Kohaliku omavalitsuse volikogude valimise kajastamine

19.10.2025 valimiste kajastamisel lähtus ERR valimiste kajastamise korrast, kus on sätestatud üldpõhimõtted ja valimissaadete korraldus.

Esitati kaebusi ja küsimusi kandideerivate nimekirjade ja kandidaatide kajastamise kohta: miks on tehtud lugu ühest erakonnast või nimekirjast, aga mitte teistest, jms. Selgitus: uudistes antakse pidevalt  ülevaateid eri piirkondade kandideerijatest, samuti tutvustatakse jooksvalt kandideerivaid nimekirju, kui need oma nimekirjad avalikustavad. Kandideerijate võrdlemise võimalus antakse valimisdebattides.

Kaebused kandideerijatelt:

- Vabaerakond pole rahul, et ei saanud kutset esimesse ETV valimissaatesse 16.09.2025. Vabaerakond leiab, et kõik nimekirjad on välja teeninud võrdse stardipositsiooni. Vabaerakond toob esile, et neil on väljas rohkem nimekirju ja kandidaate kui näiteks Erakonnal Eestimaa Rohelised, ent saatesse Vabaerakond kutset ei saanud.

Vastus: ERRi päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala selgitusel oli ETV esimene valimisdebatt 16.09 sissejuhatav saade ERRi valimiste korras sätestatud vähemalt neljale piirkondlikule debatile. Selle saate koosseisu pani toimetus paika enne, kui avaldati erakondade ja valimisliitude kinnitatud nimekirjad. Seega ei saanud arvestada nimekirjade kandidaatide arvu ja esindatust omavalitsustes. Toimetus lähtus teguritest, nagu erakondade liikmete arv, toetuse määr, üldine silmapaistmine avalikus arutelus.

Eeltoodu põhjal tegi toimetus valiku 16.09 saates osalejate kohta, kutsudes esindajad järgmistest erakondadest: EKRE, Eesti 200, Isamaa, Keskerakond, Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Vabaerakond kutsuti osalema ETV Tartu debatis 7. oktoobril.

16.09 ETV saate näol oli tegemist erakondade esindajate üldise debatiga eelseisvate valimiste peateemadest, sealhulgas riigi ja omavalituse suhetest. See ei olnud konkreetsesse omavalitsusse kandideerijate vahelise jõuproovi formaat, mida näeb ette ERRi valimiskord ETV ülejäänud neljas debatis. Kõnealuses saates osalejatelt ei nõutud kandideerimist. Konkreetsete omavalitsuste debattides teeb ERR osalejate valiku, arvestades kandidaatide arvu ja valimisprogrammi sisukust.

- Erakonna Parempoolsed kaebus ETV Tartu valimisdebati koosseisu kohta 23.09.2025.

Erakond Parempoolsed esitas kaebuse, sest pidas seadusevastaseks ja ERRi valimiskorda rikkuvaks, et ei saanud kutset ETV Tartu valimisdebatti 23.09.2025. Kaebuse kohaselt rikkus ERR poliitilise tasakaalu ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna Parempoolsetel oli Tartus esitatud nii nimekiri kui ka linnapeakandidaat. Erakonna hinnangul ei ole põhjendatud, et valimissaatesse kutsumisel lähtutakse meelevaldsest kriteeriumist nagu nimekirja pikkus. Erakond Parempoolsed rõhutab, et ületab valimiskünnist ja omab ühiskonnas olulist kandepinda, erinevalt mõnest teisest erakonnast või valimisliidust.

Selgitus: ERRi päevakajaliste saadete toimetus otsustas kutsuda Tartu debatti kaheksa nimekirja esindajad: Reformierakond, Isamaa,  EKRE, SDE, Eesti 200, Keskerakond, Plaan B  ja Vabaerakond. Toimetus lähtus otsuse tegemisel valimiste kajastamise korrast, kus on sätestatud, et teledebattides osaleb üldjuhul kuni kaheksa kandidaati. Arvestati nimekirjade pikkust ja valimisprogrammide terviklikkust. ERR avaldas valimiste kajastamise korra juba 11.08.2025, et kandidaadid saaksid reeglitega varakult arvestada.

Toimetuse otsus ETV Tartu debati osaliste kohta lähtub valimiste kajastamise korrast. Põhjendamatu oleks debati planeeritavat koosseisu muuta, sest ERR taganeks oma väljakuulutatud reeglitest, mis võiks tekitada õigustatud ootusi  teistelt nimekirjadelt oma osaluse kohta mitte ainult Tartu saates, vaid ka teistes debattides.

Edasised sammud: Erakond Parempoolsed esitas kaebuse halduskohtusse, taotledes ka esialgset õiguskaitset, et debatt toimuks kuni vaidluse lahendamiseni või Parempoolsete osalusel. Kohus esialgset õiguskaitset ei rakendanud. Erakond Parempoolsed võttis kaebuse kohtust enne valimispäeva tagasi. Õiguskantsler kaebust ei menetlenud, kuna erakond võttis selle kohtust tagasi.

- Erakonna KOOS osalemine tele- ja raadiosaadetes ning valimisdebattides.

Erakond KOOS polnud rahul, et ei saanud kutseid osalemiseks mitmes ERRi eri kanalite debattides. Erakond  leiab, et tal on märkimisväärne toetus näiteks Tallinna elanike seas ja ka mujal, seetõttu on kindlasti vajalik nende kaasamine debattidesse.

Vastus: Valimiste kajastamise kord näeb ette teatud piiranguid osavõtjate arvule debattides, pidades silmas valimisnimekirja pikkust ja valimisprogrammi terviklikkust.

ERRi tele- ja raadiokanalite toimetused on kutsunud erakonna KOOS esindajaid mitmetesse valimisdebattidesse. KOOS sai kutse osalemaks 8.10.2025 kanalis ETV+ toimunud "Valimisstuudio. Narva" saates, kuid loobus osalemast. Samuti on  KOOS saanud kutse osaleda 18.10.2025 toimuvas debatis "Valimisstuudio. Kohtla-Järve".

KOOS on saanud kutse osalemaks kahes debatis Raadio 4s ja Narva debatis telekanalis ETV. ETV edastatud kutsest erakond KOOS samuti loobus.

Minu hinnangul on ERR tele- ja raadiodebattide koosseise kokku pannes pidanud kinni valimiste kajastamise korrast. Debattidesse pääsu tingimused on kõigile erakondadele ja valimisliitudele ühesugused. Tingimused on avalikustatud varakult, et kandideerijad teaksid nendega arvestada. Erakond KOOS ei kasutanud kõiki debattides osalemise kutseid. 

- Valimisdebatid üksikkandidaatidele – mitu kandidaati küsib, miks ei korraldata neile valimisdebatte. Selgitus: Kohalikel valimistel üksikkandidaatidele  eraldi debatisaadet ei ole ette nähtud. Arvestades üksikkandidaatide suurt arvu (67), ei ole debati korraldamine võimalik ega ka mõistlik, kuna kandidaadid on erinevates piirkondades. Küll aga kajastab kogu valimiskampaania käiku uudistetoimetus. Kui kandidaadid esitavad uudisväärtuslikke seisukohti, siis nende tegevust ka käsitletakse.

- Üldisi ettepanekuid auditooriumi seast:  ERR peaks olema koht, kus kõik erakonnad ja nimekirjad saavad sõna. ERR peaks aitama kaasa uute jõudude tutvustamisele. Korraldage debatte mitmes voorus, kui kõiki ühekorraga kaasata ei saa.

Selgitus: Kogu riigis osaleb valimistel 11 erakonda ja 159 valimisliitu (lisaks 67 üksikkandidaati). Sellise hulga nimekirjade esindajate osalus ühes saates muudaks keeruliseks saate jälgimise. Seetõttu on ERRi valimisdebattide formaat piiritletud: raadiosaadetes kuni kuus ja telesaadetes kuni kaheksa osalejat. Mitmes voorus sama piirkonna kandidaatidega debatte korraldada ERR vajalikuks ega võimalikuks ei pidanud.

Valimiskampaaniat kajastavad uudistesaated, uudisteportaali valimisveeb, päevakajalised saated raadios ja teles. Võrdse kohtlemise tagamiseks  kajastab ERR jooksvalt eri nimekirjade programme ja kandidaate.

Kokkuvõte: ERR pidas kinni valimiste kajastamise korrast. 

Kaebused

* MTÜ Meie Nursipalu vs teleuudiste käsitlused Nursipalu harjutusvälja laiendamise kohta: kallutatud, ebatäpne kajastus.

MTÜ Meie Nursipalu esitas kaebuse ERRile ja pressinõukogule, väites, et ERRi uudistetoimetus kajastab Nursipalu harjutusvälja laiendamise teemat ebaobjektiivselt, eeskätt seoses 14.09.2025 eetris olnud "AK. Nädala" loo ning selle põhjal tehtud ERRi veebiuudisega "Nursipalu harjutusvälja laiendamise kohtuotsus ei muuda maaomanike hinnangul midagi" (autor Mirjam Mõttus).

Kaebuse esitaja hinnangul ei täida nimetatud uudislugu ega varasemad ERRi käsitlused avalikkuse adekvaatse teavitamise eesmärki, kuna harjutusvälja laiendust puudutava kohtuotsuse sisu ja tähendus jäävad sisuliselt avamata. Kaebuses leitakse, et reporter on valinud allikaid ja rõhuasetusi viisil, mis toetab tema isiklikku narratiivi, jättes selgitamata kohtu põhjendused ja otsuse tegeliku sõnumi. Eriti problemaatiliseks peetakse asjaolu, et kuigi kohus kritiseeris kaitseministeeriumi tegevust, ei ole neid järeldusi ERRi lugudes selgitatud. Selle asemel esitatakse kaebaja hinnangul teemat liigselt kaitseministeeriumi vaatevinklist, seades niimoodi kohtuotsuse kahtluse alla. MTÜ Meie Nursipalu väitel on loos rida faktivigu. Lisaks kritiseeritakse uudise pealkirja üldistavat laadi, mürateema käsitlemist inimeste muresid pisendava võrdlusega ning kaebajate seostamist riigivastase tegevuse vihjetega. MTÜ rõhutab, et nad on korduvalt ERRi juhtkonda kallutatud käsitlusest teavitanud,  kuid  sisulist vastust pole saadud. Kaebaja soovib teema tasakaalustatud ning objektiivse kajastamise tagamist.

Vastus: Uudistetoimetus tutvustas vaatajaile Nursipalu harjutusvälja laiendamise kohtuotsuse sisu  põhjalikult juba otsuse tegemise ajal, eeskätt 4.09.2025 ilmunud tele-, raadio- ja veebiuudistes. Seetõttu ei olnud kümme päeva hiljem, 14.09.2025 "AK. Nädala" loo eesmärk kohtuotsuse veelkordne lahtiseletamine, vaid teema edasiarendamine, käsitledes maaomanikega peetavaid läbirääkimisi ning võimalikke edasisi samme. Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul on analüütilise nädalalõpusaate puhul põhjendatud, et teemat käsitletakse edasiarendavalt, mitte ei korrata varem edastatud infot.

Reporter pöördus kommentaaride saamiseks ka MTÜ Meie Nursipalu ja kohtusse pöördunud eraisikute poole, kuid need keeldusid seisukohti jagamast. Kuigi kommentaaridest keeldumine on kaebaja õigus, piirab see paratamatult nende vaadete kajastamist ega võimalda süüdistada ERRi ühepoolsuses. Allikate valik on toimetuse pädevuses ning välised osapooled ei saa nõuda, keda ajakirjandus nn õigeks allikaks peab.

Kaebuses viidatud faktivigade ja intervjuude kärpimise osas tehtud etteheited on üldsõnalised ning põhjendamata. Saates esitatud andmed põhinevad ametlikel allikatel (maa-amet jt) ja reporteritööl. Intervjuude lühendamine on tavapärane teleajakirjanduse praktika. Loo pealkiri tugineb autori kogutud infole ja maaomanike valdavale meeleolule ega ole eksitav.

Kokkuvõtteks: käsitlus vastab ajakirjanduseetika nõuetele. Kaebaja ootab kajastust eeskätt oma vaatenurgast, see aga poleks kooskõlas avalik-õigusliku meedia rolliga. Tulevikuks on MTÜ-le soovitus ajakirjanikega koostööd teha. 

Pöördujad saatsid kaebuse ka pressinõukogule, kuid loobusid täiendavast menetlusest pärast ERRist saadud vastust.

* Tallinna Ülikooli (TLÜ) kaebus 19.10.2025 Vikerraadio saate "Samost ja Aaspõllu" peale: ajakirjanduseetika reeglite rikkumine seoses solvavate ja laimavate väidetega õppejõu kohta, TLÜ maine kahjustamine,  vastuolu avalik-õigusliku ringhäälingu rolliga.

TLÜ avaldas rahulolematust väidetega, mida ajakirjanikud Anvar Samost  ja Huko Aaspõllu esitasid 19.10.2025 saates  TLÜ keskkonnahariduse sisu ja TLÜ professori Jaanus Terasmaa tegevuse kohta. Kaebuse taustaks on 5.10.2025 saates käsitletud lõik, kus saatejuhid  reageerisid kliimaministeeriumi nõuniku terminiselgitustele soometsade režiimi muutmise kohta. Professor Terasmaa kasutas seda saatelõiku õppetöös ning jagas analüüsi tulemusi sotsiaalmeedias. TLÜ hinnangul seadsid 19.10.2025 saates kõlanud kommentaarid kahtluse alla akadeemilise vabaduse, teaduspõhise õpetamise ning TLÜ kui teadusasutuse usaldusväärsuse. Lisaks peetakse väljaütlemisi isiklikult solvavateks ja laimavateks professor Terasmaa suhtes.

Vastus: "Samost ja Aaspõllu" on arvamussaade, kus saatejuhid väljendavad isiklikke seisukohti ning kriitikat ühiskondlikel teemadel, sh haridus- ja teadusvaldkonnas. Selline arutelu on ajakirjanike väljendusvabaduse ja sõltumatuse osaks. Saates toodud näidetega ei seatud kahtluse alla TLÜ sobivust õppe- ja teadusasutusena. Samas on üheselt põhjendatud kaebuse etteheide sobimatu sõnakasutuse kohta TLÜ õppejõu aadressil. Väljend "idioot" mõjub isikliku solvanguna ega ole asjakohane viis kriitiliseks vaatluseks. Selle eest vabandati järgmises saates. Vabandus oli vajalik ja asjakohane samm.

Saatejuhtide tähelepanu on juhitud, et kriitikat tuleb väljendada ilma isiklike rünnakuteta. Liigselt isikustatud hinnangud võivad viia fookuse käsitletud teemalt kõrvale ega tule kasuks sisukale arutelule.  Küll aga on avalik-õigusliku meedia roll vaadelda kriitiliselt ka teadus- ja haridustemaatikat.

Minu hinnangul ei ole saates viidatud harjutuse näitel põhjendatud õppejõu tegevuse iseloomustamine kui tudengite ideoloogiline indoktrineerimine. Sellise väite jaoks on vaja tugevat faktilist alust, mida saates veenvalt ei esitatud.

TLÜ esitas kaebuse ka pressinõukogule, ent pärast ERRi ajakirjanduseetika nõuniku vastust ja eetris kõlanud vabandust ei soovinud TLÜ juhtumi edasist menetlust. 

* Urmas Tartese kaebus 19.10.2025 Vikerraadio saate "Samost ja Aaspõllu" kohta: eksitav ja kallutatud käsitlus, solvav stiil.

Eesti Teaduste Akadeemia keskkonnakomisjoni aseesimees Urmas Tartes esitas kaebuse Vikerraadio saate "Samost ja Aaspõllu" 5. ja 19. oktoobri eetris olnud osade kohta. Kaebus puudutab ajakirjanike Anvar Samosti ja Huko Aaspõllu käsitlust Tallinna Ülikooli professori Jaanus Terasmaa koostatud õppeülesandest, mis põhines nende varasemal saatel soometsade taastamise teemal. Tartese hinnangul olid saatejuhtide seisukohad ja sõnakasutus vastuolus ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ei vastanud ERR-i avalik-õiguslikule rollile. Kaebuse esitaja ei pea õigeks, et saatejuhid nimetasid õppeülesannet ideoloogiliselt kallutatuks ja professor Terasmaad isiklikult "idioodiks" ilma sisulise, faktidel põhineva aruteluta õppeülesande eesmärkide ja metoodika üle. Tartes leiab, et selline isikustatud ja solvav kriitika kahjustas nii konkreetse teadlase mainet kui ka avaliku debati kvaliteeti ning ERR-i usaldusväärsust. Eraldi toob kaebaja esile asjaolu, et mõlemad saatejuhid täidavad ERR-is juhtivaid ametikohti, mis eeldab kõrgendatud vastutust eetilise ja tasakaalustatud väljendusviisi eest. Anvar Samost on uudistejuht, Huko Aaspõllu on teleuudiste päevatoimetaja. Lisaks kritiseerib Tartes saadetes kliimaministeeriumi ametniku kirja käsitlust, mida ajakirjanikud esitasid sõnavabadust piirava ettekirjutusena, kuigi tegemist oli sisulise ja terminoloogilise tagasisidega.

Vastus: "Samost ja Aaspõllu" on arvamussaade, kus saatejuhid esitavad isiklikke seisukohti ning kasutavad ka huumorit ja irooniat, mistõttu ei kehti seal uudistesaadetele omased tasakaalunõuded. Samas peab ERR lähtuma põhimõttest, et kriitika peab olema lugupidav ning isiklikult solvav väljendusviis ei ole lubatav. Arvamused peavad tuginema faktidel.

Tallinna Ülikooli õppejõu nimetamine idioodiks ei olnud hea tavaga kooskõlas ning pean vajalikuks ja asjakohaseks, et selle eest on eetris vabandatud. Kliimaministeeriumi ametniku kirja käsitlus saates läks samuti liiga isiklikuks.

Samal ajal tuleb mõista, et kriitiline arutelu teadus- ja haridusteemadel on ühiskondlikult vajalik ega kahjusta akadeemilist vabadust.

Mis puudutab saatejuhtide ametikohti ERR-i uudistetoimetuses, siis saade on kuulajatele selgelt eristatav autorite arvamuste väljundina ega esinda uudistetoimetuse seisukohti.

Tuleb möönda, et uudistejuhi regulaarne osalus arvamussaates tekitab aeg-ajalt auditooriumis küsimusi, kas teravad seisukohad arvamuse žanris leiavad ülemäärast peegeldust uudistetoimetuse töös, mis võib kahjustada erapooletust ja tasakaalustatust. 

* Kaebus arvamussaate kohta: faktide ja arvamuste segamini esitamine, ajakirjaniku võimu ärakasutamine ametniku suhtes Vikerraadio saates "Samost ja Aaspõllu".

Kliimaministeeriumi kommunikatsiooninõunik Martin Altraja leiab, et 5.10.2025 Vikerraadio saates "Samost ja Aaspõllu" rikuti ajakirjanduseetikat. Kaebuse kohaselt kutsus saatejuht Anvar Samost üles ametnikku töölt vallandama, nimetades teda "orwellikuks ametnikuks" ja "kulukohaks". Ametnik  selgitab, et oli saatnud saatele faktiliste vigade paranduse märgalade ja soometsade taastamise kohta. Tema hinnangul segas ERRi uudistejuhina töötav saatejuht fakte ja arvamusi, kasutas eksitavaid termineid ning kuritarvitas võimupositsiooni, rünnates isiklikult avaliku sektori töötajat, kes täitis oma ametikohustusi.

Vastus: Vikerraadio saade "Samost ja Aaspõllu" on arvamussaade, kus esinejad esitavad oma arvamusi ja hinnanguid.  Ministeeriumi kommunikatsiooninõuniku seisukoha edastamine 5.10.2025 saates andis kuulajatele võimaluse meenutada, et asi pole sugugi nii must-valge, nagu saatejuhid oma saadetes taassoostamise teemat käsitlenud on.

ERRi uudiste käsitlus teemast on olnud uudistele kohaselt neutraalses võtmes; uudis ja arvamus on lahus hoitud, nagu ajakirjanduseetika reeglid ette näevad.

Arvamussaates on aga teema käsitlusest aru saada, et saatejuht vastustab teatud keskkonnateemalisi vaateid. Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul ei ole sellises kontekstis nimepidine kriitika asjakohane (ametniku kiri toimetusele, mis toob eetris kaasa hinnangu, et kirja saatnu ei sobi oma töökohale). Samas ei ole ajakirjanduseetika normistikus sätestatud avaliku võimu kriitika piire. Nii oleme selles konkreetses episoodis saatejuhiga eri meelt.

Mis puudutab etteheidet, et ERR eiras terminoloogiat puudutanud kirjas toodud täpsustusi, siis on ERR uudistes säilitanud teema käsitlemisel uudistele vajaliku stiili ja lähenemise ning uudislood ei sisalda parandamist vajavaid väljendeid.

* Religioosse sisu vastustamine.

Mitmed vaatajad-kuulajad ei pea õigeks ERRi kanalites edastatavat religioosset sisu: Vikerhommiku ja Klassikraadio hommikumõtisklus; ETV ülekanne Tallinna Vabaduse väljakult 6.09.2025, kui toimus peapiiskop Eduard Profittlichi õndsakskuulutamine; sõnakasutus ETV jõulupühade jumalateenistuse kirjelduses. 

Kaebustest: Vikerraadio (ja Klassikaraadio) hommikune kristliku sisuga rubriik kujutab endast usulist propagandat ega vasta ERRi seaduses sätestatud eesmärkidele. Enamik Eesti elanikest ei tunnista kindlat usku ning luterlasi on eestlaste seas vähemus. Kaebajate hinnangul vähendab usuline sisu ühiskondlikku sidusust ja paneb osa kuulajaid kanalit vahetama, kuna usupropaganda on vastuvõetamatu. Tore oleks kuulda erinevate mõttekoolkondade mõtisklusi. Oleks harivam ja silmaringi avardavam.

Selgitus: Vikerraadio ja Klassikaraadio varahommikune Hommikumõtisklus on pika ajalooga. Tagasiside näitab, et need mõtisklused pakuvad osale kuulajatest hingepidet ja on vajalikud, eriti eakamale kuulajale. Tegu ei ole palvuse, vaid mõtisklusega. Usupropagandat ERR selles rubriigis ei näe. ERRi ülesannete seas on teenindada erinevaid, sealhulgas ka väiksemaid kuulajate gruppe. See loob sotsiaalset sidusust. Mõnedele kuulajatele on sel rubriigil religioosne tähendus, teiste jaoks on ta üldkultuurilise iseloomuga. Teiste koolkondade mõtlejatega on eetris mitmeid saateid, nagu "Teise mätta otsast", "Kajalood", "Eesti lood" jt.

Peapiiskop Eduard Profittlichi õndsakskuulutamise ülekande kohta ETVs: ETV otsustas pika ülekande teha, kuna tegemist on nii religioosse kui kultuuriloolise sündmusega, millel on oluline ajalooline väärtus. Ülekande kommentaatorid toonitasid ülekande käigus, et Profittlichi lugu räägib laiemalt kõigist neist II maailmasõja ja okupatsiooni õudustest, mis eestlastele osaks sai (küüditamised, vangilaagrid, samal ajal kodumaa-armastuse püsimine jne.) Neid teemasid põimisid oma sõnavõttudesse ka laval rääkinud usutegelased.  Selliste ülekannete näitamisega täidab ERR ühte oma rollidest – olla ajalooliselt oluliste sündmuste vahendaja ja talletaja.

* Tagasiside 9.11.2025 ETV saate "Hommik Anuga" intervjuule samasooliste perega: kahe isaga paari intervjueerimise sobilikkus ETVs.

Intervjuu kahe isa ja nende kahe lapsega tekitas arutelu, kas samasoolise pere kajastamine ERR-i telekanalis ja just isadepäeval on põhjendatud ning kooskõlas ERR-i seaduse, hea tava ja ajakirjanduseetika koodeksiga. Väideti, et paljude jaoks ei ole selline materjal vastuvõetav.

Pärast saadet tuli paar kirja ja telefonikõnet, kus esitati küsimusi saatekülaliste valiku kohta ja avaldati vastumeelsust samasoolise paari ja nende laste intervjueerimise kohta, mis pöördujate arvates ei peaks toimuma isadepäeval ega ka muul ajal ERR-i kanalites. Teema politiseerudes ja pärast ERR-i nõukogu esimehe ajakirjanduses ilmunud kriitilist kommentaari tuli tagasisidet rohkem, ent fookus liikus mujale: kes ja kuidas võib soovitada või nõuda käsitletavate teemade piiride kehtestamist ERR-is; kuidas hinnata nõukogu liikmete avaldatud seisukohti jms. 

Selgitus ajakirjanduseetika ja ERRi hea tava küsimustes: ERR kui avalik-õiguslik meediaorganisatsioon peab tegutsema ühiskonna tervikliku peegelduse huvides. ERRi programmid peavad olema mitmekülgsed ja aitama kaasa  ühiskonnagruppide omavahelise seose tunnetamisele. Siia alla mahub hästi eri perekonnatüüpide kajastamine. ERR-i hea tava rõhutab ka, et ERR peaks olema tundlik ühiskonnas tekkivate ja arenevate keskustelude suhtes. Antud saatelõik täitis seda rolli. Saates ei rikutud ajakirjanduseetika reegleid.

* Iisraeli-Gaza konflikti kajastamine

Jätkuvalt on erisuunalist kriitikat: peamiselt etteheited, et ERRi uudised on kallutatud Iisraeli poole ja eiravad palestiinlaste kannatusi, teisalt aga ka kriitika, et ERRi uudised moonutavad Iisraeli seisukohti.

- Palestiina toetajate rühm pöördus detsembris 2025 ERRi poole etteheidetega, et ERRi uudisteportaali kajastus Iisraeli-Gaza sõjast on Iisraeli poole kaldu, eirates palestiinlaste kannatusi ja jättes kajastamata olulisi teemasid Iisraeli poolt Gazas läbi viidavat sõjategevuse kohta. Pöördujad on oma kriitikat ERRi aadressil avaldanud väljaannetes Müürileht ja Vikerkaar.

Selgitus: Saadetud tähelepanekud puudutavad Hamasi terrorirünnaku järgset aega alates 7.10.2023. Seda perioodi iseloomustavad reaktsioonid, mis on otseselt ajendatud üle 1200 inimese tapmisest Hamasi poolt. See kujundab suuresti ka kajastuses tsiteeritud allikate väljendusviisi.

Oluline on rõhutada, et tsitaatides esitatud hinnangud kuuluvad nende autoritele, mitte toimetusele.

ERRi uudiste- ja sporditoimetuse juhi Anvar Samosti sõnul lähtub toimetus allikate valikul ajakirjanduslikest kaalutlustest.

ERRi eesmärk ja kohustus on olla tasakaalustatud, esitades eri poolte väiteid ja argumente.  

Iisraeli ja Palestiina allikaid võrreldes tuleb arvestada asjaolu, et ühel pool on selge struktuuri ja vastutusahelaga riik, teisel pool on olukord killustunud. Siit tuleneb teatud erinevus allikate kasutamises.  Samas ei tähenda see erinevus ERRi uudistetoimetuse kallutatust.

Palestiina toetajate rühma saadetud publitsistikat ja statistikat sisaldavad ülevaated kujutavad endast arvamuslikku lähenemist, mille  läbivaks tooniks on soov näha ERRi kajastust teistsugusena. Sellise lähenemise omaksvõtmine tähendaks ERRi jaoks ühe osapoole vaatenurga eelistamist, mis oleks vastuolus avalik-õigusliku ringhäälingu erapooletuse ja tasakaalustatuse nõudega.

Eriarvamuste ja hoiakuliste seisukohtadega mittenõustumine ei tähenda, et ERR eiraks põhjendatud kriitikat. Tagasiside on kasuks, et paremini mõista erinevaid ootusi ERRi ajakirjanduslikule tegevusele.

- Erapoolik artikkel 4.12.2025 uudisteportaalis Iisraeli osalemisest Eurovisioonil, "Iisrael sai loa osaleda 2026. aasta Eurovisioonil".

Lugeja leiab, et artikli raamistus ja faktivalik on katse pehmendada konflikti tagamaid ning tekitada  sümpaatiat ühe osapoole suhtes. Eurovisiooni boikoteerivad riigid ei ole toonud põhjenduseks Gazas toimuva sõjategevuse statistilist ohvrite arvu, nagu seisab ERRi artiklis, vaid on viidanud genotsiidisüüdistustele ja rahvusvahelise õiguse rikkumistele.

Vastus: Artikkel puudutab EBU otsust, mille langetasid EBU liikmesjaamad, mitte valitsused või riigid. Oma boikotist teatanud EBU liikmesringhäälingud ei kasutanud põhjuste nimetamisel väljendit "genotsiid".  Sõna "genotsiid" lisamine valitsusliikme tsitaadina oleks just teinud seda, mida lugeja ette heidab: kallutatuse ja ebatäpsuse sissetoomine, sest Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemise otsust ei tee riikide valitsused.  ERRi artikli boikoti kirjelduses võinuks olla lisaks Gaza ohvrite suurele arvule ka viide humanitaarkriisile või moraalsele aspektile, sest neid väljendeid on boikoteerivad jaamad kasutanud. Ent ka praegusel kujul on boikoti põhjus lugejale arusaadavalt edasi antud.

- Kriitika Iisraeli allikate kasutamise kohta, kes on opositsioonis valitsusega: moonutatud pildi loomine Iisraeli positsioonidest, Hamasi terroristide poole asumine, Iisraeli sisepoliitiliste vaidluste ületähtsustamine.

Selgitus: Iisraeli opositsiooni häält sisaldavates ERRi lugudes ei väideta, et selline on kõigi Iisraeli elanike arvamus. Enamasti kõlab Eesti meediakanalite uudistes Iisraeli valitsuse ametlik positsioon, sest tõepoolest pole tihti asjakohane tuua sisse sisepoliitilist aspekti. Seda enam on aeg-ajalt vaja ka Eesti elanikele  meenutada, et kõik inimesed Iisraelis ei suhtu Gaza ja Hamasi teemasse ühtemoodi. Niimoodi on tagatud mitmekülgne eri vaadete esitamine.  

* Sotsiaalmeedia postitused kui allikas

Tallinna linnaosavanem Renata Lukk esitas kaebuse 17.07.2025 ERRi uudisteportaalis ilmunud artikli "Ossinovski Kristiine vanema kaugtööst Laoses: seda ma mõistlikuks ei pea" kohta.

Kaebaja leiab, et ERR ei oleks tohtinud kasutada tema isiklikult sotsiaalmeedia kontolt võetud materjali, sest seal on märge, et avaldamiseks tuleb luba küsida. Kaebaja palub artikli juurest oma Instagrami kuvatõmmised eemaldada.

Vastus: Toimetusel on õigus seda infot kasutada, sest linnaosavanem on poliitik, kelle tegevuse ajakirjanduslik käsitlemine oma tööülesannete täitmisel on avalikes huvides.  Puhtalt eraelulist infot (tekst, kuvatõmmised vms) ilma avaliku huvi olemasoluta ei oleks õigus kasutada. Selle artikli juures oli aga avaliku huvi põhjendus olemas. Vastuolu ERR-i hea tavaga ega ajakirjanduseetika koodeksiga ei ole.

* Isikuandmete kustutamise taotlused

Tugevneb surve ka uute lugude muutmiseks, lisaks vanemale materjalile. Palved ja nõudmised  kõrvaldada ka värsketest lugudest viiteid inimeste varasemale tegevusele (varasem elukäik, taust, karistatus vms).

10-15 aasta taguste kriminuppude puhul on nõudmised sageli arusaadavad. Veebimeedias tegutsemise mudelid on muutunud: vähem lugusid, aga sisukamalt. ERR ei avalda enam üldse lühiuudiseid  (nn kriminuppe), küll aga suuremat tähelepanu pälvivaid kuritegude kajastusi või üldistusmomenti sisaldavaid juhtumeid. Seetõttu on põhjendatud vanade aegunud lühiuudiste kõrvaldamine (tagaotsimised, menetluse alustamised jms).

* Isikuandmete lubamatu kasutamine ja eraelu puutumatuse rikkumine 18.08.2025 AK uudisloos kaldavööndisse ehitamise kohta

Kaebus puudutab 18.08.2025 eetris olnud AK uudislugu Harku järve äärsete kinnistute loata ehitamisest kaldavööndisse. Kaebaja leiab, et loos rikuti eraisiku eraelu puutumatust ja kasutati isikuandmeid lubamatult, eeskätt droonivõtete kaudu filmitud eravaldust näidates. Tema hinnangul oleks teemat saanud käsitleda üldisemalt, ilma konkreetset kinnistut näitamata. Samuti heidab kaebaja ette loo ühepoolsust, kuna kinnistu omaniku seisukohta ei küsitud ega esitatud.

Vastus: loo eesmärk oli käsitleda ehituskeeluvööndis loata ehitamist kui üldist probleemi. Kaebaja kinnistut kasutati vaid näitena ning selle detaile ei avatud. Kuna omanikku ei identifitseeritud ja juhtumi üksikasju ei käsitletud, ei peetud vajalikuks tema kommentaari lisamist. Kaebuses on vastuolu: ühelt poolt kritiseeritakse kommentaari puudumist, teiselt poolt peetakse üldplaani liigselt identifitseerivaks. Kaebaja identifitseerimata jätmine oli toimetuse teadlik valik, et mitte tõmmata kaebajat loo keskmesse.

Droonikaadrid olid üldplaanid, kus ei olnud inimesi ega eraelu puutumatust kahjustavaid detaile ning kinnistu on avalikust ruumist nähtav. Loo tegemiseks oli selge avalik huvi ning ajakirjanduseetika nõudeid ei rikutud.

* Tagasiside laulu- ja tantsupeo ülekannetele 4.-6.07.2025.

Erinevalt teistest teemadest on siin lisaks märkustele ja kriitikale ka rohkelt tänusõnu.

Tagasiside kriitilist tooni on vähendanud juba neljandat korda kasutatud lahendus, kus rongkäik kõigi kollektiividega on vaadatav ETV2 kanalil, aga ETV1 kanalil on rongkäik koos intervjuudega. See töötab. Siiski on mõned etteheited: kõik kollektiivid ei olnud näha; vahepeal polnud alati võimalik selgesti aru saada, mis koor või tantsurühm mööda läks. Osalt põhjustas seda rongkäiku saatnud pidev vihmasadu.

Ettepanekud, et oleks ekraanil laulude sõnad. Eriti oluline uute laulude puhul, mida oli seekord palju. Selgitus: ETV2 näitas laulusõnu viipleja kõrval, nagu ülekande alguses ka vaatajaid teavitati.

AK otsesaade 4.07.2025 tantsupeolt: mitmed vaatajad heitsid ette, et sõjauudised mitmest konfliktipiirkonnast ei sobitunud samal ajal taustal kõlava lõbusa lõõtspillimuusikaga. Selgitus: Kriitika on põhjendatud, järgmisel päeval laulupeo välistuudio tehnilises lahenduses arvestati sellega.

Soov saada peo materjal DVD või USB peal. Selgitus: ERR neid enam ei tee madala nõudluse tõttu. Laulupidu.err ja ERRi arhiiv säilitavad kontserdid aegade lõpuni.

Tarmu Tammerk
ERR-i ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee