1. Kaebused isikute ja asutuste poolt nende kohta esitatud materjalide osas

* Kaili-Helina Koltsi kohtuvälise kompromissi nõue oktoobris 2022 seoses "Pealtnägija" saates 4.03.2020 ja 22.10.2020 esitatud lugude kohta kohalike teede sulgemisest naabritele. Kaebaja nõuab laimamise eest vabandamist ja ERRilt rahalist hüvitist, vastasel juhul kaalub kohtusse pöördumist.

4.03.2020: Pealtnägija: teetülide põhjus pole vaid kohalike jonn, vaid ka valdade kunagine valearvestus; 28.10.2020: Pealtnägija: kohtuotsus võib teesulgejatele hoogu juurde anda

Kolts sai oma kaebustele 2020. a. vastused: lugu on tasakaalustatud, laimu ei esitatud, Koltsi on tsiteeritud, kuigi ta intervjuust keeldus. Ajakirjanduseetika reegleid rikutud pole. Vabandamiseks põhjust pole. Algsest loos 4.03.2020 muutis toimetus täpsuse huvides ühte lauset. Välja võeti fraas, et teeomanik "võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa".  Kuigi ta on tunnistanud, et võttis maha puid, et uut teed rajada. Ka detsembris 2022 jääb ERR varem esitatud seisukohtade juurde: rahalist hüvitist ega vabandust ei ole põhjust esitada.

* Vehklemistreener Helin Nelis-Naukase kaebus Pealtnägija Facebooki postituse kohta.

Treener leidis, et 25.05.2022 avaldatud Pealtnägija Facebooki postituses "Ekstreener soovis Pealtnägija saate järel olümpiavõitjalt kümneid tuhandeid eurosid" ei antud talle võimalust kommentaariks. Samuti ei ole kaebaja rahul, et postituses on kontekstist välja võetud tema poolt sportlasele Katrina Lehisele tehtud kompromissettepaneku lühike osa, mis jätab temast mulje, nagu ta nõuaks Lehiselt aluseta ja põhjenduseta raha. Kaebaja hinnangul on postitus ebatäpne ja moonutatud.

Vastus: tegemist on hooaega kokkuvõtva saate järel tehtud postitusega, mis arendas edasi 27.10.2021  saadet. Treeneri kompromissettepanek ei sisaldanud selliseid uusi asjaolusid, mis vajanuks täiendavaid kommentaare. Treeneri rahalise nõudega seotud detailid ja asjaolud leidsid põhjalikku kajastamist 27.10.2021 saates, mille link oli postitusele lisatud. Postitus täiendas telelugu. Vastupidiselt kaebusele väidetule sisaldab postitus infot, miks treener sportlaselt raha soovib. Ajakirjanduseetika nõuniku otsus: ajakirjanduseetika rikkumist ei ole.  Kaebaja pöördus edasi pressinõukogusse, mis samuti 22.09.2022 otsustas, et rikkumist ei ole.

Uut aspekti avav kaasus, kuna käsitleb toimetuse poolt loodud sisu sotsiaalmeedias. Toimetus on vastutav sisu eest, kui tegemist on saate või toimetuse sotsiaalmeedia kontol tehtud postitusega.

* 20. Augusti Klubi kaebus 5.10.2022 AK loo peale, mis käsitles Eesti taasiseseisvumise järel valitud esimese riigikogu koosseisu taaskogunemist.  Kaebaja leiab, et uudisloos rikuti ajakirjanduseetika koodeksit, sest edastati eksitavat infot.

Vaidlusalune lause loo autori Anne Raiste suust: "1992. aasta valimised tõid parlamenti 9 valimisliitu ja erakonda, töö algas praktiliselt nullist."

Kaebaja leiab, et on eksitav väita, et töö algas nullist, sest see eirab alates 30.03.1990 tegutsenud ülemnõukogu viimase koosseisu tegevust. 20. Augusti Klubi palub faktide õiendamiseks võimalust avalikuks vastulauseks.

Toimetuse vastus: vastulauseks põhjust pole. 5.10 AK uudisloos on esitatud ajakirjanduslik üldistus  seisust, milles 1992. a. alustas riigikogu seitsmes koosseis. Lugu keskendus riigikogu algusele ja toonaste noorte poliitikute esimestele sammudele. Tegemist ei olnud ülevaatliku ajaloolise käsitlusega, vaid uudistesaate lõpulooga, kus autor võttis kergemas võtmes fookusesse selle, kuidas algajad poliitikud parlamenditöösse sisse elama hakkasid.Toimetus on seisukohal, et lugu ei eksita vaatajat, on kooskõlas ajaloosündmustega ega vaja vastulauset. Lõplik lahendus tuli alles detsembris 2022.

* Jehoova Tunnistajate Koguduste Liidu kaebus 8.09.2022 ETV+ saate "Insight" loo peale. Kaebuse sisu: Jehoova tunnistajate reeglite kohta on esitatud valeinfot. Taotlevad loo kustutamist ning ETV+ eetris ja veebis vabanduse esitamist.

Vastus:  Telesaade "Insight" ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Jehoova tunnistajate kogukonna suletusest annavad tunnistust ajakirjaniku kogutud materjalid, samuti otsus keelduda intervjuust telesaate jaoks. Tasakaalustatuse huvides püüdis toimetus saada Jehoova tunnistajate Lasnamäe juhtide seisukohti, ent nad keeldusid intervjuust. Lugu tehes on toimetus järginud head ajakirjandustava. Ei ole edastatud valeinfot, mis vajaks ümberlükkamist või vastulause avaldamist.

* E-sigareti Kaupmeeste Liit vs Terevisioon 11.01.2023: valeinfo edastamine e-sigarettide kohta Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi esindajate poolt, ühekülgne ja eksitav käsitlus. Paranduste ja vastulause nõudmine.

Vastus: Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut (TAI) selgitasid, et nad ei ole esitanud valeväiteid. Saates käsitletud info tugineb tootjate/importijate poolt Eestis e-sigarettide ja täitepakendite koostisest teavitamise andmetele. TAI hinnangul on juba kogutud veenvaid tõendeid selle kohta, et tegemist ei ole ohutu tootega.

Toimetus ei pea vajalikuks 11.01.2023 Terevisiooni intervjuule vastulauset esitada. Nõustun, et Terevisioonis ei ole põhjust esitada riiklike terviseasutuste info ümberlükkamist.  

2. Suur teema: Venemaa sõda Ukrainas. Seonduvad küsimused. 

* Sõja kajastus. Suvel ja varasügisel oli tagasiside peamiselt: ERR, ärge väsige. Oodatakse otsereportaaže kohapealt. Ka mõningast kriitikat, et Eesti enda inimeste elu-olu peaks olema tunduvalt rohkem kajastatud, aga see pole domineeriv.  On olnud võimalik vastata, et ERR ei ole Ukraina teemat kõrvale lükanud. Ka suvel olid regulaarsed saated ja rubriigid, mis jätkusid sügisel, mil samuti taastusid ERRi reporterite reportaažid Ukrainast.

Meeles pidada, et hoida karget joont, mitte pakkuda liigselt uinutavat pilti, et Ukrainal läheb hästi. Mitte vaid Ukraina poolt välja toodud saavutused rindel, vaid ka sõltumatut hinnangut, nii palju, kui seda saada on. Teatud ühekülgsust ilmnes suvel, kui oma kohalikke lugusid sõjast ei tulnud.

* Etteheited Venemaa narratiivi edastamises.

Aeg-ajalt esitavad kuulajad-vaatajad-lugejad etteheiteid Venemaa allikate üleliigse või asjatu kasutamise kohta Venemaa poolt Ukrainas läbiviidava sõja käsitlustes. Leitakse, et kuna Venemaa rikub oma agressioonisõjaga täiesti selgelt rahvusvahelist õigust, pole vajadust ega õigustust Venemaa seisukohtade esitamisele. See võib tekitada Eesti elanikes segadust ja hirmu ning külvata umbusku Ukraina toetamise vajalikkuse suhtes.

Samuti esitatakse küsimusi mõne konkreetse loo asjakohasuse kohta. Näiteks Venemaa sõjaväejuhtide ülevaade olukorrast rindel või Moskva raamatumess, kus isamaaluule on aukohale tõusnud.

Selgitus: ERR peab endiselt kinni kohe Venemaa sõja alguses sõnastatud põhimõttest, et Venemaa sõda Ukraina vastu on lubamatu ja vastuvõetamatu kuritegu. Pidevalt ei ole vaja lugudesse lisada Venemaa kommentaare, sest täiemahulise sõja algusest peale 24.02.2022 on Venemaa esitanud valeinformatsiooni. Mõlema poole seisukohti on aga vaja esitada sõjategevuse kulgemist puudutavates käsitlustes. ERR ei tee propagandat, vaid ajakirjandust, mis eeldab konteksti loomist oma auditooriumile.

* Filmivalik. Mitmed pöördumised Venemaal toodetud filmide kohta, mida peetakse sõja kontekstis sobimatuks ja ERRi eesmärkidele mittevastavaks. Nt film Putini sõja toetajalt, Mihhalkovi "Siberi habemeajaja" ETV+ kanalil 26.08.2022.  

Selgitus: ERRi hanketoimetus vaatab pidevalt üle, millised seni juba ostetud filme veel näidata ning  milliseid edaspidi juurde osta. Venemaa sõda Ukrainas on pannud tegema mitmeid korrektuure filmikavadesse. ETV+ toimetus ja ERRi hanketoimetus selgitavad, et konkreetse filmi puhul arutati selle näitamist ning otsustati seda siiski väljakuulutatud ajal teha. Nikita Mihhalkov ei täida peaosa, vaid astub üles episoodilises rollis. Ajaliselt on selle stseeni pikkus filmis 3 minutit. Tervikuna on tegemist armastuse looga. Aga filmivaliku läbivaatamine seoses sõja kaasmõjudega jätkub.

Film "Poddubnõi", ETV+ eetris 02.09.2022, järelvaadatav 30 päeva. Etteheited: pole ajaliselt õige selliseid filme näidata ERRis.

Selgitus: hanketoimetus möönab, et nii Mihhail Poretšenkovi kui Nikita Mihhalkovi väljaütlemised Ukrainas toimuva sõja aadressil ei sobi kokku ERRi väärtustega. ERR on otsustanud, et suur hulk enne sõda eeskätt ETV+ eetrit silmas pidades hangitud Venemaa teoseid eetrisse enam ei jõua - oktoobri lõpuks valmib hanketoimetusel vastav nimekiri ning kulu suurus. Selliseid teoseid ka juurde ei hangita.

ETV+ peatoimetaja seisukoht on, et venekeelset kanalit ei ole võimalik Eestis teha, kui ei näita kvaliteetset venekeelset sisu. Selle kõrval on ETV+ eetris suur hulk Ukraina päritolu programmi.

ETV+ ja Jupiter+ eesmärk on lähendada omavahel Eestis elavat eesti- ja venekeelset kogukonda, ent see ei saa sündida üleöö, vastasel juhul kaotaksime seni Vene propagandakanaleid jälginud ja nüüd ETV+ kanalile lülitunud publiku kiiresti.

* Venemaa ülistamine, Vikerraadio saate pealkiri "Müstiline Venemaa".

Mõned kurtmised kuulajatelt, et saate "Müstiline Venemaa" pealkiri ülistab Venemaad. "Müstiline on ju imeline, põnev jne. Seda ajal, kui Venemaa peab verist sõda Ukrainas?" Samuti mõned etteheited, et saade on ennast ammendanud, sest kunagise tsaariperekonna ja revolutsioonide ajast on jõutud suhteliselt kaasaegsesse NLKP funktsionääride ellu, mis on pigem mõne kuulaja meelest puna-ajaloo inimlikustamine, mitte ei täida saate esialgset eesmärki. Selgitus: Saate pealkirja "müstiline" on tähenduses "seletamatu". Saate sisust nähtub kriitiline hoiak Venemaa ajalooliste arengute kohta.

* Kaebused  venekeelsete intervjuude kohta eestikeelsetes ETV saadetes.

Narva ja teiste Ida-Viru piirkonna lugude kohta aeg-ajalt korduvad etteheited: miks ei tee ERR selle piirkonna ametnikega intervjuusid riigikeeles? Kui teil on venekeelsed saated, siis tehke kaks intervjuud, üks eesti ja teine vene keeles. Sama rahvaküsitluste kohta: kas Ida-Virumaal ei oska ka mitteametnikud üldse eesti keelt, et tänavaintervjuud on enamasti vene keeles? Samuti spordiuudiste kohta: miks annab Eesti sportlane ERRis intervjuu vene keeles?

Vastus:  Ida-Virumaa, sealhulgas Narva, ametnike intervjueerimisel teeb ERR tavaliselt nendega kaks intervjuud. Üks on eestikeelsete saadete ja programmide jaoks, teine venekeelsete programmide jaoks. Harv erand on juhtumid, kus intervjueeritava eesti keel pole eetrikõlbulik. Kui inimene ei suuda end kaamera ees eesti keeles selgelt ja arusaadavalt väljendada ja kui teist kõneisikut pole, siis antakse eetrisse venekeelne intervjuu tõlkega eesti keelde.  Ametnike keeleoskuse kontrolli saab teha keeleamet. ERRi jaoks on oluline, et inimesteni jõuaks selge info.

Tänavaküsitluste koha pealt tuleb meeles pidada, et Narva on venekeelne linn. Pole õige avalikkust petta, otsides Narva tänavaküsitluste jaoks  üles vaid eesti keelt kõnelevad inimesed. Ajakirjanduse ülesanne on anda ülevaade reaalsetest oludest.

3. Arvamused, kriitika ja ettepanekud saadete ja lugude sisu kohta

* Edgar Savisaare surma järel 29.12.2022.

-Tagasiside, et ERRi poolt on vale ja eksitav nimetada Savisaart peaministriks. Tuleks täpsemalt öelda tema tegelik tiitel.

Vastus: Edgar Savisaare nimetamine peaministriks on üldlevinud tava, sest ta kuulub valitsusjuhtide sekka, keda erinevatel perioodidel on erinevalt nimetatud. Üldnimetus on peaminister. Ajaloolistes materjalides on kohane nimetada täpne ametinimetus. Ajakirjanduslikes lugudes aga kasutatakse üldlevinud termineid.

-Vaataja küsimus, miks ERRis mõnitatakse äsjalahkunud Savisaart, kui ETV näitas 31.12.2022 saadet "Aastavahetus kinoteatriga". Vaataja peab seda ebaeetiliseks ja lubamatuks, et kaks päeva pärast Edgar Savisaare surmateadet parodeeritakse teda ETVs.

Vastus: Tegemist oli kordussaatega aastast 2015, nii oli ka kavas märgitud. Savisaare teemal oli seal vaid põgus viide. Uues saates oleks toimetus värskete uudiste valguses teistmoodi lähenemist kasutada saanud. 

* Elektri hinna järsu tõusu perioodil tuli tihti ettepanekuid, et jutt käiks nii, et eratarbijale võimalikult palju selgusega abiks olla. Alates sellest, et rääkida hinnast kilovatt-tundide kohta (nagu inimesed arveid saavad); tuua näiteid konkreetsete majapidamisseadmete elektritarbimisest, et inimesed hoomaksid, kus nende säästuvõimalused on ning mille pealt pole mõtet hakata pimesi kokku hoidma.

Selgitus: Sõltuvalt kontekstist kasutatakse erinevaid mõõtühikuid. 

* ETV2 eetrisse 2022.a. lisandunud uute kultuurisaadete valguses mõned ettepanekud, et ERR täidaks rohkem oma ülesannet pakkuda kultuurielamusi, edastades regulaarselt oma telekanalites teatrietendusi, sealhulgas kunagisi populaarseid lavastusi, mis on juba salvestatud. 

Toimetuse selgitus: Teatrietendusi näitab üsna tihti ETV2 pühapäeviti teemaõhtute raames. Ent teatrietenduste näitamine ei sõltu ainult soovist, vaid see sisaldab õiguste omandamist. Seetõttu ei ole kahjuks võimalik ette planeerida näiteks pikaajalist igareedest teatriõhtut.

* Allikate ja teemade ringi laiendamine.

Arvamusfestivalilt Paides saab koguda ideid ja esinejaid (nt energeetika- ja keskkonnateemadel). Hea koht ajakirjanikele, et avastada võimalikke uusi allikaid. Kedagi väitluse olukorras nähes saab aru, kas sobiks saatesse ka. Nii saab vähendada etteheited, et ühed ja samad inimesed räägivad saadetes ja intervjuudes.

* Kordussaadete märkimisest.

Aktualiseerus 2022.a. suvel. Mitmed pöördumised: miks on nii palju kordussaateid? Eriti häirib, kui pole märgitud, et tegemist on kordusega.

Selgitus: Suvi on vähema meediatarbimisega. See on üks põhjus, miks eetris on kordusi. Siiski on ka uued saated, Suvine Ringvaade ETVs või iga päev Uudis+ Vikerraadios. Naiste ajaloo saate ees Vikerraadios oli helisignaal "Vikerraadio varamust", see tähendab ümberöeldult kordussaadet. Kordussaated peavad olema arusaadavalt märgistatud.  

* Välisteemade käsitlusest.

Tagasiside harv, aga enamasti siis, kui tegemist on nn kultuurisõja teemaga, eriti USA-st. Siis tuleb kaebusi, et välisuudis kajastab olukorda liigselt liberaalsest vaatenurgast.

Nt 22.06.2022 AKs kl 21 USA abordivaidluse saatelõik. Vaataja arvates erapoolik, rikkus ajakirjanduseetika  reegleid. USA korrespondent intervjueeris abordikliiniku töötajaid ja pereplaneerimiskeskuse presidenti, kes kõik esindasid Roe vs Wade otsuse tühistamise negatiivseid külgi. Puudusid abordi toetajad. Soov näha abordi toetajatele ja vastastel võrdselt eetriaega.

Selgitus: lugu rääkis muudatustest, mis on tulekul. Seetõttu oli rõhk sellel, mida muudatus puudutab (kliinikud ennekõike). Lugu oli pigem praktiline olukorrakirjeldus. Ajakirjanduseetika rikkumist ei olnud. Teemat arendati järgmistel päevadel edasi mitmete eri allikatega, kui kohtuotsus abortide keelustamise poolt oli juba langenud. 22.06.2022 eetris olnud eelloos ei olnud vajadust lisada teisi allikaid. Edaspidi said sõna ka abortide keelustamise pooldajad.

* Auditooriumi kriitikat välisuudiste allikate kohta: miks tuginetakse liigselt mõnele ingliskeelsele allikale, eriti kui seda nähakse ideoloogiliselt kallutatuna (nt Politico).

Selgitus: toimetus püüab kasutada laia allikate valikut.

* Saatejuhtide kohta üldiselt

Mitmete poliitikasaadete kohta raadios ja televisioonis tulevad etteheited, et saatejuhid on liiga agressiivsed ja segavad saatekülalistele vahele, olles mõne saatekülalise suhtes karmimad kui teiste suhtes (näiteks ETV "Esimene stuudio").  Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" on saatejuhid aeg-ajalt liiga ründavad, mis häirib ja takistab saate jälgimist. 

Hinnang: mõnikord on vajalik poliitiku, sh peaministri, jutt tagasi algselt esitatud küsimuse juurde viia. Samas on vajalik saatejuhtidel hoida intervjuu register selline, et saade aitaks kaasa kuulajate paremale informeeritusele. 

* Keskerakonnaga seotud saatejuhid. 

Mõned pöördumised, miks poliitik, Keskerakonna juhatuse liige, riigikogu liige Enn Eesmaa teeb Vikerraadios oma saadet (ajaloosaade "Olnud olevik", eetris 2022.a. suvel). Samuti Heimar Lenk ("Kuldrandevuu"). Kuidas on see kooskõlas vajadusega, et ERR on poliitiliselt sõltumatu, kui ühe parlamendierakonna liikmed teevad saateid, mille kaudu on neil võimalus kaudselt teenida ka oma erakonna huve?

Vastus: neid kahte tuleb vaadata erinevalt. Üks on endine poliitik (Lenk), teine praegune (Eesmaa). Heimar Lenk teatas mitu aastat tagasi, et on tegevpoliitikuna tegutsemise lõpetanud. Erinevalt Lengist tegutseb Enn Eesmaa poliitikas riigikogu liikmena, samuti on Keskerakonna juhatuses. Minu hinnangul ei ole tegevpoliitiku saatejuhtimise praktika ERRis soovitatav. Vikerraadio peatoimetaja sõnul oli tegemist suvesarjaga, mis 2022.a. sügisel lõppes.

* Reklaam saadetes.

a) Mõned pöördumised: Ringvaade suvel 2022 on kohati reklaami moodi, kus näitlejad-lauljad räägivad oma etendustest ja esinemistest suvel. Hinnang: Reklaam ei ole lubatud. Idee on tutvustada suviseid meelelahutusüritusi. Tuleb kasutada ajakirjanduslikku lähenemist, mitte lasta esiplaanile reklaamilisi aspekte.

b) Kaubamärkide ja logode esitamine tänavaküsitlustes jm juhuslikus kontekstis. Ajakirjanduseetika nõuniku tähelepanujuhtimine toimetustele, et ka tänavaküsitluste jm välivõtete puhul jälgida, mis ja kui kaua on eetris. Nii reporter, operaator kui toimetaja peavad jälgima, mis kaadrisse satub. Konkreetsete kaupluste reklaamplakatite või kaubamärkide eksponeerimisest sisulise põhjenduseta tuleb hoiduda.

c) Mitmed erameedia teematõstatused süüdistustega reklaami edastamises ja ajakirjandusliku sõltumatuse ohustamise Vaatajate-kuulajate etteheiteid need teemad toonud ei ole.

Küsimused on puudutanud ETV koostööprojekte kohalike omavalitsuste ja teiste asutustega. Näiteks ETV saate "Terevisioon" tegemine Pärnust 30.11.2022 Pärnu linna, Eesti Kontserdi ja Pärnu Kontserdimaja toetusega; ETV saate "Kohtumispaik Lõuna-Eesti" tegemine kohalike arenduskeskuste toetusega.

Hinnang: Eelistatud on olukord, kui fondide, ministeeriumide jt asutuste raha, mida nad on valmis avalikes huvides ERRi saadete tegemiseks andma, oleks kohe ERRi eelarves. Seni aga see nii pole. ERRi seadus võimaldab teha saateid ka lisarahastuse toel. Nende saadete maht on küll väga väike ning ei puuduta uudised ja poliitikat.

Saated, mis on toodetud lisarahastusega, tuleb läbipaistvuse huvides vastavalt märgistada. Olen teinud  ERRi juhatusele ettepaneku asuda koostöölepingute puhul rahalisi toetajaid auditooriumi jaoks  selgemalt markeerima.

ERRi sõltumatuse seisukohalt on oluline välja tuua, et toimetustel on vabadus otsustada saate konkreetse sisu üle. Ajakirjanduslikud lahendused otsustab toimetus, mitte keegi väljastpoolt.

Reklaamiga oleks tegu, kui saade oleks täielikult kinni makstud näiteks mõne hotelli või turismifirma poolt, kes ka oma tooteid tutvustaks. Selliseid juhtumeid ei ole. 

ERRi sõltumatust hinnates tuleb vaadata, millist tüüpi saatele välistoetust on kaasatud. Kui tegemist on probleemsaatega ühe linna arengust, pole mõeldav kasutada lisarahastust sellelt linnalt või sealselt  oluliselt ettevõttelt. Piirkonda üldisemalt tutvustava saate korral ohtu sõltumatusele ei ole.

d) Kas Otepääl jaanuaris 2023 toimunud kahevõistluse MK-etapi ülekandes rikuti reklaamiseadust?

Turundajate Liidu küsitletud allikad leiavad, et üritusel tehti reklaami Saksa õlletootja Veltins õllele, mille pudel ka telepildis näha oli. ERRi seisukoht:  ERR edastas rahvusvahelist telepilti. Võistluspaiga vastavuse eest seadustele vastutab võistluse korraldaja.

e) Raadio 2 Hommik!11.2022 intervjuu Eesti Loto juhiga, mis sisaldas hasartmängu reklaami elemente.

Toimetuse seisukoht: hasartmängu reklaami ei tehtud, tutvustati lotomängude populaarsust keerukal ajal ning uuendusi Eesti Loto tegevuses. Saatejuht esitas mitu korda hoiatust, et loto mängimise näol on tegemist hasartmänguga, millega võivad kaasneda ohud. Otsesaates esitas ettevõte juht mõned laused,  mis võinuks olemata olla.

Hinnang: saatejuht esitas intervjuu käigus hoiatusi hasartmängu ohtude eest,  ent siiski oli liiga üleskutsuvalt juttu Eesti Loto uutest toodetest. Saatejuhil tuleb reklaamiliste üleskutsete peale otsesaates reageerida ning intervjuu niimoodi planeerida, et sellised üleskutsed ei kõlaks.

* Kliimateema kajastamisest

Mitmed pöördumised, sealhulgas mõttevahetus kliimaaktivist Kertu Birgit Antoniga 2022. a. suvekuudel. Kriitika, et ERR eirab kliimakriisi, jätab selle kõrvale ka siis, kui teema on otsapidi kliimaga seotud. Pöörduja toob näiteid ja statistikat ERRi portaalist, et juhtida tähelepanu kliimamuutuse eiramisele. 

Hinnang: toimetustel on vabadus otsustada teemade ringi ja lugude fookuse üle. Mõistetav, et kliimamuutuste pärast muret tundvad inimesed sooviksid ajakirjanduses kliimateemat läbivalt näha. Kui see on asjakohane, saab kliimamuutusi teatud teemakäsitlustesse integreerida. Kunstlikult pole vaja kliima temaatikat lisada.

* Kaebused tõlkesubtiitrite kohta

Pidevad kaebused, et eestikeelsed tõlkesubtiitrid on katkendlikud, moonutatud või üldse puudu.

Probleem on peaaegu alati teenusepakkuja poolne. ERRi telekanldi väljastavad tõlkesubtiitrid korrektselt. Vaatajate etteheide tuleb aga paraku ERRi aadressile. ERRi televäljastus suhtleb sel teemal  pidevalt televisiooniteenuste pakkujatega, et nad oma teenust parandaksid.

4. Valimiste kajastamise kord ja kampaania algus

5.03.2023 riigikogu valimiste kajastamise korra kinnitas ERRi nõukogu 13.12.2022. Kord hakkas kehtima 20.01.2023.

Valimiskampaaniaga seonduvat tagasisidet enne valimiste kajastamise korra kehtimahakkamist:

* Kaebus poliitilise reklaami edastamise kohta uudistesaates. EKRE volikogu liige Loone Ots esitas kaebuse uudistesaate AK 2.01.2023 loo kohta, kus ühel küsitletud julgeolekueksperdil Kalev Stoicescul paistis seljas erakonna Eesti 200 logo. Pöörduja pidas seda lubamatuks poliitiliseks reklaamiks.

Vastus:  Loos ei ole edastatud reklaami. Allikad esinesid loos julgeolekuekspertidena, mitte poliitilistes rollides. Nii oli viidatud ka nimetiitrites (Leo Kunnas kui kolonelleitnant reservis, Kalev Stoicescu kui rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur). Riietusesemel oleva logo paistmine eetris ei ole käsitletav reklaamina.

* Poliitiliste loosungite näitamine uudislugudes. Ajaleht Postimees tõstis 25.10.2022 üles küsimuse, nagu oleks ERR avaldanud valimisreklaami, kui käsitles reformierakondlase Annely Akkermanni nimetamist rahandusministriks. Peaminister ja rahandusminister andsid koos pressikonverentsi Reformierakonna kontoris erakonna poliitiliste loosungite taustal.

Hinnang: alusetu ja ebapädev süüdistus. On igati asjakohane ja õigustatud, kui poliitilise sündmuse taustaks on poliitiline sümboolika. Tegemist ei ole valimisreklaami edastamisega uudistesaates.

* Mõned etteheited ETV saate "Hommik Anuga" erapoolikuse kohta allikavalikul valimiseelsel ajal.

15.01.2023 saates oli üks intervjueeritav Indrek Tarand, kes muuhulgas oli kriitiline mitme erakonna suhtes, ERRi uudisteportaalis kandis artikkel pealkirja: "Tarand: demokraatia tagamiseks on vaja Isamaa jätta riigikogust välja". Kriitikute meelest rikub see ERRi erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtet, mis on eriti oluline valimiseelsel ajal. Samuti peeti sobimatuks, et saatekülaliseks oli toimetus valinud inimese, kes oli poole aasta eest juhtum seoses purjuspäi rooli taha minekuga.

Hinnang: toimetus selgitas, et Indrek Tarand kutsuti saatesse kui ajaloolane ja edukas kandideerija europarlamendi valimistel, kes on teinud ise satiiri ning olnud satiiri objekt. Seega pidas toimetus teda sobivaks kommenteerima Gorist tehtud filmi ning rääkima laiemalt ühiskondlikel teemadel. See on mõistetav allikavalik.

Saatejuht esitas mitu küsimust joobes juhtimise kui igati taunitava käitumise kohta. See näitas toimetuse hoiakut, et sellist käitumist ei peeta õigeks ega heaks. 

Saates väljendatud poliitilised seisukohad on osa erinevatest arvamustest, mida saatekülalised ERRi kanalite saadetes esitavad. On igati põhjendatud arutleda, millised on koalitsioonide loomise võimalused valitavas riigikogus. Indrek Tarandi vaade oli üks nendest arvamustest. Tegemist ei ole ERRi ega saatejuhi seisukohaga, vaid saatekülalise omaga. Saatejuht saanuks intervjuu käigus anda mõne distantseeriva signaali (näiteks "see on küll teie arvamus, paljud mõtlevad teisiti"). Nii oleks veelkord rõhutatud, et tegemist on vaid saatekülalise arvamusega. Ent selle repliigi puudumine ei kujuta endast tasakaalustatuse põhimõtte rikkumist.

"Hommik Anuga" ei ole publitsistlik diskussioonisaade, kus erinevad osapooled väitlevad, nagu näiteks "Esimene stuudio" või "UV faktor". Sellises saates ei võimalik ega vajalik tasakaalustatuse põhimõtet rakendada ühe saate piires, vaid hinnata tuleb suuremat tervikut. Seetõttu ei ole alust ühte intervjuud pidada tasakaalustatuse või erapooletuse põhimõtte rikkumiseks.

Valimiste kajastamise kord ERRis hakkas kehtima 20.01.2023.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee