15.10.2017.a. kohalike omavalitsuste valimiste kajastamiseks kehtis ERRis valimiste kajastamise kord.

Valimiste kajastamise kord sätestab, et ERR peab kinni sõltumatuse, erapooletuse ja tasakaalustatuse nõuetest. Avalik-õigusliku meediakanalina on ERRi ülesanne pakkuda võimalikult ulatuslikku erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide seisukohtade kajastamist.

Võimalikult võrdsete võimaluste loomiseks kandideerijate seas kehtis piirang, et kuu aega enne valimisi ei tegutse kandidaadid ERRi saatejuhtide, kommentaatorite ega reporteritena.

Kandidaadid, kes kampaania ajal tegutsevad avalikes ametites, satuvad paratamatult rohkem ajakirjanduse tähelepanu alla. Seetõttu rõhutatakse valimiste kajastamise korras, et ERR peab nende kandidaatide kajastamisel pidama silmas, et mitte neile luua alusetuid eeliseid. Näiteks vallavanema või linnapea tegevust tuleb ka kampaania ajal edasi kajastada, aga tuleb kaaluda, millal on tema asemel mõttekas infot paluda mõnelt teiselt ametiisikult.
Nii valimissaadetes kui kampaania uudiskajastuses pidas ERR kinni heast ajakirjandustavast.

Valimiskajastus oli mitmekülgne, ERR multimeediaorganisatsioonina kasutas eri lähenemisnurki ja formaate. Mitmel kanalil olid klassikalised valimisväitlused. Raadio 2 jagas kandidaadid liigadesse. Vikerraadio kaasas debattidesse ka kuulajad, kes said esitada oma küsimusi. ETV+ Lasnamäe debatt läks stuudiost välja rahva sekka. ETV+ pakkus mängulist proovipäeva kandidaatidega (üks päev uues ametis). Raadio 4 , ETV+ ja rus.err.ee tegid ühiselt saadet. Kogu ERRi valimismaterjal oli koondatud portaali erilehele valimised.err.ee.

Tagasiside ja kaebused

Tagasiside ja kaebused võib laias laastus jagada kaheks: valimiskampaania käiku puudutav tagasiside ning kandidaatide küsimused ja nõuded spetsiaalsetes valimissaadetes osalemisvõimaluste kohta.

Valimisplatvormide ja valimisnimekirjade avalikustamise etapis tutvustati erakondi ja nimekirju erinevates ERRi saadetes ükshaaval. See tekitas mõnedes kuulajates-vaatajates küsimusi, miks ei antud sõna teistele erakondadele ("miks see erakond täna nii palju tähelepanu sai", "kas ERR ei peaks olema tasakaalustatum ja andma sõna ka nendele, keda see valimisliit kritiseerib"). Vastuseks selgitatud, et kampaania esimeses pooles antakse nimekirjadele võimalus oma seisukohtade tutvustamiseks uudistes ja uudiseid laiendavates saadetes. Edasi järgnevad valimisdebatid ja teised valimissaated, kus nimekirjade esindajaid võrdlevalt näha-kuulda saab. Valimisdebattide kokkupanemise põhimõtted on kirjas valimiste kajastamise korras.

Enne aktiivse valimiskampaania algust toimunud 5.09.2017 ETV saate Foorum esinejaskonna kohta oli kaebus: Miks osaleb saates Vabaerakond, kui nad kohalikel valimistel oma nimekirjaga ei osale? Pigem kutsuge saatesse mõni suurem valimisliit või parlamendiväline erakond, kes valimistele oma nimekirjaga läheb.

Vastus: 5.09.2017 Foorumi saade oli parlamendierakondade seisukohtadest seoses kohalike valimistega, kutsutud olid kõik kuus parlamendierakonda. Vabaerakond ei osale tõepoolest valimistel oma nimekirjaga, seetõttu said vaatajad saate abil osa arutelust selle üle, kas Riigikogus esindatud erakondadel on mõttekas osaleda või hoopis valimisliite toetada, nagu Vabaerakond teeb. Kui septembri lõpus algavad ETVs spetsiaalsed valimisdebatid, siis osalevad seal valimistel kandideerivad nimekirjad (erakonnad ja valimisliidud).

Valimisväitlustes osalemise võimaluste kohta

Mitmed erakonnad ja valimisliidud esitasid küsimusi või kaebusi, mis puudutasid ERRi valimiste korrast lähtuvat piirangut saadetes osalejate arvule.

Valimiste kajastamise kord sätestab maksimaalse osalejate arvu eri kanalite valimisväitlustes. Kuna kandidaate ja nimekirju oli palju, ei ole saadete jälgitavuse huvides võimalik kutsuda kõiki nimekirju. Valimistest osavõtuks andis end üles 163 valimisliitu, seitse erakonda 271 nimekirjaga ning 59 üksikkandidaati.

ERRi valimissaadete komplekteerimise põhimõtted olid kinnitatud 15.08.2017 ERRi nõukogu poolt ja kättesaadavad ERRi kodulehel.

*Valimisliit Tartu Eest taotles osalemist Vikerraadio Tartu debatis 5.10.2017. Debatis osales kuus nimekirja. Valimisliit Tartu Eest pikkuselt kuue esimese nimekirja hulka ei mahtunud.

Tartu Eesti leidis, et nende programm on üks enimarutatud programme Tartu valimistel ning Arena Tartu hall on üks enimkommenteeritud teemadest erinevatel debattidel. Valimisliit ei ole nõus, et ei saa oma seisukohti kaitsta Vikerraadio 5.10 debatis.

Vastus: Reeglite muutmist Vikerraadio toimetus võimalikuks ei pea. Vastavalt valimiste kajastamise korrale osaleb Tartu debatis kuni kuus kandidaati. Valimisliit Tartu Eest kuue nimekirja sekka ei mahtunud. Kui Tartu debatis tõusnuks tugevalt esile valimisliidu Tartu Eest programm, oli Vikerraadio toimetajate hinnata, kas tekib vajadus teemat edasi arendada järgmiste päevade Uudis+ saates. Seda vajadust ei tekkinud. Valimisliit Tartu Eest sai osaleda mitmes teises ERRi debatis (ETV, Raadio 2).

*Valimisliit Südamega Tartu taotles osalemist ETV Tartu debatil 10.10.2017 ja Vikerraadio Tartu debatil 5.10.2017, aga ei mahtunud osalejate nimekirja. Südamega Tartu sai kutse osaleda Raadio 2 debatil 2.10.2017, ent jäi saatest kõrvale, kuna ei saatnud saatesse nimekirja esinumbrit, nagu valimiste kajastamise kord ja eelnevad kokkulepped ette nägid.

*Vasakerakond soovis osaleda valimisdebattides ETV-s ja teistes ERRi kanalites. Vasakerakond sai osaleda Raadio 4 Tallinna valimisstuudios 13.10.2017, portaali rus.err.ee Tallinna dialoogis, telekanali ETV+ 11.10.2017 Lasnamäe debatis, samuti ETV+ valimisrubriigis "Proovipäev". Erakond ei saanud osaleda ETV debattides nimekirja lühiduse tõttu.

Vasakerakond soovis osaleda Maardu debatis, aga sellist ERR ei korraldanud. ETV debattides osalesid Eesti suuremate linnade (Narva, Tartu, Pärnu, Tallinn) linnapeakandidaadid. Nimekirjade pikkust arvestades Vasakpartei nendesse debattidesse ei mahtunud (Tartu ja Tallinn). Maardule nagu ka enamikule Eesti väiksematele omavalitsustele eraldi teledebatte ei olnud.

*Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik soovis osaleda ETV+ valimisdebatis 11.10.2017, esitas kaebuse hea ajakirjandustava ja ERRi reeglite rikkumise osas. ETV+ Lasnamäe teemalisse debatti oli kutsutud kaheksa Lasnamäe pikemat nimekirja, Vaba Tallinna Kodanik nende sekka ei mahtunud. Vaba Tallinna Kodanik leidis, et selle otsusega rikub ERR head ajakirjandustava ja ERRi valimiste kajastamise korda.

Vastus: ETV+ kutsus Lasnamäe debatti 8 Lasnamäe pikemat nimekirja. Valimiste kajastamise korra järgi on ETV+ debattides üldjuhul kuni 7 kandidaati. Antud saates oli osalejaid 8, sest 7.-8. kohale jäänud nimekirjadel oli täpselt ühepalju kandidaate (IRL ja Vasakpartei 14 inimest, järgnes Vaba Tallinna Kodanik 8 inimesega). Kokku oli 13 nimekirja. ERRi ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul on ETV+ toimetuse otsus saates osalejate nimekirja kohta põhjendatud (saate teema oli Lasnamäe) ja kooskõlas ERRi valimiste kajastamise korraga.

Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik ei olnud otsusega rahul ja esitas 16.10.2017 kaebuse Pressinõukogusse, kuhu ERRi juhatus vastuse saatis, paludes jätta kaebus rahuldamata kui alusetu.

Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik kasutas osalusvõimalust mitmes ERRi debatis. Vaba Tallinna Kodanik osales 14.10.2017 ETV Tallinna debatil, mida venekeelne kanal ETV+ kandis üle venekeelse sünkroontõlkega. Nii sai ka venekeelne televaataja osa kogu Tallinna käsitlevast debatist. Lisaks osales Vaba Tallinna Kodanik Raadio 4 venekeeles debatis 4.10.2017 ja Raadio 2 valimisdebatis 4.10.2017. Samuti uudisteportaalis nii eesti kui vene keeles.

*Valimisliit Ellujäämisliikumine soovis osaleda mitmetel ERRi debattidel, sai osalusvõimaluse Raadio 2 debatis 4.10.2017. Teistele debattidele valimisliit ei mahtunud.

*Päringuid valimisdebattides osalemise kohta esitasid ka mõned üksikkandidaadid. Vastus: üksikkandidaatidele ERR debatte ei korraldanud. Üksikkandidaate oli valimisteks registreeritud 59.

Kokkuvõtteks

ERRi tegevus valimiste kajastamisel oli kooskõlas valimiste kajastamise korraga ja lähtus heast ajakirjandustavast.
Valimiste kajastamise reeglid on abiks valimisdebattide planeerimisel ja osalejate ringi kindlaksmääramisel. Kandidaatide küsimused ja kaebused debattidel osalejate arvu kohta on vältimatud, ent kindlad reeglid aitavad ära hoida viimase hetke rünnakuid toimetuste aadressil osalejate arvu suurendamiseks. Liiga suur kandidaatide arv debattides takistaks saadete mõistilikku läbiviimist ja häiriks jälgitavust. Jättes arvu lahtiseks oleks toimetustel keeruline põhjendada, mille alusel valikuid tehakse. Varem kehtestatud ja avalikustatud kord aitab selgusele kaasa.