* Riigikogu valimiskampaania kajastamine (valimised 3.03.2019)

Valimiskampaania kajastamisel lähtus ERR valimiskampaania kajastamise korrast, mis sätestab üldtingimused erapooletuks ja tasakaalustatud kajastuseks ning kus on avalikustatud reeglid valimisväitluste läbiviimiseks ERRi eri kanalites.

Valimiskampaania kajastamise korrast peeti kinni. Valimisväitlused toimusid vastavalt väljakuulutatud kavale.
Kõige põhimõttelisema kaebuse esitas Elurikkuse Erakond, kritiseerides ERRi nõukogu kinnitatud valimiskampaania kajastamise korda ja taotledes õiguskantslerilt võrdset kohtlemist valimisdebattides.

Vastavalt valimiskampaania kajastamise korrale said Vikerraadio debatisaates "Vastasseis" ja ETV valimisdebattides osaleda täisnimekirjaga (125 kandidaati) esindatud erakondade juhid. Elurikkuse Erakond ja Ühendatud Vasakpartei olid esindatud osalise nimekirjaga ning seetõttu nimetatud saadetes osaleda ei saanud.

ERR selgitas õiguskantslerile, et valimiskampaania kajastamise kord käsitleb ERRi kui tervikut, mille programmides antakse kandideerijatele oma seisukohtade tutvustamiseks võrdsed võimalused. Dubleerimise vältimiseks ja võimalikult mitmekesise debati pakkumiseks on eri programmide lähenemine erinev. ERRi toimetused on kasutanud toimetuslikust sõltumatusest tulenevat põhimõtet, et teatud formaatide juures piirata osavõtjate arvu. ERRis osaleb valimiskampaania kajastamisel kaks telejaama, kolm raadiojaama ja portaal. ERRis tervikuna on tagatud kandidaatide võrdne kohtlemine.

Õiguskantsler otsustas, et valimiskampaania kajastamise kord ERRis ei ole vastuolus põhiseaduse ega teiste õigusnormidega.

* Muid etteheiteid ja küsimusi valimiskampaania kajastamise kohta.

Kandidaatide ebavõrdsest kohtlemisest. Näiteks vaataja küsimus, miks saab Reformierakonna esimees Kaja Kallas osaleda ETV "Eesti Mängu" saates nädalapäevad enne valimisi, samal ajal kui teiste erakondade juhid sellist võimalust ei saa.

Hinnang: sellised kordussaated, kus kandidaat esineb ühena osalistest, ei ole ERRi valimisreeglite rikkumine. Küsimusi tekitaks näiteks pikem portreesaade mõnest juhtivast kandideerijast.

Küsimused mõnede kandidaatide esinemise kohta uudistesaadetes. Selgitatud, et see on põhjendatud juhul, kui kandideeriv isik on oluline infoallikas antud loo sisu edastamisel. Ei ole täheldatud valimispropaganda esitamist uudislugudes.

* Riigikogu valimiste järgse perioodi kajastamine (valitsuskoalitsiooni loomine, esimesed sammud).

Tagasiside maht kasvas märkimisväärselt pärast valimisi, kui Keskerakond, EKRE ja Isamaa teatasid 11.03.2019 plaanist asuda valitsusliitu sõlmima. Domineeris kriitika ERRi tegevuse kohta, mida peeti ülemääraselt negatiivseks uue valitsusliidu loomise aadressil. Samuti heideti ette mõnede saatejuhtide liigset isikliku arvamuse väljendamist või väljapaistmist intervjuude läbiviimisel. Kõige enam etteheiteid oli esimese kümne päeva kohta, mil peamine teema oli intervjueerimise stiil ETV saadetes "Esimene stuudio", "Ringvaade", AK. Vaatajad heitsid ette liigselt ründavat hoiakut võimuliidu loojate suhtes ning teisalt leebust nende oponentide käsitlemisel. Ründava hoiaku taga nähti saatejuhtide erapoolikut lähenemist.

Hinnang: Osalt oli kriitika näol tegemist emotsionaalsete reaktsioonidega või poliitiliselt motiveeritud etteheidetega, mis tuleb teadmiseks võtta. Aga on asju, millega tuleb arvestada. Näiteks kuidas kinni pidada ERRi heas tavas ettenähtud põhimõttest, et intervjuu läbiviimisest jääks erapooletu mulje (intervjueerimise tehnika küsimused).

Uudiste reeglid on kõige selgepiirilisemad ning nendest tuleb kinni pidada. Ajakirjanduslikult nõrga põhjendusega oli näiteks 17.03.2019 "AK Nädala" ühekülgne lugu noorte kirjadest uue valitsusliidu vastu. 16.03.2019 Vikerraadio eetris olnud poliitilise kuuldemängu eel tekitas asjatult politiseeritud fooni eelnev teleuudiste lugu, milles esitati näitlejate näpuganäitav avaldus eeloleva kuuldemängu kohta.

Toimusid arutelud toimetuste juhtidega, siseanalüüsi koosolekud toimetuste sees. 15.03.2019 ajakirjanduseetika nõuniku soovitused toimetustele: ERRil on vaja olla teadlik, et osa auditooriumist on ühel või teisel põhjusel pettunud ERRi võimekuses pidada poliitiliselt kuumal ajal kinni erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtetest. Hoolimata teravast olukorrast on vaja aukohal hoida erapooletus ja selgitav joon. Viimane käib ka arvamussaadete kohta, kus esikohal olgu endiselt faktidel põhinev analüüs ja püüdlus auditooriumile asju mõistetavaks teha.

* Eelnevast tunduvalt väiksemas mahus sai ERR ka vastandmärgilist tagasisidet. Nõuti suuremat põhimõttekindlust uue valitsusliidu kritiseerimisel (eriti EKRE avalduste osas). Mõned konkureerivad meediakanalid tõstsid küsimuse sõnavabadusest ERRis.

Hinnang: sisearutelud ERRis teemade käsitlusviisi üle on tavapärane ja vajalik enesepeegelduse praktika. Sildistav ja halvustav kõnepruuk ei ole vastuvõetav.

* Kriitika Raadioteatri poliitilise kuuldemängu "Punane joon" (16.03.2019) kohta: poliitiliselt ühekülgne, halvustav, jätkab ERRi kriitilist joont loodava valitsusliidu vastu. Küsimused kuuldemängu finantseerimise kohta (kas tegemist võib olla katsega mõjutada ERRi sisu).

Vastus: osa kriitikast tuli kuuldemängu eelinfo põhjal, enne eetrisseminekut. Sisu poolest ei olnud kuuldemängus tegemist ühekülgse lähenemisega. Kuuldemäng toodeti Raadioteatri eelarvest, sponsoreid ega muud välisrahastust polnud.

* Kaebused Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" saatejuhi Ahto Lobjaka kohta.

Kuulajate etteheited, et Ahto Lobjakas esitab liiga kitsalt ühte maailmavaadet või ühte hoiakut, ei kaalu kuulajate jaoks läbi erinevaid seisukohti, kasutab propagandistlikku sildistamise võtet. Samuti etteheide, et ta on võtnud ühe erakonna (EKRE) suhtes täiesti eitava positsiooni, halvustades erakonda süstemaatiliselt. Need kuulajad ootavad rohkem tasakaalustatud lähenemist.

Hinnang: arvamussaatele ei ole alust rakendada samasugust tasakaalustatuse nõuet nagu uudistesaatele. Samas on ERRil vaja jälgida, et ka arvamussaadetes tuginetaks faktidele ning pakutaks analüüsi, mitte vaid teatud ideoloogiliste seisukohtade deklareerimist.

Kõige konkreetsemalt etteheited 14.04.2019 saate kohta, kus saatejuht kasutas EKRE ministrikandidaatide kohta sõna "saast".

Hinnang: selline sõnakasutus on ERRis sobimatu. Saatejuhi tähelepanu sai sellele vahetult saatejärgsel päeval juhitud. Ta tunnistas viga, et läks otsesaate arutelus väljendusega liiale. Kuigi saatejuht kohe otse-eetris vabandussõna ütles, on asjakohane, et ta teeb seda eraldi ka järgmises saates. Arvamussaadetes on saatejuhil õigus oma kriitilisi seisukohti väljendada, ent need peavad tuginema argumentidel ning olema vormiliselt vastuvõetavad. Antud juhul põhjendas saatejuht oma kriitilist seisukohta argumentidega, aga vormiliselt ei olnud väljendus vastuvõetav. ERRis ei ole põhjendatud laskuda retoorikas samale tasemele, nagu need, keda saatejuhid kritiseerivad väärtuste teemal. Järgmises saates vabandas saatejuht oma sõnakasutuse pärast. 26.04.2019 teatas Ahto Lobjakas, et on raadiotööst väsinud ja lahkub "Olukorrast riigis" saatejuhi kohalt 2019. a. kevadhooaja lõpus.

* Kriitika EKRE kajastuse teemal aprill-mai: kõned ja kirjad, et ERR peaks pakkuma tasakaalustatud lähenemist, mitte aga jätkama EKRE suhtes eriliselt kriitilise joone hoidmist. Enamasti näiteid ei tooda.

* Mai lõpus korraldas SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) allkirjade kogumise petitsioonile ERRi juhatusele. Petitsioonis nõutakse ERRi seaduses ettenähtud tasakaalustatust, Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise ning perekonnal põhineva ühiskonnamudeli väärtustamist.
Petitsioonis rõhutatakse, et poliitilise tasakaalustatuse osas on ERRis näha tõsiseid puudujääke. Raadio vestlussaated on petitsiooni kohaselt täidetud vaid liberaalsete hoiakutega, samuti ETV saated "Esimene stuudio" ja "Ringvaade". Petitsioonis on kirjas, et ERRis pole teada ühtegi selgelt rahvuslik-konservatiivsete vaadetega eestikeelsete poliitikasaadete juhti, ei raadios ega televisioonis. Tehakse ettepanek lõpetada rahvuslik-konservatiivse ilmavaate "süstemaatiline tõrjumine ja marginaliseerimine". Konkreetse abinõuna tehakse ettepanek kaasata saatejuhtidena ka selgelt rahvuslik-konservatiivsete vaadetega inimesi.

Hinnang: ERRi juhatus on olnud seisukohal, et saadetes ja programmides on kogu aeg vaja püüelda tasakaalustatuse poole. Ei ole otstarbekas otsida üldpoliitiliste saadete juhtideks inimesi maailmavaate alusel. Saatejuhid peavad lähtuma ERRi seadusest, ERRi hea tava dokumendist ja Eesti ajakirjanduseetika koodeksist.

* Kriitika üks päev ametis olnud EKRE ministri Marti Kuusiku kajastamise kohta. Ka spetsiifilisemad etteheited perevägivalla kajastamise kohta: liigselt süüdistav hoiak kahtlustuse saanud isikute kohta; ette hukkamõistmine; perenõustajate kommentaarid konkreetse perekonna kohta rikuvad privaatsust ning on ebaeetilised ja ebaprofessionaalsed nõustaja tegevuse seisukohalt (nõustaja ei kommenteeri avalikult konkreetseid juhtumeid, eriti kui ta on asjaga kursis vaid ajakirjanduse vahendusel).

Hinnang: Marti Kuusik sai selgituseks sõna. ERRis ei käsitletud teda perevägivallas süüdiolevana, vaid edastati kahtlustuse sisu ning eri osapoolte kommentaare. Mõned nõustajad läksid üle oma ametieetika piiride; toimetusel on seda enne intervjuud raske ette näha.

* Euroopa Parlamendi valimiskampaania kajastamine (valimised 26.05.2019).

Kampaania kajastamine toimus vastavalt kehtestatud korrale, kus olid sätestatud üldpõhimõtted tasakaalustatuse osas ning kirjeldatud valimissaadete ülesehitust. Erakondadelt kaebusi ei olnud, auditooriumilt tuli mitmeid küsimusi valimissaadete kohta.

Üksikkandidaadi protest. Üksikkandidaat Argo Mõttus esitas 19.05.2019 protesti, nõudes osalemisvõimalust ERRi valimisdebattides ja heites ette ebavõrdset kohtlemist. Vastus: vastavalt europarlamendi valimiste kajastamise korrale saavad kõik üksikkandidaadid võrdsetel võimalustel sõna. Kandidaat sai anda intervjuu Vikerraadio valimisrubriigis ning tema videopöördumine avaldati ERRi valimisportaalis. Ebavõrdset kohtlemist ei olnud.

* Laulu- ja tantsupeo ülekanded.

4.-7.07.2019 vahendasid laulu- ja tantsupidu ERRi kanalid ETV, Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio 4, ETV+, ETV2 ja ERR.ee portaal. Ülekanded olid publikumenukad. Positiivse tagasiside kõrval toodi välja, et oleks soovitud teleülekannetes näha maksimaalselt paljusid rongkäigus osalejaid. Selleks otstarbeks näitas ETV2 rongkäigu kulgemist koos kommentaariga, kuid vaheintervjuudele telepilt ei lülitunud ja rongkäik jätkus ETV2 ekraanil katkematult.

* Kaebus ETV saate "Pealtnägija" 10.04.2019 loo kohta ettevõttest DKLex ja temaga seotud isikutest: valeinfo, kontrollimata teave, lubaduste rikkumine jt ajakirjanduseetika reeglite rikkumised.

Dmytro Domin ja Dmytro Lunin esitasid kaebuse 10.04 "Pealtnägija" loo peale "Firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja kirjastus". Kaebajad leiavad, et lugu on ühekülgne, sisaldab valeinfot, ajakirjanik ei täitnud antud lubadusi, loo pealkiri on eksitav, on kahjustatud kaebajatega seotud ettevõtete huve.

Hinnang: toimetus on kinni pidanud ajakirjanduseetika koodeksi nõudest, et konflikti sisaldava materjali puhul tuleb esitada ka kritiseeritava seisukohad (p 4.2). Kaebajad saavad loos sõna oma seisukohtade esitamiseks. Kaebuse esitajad otsustasid mitte anda intervjuud kaamera ees, kuigi neile seda võimalust korduvalt pakuti. Kõigi loos kõlanud oluliste etteheidete osas said kaebajad esitada oma seisukohad. Loos ei ole toimetus esitanud väärinfot. Ajakirjanduseetika rikkumist ei ole.
Kaebajad esitasid taotluse pressinõukogule uue lahendi saamiseks.

* Kaebus "Pealtnägija" Avinurme Elulaadikeskuse loo kohta: moonutatud, ühekülgne, tendentslik.

EELK Konsistoorium leidis, et 6.03.2019 ETV saates "Pealtnägija" esitatud lugu Avinurme Elulaadikeskusest oli ebaproportsionaalselt kriitiline kiriku aadressil ning tugines liigselt emotsionaalsetele repliikidele, mitte dokumentidele ja sisulistele vastustele. Seetõttu andis lugu pöörduja arvates moonutatud pildi ning kandis negatiivset hoiakut kiriku tegevuse suhtes.

Vastus 16.05.2019: Loos on näha, et mitmed endised SA Avinurme Elulaadikeskus osalised ei ole asjade käiguga rahul. Aga esitatud info ja arvamuste põhjal vaataja saab anda oma hinnangu, kas pidada neid etteheiteid tõsiseltvõetavaks või mitte. Loost tuleb välja, et seadust ega rahastamise reegleid rikutud pole, kuigi üks osapool on viinud asja kohtusse. Lugu kajastab erinevate osapoolte arusaamu, kas asjaajamine on olnud korrektne. Loos ei esitata tõsiseid süüdistusi kiriku aadressil, mis jääksid kiriku esindajate vastulauseta. Osapooled saavad oma seisukohad esitada. Kirikut ei esitleta loos süüdiolevana enne kohtuotsust. Seetõttu ei ole alust pidada lugu ajakirjanduseetika koodeksit rikkuvaks.

* Kaebus tsensuuri kohta news.err portaalis. Lugeja esitas 1.04.2019 kaebuse, et toimetus keeldus avaldamast tema kriitikat news.err portaali ajakirjandusliku kallutatuse kohta, kuigi samal ajal kutsutakse lugejaid üles oma arvamust avaldama.

Vastus: toimetusel on õigus otsustada välisautorite kaastööde avaldamise üle. Kaastöös esitatud kriitika news.err kohta oli osaliselt eksitava iseloomuga, seetõttu oli põhjendatud toimetuse otsus kaastööd mitte avaldada.

* Kaebus news.err arvamusartikli kohta, mille autor oli portaali uudistetoimetaja: seadusrikkumise pisendamine.
12.07.2019 esitatud kaebuse järgi on news.err toimetaja pisendanud oma arvamusartiklis politseile valeandmete avaldamist (Mary Krossi näitel). Kaebaja peab põhjendamatuks, et ERRi ajakirjanik püüab luua kuvandit, et selline tegu ei ole taunitav.

Vastus: tegemist on arvamuslooga, mitte uudislooga. Autor ei pisenda politseile valeütluste andmist, vaid toob rahvusvahelisi paralleele, arvamusloole omases stiilis.

* Rahvastikuteemade asjatundja Jaak Uibu kaebused aprillis 2019 seoses artikli avaldamata jätmisega ERRis ning rahvastikuteemade alakajastusega.
Jaak Uibu heidab ette, et ERR eirab oma põhikirjalist ülesannet, kui ei avalda rahvastikuteemalist artiklit, mille ta riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultandina avaldamiseks saatis. Samuti etteheited, et rahvastikukriis saab põhjendamatult vähe kajastust.

Hinnang: toimetusel on õigus otsustada kaastööde avaldamise üle. ERR on kajastanud paljusid rahvatikupoliitikaga seotud teemasid, nagu elukestev õpe, regionaalne areng, madal iive, põlvkondade sidusus jms.

* Libateadusele ja esoteerikale eetriaja andmisest ERRis.
Aeg-ajalt korduv küsimus, kuivõrd põhjendatud on ebateaduslike sõnumite esindajate kajastamine ERRis.

Hinnang. Meelelahutuslik sisu ei pruugi olla ebateaduse edendamine (lugu hüpnotisöörist või tervendajast). Oluline on, et ERRis ei propageeritaks otseselt ebateaduse soovitusi, mida pole ka tehtud.

* Kodulehtede uuendused 2019.a. alguses, teleprogrammide kodulehtede uus kujundus tekitab küsimusi ja harjumatust; etteheited vähese kasutajasõbralikkuse kohta. Ettepanekud edastatud veebitoimetajatele ja arendusosakonnale.

* Subtiitrid – jätkuvad etteheited, et vaatajad ei leia tõlke subtiitreid, nt viimasel ajal ka ETV+ eestikeelsetelt vaatajatelt. Vastus: subtiitrid on olemas, aga nad tuleb oma teleris või arvutis ise seadistada.

* Isikuandmete kustutamise palved. Osa palveid rahuldatud, osa tagasi lükatud (kui on täidetud avaliku huvi põhimõte, ei kahjusta liigselt isikut, on kooskõlas ajakirjanduseetikaga).

* Kaebus rus.err portaali artikli kohta Narva Haiglast: faktivead, valeinfo.

26.04.2019 rus.err.ee artikkel "Narva haigla on jäänud rohkem kui kahest miljonist ilma Fjodor Ovsjannikovi karistatuse pärast" sisaldas valefakte. SA Narva Haigla juhatus palub avaldada vastulause.
8.05.2019 vastus: Vastulause avaldatud rus.err.ee portaalis 08.05.2019 kl 15:08. Uuendatud lugu: https://rus.err.ee/933945/narvskaja-bolnica-lishilas-bolee-dvuh-millionov-evro-iz-za-sudimosti-fedora-ovsjannikova
Samuti muutis toimetus pealkirja, et see oleks kooskõlas muudetud sisuga. Portaali toimetaja tunnistas eksimust pealkirjaga, sest see põhines oletusel, mitte aga igakülgselt kontrollitud faktidel. Kuna artiklit on parandatud ning SA Narva Haigla vastulause on avaldatud, ei ole enam põhjust juhtumit pressinõukogus menetleda, nagu kaebaja soovis.

* Kaebus ETV+ saates "Rahvale tähtis'' esitatud valeväite kohta.

Toitlustusfirma esitas kaebuse 18.05.2019 ETV+ saate "Rahvale tähtis" saatejuhi väite kohta, et firma palub tema laste koolis lastele sobimatut toitu. Antud firma ei paku nimetatud koolis toitlustusteenust. Saatejuht edastas järgmises saates vabanduse eksituse pärast.

* Kaebus usupropagandast Vikerraadio laste õhtujutus.

Raadiokuulaja leidis, et 18.07.2019 Vikerraadio saates "Õhtujutt lastele" edastati lastele usupropagandat, mis on ebaeetiline ja ka seadusevastane, arvestades ERRi põhikirjalisi aluseid.
Kaebusest: "Kõik hea tuleb jumalast ja kõik halb tuleb saatanast." Kas ERR peab eetiliseks, et näitleja esitab mõjutatavas eas inimestele sedavõrd kategoorilisi väiteid, ja teiseks riigis, kus on usuvabadus, st usulist kallutatust ei tohiks olla?

Vastus: See õhtujutt on salvestatud 1993. aastal ning sissejuhatusel on ajalooline taust. Nimelt oli siis Eesti taasiseseisvumisest möödas kaks aastat ning jumalast rääkimine ei olnud enam keelatud, nagu nõukogude ajal, mil valitses ateism. Ilmselt seetõttu on ka näitleja oma sissejuhatuses nimetanud jumalat.
Samas puudutab sissejuhatus laiemalt hea ja kurja tundmist (vaimud, võlurid, kurjad jõud). Jumala nimetamine laiemas kontekstis ei ole tõlgendatav usupropagandana. Praeguses ajas ei tundu see põgus viide enam eriti kohane. Küllap saab kuulaja oma lapsele selgitada hea ja kurja tundmist ka ilma jumalat sisse toomata. ERRis ei ole usuline propaganda ette nähtud. Küll aga kuulub koos lapsega meedia tarbimise juurde lapsevanema poolne asjade selgitamine.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee