Küsiti selgitust, miks saade oli kallutatud, miks saatekülaline oli asetatud põhjendamatult halba valgusesse, miks saatejuht surus peale oma vasakpoolseid seisukohti, miks saatejuht segas erakonnajuhi jutule vahele. Mõned jõudsid ka nõudmiseni saatejuht eetrist maha võtta.

Elavaks ja äkiliseks kujunenud saade annab võimaluse taas selgitada, mis rolli saatejuht täidab.

"Esimene stuudio" on ETV saade, mille eesmärk on intervjuude või debattide käigus pakkuda võimalikult laia ülevaadet meie ühiskonna probleemidest. Saates on esindatud erinevad seisukohad ja maailmavaated. 28. novembri saates oli Johannes Tralla intervjuu ühe saatekülalisega, kelleks oli erakonnajuht Mart Helme.

Küsimuste esitamine ei tähenda, et saatejuht esitab neid isiklikult enda poolt, vaid saatejuht esindab avalikkust ja poliitilisi oponente. (Mitme saatekülalisega debattide puhul on asi teisiti, sest siis on vastandlikud osapooled saates kohal ning saatejuht saab olla rohkem debati juhi rollis).

Mis puudutab saatejuhi sekkumist saatekülalise juttu, siis seda tuleb teha juhul, kui saatekülaline ei vasta küsimusele või põikleb kõrvale, minnes teiste teemade peale. Näiteks saate alguses jättis Mart Helme vastamata, kas ta mõistab hukka jalgadega tagumise demonstratsioonil. Seetõttu tuli seda uuesti üle küsida. Selles küsimuses ei ole vasakpoolsust ega parempoolsust, vaid tegemist on üldinimliku küsimusega, mida ajakirjanikul on lausa kohustus esitada. Kui poliitik põikleb, on seda vaja ka avalikkusele näidata, et ta keeldub jalgadega peksmist hukka mõistmast.

Samuti tuli mitu korda üle küsida, mil viisil avab ÜRO rändedokument massilise migratsiooni Eestisse.

On avalikkuse huvides saada teada, mille põhjal erakonnajuht oma väiteid esitab. See nõuab mõnikord küsimuste kordamist.

Olen nõus ERRi päevakajaliste saadete juhi Peep Kalaga, et terav intervjueerimise stiil on vajalik, et hoida fookust ja saada vastuseid ka ebamugavatele küsimustele, mida saatekülaline vältida püüab või kui ta oma väited tõestamata jätab. Näiteks kui Mart Helme väitis, et ÜRO dokument kehtestab meelsuskontrolli, tuli saatejuhil välja öelda, et saatekülaline eksitab avalikkust.

Minu hinnangul oleks hea olnud, kui saates oleks olnud rohkem tunda, et saatejuht ei esinda oma isiklikke vaateid, vaid küsib saatekülalisele vastupidiste seisukohtadega inimeste küsimusi. Siin saab ETV edaspidi paremini teha.

Saadet kui tervikut vaadates on aga näha, et saatejuhi kriitilised küsimused olid põhjendatud, sest nad tõukusid avalikust diskussioonist, kus on sõna võtnud erinevad poliitilised jõud, õiguskantsler jt. Selliste küsimuste esitamist ei saa pidada kallutatuseks. Saatekülalise raamides hoidmine aitab saatejuhil täita ajakirjanduse ülesannet kriitiliselt jälgida ühiskonnas toimuvat.