Kaebused

* Kaebused konkreetsete inimeste või asutuste kajastamise kohta

* Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) kaebus uudisteportaali artikli kohta: eksitava info avaldamine avaliku arvamuse küsitlusest.

MPEÕK esitas kaebuse uudisteportaalis 25.07.2024 ilmunud artikli "MPEÕK lahkumist Moskva alt toetab kolmveerand eestlastest ja kolmandik mitte-eestlastest" peale. Kaebaja leiab, et ERR on rikkunud  ajakirjanduseetika koodeksit, kuna on edastanud eksitavat informatsiooni. Kaebaja hinnangul on artikkel moonutatud, sest artiklis seostatakse MPEÕK-ga riigikantselei tehtud arvamusuuringu tulemust, kuigi riigikantselei uuring ei ole tehtud MPEÕK-i kohta ja on riigikantselei poolt avalikust kasutusest eemaldatud. MPEÕK on korduvalt uudistetoimetuselt taotlenud ka ERRi uudise eemaldamist, aga uudis on jätkuvalt kättesaadav. Toimetus on küll artiklit riigikantselei selgitusega oma eksliku sõnastuse kohta täiendanud, kuid pealkirjalt ja sisult on artikkel kaebaja arvates jätkuvalt lugejat eksitav.

Vastus 5.09.2024: toimetus tegi artikli 2024.a. septembri alguses mitteavalikuks. Minu hinnangul oleks küsitlusega seoses tekkinud segadust keerukas edasiselt täpsustada, kuigi riigikantselei on öelnud, et hoolimata nende küsitluse sõnastusveast pidasid nad silmas MPEÕK-d (riigikantselei küsitluses oli kiriku nimes viga).  ERR-i uudistetoimetus tellis ise samasisulise, aga korrektse kirikunimega küsimuse osana Kantar Emori suuremast arvamusküsitlusest, et avalikku huvi pakkuvat teemat edasi käsitleda.  

Artikkel ilmus 19.10.2024 pealkirjaga "Enamik Eesti elanikke soovib, et MPEÕK katkestaks sidemed Moskvaga", https://www.err.ee/1609494589/enamik-eesti-elanikke-soovib-et-mpeok-katkestaks-sidemed-moskvaga

Uuring sisaldas küsimust, kas praegune Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik peaks katkestama kõik sidemed Vene Õigeusu Kirikuga / Moskva Patriarhaadiga, mis on toetanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas.

Lugeja esitas kaebuse, et küsimuse sõnastus on ebakorrektne ja manipuleeriv. Enamik vastanutest ei ole tõenäoliselt piisavalt teadlikud erinevate õigeusu kirikute struktuurist, et mõista, mida kõigi sidemete katkestamine tähendab. Kaebaja soovib uut neutraalset ja tasakaalustatud küsitlust, kus vastajatele ka selgitataks mõisteid.

Vastus. Veebitoimetuse juht selgitas, et kirikut puudutava küsimuse sõnastas ERRi uudistetoimetus seoses siseministeeriumi poolt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule (MPEÕK) saadetud nõudega. Küsimuse lõpliku sõnastuse ja vastusevariandid tegi Emor oma suure küsitluskogemuse pealt.

Nagu ajakirjanduseetika reeglid ette näevad, ei ole ERR küsimusele lisanud hinnangut, vaid on esitanud küsimuse koos variantidega. Erinevate arvamusküsitluste puhul võib eeldada, et mitte kõik vastajad pole kõigi teemadega ühtemoodi kursis. Teatud pildi avalikkuse seisukohtadest küsitlused siiski annavad. Ajakirjanduseetika rikkumist ei ole. Teema päevakajalisus tähendab selle käsitlemise jätkumist ERR-i kanalites. 

* Rae vallavalitsus vs ETV saade "Pealtnägija": kaebus ajakirjanduseetika rikkumise kohta 13.11.2024 saates. Ebaõige info avaldamine, kallutatud käsitlus, ajakirjanik varjas loo eesmärki.

Rae vallavalitsus esitas kaebuse 13.11.2024 "Pealtnägijas" esitatud loo "Rae vald sunnib lasteaiakohata jäänute vanemaid kohut käima" kohta. Kaebuse kohaselt on toimetuse käsitlus kohtuvaidlustest lasteaiakohtade üle ühekülgne ja kallutatud. Samuti sisaldab lugu ebatäpset informatsiooni ega aseta toimuvaid kohtuvaidlusi laiemasse üleriigilisse konteksti. Ajakirjanik varjas valla esindajate eest loo eesmärki, jättes nad ilma võimalusest vastata loos kõlanud kriitikale.

Hinnang: Rae abivallavanem saab loos korduvalt sõna eri aspektide kommenteerimiseks, mistõttu Rae valla seisukohad on läbivalt esitatud. Faktivigu kaebuses välja toodud pole. Loo autor ei varjanud, millega tegeleb. Ka Rae valla kaebuses toodud tsitaadid ajakirjaniku kirjadest näitavad, et ajakirjanik ei püüdnud peita loo sisu. On tavapraktika, et ajakirjanik alustab info kogumist eri allikatest ning toimetus teeb töö käigus otsuse, milline lugu täpselt välja tuleb.

Loos on mitmel korral esitatud hinnanguid ja statistikat kogu Eesti kohta. Konkreetseid näiteid tuuakse Rae vallast. Valla esindaja kinnitab intervjuus, et valla lähenemine on selliste juhtumitega kohtusse minna, mis eristab Rae valda teistest omavalitsustest ja muudabki selle uudisväärseks. 

Lugu tehes on toimetus pidanud kinni ajakirjanduseetika reeglitest, et konfliktse teema puhul saaksid olulised osapooled sõna ning ei edastataks väärinfot.

* Elva vallavalitsus vs "Pealtnägija": kaebus ja vastulause taotlus ajakirjanduseetika rikkumise pärast. Valeinfo, vallavalitsuse seisukoha puudumine, vastulause nõudmine vallavanema poolt.

Elva vallavalitsus leiab, et 27.11.2024 ETV saate "Pealtnägija" loos "Poliitturismi takistamiseks napib omavalitsustel võimalusi" on nende seisukoht jäänud ära kuulamata. Kaebaja arvates jääb seetõttu eksitavalt kõlama, et vallavalitsus on kohalikel valimiste kandideerijate elukoha kontrollimisel olnud õigusvastaselt tegevusetu. Vallavalitsus leiab, et toimetus on eksinud ajakirjanduseetika koodeksi p 4.2 suhtes (kõigi osapoolte ärakuulamine konflikti sisaldavas loos) ning taotleb vastulauset, kuna valimiste läbiviimist korraldab valllavalitsus.

Hinnang: Elva valla nimel kõneleb loos vallavolikogu esimees, samuti volikogu liikmed. Toimetusel ei olnud alust eeldada, et volikogu esimees on sel teemal ebapädev. Volikogu esimees ei andnud intervjuud andes mõista, et ta ei oska teemat sisuliselt kommenteerida. Ka teised volikogu liikmed ei andnud saatemeeskonnale ühtegi viidet, et volikogu esimees pole teemas pädev ega saa valla nimel sõna võtta. Kui vallavanem nõuab vastulauset lisaks saates kõlanud valla esindajate kommentaaridele,  on vaja täpsustada selle sisu.

Saates kõlanud kohtuniku lause, et vald on olnud "õigusvastaselt tegevusetu", ei ole vaid ühe inimese arvamusavaldus, vaid on oma olemuselt kokkuvõte jõustunud kohtuotsusest, millele pole vaja lisada Elva valla kommentaari. Toimetus on lugu tehes kinni pidanud ajakirjanduseetika koodeksist ja ERRi hea tava dokumendist. Valla seisukohti kommenteerivad vallavolikogu esimees ja volikogu liikmed. Valeinformatsiooni esitatud ei ole.

* MTÜ Eesti Suurkiskjad esindaja vs AK uudislugu: eraelu puutumatuse põhimõtte rikkumine, ühekülgse ja laimava info edastamine.

MTÜ Eesti Suurkiskjad juhatuse liige Eleri Lopp esitas kaebuse 19.11.2024 AK loo "Amet loodab, et küttimisvajaduse parem põhjendamine lubab karujahil jätkuda" kohta.  Kaebuse kohaselt on ajakirjanik rikkunud kaebaja eraelu puutumatust, tuues karujahi vaidluste teemasse sisse tema kunagise eraettevõtluse loodusturismi sektoris. Kaebuse kohaselt saab MTÜ esindaja ebaproportsionaalselt vähe sõna, mis moonutab käsitletava vaidluse sisu.

Hinnang: AK toimetus on karujahi otsusega seoses esitanud kaebaja ja keskkonnaameti seisukohad sisulises mõttes proportsionaalselt. Lisaküsimus kaebaja varasema tegevuse kohta oli selle loo kontekstis asjakohane. MTÜ Eesti Suurkiskjad on kohtu kaudu saavutanud karujahi peatamise. Seetõttu puutub teemasse ühingu eestkõneleja varasem tegevus, mis on valdkonnaga seotud. Tegemist ei ole eraelu puutumatuse rikkumisega. Ilma nende mõjukate kohtuasjadeta ei oleks selline huvi tõesti põhjendatud. Ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist eraelu puutumatuse küsimuses ei ole.

Mis puudutab ajakirjaniku hinnanguid uudisloos, siis ajakirjanduseetika koodeksi p 4.1 näeb ette, et uudis ja arvamus peavad olema eristatud. Siin loos ei ole ajakirjanik esitanud oma hinnanguid, vaid esitas kaebajale küsimusi selle kohta, kuidas tema kunagine jahiturismi puudutav tegevus praegu tema  rolli vaadates paistab.  Uudise ja arvamuse lahususe põhimõttest on ajakirjanik kinni pidanud. Ajakirjanduseetika koodeksit rikkumisi ei ole.

* Kliimanõukogu liige vs ERRi uudisteportaali 24.04.2024 artikkel "Kaspar Oja: seisan kliimanõukogus selle eest, et Eestis turumajandus ei hukkuks", https://www.err.ee/1609322205/kaspar-oja-seisan-kliimanoukogus-selle-eest-et-eestis-turumajandus-ei-hukkuks.

Kliimanõukogu liige Maia-Liisa Antoni arvates on ERR rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit, esitades tema sotsiaalmeedia postituste sisu vääralt ja eksitavas kontekstis. Hiljem on artiklile lisatud kaebajaga kooskõlastamata selgitus, mis ei esita korrektselt kaebaja postituste sisu. Kaebaja väitel ei ole ERRi lisatud täpsustusest aru saada, et ajakirjanik ise on tema seisukohtade sisu vääralt esitanud. Kaebaja lisas, et vene keelde tõlgitud  intervjuule lisati tema selgitus alles järgmisel päeval ning ingliskeelsele küll samal päeval, kuid artikli juures ei ole märgitud muutmise kellaaega.

Vastus. Ajakirjaniku sõnastusest on selgelt aru saada, et tegu on Maia-Liisa Antoni poolt vaid sotsiaalmeedias väljaöeldud mõttega, mitte seadusandliku algatuse või muu ametliku ettepanekuga. Tsitaat: "Kliimanõukogu liige Maia-Liisa Anton kirjutas sotsiaalmeedias, et võiks kehtestada sellise korra, et inimene võib lennukiga lennata üks kord viie aasta jooksul."

Kaebaja tunnistab ise kaebuses, et ta ei osanud sõna "piirata" kasutamise puhul eeldada, et paljude jaoks võib see seostuda riikliku regulatsiooniga. Seetõttu on arusaadav,  et nõnda mõistis seda ka ajakirjanik. Kohe pärast Maia-Liisa Antoni saadetud kirja 24.04.2024 avaldas toimetus täpsustuse tema sotsiaalmeedia postituse kohta. See näitab toimetuse vastutustundlikku reageerimist. ERR ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4. Täpsustuse tekst: "Anton saatis pärast intervjuu ilmumist täpsustuse, et pidas sotsiaalmeediapostituses reisimise piiramisest rääkides silmas inimeste vabatahtlikku eneseregulatsiooni – toim." ERR avaldas intervjuu tõlkeversioonid vene ja inglise keeles eri aegadel ning vastavad toimetused avaldasid täpsustused viivituseta kohe pärast seda, kui kaebaja oma soovid esitas. Kuna ammendavad täpsustused on kohe pärast kaebaja pöördumisi avaldatud, ei ole ERR rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit.

Kaebaja pöördus edasi pressinõukogusse, kes otsustas samuti 19.09.2024, et ERR ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit.

* Majaelanik vs ETV+ saade "Peegel" (Zerkalo): eksitav info, lubamatu sekkumine eraellu.

1.10.2024 saates "Peegel" käsitleti korteriühistu konflikti. Kaebuse esitaja Julia Dittmer leiab, et saatejuht esitas tema kohta eksitavat informatsiooni ja rääkis ähvardavalt tema korteri sundvõõrandamisest. Saatega sekkuti lubamatult tema eraellu. Kaebaja nõuab saate eemaldamist järelvaatamisest. Saates kirjeldatakse kaebuse esitaja tegevust Tiktokis, kus ta regulaarselt esitab tõsiseid süüdistusi ühistu juhatuse aadressil.

Vastus: Võttegrupp käis kaebaja korteris tema nõusolekul. Saatejuhi tegevus (väidetava müra tuvastamine keldrist, kõrv vastu põrandat) on vajalik, et loo sisust aru saada (vaidlus müra üle). Lõik ei kujuta endast eraellu tungimist ega vaja saatest väljalõikamist.

Saatejuhi kommentaarid kujutavad endast arutlust selle üle, mis võib juhtuda, kui inimene kaevatakse kohtusse, kuna ta on teinud laimavaid sotsiaalmeedia postitusi. See on teoreetiline arutlus, mitte ähvardus kaebaja kohta. Seetõttu ei ole alust neid saatejuhi kommentaare loost eemaldada. Loos on tasakaalustatult esitatud kaebaja seisukohad ja teiste asjaosaliste positsioonid. Lugu tehes on ETV+ toimetus pidanud kinni ajakirjanduseetika reeglitest.

* Korteriühistu juhatuse esimees vs ETV+ saade "Peegel" (Zerkalo)

Tallinna korteriühistu juhatuse esimees Vladimir Mišalagin esitas kaebuse 15.10.2024 saate "Peegel" loo kohta, mis rääkis Järveotsa 13 korteriühistust, kus mõned elanikud kaebavad katuse lekkimise üle. Ühistu esimees leiab, et lugu on ühekülgne, sest ühistu juhatus ei saanud piisavalt oma seisukohti väljendada, et lükata ümber mõne elaniku esitatud valeväiteid. Samuti on toimetus omavoliliselt tunginud maja katusele ja seal õhutanud elanikku katust lõhkuma.

Vastus. Nagu ajakirjanduseetika reeglid ette näevad, kõlavad loos loos ühistu esimehe vastuväited mõne elaniku etteheidetele, et vihmaga lekib vesi siseruumidesse. Loos rõhutatakse korduvalt, et läbi tilkuvat katust tuleb tõendada ja dokumenteerida, muidu jäävad kinnitused paljasõnaliseks. Loost tuleb välja, et elanik Olga ei ole selliseid tõendeid esitanud. Seda tõlgendatakse saates korteriühistu juhtide kasuks.

Toimetus selgitab, et katusele kutsus võttegrupi majaelanik. ETV+ võttegrupp ei avanud ühtki ust ega murdnud kuskile sisse, vaid läks elanikuga mööda treppi kaasa. Katusel nähtavat põranda soojustuse lahtivõtmist toimetus ei palunud ega provotseerinud.  Juhatuse esimehe telefonintervjuud on kasutatud osaliselt, mitte täies ulatuses. See on tavaline praktika, et kogu materjali toimetus eetrisse ei pane. Oluline on, et esitatud oleksid sisulised vastuväited, mida ka toimetus tegi.

Toimetus on järginud ajakirjanduseetika põhimõtet, et süüdistuse puhul peab teine osapool saama oma seisukoha esitada. Saates ei ole vajadust esitada ümberlükkamist ega korteriühistu juhatuse vastulauset. Toimetuse eesmärk oli harida vaatajaid, et ilma probleemide fikseerimiseta ja juhatust viisipäraselt teavitamata ei ole elanike pretensioonidel alust.

* MTÜ Meie Nursipalu vs raadiouudised: eksitava info edastamine.

MTÜ Meie Nursipalu kaebus ERRi raadiouudiste 7.10.2024 loo kohta, kus esitati eksitavat infot, nagu riik oleks korrigeerinud Nursipalu harjutusala piire, kuna mitmed praeguste piiridega külgnevad maaomanikud soovivad oma kinnistutest loobuda. Kaebaja arvates ei vasta see väide tõele, aga nende MTÜ käest autor Mirjam Mõttus kommentaari ära ei oodanud, vaid tegi loo kallutatult ja eksitavalt valmis. ERRile heidetakse ette, et üldse on kohalik korrespondent kaldu ametnike sunal ja eirab kohalike muresid.

Vastus: Loo autor püüdis MTÜ juhti selle loo puhul ühe arvu täpsustamiseks kätte saada, kuid kahjuks see ei õnnestunud, selgitas raadiouudiste juht. Kuna MTÜd kätte ei saadud, siis seda vaidlusalust arvu ka uudises ei kasutatud. Info, mida saates esitati, vastab tõele. Võrumaa korrespondendid suhtlevad pidevalt kohalike elanikega ja kasutavad nendelt saadud teavet oma uudislugudes. ERRi ajakirjanikud ei saa olla ühe huvirühma esindajad, vaid kajastavad teemasid mitmekülgselt. MTÜ Meie Nursipalu ei esinda kogu Võrumaa elanikkonda.

*Eesti Vehklemisliidu protest 26.06.2024 ERRi sporditoimetuse kallutatud tegutsemise kohta vehklemise kajastamisel. Liidu arvates on ERRi sporditoimetus valinud oma lemmikuks Katrina Lehise ja Nikolai Novosjolovi, samal ajal kui teised Eesti tippvehklejad leiavad vähe kajastust. Samuti halvustav kajastus vehkleja Irina Embrichi kohta, kus ajakirjanik tõi halvustavas toonis välja naissportlase vanuse, mida võib pidada vanuseliseks diskrimineerimiseks.

Hinnang: Sporditoimetus ei näe etteheidetel alust. Kahetsusväärselt on vehklemiskogukonnas tekkinud sisepinged, aga nende kajastamine ei tähenda, et kedagi tehakse maha või kedagi teist kiidetakse alusetult.

Vanuse ja muude tunnuste väljatoomine ilma põhjusteta oleks tõepoolest ajakirjanduseetika reeglite vastane. Irina Embrichi vanuse nimetamiseks on aga olnud uudisväärtus seoses kontekstiga, kus kogenud võistleja saavutab üle 17 aasta individuaalse tiitlivõistluse medali.

Sportlane ütles ka ise ERRi intervjuus, et see tuli üllatusena, sest "kui on nii suur paus, siis väga raske on uskuda, et see on võimalik". Vanuselist  diskrimineerimist selle fakti väljatoomisel antud kontekstis ei ole.

* Üldine tagasiside, arvamused, kaebused, ettepanekud

* Kaebused info avaldamise kohta ilma allikale lugu eelnevalt tutvustamata.

Aeg-ajalt esitatakse kaebusi, kuna toimetus ei ole intervjueeritule enne avaldamist materjali (artikkel, videolugu) tutvustanud. Kaebajate arvates on sellega rikutud ajakirjanduseetika reegleid.

Selgitus: ajakirjanikul ei ole kohustust eelnevalt lugu intervjueeritavale tutvumiseks saata. Loos kasutatavaid tsitaate võib ajakirjanik mõnikord eelnevalt näidata, kui tegemist on näiteks keeruka tehnilise informatsiooniga vms põhjusel. Üldreegel on aga, et toimetusel ei ole loo avaldamiseelse tutvustamise kohustust. Ajakirjanduseetika reeglite rikkumist sellistel juhtudel pole.  

* USA presidendivalimiste kajastamise tagasisidet

Mitmed arvamused auditooriumilt, et USA presidendivalimiste kajastus oli ajuti ühekülgne, eriti Donald Trumpi võidu selgumise järel. 6.11.2024 kl 21 AK saatele heideti ette, et Trumpi toetajate seisukohti eirati ning valimistulemuses pettunute arvamuste võimendamisega halvustas ERR vabariiklasi. Samuti leiti, et teemat käsitleti emotsionaalselt ja hinnanguliselt.

Selgitus: valimisjärgses saates tervikuna oli esitatud erinevaid vaateid. Sõna sai presidendiks valitud Donald Trump, rääkisid USA poliitika asjatundjad, edastati välismaa poliitikute õnnitlusi, näidati intervjuusid nendega, kes olid tulemusega rahul ja kes olid rahulolematud. USA korrespondendi reportaaž Philadelphiast algas sõnadega, et siin linnas oli hommikul palju pettunuid (Philadelphia linna elanikud toetasid Harrist, maaelanikud Trumpi). Tallinna toimetus võinuks lisada ka keset saadet mõne tsitaadi tulemusega rahulolevalt valijalt, aga selle puudumine konkreetses loos ei ole ajakirjanduseetiline viga, sest tervikuna oli saates olemas vaadete spekter.

Kampaania käigu kohta oli AK-s lugusid, kus figureerisid vaid Trumpi toetajad, mõnes teises saates aga Harrise omad. Iseloomulik oli lugu, kus ühel tänaval üks elanik on Trumpi poolt, teise maja ees on aga Harrise plakat.

Valimisjärgne saade algas reportaažlike kaadritega Trumpi võidu üle rõõmustajatega. Nii kurbuse kui rõõmu näitamine seoses valimistulemustega on asjakohane, etteheited emotsionaalsuses ei ole asjakohased.

* Etteheited Iisraeli-Gaza sõja kajastamise kohta

On erisuunalist kriitikat: leitakse, et ERRi kajastus on kallutatud Iisraeli vastu, liiga vähe rõhutades  7. oktoobri 2023 Hamasi veretöö tõsidust. Teisalt tehakse etteheiteid, et liiga vähe tähelepanu saavad palestiinlaste tsiviilkannatused.

Vastus. Uudiste tegemisel peab ERR olema erapooletu ja tasakaalustatud. Nii see ka on. ERR-i uudiste ja välispoliitika saadete kajastus tervikuna on olnud tasakaalustatud ja vastab ajakirjanduseetika nõuetele.

* Kultuurisündmuste kajastamine ja reklaam

Arvamused ja küsimused, kas mõnikord on kultuurisündmuste kajastamise asemel tegemist reklaamiga. Millised on põhimõtted, millest lähtudes teevad toimetused kajastamise valiku, sest kultuuris toimub tunduvalt rohkem kui saadetes või portaalis kajastatakse. Küsitakse, kas ajakirjanikel on eetiline teha lugusid oma tuttavate kultuuritegelastega.

Selgitus: toimetused teevad valiku lähtuvalt uudisväärtusest ja arvestades oma toimetuse töö spetsiifikat. Püütakse tutvustada võimakult laia valikut kultuurisündmustest ja –nähtustest. Otsitakse uudislikku; lisada tuleb ajakirjanduslik väärtus, mitte vaid edastada kultuuritegijate enda avaldusi või pressiteateid. Mis puudutab tuttavaid, siis tõenäosus on olemas, et ajakirjanik tunneb mõnda saatekülalist või käsitletavat, sest on temaga kunagi koos töötanud, ühes koolis käinud vms. Tuttavate asja ajada ei ole õige, aga tuttav olemine ei tähenda, et intervjuud teha ei või.

* Keel

*Mitmed vaatajad: ETV eestikeelsetes saadetes on liigselt vene keelt, sealhulgas AK tänavaküsitlustes.

Näiteks ETV sügishooaja eestikeelses sarisaates "Elu loomaaias" olid mitmed intervjuud vene keeles. Kuigi intervjuud olid varustatud tõlkesubtiitritega, kurtsid mitmed vaatajad venekeelse sisu liiga suure mahu üle. Samuti kurdeti, et lastel on saadet raske jälgida, kuna väiksemad lapsed ei jõua venekeelsete intervjuude tõlget lugeda.

Selgitus: mõnes loomaaia osakonnas on spetsialistid venekeelsed ning nende eesti keele oskus pole piisav, et loomade elust ladusalt jutustada. Tõlkesubtiitrid olid korrektselt olemas.

Mis puudutab eestikeelse AK tänavaküsitlustes esinevaid venekeelseid intervjuusid, siis reaalse mitmekesise pildi saamiseks on see põhjendatud nendes piirkondades, kus on palju venekeelset elanikkonda. 

* Kordussaadete märgistamine

Etteheited, et ERRi tele- ja raadiokavadest ei ole võimalik aru saada, millal on tegemist uue saatega, millal kordussaatega.

Selgitus. ERRi raadio- ja teleprogrammide mahtu arvestades on kordussaadete esitamine tavapärane praktika ja annab võimaluse avastada saateid võimalikult paljudel inimestel. Ei ole mõistlik hakata kõiki kordussaateid eraldi märgistama, kuna korduses on saateid nii viimastest hooaegadest kui erinevatest aastakümnetest. Üldjuhul annabki omasaate kordusele viite aastanumber. Näiteks Vikerraadios on saadete juures viide saate algkuupäevale, telesaadete puhul võib samuti olla abi juurde lisatud aasta-arvust.

Tärniga * on märgitud üldjuhul saatekavas otsesaadete kordused ja nn kiirkordused ehk esmaeetri vahetus läheduses korratavad saated. Näiteks on tärn juurde pandud, kui eelmise/üleeelmise päeva saade on kavasse kordusena lisatud või hommikust saadet kordab samal päeval mõnel muul ajal

* Subtiitrid

Vajadus pidevalt selgitada, et ERR varustab oma telekanalite võõrkeelsed saated korrektsete professionaalsete tõlkide loodud tõlkesubtiitritega. Mõnikord aga moonduvad subtiitrid teleteenust pakkuvate operaatorite tõttu. ERRi tehniline teenistus suhtleb regulaarselt operaatorfirmadega, et nad edastaksid ERRi pakutud subtiitrid korrektselt vaatajatele. 2024.a. detsembris kaebuste hulk väheneb selgelt; suhtlus operaatorfirmadega ja ERRi sisemised muudatused on vilja kandnud.

Kaebuste sisu:

- võõrkeelse teksti tõlkesubtiitrid puudulikud (poolikud, hilinemisega) – operaatorite tekitatud probleem
- vead automaatselt loodud subtiitrites, mis on mõeldud vaegkuuljatele – hoiatus võimalike vigade eest esitatakse ekraanil
- subtiitrite asetus, pole loetavad koos nimesubtiitritega - operaatorite tekitatud probleem

* Tehisaru põhised lahendused tekitavad moonutusi telekavades

Etteheited vaatajatelt, et digitaalsetes telekavades esineb vigu, mis mõnikord on tõsiselt eksitavad. Näiteks näitas novembri alguses ETV digikava filmi "Köielkõnd" tutvustusena, et tegemist on rahvakirjanik Jaan Krossi eluloofilmiga. Tegelikult näitas ETV filmi tasakaaluliini kõndija Jaan Roosest. ETV selgitusel on tegemist tehisaru tekitatud veaga, mis jõudis ETV partneri, operaatorfirma digitaalsesse kavasse. Filmidel on sama pealkiri.

Ka varem on selliseid vigu ette tulnud. Näiteks 24. veebruari presidendi vastuvõtu ülekande puhul jõudis mõne kaabeloperaatori klientide telekavasse info, et tegu on aastatetaguse ülekandega, mil president oli hoopis teine.

ERR annab välja korrektse info, ent see moondub mõnikord tee peal vaatajani. ERR tegeleb probleemiga pidevalt.

* ERR-i hea tava muudatused

II poolaastal täiendasime ERRi hea tava dokumenti ajakirjaniku huvide konflikti küsimuses. Eesmärk on tagada, et väljaspool ERRi tegutsedes ajakirjanikud ei paneks oma sõltumatust ohtu (ürituste juhtimine, konverentside modereerimine jms).

* ETV  31.12.2024 saate "Pidu Draamas ja Estonias" sobilikkus vana-aasta õhtu programmi. (Teemat käsitleti nõukogu 21.02.2025 koosolekul eraldi punktina).

ETV 31. detsembri õhtu saade "Pidu Draamas ja Estonias" andis ülevaate mõlemas teatris toimunud aastavahetuse pidudest. Saate esimene osa keskendus Estoniale, teine Draamateatri  laval etendunud Identiteedikabareele. Teine osa tekitas avalikkuses poleemikat. 

Saatelõigu  peale esitati suur hulk kaebusi, enamasti saadetud vastusena ERRi nõukogu liikme Varro Vooglaiu algatatud kampaaniale, kus ta kutsus inimesi üles protesteerima saatelõigu vastu.

Kampaania peamised etteheited saatelõigule: emaduse rüvetamine, lastesaamise ja paljulapseliste perede mõnitamine, perekonnatraditsioonide halvustamine, laste väärkohtlemise propageerimine, kõlblusnormide rikkumine, iibekriisi eiramine ja mõnitamine. Samuti leiti, et ERR ei ole kinni pidanud seaduses sätestatud kohustusest väärtustada Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ja perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit. 

Minu hinnangul oleks ETV pidanud Identiteedikabaree "Drag show" osa eetrisse planeerides paremini arvesse võtma vana-aasta teleõhtu eriliselt laia auditooriumi. ERRi hea tava näeb ette, et vastuolulise materjali puhul tuleb tõsiselt kaaluda eri ühiskonnarühmade ootusi ning hoiduda põhjendamatu ebamugavustunde tekitamisest teatud ühiskonnagruppides. Saade või mõned selle elemendid võisid osa vaatajaskonna jaoks  olla liigselt häirivad, seda just vana-aasta õhtu programmi osana. Kriitika alla sattus eelkõige tantsunumber "Marta Kaheksas", mis oli eetris kl 21.10-22 kestnud saate lõpuosas. 

EI ole alust taandada kogu ERRi kanalite programmi vaid ühes ETV saates esitatud pala peale, mida võib tõlgendada erinevalt. Ei loo esitaja ega saatetegijad pea kõnealust numbrit emaduse halvustamiseks.  Televaatajale oleks abiks võinud olla selle pala autorite põhjalikum selgitus oma kunstilise eesmärgi kohta, sest telesaates esitatu oli ülevaade kolmetunnisest lavastusest.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee