Nimelt on Venemaa riiklik infoagentuur Sputnik Eesti esitanud ajakirjanduseetikat puudutava kaebuse ERRi uudisteportaali ja mitme Eesti ajalehe peale.

Sputnik heidab Pressinõukogule esitatud kaebustes ette, et ERR ja teised Eesti väljaanded esitasid Sputniku kohta valeinfot, kui kajastasid Sputniku tegutsemist märtsi keskel seoses Eesti kaitseväes toimunud relvaintsidendiga, kus ajateenija vigastas end armi saamiseks.

Sputnik esitas kaitseväele intsidendi kohta terve rea küsimusi, mis olid kõik suunatud sellele, et saada kinnitust, nagu oleks tegu olnud venekeelse ajateenijate diskrimineerimisega ning et konkreetset ajateenijat tulistati, kui ta püüdis väeosast kiusamise eest põgeneda.

Kaitsevägi jättis Sputnikule vastamata ja edastas Sputniku küsimused mitmele Eesti väljaandele koos oma kommentaariga.

Nagu ERRi loost ilmnes, ei olnud üldse tegu venekeelse, vaid eestikeelse ajateenijaga. Põgenemist ja tulistamist ei olnud. Sputniku selgelt suunatud küsimuste avaldamine mitmes Eesti väljaandes tõi kaasa selle, et Sputniku lugu jäi tegemata. Seetõttu jäi ka teistes Venemaa kanalites ilmumata võimalik lugu rahvustevahelistest pingetest Eesti kaitseväes, mis on päädinud relva kasutamisega.

Sputniku küsimused olid klassikaliselt kavalalt kokku pandud stiilis "kas olete hommikuse konjakijoomise maha jätnud". Ükskõik mida kaitsevägi vastanuks, oleks ikkagi saanud loo: kaitsevägi eitab venekeelsete ajateenijate diskrimineerimist ja rahvustevahelise vaenu olemasolu organisatsioonis.

Antud juhtumi teeb eriliseks see, et Sputnik polegi õieti meediaväljaanne. Filmiklassikat tsiteerides on ta rohkem poolsaare moodi saar.

Sputniku asutamise ajal 2014. aastal teatasid Venemaa ametnikud, et Sputnik teeb Venemaa propagandat.

"Kits kärneriks" võib selle kohta öelda, kui end propagandakanalina esitlenud Sputnik soovib järsku hakata käima mööda hea ajakirjandustava joont.

ERRi ajakirjanduseetika nõunikuna asja lahendades leidsin, et Sputniku kaebus ajakirjanduseetika rikkumise kohta ERRi uudisteportaalis tuleb tagasi lükata kui alusetu.

ERR ei ole esitanud eksitavat informatsiooni Sputniku kohta. Sputnik ei ole eitanud, et ta pani kokku terve rea küsimusi kaitseväele, nagu oleks tegu olnud rahvustevahelise konfliktiga. Täpsed Sputniku küsimused on ka ERRi portaalis avaldatud.

ERRi artiklis ei kasutata väljendeid, nagu "Sputnik Eesti algatas valeliku propagandakampaania, eesmärgiga Eesti kaitseväge mustata". See on Sputniku enda poot kaebuses sisse toodud sõnastus, mida Sputnik eksitavalt ERRile omistab.

Sputnik heidab ette, et ERR on jätnud nendelt kommentaari võtmata. Sputnik siiski saab artiklis sõna tsiteeritud küsimuste kaudu. Nendele vastab omakorda kaitseväe esindaja. Artiklist tuleb välja, et Sputniku väited venekeelse ajateenija tulistamisest on pärit Sputniku anonüümsete allikate käest kaitseväes. Seetõttu ei olnud ERRil vajadust uudisloos veelkord Sputnikult kommentaari küsida.

ERRi artikli sisu on kaitseväe ennetav tegevus Sputniku potentsiaalselt eksitava loo ilmumise eel. Tegemist on ebahariliku kompositsiooniga, mis ei saa olla püsiv žanr, aga faktide vastu ERRi artiklis eksitud ei ole.

ERR ei ole oma artiklis öelnud, et Sputnik on eksitava loo trükis avaldanud. ERRi artikli pealkiri oli selline: "Sputnik rakendas Eesti ajateenija tulistamisjuhtumi propagandavankri ette". Pole öeldud, et "Sputnik avaldas propagandaloo" vms.

ERRi lugu tervikuna vaadates saab pealkirja mõista nii, et Sputniku katse esitada kaitseväe intsidenti rahvustevahelise vaenu juhtumina ongi Sputniku poolne propagandategu. Seega ei ole põhjust ka pealkirja taunida.

Kuna Sputnik ERRi vastusega rahule ei jäänud, läheb kaebus edasi läbivaatamisele Pressinõukogus.

Igatahes on infosõda jõudnud ka ajakirjanduseetika maile.