Kaebused

* Erakonna KOOS juhatus vs Raadio 4 saade "Siin ja praegu": erakonna halvustamine, erapooletuse põhimõtte rikkumine.

Erakonna KOOS juhatus esitas kaebuse 6.12.2024 Raadio 4 eetris olnud saate "Siin ja praegu" kohta. Kaebuse kohaselt halvustas ERRi ajakirjanik Jevgenia Volohhonskaja erakonda, nimetades seda sarviliseks. Kaebaja leiab, et oma väljaütlemisega solvati erakonda ja selle valijaid ning näidati, et ERR ei pea kinni poliitilise erapooletuse nõudest.

Vastus: "Siin ja praegu" on Raadio 4 arvamussaade, kus ajakirjanikud analüüsivad sündmusi ja annavad neile oma hinnangu. Saates esitatu ei ole kunagi Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ega selle koosseisu kuuluva raadiojaama Raadio 4 ametlik seisukoht.  Avalik-õigusliku meediaorganisatsioonina ei esita ERR omapoolseid poliitilisi seisukohti.

6.12.2024 saates käsitleti muuhulgas uudist, mis puudutas erakonna liiget, kes korraldas autode lõhkumist.

Ajakirjanik Jevgenia Volohhonskaja ei nimetanud erakonda "Koos" sarviliseks. Ajakirjaniku selgituse kohaselt oli tegemist sõnamänguga, mis kõlab vene keeles nii: "Если партия "Коос" не хочет быть партией коз...", ehk "kui erakond "Koos" ei taha olla kitsede erakonnaks". Siin on nn foneetiline mäng "koos - коз", mis tuli otsesaates välja ehk liiga värvikalt, aga mitte pahatahtlikult, selgitas ajakirjanik.

Ajakirjaniku mõte oli, et kui erakond KOOS soovib oma nägu päästa, peab ta autolõhkumises süüdi mõistetud Allan Hantsomist distantseeruma. Nii saaks erakond näidata, et KOOS ei tegele huligaansustega ega tööta Eesti Vabariigi vastu.  

Minu hinnang ajakirjanduseetika nõunikuna on, et tegemist on ajakirjaniku vaba arvamusavaldusega, mis tugineb reaalsetel faktidel. Tegemist ei ole erakonna ega selle toetajate solvamisega, vaid arvamussaates esitatud värvika kõnekujundi kasutamisega.

* Korteriühistu Vilde 87 juhatus vs ETV+ saade "Peegel" ("Zerkalo"): eksitava ja ühekülgse informatsiooni edastamine, konflikti osapoole ärakuulamata jätmine, alusetu halvustamine, ilma loata filmimine.

Ühistu juhatus esitas kaebuse 14.01.2025 ETV+ saate "Peegel" loo kohta, mis rääkis Mustamäe ühistu elanike rahulolematusest juhatuse tegevusega. Elanikud pole rahul juhatuse poolt trahvide väljastamisega ning jämeda käitumisega.

Juhatus leiab, et lugu on ühekülgne, esitab juhatuse aadaressil alusetuid süüdistusi, millele juhatus ei saa vastata. Kaebaja peab saadet sobimatuks ERRi eetrisse, kuna see on kollane ja skandaali õhutav, samuti on meessaatejuht šovinistlik naisallika suhtes.

Vastus: toimetuse selgituse kohaselt ilmus Eve Bluman võtteplatsile maja ees ning asus kaamera ees selgitama ühistu asju. Vahepeal ütles, et filmida ei tohi, aga jätkas kommentaaride andmist. Vähemalt  ühel korral teatas võttegrupile: "Ja pange see ka eetrisse!".  Seega oli toimetusel alus eeldada, et Eve Blumani kommentaare võib saates kasutada.

Toimetus soovis, et elanike süüdistustele vastaks juhatuse esimees Jelena Zubkova, ent nagu loost näha, selgitab enamiku ajast ühistu asju Eve Bluman. Juhatuse esimees laseb tal seda teha ning isegi vaikib, kui Eve Bluman käsib ("Oota! Ole vait!").

Toimetus vabandab, et Eve Blumani eesnimes oli täheviga, mis on loo tekstivariandis parandatud. Viide Eve Blumani roosadele juustele oli saatejuhi kirjeldus reportaaži sees, mitte välimuse halvustamine.

Ühistu juhtide ja elanike vahelise jämeda käitumise ning trahvide määramise kohta saavad mõlemad osapooled sõna. Toimetus ei vali nendes "sõna sõna vastu" olukordades poolt.

Ajakirjanduseetika koodeksi punkt 4.2 näeb ette, et konflikti sisaldava loo puhul tuleb asjaosalised piisavalt ära kuulata. Ühistu juhatuse seisukohad kõlavad saates korduvalt. Samuti esitab saatejuht oma autoritekstis refereerivalt mitmeid juhatuse vastuväiteid elanike kriitikale, aga mõnda süüdistust ei ole juhatusel võimalust täpsemalt kommenteerida. Toimetus on pakkunud ühistu juhatusele välja võimaluse jätkuintervjuuks, ent juhatus pole seda vastu võtnud, teatades, et pöörduvad saate vastu kohtusse.

 Mis puudutab etteheidet, et tegemist on kollase ajakirjandusega, siis žanri  järgi ei saa pidada mõnda saadet ajakirjanduseetika norme rikkuvaks vaid sellepärast, et keegi peab seda kollaseks. Saade "Peegel" on praktilist ja kergesti arusaadavat infot pakkuv tarbijaajakirjanduse saade, millele on omane hoogsalt reportaažlik liialdustega stiil. See ei ole uudisteajakirjandus, kus on vaja hoida neutraalset stiili. 

* Merili Luik vs "Pealtnägija": valeinfo edastamine, põhjendamatu identifitseerimine.

Merili Luik esitas kaebuse 14.05.2025 ETV saate "Pealtnägija" loo peale, mis käsitles loomade heaolu ja haigete kasside müüki.

Kaebaja leiab, et toimetus on edastanud laimu ja valeinfot, nagu oleks tal nn kassivabrik ning ta oleks müünud kasse, kellest mitmed olid haiged. Samuti peab ta lubamatuks, et kuigi loos tema nime ei öelda, on ekraanil näha tema ilusalongi logo. Tulemuseks on kasside abistamise ühingu poolt algatatud temavastane kampaania sotsiaalmeedias, samuti teised rünnakud tema vastu.

Vastus:  "Pealtnägija" loos ei öelda kordagi, et kaebajal endal on kodus palju kasse või kassivabrik. Loos on juttu, kuidas Merili Luik on korduvalt müünud kasse, kelle halb tervislik seisund viitab arstide ja loomakaitse sõnul, et tegemist on kassivabriku kasvandikega.  Kasside müügiga tegelemist tunnistab kaebaja ise  pärast saadet autorile saadetud sõnumites. Toimetuse kogutud infot lubab teha järelduse, et kasside müük on kaebaja puhul süsteemne (kümned kuulutused; põllumajandus- ja toiduametisse on pöörduja  kohta tehtud vähemalt kaks kaebust).

Toimetus kaalus põhjalikult, kuidas kasside müüjat identifitseerida. Kuna ta algul eitas süsteemset kasside müüki, oli vastupidise tõenduseks vaja näidata kuulutusi ning tõestada, et nende kuulutuste taga on sama müüja. Toimetus pidas vajalikuks nimetada tema põhitegevust ilusalongis, näitamaks, et tegu ei ole professionaalse loomakasvataja või veterinaaria taustaga inimesega. Salongi logo võis olla vilksamisi näha kassimüügikuulutuse või konto juures. Kaebaja enda sotsiaalmeediakontod sisaldavad läbisegi loomamüügi kuulutusi ja ilusalongi materjale.

"Pealtnägija" toimetus on pidanud kinni ajakirjanduseetika reeglitest. Toimetus andis pöördujale  võimaluse kommentaariks nii suuliselt kui kirjalikult. Saates esitatud näited kassimüügikuulutustest ja taustainfo andmine on ajakirjanduslikult põhjendatud ega kujuta endast pöörduja kohta ülemäärase info avaldamist.

ERR saab vastutada oma saadete eest. Kolmandate osapoolte tegevusse sotsiaalmeedias ERR sekkuda ei saa. Soovitame otse pöörduda nende postituste tegijate poole. Pöörduja on esitanud kaebuse pressinõukogusse.

* Regionaal- ja põllumajandusministeerium vs uudisteportaali eksitav pealkiri

Regionaal- ja põllumajandusministeerium esitas kaebuse uudisteportaalis 5.03.2025 ilmunud annetatud toidust rääkiva artikli pealkirja kohta, pidades seda eksitavaks. Ministeerium soovib pealkirja muutmist ja avalikku vabandamist. Pealkiri: "Ministeerium soovib annetatavale toidule lisabürokraatiat".

Vastus: Loo keskmes on kaupmeeste liidu ja toidupanga kartus uue määrusega lisanduda võivate kohustuste ees. Täpsem pealkiri võiks viidata sellele, et tegemist on kaupmeeste liidu arvamusega, mitte ministeeriumi otsese sooviga bürokraatiat suurendada.  Samas ei ole pealkiri faktiliselt vale, kuna see lähtub asjaosaliste poolt ministeeriumi käest saadud informatsioonist ning nende hinnangust sellele. Ka ministeeriumi pressiteatest selgub, et siiski on tulekul täiendavad nõuded. Seetõttu pole põhjust pidada pealkirja eksitavaks.

* Isikuandmete eemaldamise taotlused.

ERR-ile esitatud eemaldamistaotlused pärinevad enamasti inimestelt, keda on varasemalt kajastatud seoses kohtuliku karistuse või avalike süüdistustega, mis on hiljem saanud kohtus teistsuguse lahenduse. Samuti pöörduvad inimesed, kes on kunagi osalenud kunstilises isetegevuses (nt laste lauluvõistlustel) või väljendanud avalikult poliitilisi seisukohti, mida nad enam ei soovi seostatuna avalikus ruumis näha.

Kõigil juhtudel lähtub ERR põhimõttest, et arhiivi terviklikkus tuleb säilitada. Isikuandmete eemaldamiseks peavad olema väga kaalukad põhjused.

Näiteks kui ERR on viis aastat tagasi kajastanud mõne isiku tegevust saates, kuid vahepeal on kohus samas asjas otsustanud, et inimesel oli õigus, siis ei tähenda see automaatselt, et ERR peaks loo arhiivist eemaldama. Kui kajastus vastas toona ajakirjanduseetika nõuetele ja põhines kättesaadaval teabel, ning kohus pole ERR-i käsitluses vigu tuvastanud, ei ole loolt eemaldamine põhjendatud. Küll aga on sel juhul vajalik täiendada lugu märkusega, et vahepeal on kohus asjas oma otsuse teinud.

Tagasiside, arvamused, hea tava

* Pöördumised seoses tennisemängija Toomas Leiuse surma kajastamisega

Mitmes pöördumises on väljendatud rahulolematust selle üle, kuidas tennisist Toomas Leiuse surma ja matuseid kajastati. Kritiseeritakse käsitlusviisi, mis keskendus üksnes tema sportlikele saavutustele, jättes tähelepanuta tõsiasja, et Leius mõisteti 1970. aastatel süüdi oma abikaasa tapmises. Pöördujate hinnangul mõjus selline kajastus heroiseerivalt ning andis justkui vaikiva heakskiidu tema minevikule, pisendades raskekujulist kuritegu seetõttu, et tegemist oli tuntud inimesega. Leiust nimetati tenniselegendiks, aga ei öeldud, et ta oli oma naise mõrvar.

Samuti heidetakse ette, et ERR avaldas kriitikavabalt Eesti Tennise Liidu kiitva pressiteate, mis ei olnud ajakirjanduslikult töödeldud ega tasakaalustatud.

Vastus: Toomas Leiuse elulugu tõstatab keerulise küsimuse, kuivõrd saab lahus käsitleda inimese professionaalset tegevust ja tema eraelus toime pandud raskeid kuritegusid. ERR-i kajastus tema surmast oli napp – see piirdus üheminutilise looga spordiuudistes, mille keskmes oli ärasaatmine kirikus. Kajastust ei tehtud põhiuudiste saates ega retrospektiivse eluloona.

Lühike uudisnupp ei ole žanrilt sobiv vorm, kuhu tuua sisse kogu isiku elu, sealhulgas eraelulisi ja kriminaalseid seiku. ERR ei avaldanud ka pikemat käsitlust, kus oleks olnud põhjendatud põhjalikum ja mitmetahulisem lähenemine.

Surmateadete puhul on ajakirjanduses tavaks kasutada allikana lahkunu erialaliitude või lähedaste avaldusi. Kui tegemist on pikema ja analüütilisema looga, on loomulikult põhjendatud ja vajalik toimetuse enda ajakirjanduslik töö, sealhulgas ka kriitiliste ja vastuoluliste teemade käsitlemine.

* Küsimused ja kriitika seoses mitme raadiosaate kärpega 2025. a. algusest. Enim pälvis tähelepanu "Kuldrandevuu" kadumine Vikerraadiost: eakate huvide eiramine, mitmekesisuse vähenemine. Ka kriitika "Müstilise Venemaa" kohta: aegunud, nõukogude nostalgia hõnguline saade.

Toimetuse selgitus: ERR-i eelarve vähenemise tõttu on Vikerraadio pidanud lõpetama mitu saadet, sealhulgas "Kuldrandevuu".  Saade "Müstiline Venemaa" on püsivalt üks kuulatavamaid saateid Vikerraadios. Toimetus soovitab ka uut, Euroopa ajalugu käsitlevat sarja "Euroopa aeg".

* Arvamused ja kriitika poliitilise tasakaalustatuse ja erapooletuse kohta.

Kaebused ja tähelepanekud erinevate erakondade käsitluse kohta: lähenemine liiga leebe või karm; külaliste valik arusaamatu ja põhjendamatu. Selgitatud toimetuslikke valikuid.

* Osaluseksperimendi põhjendatus ja filmimise eetilisus

Osaluseksperiment on ajakirjanduslik võte, mida tuleks kasutada üksnes piiratud juhtudel – siis, kui on olemas kaalukas avalik huvi ning teavet ei ole võimalik saada muul viisil. ERR kasutab osaluseksperimenti harva, kuid mõnikord on see vältimatu.

Näiteks oli see põhjendatud taksojuhtide eesti keele oskust käsitlenud loos, kus ajakirjanik ei teavitanud taksojuhti ette, et esitab küsimusi uudisloo jaoks ja salvestab vestlust. Eksperimendi eesmärk oli näidata, milline on tavakasutaja kogemus – kas võõrapärase nimega taksojuhid valdavad eesti keelt vähemalt elementaarsel tasemel.

Selline lähenemine oli vajalik, et tõendatult käsitleda puuduliku keeleoskuse probleemi. Oluline on ka see, et taksojuhte ei olnud võimalik salvestiste põhjal isikuliselt tuvastada.

* Venemaa juhtkonna kajastamine.

Aeg-ajalt vaatajate-kuulajate pahameeleavaldused, kus heidetakse ette Venemaa presidendi Vladimir Putini põhjendamatut kajastamist. Leitakse, et ERR ei too piisavalt välja Putini jt Venemaa juhtide valetamist. Näiteks rahulolematus, et ERR ei täida oma ülesannet Eesti sündmuste esiletoomisel, kui emadepäeva uudistesaates on emadepäevast juttu alles saate lõpuosas.  

Selgitus: ERR ei kajasta oma uudistesaates Putini avaldusi ja pöördumisi sugugi tihti. Seda tehakse siis, kui tõesti tegemist on tõesti uudisväärse teemaga. 11.05.2025 teleuudiste saates oli oluline näidata, et Putin on sunnitud siiski jätma muljet, et Venemaa tahab justkui ka rahuläbirääkimisi. Samas toodi saates välja, et see on suitsukate. Emadepäev kui iga-aastane sündmus oli saates kajastatud mitme allikaga looga kontserdist ja presidendi kõnest. See on tavaline praktika, et selliseid lugusid ei panda uudistesaates esimeseks, sest tegu on heas mõttes rutiinse sündmusega, mis kordub igal aastal. ETV tegi Kehrast emadepäeva kontserdist ja presidendi kõnest ka otseülekande.

*Kaebused ja arvamused tuulikute rajamise kajastamise kohta: kohalike inimeste huvide eiramine, mürast tingitud terviseprobleemide mahavaikimine, arendajate ja ametnike keskne lähenemine.  Vastaste sildistamine rändprotestijateks. ERRis esinenud ekspertide seisukohtade vaidlustamine.

Selgitus: ühes saates või uudisloos ei ole võimalik ega vajalik esitada kõiki erinevaid seisukohti. Ent konkreetse arenduse uudisloos on ka kohalike hääle esitamine vajalik ning seda ka esitatakse.

Võimalikest terviseohtudest on räägitud Vikerraadio Uudis+ saates 9.01.2025 (MTÜ Looduse ja Inimeste Eest). Mitme allikaga arutelu oli 14.01.2025 Vikerraadio "Reporteritunnis", kus teemaks oli maismaatuuleparkide planeerimine (Arp Müller).  Planeerijad, arendajad, kohaliku omavalitsuse esindajad, kohalike elanike arvamused Põltsamaa arutluskoosolekult, terviseamet.

Kohalike inimeste arvamusest ja vastuseisust arendustele oli ETV diskussioonisaade "Impulss" 8.04.2025 (Marju Lauristin, Oleg Sõnajalg, Inga Raitar ja Hando Sutter).

* Välisuudiste allikate ühekülgsus

Mõned lugejate tähelepanekud, millega saab nõustuda, et uudisteportaali välisuudiste allikad on teatud regioonide osas ühekülgsed.

Saksamaa uudiseid edastab portaal peamiselt Suurbritannia jt ingliskeelsete väljaannete kaudu. See võib sõnumit moonutada (mitmekordne tõlge; teise riigi fookus).

Toimetuse selgitusel on eelarvekärbete tõttu välisuudistega tegelevaid inimesi vähe järgi jäänud ja hetkel on nad peamiselt ingliskeelse taustaga.

Nii Saksamaa, Prantsusmaa kui Hispaania uudiseid vahendab ERRi portaal enamasti ingliskeelsete kanalite vahendusel, rääkimata väiksematest riikidest. Eelarve piires tehakse lugusid ka kohapealt. Samuti teevad uudistetoimetuse ajakirjanikud kokkuvõtvaid lugusid ja reportaaže, mis kasutavad ka Saksamaa, Prantsusmaa ja teiste riikide otseallikaid.

* Soovitusi hooldekodude kajastamise kohta

Ajakirjanduseetika nõuniku soovitused toimetustele hooldekodude kajastamisel.

Hooldereformi kajastamine vajab delikaatset lähenemist. Hoolikalt tuleb valida, mida, keda ja kuidas hooldekodudes näidata. Ei ole avaliku huvi põhjendust, et näidata konkreetseid inimesi hooldekodus  elamas-toimetamas. Hooldekodu elanikud ei tohi olla selgelt äratuntavad või abitus ja haavatavas olekus (näiteks kui neid toidetakse). Hooldekodus elavate inimeste jaoks on tegemist nende koduga, mitte avaliku kohaga. Kodune elu on  eraelu, mille kajastamisele ajakirjanduseetika koodeks seab range piirangu.

9.02.2025 AK lugu "Hooldekodude ja omavalitsuste hinnangul tuleb hooldekodude rahastamine üle vaadata" oli tasakaalustatud ja mitmeplaaniline vaade teemale, ent loos oli liiga palju detailseid kaadreid  sealsetest elanikest. Isegi kui hooldekodu juht annab loa ja ütleb, et teatud elanike kohta on olemas filmimise nõusolek, tuleb lugu kokku pannes hinnata, keda ja kui palju näidata. Piirangud ei kehti, kui on olemas hooldekodus elava inimese nõusolek.

* Korrektne keel

Mitmed pöördumised: mõnede saatejuhtide ja uudistetoimetajate keel jätab tõsiselt soovida. Lohakas, hoolimatu. Näiteks "lauppäeval", "iga pääv", "perrjood".  

Edastatud teadmiseks toimetuste juhtidele ja keeletoimetajale. Viimane jõuab aga tegelda vaid kirjalike tekstidega, seetõttu on vajalik ka häälekoolitus.

* Subtiitrid. Venekeelse tõlke problemaatika.

Nõudmised, et eestikeelses AK-s ei esitataks venekeelseid tänavaküsitlusi ning et venekeelses AK-s ei loetaks eestikeelsete allikate jutule peale, vaid esitataks nende jutt venekeelsete tõlkesubtiitritega. Samuti soov vaadata ETV + omasaateid eestikeelsete tekstisubtiitritega.

Selgitus: venekeelsetes lühiuudistes on alates 2024.a. sügisest eestikeelsete allikate jutt tõlgitud tekstisubtiitritega. Pikas AK saates on praegu endiselt kasutusel venekeelne pealelugemine.

Mis puudutab venekeelseid vastajaid eestikeelse AK tänavaküsitlustes, siis on see aeg-ajalt vajalik, et anda paremat ülevaadet kogu Eesti elanikkonna vaadetest. Mitte liialdada.

ETV+ on ERRi venekeelne kanal, mille peamine auditoorium on venekeelne vaataja. Otsesaadetel on kättesaadavad ka automaattõlkesubtiitrid. Teised saated on varustatud eestikeelsete tekstisubtiitritega. Inimesed saavad ise teha valiku mitmete heli- ja subtiitrikanalite vahel oma teleripuldil või arvutis: eesti heli, vene heli, originaalheli (inglise, saksa jms), eesti kõnerobot, eesti subtiiter, vaegkuulajatele automaattõlkesubtiiter.

Nii ETV kui ETV+ puhul on endiselt vaatajaid, kes ei tule toime endale sobivate subtiitrite või tõlke valimisega. Selgitada saadetes. Erivõimaluste kohta on info avaldatud ka ERRi kodulehel:  https://info.err.ee/983356/vaegkuuljatele-ja-nagijatele

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee