõnul anonümiseeriti tütarlaps just toimetuse ettepanekul.
"Pealtnägija" on konkreetse juhtumi asetanud arutelusse nn nõusolekuseaduse vastuvõtmisest riigikogus. On ilmne, et sellise formaadi juures pole võimalik tuua sisse erinevaid poliitilisi ja sisulisi seisukohti seaduseelnõu kohta. Käesolevas loos saavad sõna vaid nõusolekuseaduse toetajad, naistearst ja endine prokurör, ent seda öeldakse vaatajatele otsesõnu. Poliitiline debatt on saanud ja saab edasi käsitlust teistes saadetes ja uudistes. Meediakajastusi vaadates on näha, et 13. mai "Pealtnägija" lugu on andnud tõuke avaliku arutelu jätkamiseks nõusolekuseaduse teemal.
Eelkirjeldatu saan kokku võtta nii: "Pealtnägija" kõndis vähemalt kahes ajakirjanduseetika küsimuses üsna piiri peal.
Vaadates võrdlevalt teiste meediakanalite käsitlust, ei hakanud silma, et ükski suurematest üleriiklikest kanalitest oleks teemat oluliselt teises võtmes käsitlenud. Pigem oli mõnel pool isegi detaile lisatud.
Pole alust kahelda, et "Pealtnägija" on loo tegemist põhjalikult kaalunud. Nagu toimetus selgitab, lõid nädalate jooksul kogutud info ja laiem taust lõpuks veendumuse, et nõusolekuseaduse konteksti asetatuna vajab juhtum kajastust kui avaliku huvi teema.
Sellest hoolimata peaks edaspidi nii "Pealtnägija" kui teised meediaväljaanded arvestama, et delikaatse eraelulise teema puhul võib mõni liigne detail tekitada ohu, et asjaosalised saavad alusetut kahju.
Kommentaar ilmus algselt 21.05.2026 Delfi arvamusportaalis.



