ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ülevaade ERRi nõukogus 30.01.2018

Tagasiside ja ajakirjanduseetika teemad

Käsitletav periood: 2017.a. teine poolaasta (juuni 2017 - 15.01.2018)

1. Kohalike valimiste kajastus.
15.10.2017.a. kohalike omavalitsuste valimiste kajastamise ülevaade esitati ERRi nõukogus 14.11.2017.

2. Kaebusi
*Kaebus ETV+ saate Insight kohta 9.09.2017: ebaeetiline ja lubamatu salaja filmimine.
Kaebaja protestis selle vastu, et saates näidati salaja filmitud lõike tema korterist. Kaebaja peab seda valeks ja isikuandmete väärkasutuseks. Loos käsitleti end selgeltnägijana reklaamivat naist, kes kasseeris raha ajakirjanike väljamõeldud loo "lahendamise" eest.

 

Saate vastutav toimetaja Dmitri Pastuhhov selgitas, et loos ei näidata naise korteri aadressi ega ka tema nägu identifitseerival viisil. Ekstrasensina esineva naise reklaamid, mida saates näidatakse, on pärit avalikest internetiallikatest. Varjatud kaamerat kasutas toimetus ekstrasensi korteris toimunud seansi ajal seetõttu, et teisiti ei olnuks võimalik tõendada, et tema poolt reklaamitud teenus on bluff.

Hinnang: loo tegemisel ei ole toimetus rikkunud ajakirjanduseetika norme. Ajakirjanduse eetikakoodeksi p 3.7 lubab erandjuhtudel kasutada varjatud kaamerat, kui avalikkusele olulist informatsiooni ei ole võimalik teistmoodi hankida. Loo eesmärk oli hoiatavalt näidata, et väljareklaamitud selgeltnägemise ja probleemide lahendamise teenus ei ole kvaliteetne.

*Proviisorite Koda ja Apteekrite Liit ERRi ajakirjaniku sõltumatuse kohta.
24.08.2017 esitasid Proviisorite Koda ja Apteekrite Liit avaliku kirja ERRi ajakirjanduseetika nõunikule, heites ette, et ERRi veebiuudiste juht Anvar Samost esitab kallutatud seisukohti apteekide omandipiiranguid puudutavates saadetes ja artiklites. Ajakirjanik süüdistab ja alavääristab proviisoreid ning on valinud vaidluse käsitlemisel poole. Selline käitumine ei ole kooskõlas avalik-õigusliku meedia ajakirjaniku rolliga, seisab avalikus kirjas.

Vastus: kahjuks ei sisalda pöördumine konkreetseid näiteid ajakirjaniku kallutatuse kohta. Avalik kiri sisaldab vaid üldist kriitikat, millele pole võimalik sisuliselt vastata. Sellise üldsõnalise kriitika põhjal ei ole mingit alust väiteks, et ajakirjanik on kellegi poolt ära ostetud ja käitub ebaeetiliselt.

*Portaalis välisautori loo kommenteerimine sobimatul viisil.
ERRi uudisteportaal avaldas 25.08.2017 Ajalehtede Liidu tegevjuhi Mart Raudsaare arvamusartikli "Iga kinnisvaralugu pole veel sisuturundus", milles on igat tema lõiku toimetus anonüümselt kommenteerinud, valdavalt kritiseerides artikli autori seisukohti.

Hinnang: selline teguviis ei ole kooskõlas ajakirjanduseetika normidega. Mart Raudsaare artikli teksti toimetus muutnud ei ole, küll aga on lisanud kommentaarid sellisel viisil, mis minu hinnangul ei ole kooskõlas hea tavaga. Välisautori kaastöö puhul tuleks autorit informeerida, kui toimetus soovib tema artikli avaldada täiendatud kujul. Veebitoimetuse juht nõustub, et edaspidi tuleb sellistel puhkudel autoriga läbi rääkida. Kui toimetuse poolt täiendusi lisada, peaks nende stiil olema neutraalsem.

*Satiir
a) ETV satiirisaate Ärapanija 31.12.2017 klipp "EKRE".
Mitmed vaatajad pahandasid Ärapanija klipi "EKRE" peale, nõudes selle eetrisse mittelubamist (ETV tutvustas klippi veebis paar päeva enne 31.12.2017 saadet). Klippi nimetati labaseks ja halvamaitseliseks. Mõnede vaatajate arvates oli tegu poliitiliselt tendentsliku looga, kus ühekülgselt asetati tule alla konservatiivsete väärtuste esindajad. Kodanikuaktivist Varro Vooglaid pidas klippi teda solvavaks ja madalaks rünnakuks tema isiku vastu. Klipp läheb tema arvates vastuollu ajakirjanduseetika koodeksiga ja ERRi Hea Tava dokumendiga.

ETV peatoimetaja Marje Jurtšenko selgitas, et Ärapanija saade põhineb satiiril, kus on käsitletud erinevaid teemasid satiiri võtmes. Ka nimetatud klipp on samas žanris. Tegemist pole faktidel põhineva süüdistuse või inkrimineerimisega, seetõttu pole põhjust saateks ettevalmistatud materjali muuta või ära jätta.

Hinnang: satiirilise materjali näol pole tegemist faktipõhise ajakirjandusega, mistõttu ei ole alust rääkida ebatäpse või moonutatud info edastamisest.

b) Kriitika vaatajatelt, miks kasutab ERR vana-aasta õhtul ETV-s saatejuhina alles sel aastal purjuspäi autojuhtimise eest kriminaalkaristuse saanud Peeter Oja.

Vastus: ETV satiirisaade Ärapanija algas Peeter Oja eneseiroonilise lauluga, kuidas ta džinni jõi ja mida halba seejärel temaga juhtus.

c) Vaataja pretensioon, et ETV+ saate Rahvale tähtis saatejuhid 2.01.2018 mõnitavad ja pilkavad vabariigi presidenti seoses plaaniga kolida kuuks Narva. Vaataja peab sellist käitumist vastuvõetamatuks ja sobimatuks ERRi telekanalisse.

Vastus: ETV+ saate Rahvale tähtis esimeses osas esitavad kaks saatejuhti oma arvamusi nädala uudiste kohta. Järgneb saate põhiosa, kus saatejuhid intervjueerivad saatekülalisi. Kui tegemist oleks uudistesaatega, siis ei sobiks žanriliselt selles esitada saatejuhtide subjektiivseid arvamusi. Aga selle saate esimene osa on naljavõtmes arvamusrubriik. Saatejuhid ei rünnatud presidendi isikut, vaid kommenteerisid humoorikas võtmes Narva kolimise plaani. ETV+ ei ole riiklik telekanal, vaid avalik-õiguslik. Toimetus on sõltumatu ning ei pea kartma vajadusel teha nalja ka riigijuhte puudutavatel teemadel. Saate parema rubrikeerimise huvides selgitasid saatejuhid järgmises saates, et saate esimene rubriik on arvamuste esitamise koht, kus võib esineda ka nalja ja subjektiivseid hinnanguid.

Üldhinnang: pideva satiiri- ja huumorisaate olemasolu aitaks auditooriumile selgitada selle žanri eripära ning erinevust faktipõhisest ajakirjandusest.

*Uudiste ja arvamuste lahusus
a) Kaebus venekeelse AK loo kohta 23.09.2017, kus autor esitab Tallinna Reidi teed käsitlevas uudisloos ka oma seisukoha, minnes vastuollu ERRi erapooletuse nõudega.
Venekeelse AK toimetuse juht vabandas, et päevatoimetaja ei olnud märganud võtta välja autori Anton Aleksejevi isiklikku repliiki.

Hinnang: uudisloos ei ole kohane esitada ajakirjaniku omapoolseid repliike või seisukohti, see on uudise ja arvamuse lahususe põhimõtte vastu.

b) Kaebused intervjueerija hoiakulise suhtumise kohta teleuudiste saates Aktuaalne kaamera (AK).
Mitmed kaebused ja tähelepanekud seoses AK saatejuhi intervjueerimise stiiliga. 31.10.2017 riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektor, 26.10.2017 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, 10.01.2018 majandus- ja taristuminister.

Ühine joon kaebustes: saatejuhi ülemäära närviline toon; segadust külvav, mitte selgitav; asjatu vahelesegamine, mis raskendab teema jälgimist (nt ID-kaardi sertifikaatide teemal); saates tekib agressiivne õhkkond; hoiaku väljendamine küsimustega neutraalse positsiooni asemel.

Arutatud uudistesaate juhi rolli teleuudiste juhiga.

Hinnang: intervjuudes tekkisid momendid, kus küsimused jäid üheülbaliseks või tekitasid hoiakulist tonaalsust, mis pole uudistesaate osa. Vaja säilitada konstruktiivne alge, et vaataja saaks selgust ja infot, mitte hinnanguid.

*Kodanike kaebused seoses kommenteerimisvõimaluse või sissehelistamise võimaluse äravõtmisega ERRi kanalites.

Vastus: ERR võib piiranguid kehtestada, kui inimesed ei pea kinni ERRi kommenteerimise reeglitest (tuleb hoiduda laimust, isiklikest solvangutest, ebatsensuursustest, asjasse mittepuutuvast jms). Toimetustel on õigus ja kohustus modereerida kasutajate kommentaare, olgu nad ERRi sotsiaalmeedia kontodel või ERRi kodulehel. ERRis kommenteerimise hea tava on kättesaadav siit:

*Info küsitlustulemuste kohta.
Lugejate taotlus saada rohkem informatsiooni ERRi tellitavate arvamusküsitlustega. Miks ei esitata lugudes alati veamarginaali ja küsitletud isikute arvu? Miks ei ole kirjeldatud valimi moodustamist? Miks ei ole rohkem infot, kui vaid erakondade üldtoetus?

Vastus: ERRi portaalis on pidevalt suurendatud info hulka erakondade populaarsusküsitluste kohta. Uudistes sisalduvad veamarginaal ja valim. Tekstilistes uudistes on seda infot rohkem. Portaalis ilmuvad ka detailsemad graafikud eri gruppide eelistusest.

*Kaebused teemavaliku kohta.
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juht Varro Vooglaid heitis ERRile ette, et SAPTKi pressiteadete ja avalduste põhjal ei teinud ERR mitmel korral uudislugusid. Seda tõlgendab SAPTK kui traditsiooniliste pereväärtuste temaatika eiramist avalik-õiguslikus meediakanalis.

Nii taunis Varro Vooglaid, et SAPTKi 31.08.2017 avaldus võrdse kohtlemise seaduse laiendamise ohtudest jäi ERRi poolt tähelepanuta.

5.07.2017 heitis Varro Vooglaid ette, et ERRi uudisteportaal on avaldanud artikli pealkirjaga "Geiparaadi korraldaja ootab Tallinn Pride´ile sadu inimesi", milles muuhulgas antakse teavet homoparaadi toimumise aja ja koha kohta. Samal ajal ei edastatud ERRis eelinfot SAPTKi kavandatava piketi kohta kohtute omavoli teemal. Varro Vooglaid peab sellist info vahendamist selektiivseks ja tasakaalustamatuks.

Samuti leidis Varro Vooglaid ERRi tegevuses lubamatut valikulisust, kui SAPTKi 26.06.2017 pressiteade "Ligi 2/3 kodanikest pooldab abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmist" jäi ERRi portaalis kajastamata. Samal ajal tegi ERR koguni otseülekande Eesti Inimõiguste Keskuse ürituselt, kus tutvustati temaatiliselt samalaadse küsitluse tulemusi. SAPTKi juhi arvates on tegu temaatiliselt sarnaste küsitluste tulemuste esiletoomisega kahe erineva suunitlusega organisatsiooni poolt, mille korral ERR näitab üles erinevat suhtumist.

Vastus: uudiste valikus on oluline koht üldistel uudisväärtuslikkuse kriteeriumidel, aga samuti mängivad rolli subjektiivsed tegurid (ajakirjaniku arusaam teemast, ressursi olemasolu ennekõike ajalises mõttes). Arvestada tuleb veel mitmeid asju: uudistepäeva tihedus; veidrus pälvib rohkem tähelepanu kui tavapärane jms.

Seetõttu ei ole võimalik prognoosida, millal mõnest teemast või sündmusest saab uudis ja millal mitte. Nii ei ole ka alust üks-ühele võrrelda SAPTKi poolt nimetatud sündmuste kajastust.

Homoparaadi eel pidas toimetus teemat käsitlemisväärseks seoses sündmuse erakordsusega (kokkupõrgete tõttu ei olnud Tallinnas paraade toimunud pärast 2007.aastat). Mis puudutab kohtumaja ees toimunud SAPTKi üritust, siis raadiouudistes oli piketi toimumise eel sellest lühiuudiseid.

Küsitlustulemuste kajastamise kohta selgitas veebiuudiste juht, et tegemist oli erineva mahuga küsitlustega, sellest ka erinev lähenemine kajastusele (Inimõiguste Keskuse küsitlus oli põhjalikum). Raadiouudiste juht selgitas SAPTK-i küsitluse kajastamata jätmist ennekõike seoses uudistetiheda päevaga.

Minu hinnangul oleks abielu mõistet käsitleva küsimuse kajastamine olnud asjakohane, ent ühe pressiteate kajastamata jätmine ei kujuta endast ERRi erapooletuse või sõltumatuse põhimõtte rikkumist. Teemasid ja teateid, mis uudistepäeva jooksul käsitlemata jäävad, on rohkem kui seda, mis uudislugudeks saavad.

SAPTK-i piketti kohtumaja ees homoabielude registreerimise vastu kajastati põhjalikult mitmes ERRi kanalis. Kokkuvõtvalt ei ole alust öelda, et teatud temaatika vaikitaks ERRis maha.

8.10.2017 soovis Varro Vooglaid teada, miks kajastas ERR kirikuõpetaja Annika Laatsi teenistust, mitte aga Urmas Viilma teenistust. Viilma positsiooni kajastamine positiivses valguses ei läheks kokku ERR-is valitseva püüdlusega aidata kaasa homoideoloogia edendamisele Eesti ühiskonnas, leidis Varro Vooglaid.

Vastandus tekkis ETV 4.10.2017 saates Suud puhtaks, kus käsitleti kooseluseadust.

Vastus: uudistetoimetuse selgituse kohaselt oli Annika Laatsi teenistuse kajastamise eesmärk näidata Eesti avalikkuse tähelepanu keskmesse tõusnud isikut, mitte tekitada vastandust kellegi teise, näiteks Urmas Viilmaga.

Seetõttu polnud vajadust kajastada samas saates ka Urmas Viilma teenistust või sellel osalenute arvamusi Viilma kohta. Lugu Laatsist ei lisanud uut infot vastandusse, vaid näitas vaatajaile "seda õpetajat" oma tavapärases elemendis, lähtudes uudiskriteeriumi ühest alustalast – uudislik, teistsugune, uus.

Pikemas perspektiivis on nn teine pool saanud ERRis ulatuslikku kajastust. Seega pole põhjust rääkida ERRi tasakaalustamatusest.

Mis puudutab SAPTK-i ja traditsiooniliste väärtuste kajastamist ERRis, siis on oluline ka nimetada, et viimase poole aasta jooksul on ERRi uudisteportaal avaldanud kolm Varro Vooglaiu põhjalikku ja ülevaatlikku arvamusartiklit, lisaks mitmed uudislood, kus sisalduvad tema juhitud sihtasutuse seisukohad.

29.09.2017 Varro Vooglaid: võrdsuse loosungi all ideoloogilise diktatuuri poole

20.10.2017 Varro Vooglaid: vastus Rein Raua etteheidetele ehk mõned sõnad ignorantsuse magisteeriumist

9.01.2018 Vooglaid: abielu mõistel on põhiseaduse kaitse paljudes Euroopa riikides

*Kui põhjendatud on teise väljaande materjali reprodutseerimine?
Lugejate küsimused, miks pidas ERR vajalikuks taasavaldada 15.07.2017 ajalehes Sirp 14.07.2017 avaldatud Mikk Pärnitsa artikli "Lühiülevaade Eestist kui apartheidiriigist". Miks on ERR otsustanud võimendada sellist Eesti riigi ja kultuuri vastast laimu ja ideoloogilist rünnakut?

Vastus: uudisteportaali toimetus avaldas artikli, kuna eksisteerib suuline kokkulepe kultuurilehe Sirp mõnede artiklite avaldamiseks. Antud juhul oleks siiski olnud vaja rohkem kaaluda, millist artiklit seekord Sirbist avaldamiseks valida. Vastulausetena avaldas uudisteportaal mitmeid kriitilisi arvamusi algse artikli kohta, näiteks 18.07.2017 artikkel "Toomas Haug: Jõhkrusest Sirbis",

*Vana-aasta õhtu kavast ETVs.
Laekus vähem vaatajate kriitikat kui varasematel aastatel; avaldati tunnustust rahvapeo otseülekande eest Tallinnast Vabaduse väljakult ning terviklikuna mõjunud programmi eest. Kriitika puudutas peamiselt hümni ärajätmist keskööl. ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas 2.01.2018, et hümni ei olnud kavasse lülitatud, sest korraldajad pelgasid otseülekandes Vabaduse väljakult lärmi, mis hümniga poleks sobinud. Lubadus esitada taas hümn järgmise aasta vana-aasta õhtu programmis.

Hinnang: ETV-l arvestada eelkõige televaatajate ootustega, mitte niivõrd kontserdi korraldajate ja platsilolijatega. Sellisel juhul jäänuks ära pahameel hümni ärajätmisest.

Kaebusi sai Ärapanija lugu "EKRE" (vt eestpoolt jaotisest "Satiir").

3. Reklaamist.
a) ETV+ ja Maxima
ETV+ korraldas 2017.a. sügisel kolme nädala jooksul kampaania, kus vaatajate vahel loositi välja telereid. Ostes Lasnamäe Maxima kauplusest kaupu vähemalt 10 euro eest, said inimesed kassast unikaalse numbriga tšeki, mille registreerimise järel ETV+ kodulehel oli võimalus osaleda telerite loosimisel.

Minu hinnangul ei ole see tegevus kooskõlas ERRi reeglitega reklaami küsimuses. Ühe kaupluseketi väljavalimine kohaks, kuhu oma vaatajad teleri võitmiseks suunata, tähendab põhjendamatu kommertseelise loomist ühele äriettevõttele. Probleeme ei ole turunduskampaaniate läbiviimisega väljaspool ERRi (nt kauplustes), ent eetris ja kodulehel ei või suunata vaatajaid oste sooritama konkreetses kaupluseketis.

Ettepanek juhatusele: juhtida programmide tähelepanu selliste juhtumite lubamatusele.

b) Reklaami elemendid ETV saates Väekas smuuti.
2017.a. septembris ETV eetris olnud saadetes Väekas smuuti (eriti 1. saates) oli liigset ja põhjendamatut teenuste ja kaubamärkide esitlemist, ilma ajakirjandusliku põhjenduseta. Toimetuse juhataja selgitas, et tegemist oli BFM-i õppetööna valminud saatega ning seetõttu ei arvestatud kahjuks piisavalt reklaamivaba avalik-õigusliku kanali standarditega.

c) Karskusliit vs ETV Eesti mäng.
Karskusliit esitas kaebuse Tarbijakaitseametile ja ERRi ajakirjanduseetika nõunikule seoses 20.07.2017 ETV saatega Eesti mäng, heites ette, et laps sai kingituseks alkoholi (õlu). Laiemalt ei ole Karskusliit rahul sellega, et telemängus on auhinnakorvis sageli ka alkohoolsed joogid.

Tarbijakaitseamet juhtis ETV tähelepanu, et kõnealust tegevust saab pidada reklaamiseadusega vastuolus olevaks. Amet peab kahetsusväärseks asjaolu, et saatesarja raames anti alkoholi sisaldav kinkepakk üle ka alaealisele. Amet eeldab, et ETV arvestab tähelepanekuga edasistes saadetes.

ETV selgitas, et väiketootjate toodangu tutvustamine on osa saates toimuvast mängust. Auhinnakorvis on sees olnud ka kerge alkohol, nagu ka Maaeluministeeriumi kampaanias kodumaistest maitsetest. ERR ei ole käsitlenud saates jagatavaid auhindu reklaamina, vaid on auhindade jagamisel lähtunud saate kontseptsioonist kui tervikust. Karskusliidu pöördumises viidatud episoodi vaatamisel võis tekkida mulje, nagu oleks alaealine auhinnana alkoholi saanud. Tegelikult lahkus alaealine saatekülaline saatest auhinnaga, mille komplektis oli sama tootja limonaad (alkoholivaba). Saatemeeskonna eksimus seisnes selles, et auhinda esitledes ei eristatud selgelt täiskasvanule ja lapsele mõeldud auhinda ka ekraanil, vaid tehti seda mängu järel. ETV arvestab edaspidi Tarbijakaitseameti märkustega.

Ajakirjanduseetika nõunik selgitas Karskusliidule, et konkreetses saates jäi kahetsusväärselt vaatajale mulje, et lapse kingipakk sisaldas õlut. Saate autorid selgitasid oma eetrieksimust, öeldes, et reaalselt see nii ei olnud. Soovitus Eesti Mängu järgmise hooaja ettevalmistajatele on pöörata tähelepanu sellele, et alkohoolsed joogid mängu osaks ei saaks.

d) Jõulu- ja aastavahetuse reklaamindus.

Aastalõpu saadetesse sigines kultuuritoodete reklaami, milles jäi puudu ajakirjanduslikust põhjendatusest. Soovitus toimetustele hoiduda materjali liiga reklaamilikust esitamisest ja toodete ülemäärasest eksponeerimisest. Rõhutada sisu, mitte esitlusmüükide toimumisaegu ja –kohti jms infot. ERRis on olemas kultuuriteadete rubriik ürituste kuupäevade ja algusaegade edastamiseks. Teistmoodi lähenemist võib praktiseerida otseselt kultuuritarbimisele suunatud saadetes (kuhu minna, mida teha), kus praktiline info on omal kohal.

5. Keeleküsimused.
Jooksvad tähelepanekud saatejuhtide keelekasutuse kohta (diktsioon, sõnavara); edastatud keelenõustajale.

Ettepanek juhatusele: tellida 2018.a. keelemonitooring väliseksperdilt, et hinnata ERRi saadete keelekasutust. Viimati oli välisretsensioon 2012.a.

6. Projektitoetused ja annetused ERRile.
Ettepanek juhatusele: täiendada jooksvalt nimekirja annetustest ja projektitoetustest ERRi kodulehel.

Eelarvevälised toetused on reeglina saadetes ja saadete kodulehel märgitud. Samuti tuleb aga toetused avalikustada ERRi kodulehel vastavas registris, millesse praegu aeg-ajalt jäävad lüngad.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee