XXXI Pärnu Filmifestivali rahvusvaheline võistlusprogramm, mis kannab alapealkirja "Elamise kunst", tõstab fookusesse elu kui kunsti selle rikkuses ja mitmekülgsuses. "Kui künnimees vaatab üle õla ja imetleb oma sirget vagu, siis on ta kunstnik," väitis prantsuse impressionist Auguste Renoir. "Mida kauem ollakse laps, seda kauem ka kunstnik", arvas rumeenia skulptor Constantin Brancusi. Elamise kunst või kunst ellu jääda? Sellele küsimusele tahavad korraldajad vastata XXXI Pärnu Filmifestivalile valitud dokkidega. Kui künnimehe kombel tehtule tagasi kiigata, siis just samale teemale ongi festivali alguspäevist alates pühendutud. Esimesel filmipeol 1987.aastal sai peapreemia Asen Balikci meistriteos inuiitide ellujäämise kunstist kesk Arktika jäävälju, vapra põlisrahva kunstist elada lumetormid üle lumeonnis. Pea kõik varasematel aastatel ETV telekonkursil Eesti Rahva Auhindu võitnud filmid on olnud oskusest ellu jääda isegi siis, kui taevased ja m aised jõud seda ei soovi.

Sel suvel võistleb Eesti Televisioonis kuus dokumentalistika väljapaistvat saavutust, kus oma saatusest tugevamad inimesed on oma elust ning tööst kujundanud kunstiteosed. Ülejäänud sadakond filmi ilmuvad festivaliekraanidele suvepealinnas Pärnus ning neistki jookseb punase niidina läbi teema "elamise kunst".

Kõiki filme saab vaadata alates 3. juulist etv.ee lehel ning filmid on järelvaadatavad seitsme päeva jooksul pärast eetrisolekut, ainult Eesti territooriumil.

ETV ekraanile jõudvate filmide tutvustused:

3. juulil kell 22.05 "Hiina van Goghid" ("China's van Goghs", Hiina/Hollandi 2015)

Zhao Xiaoyong on pärit kaugest Hiina kolkakülast, aga oma elu üles ehitanud linnas ja siin sellest kunstiteose vorminud tänu Van Goghile. Koos abikaasa ning sõpradega on ta tänaseks kuulsa hollandlase maalidest 90 000 koopiat valmistanud, mis Euroopas turistidele kaubaks läinud. Zhao pole kunagi Hiinast kaugemal käinud. Kui mees lõpuks Amsterdami jõuab ning seal Van Goghi originaalidega kohtub, siis tabab teda üsna kopsakas üllatus. Otsus alustada omaenda kunstnikuelu küpseb kähku.

4. juulil kell 22.05 "Vallaslaps" ("Horugen", Rootsi 2016)

Kunstnik Knutte Westeri vanaema tõi 1909. aastal ilmale vallaslapse, kellest kasvas autori ema Hervor. Tollane ebademokraatlik ja vanamoeline Rootsi nimetas vallaslapsi sohilasteks ja hoorasigitisteks. Knutte ema koos Knutte vanaemaga tõsteti korterist tänavale. Raske saatus aga tegi vanaema tugevaks ning ta asutas jõulise naisliikumise. Oma vanemate mälestuseks lõi Knutte 800 joonistust ja väntas neist dokumentaalse animafilmi. Nii elavad vaprad naised edasi
kunstiteosena.

5. juulil kell 22.05 "Amazona" ("Amazona", Kolumbia 2016)

Autoportreeline film ema ja tema noorema tütre keerulistest suhetest. Pärast vanema tütre traagilist surma jättis filmi autori Clare Weiskopfi ema maha oma ülejäänud pereliikmed ja kadus Amazonase ülemjooksule. Kolmkümmend aastat hiljem otsib Clare ema Kolumbia vihmametsadest üles ning tahab teada, missuguse kunstiteose on ta oma üksildasest elust kujundanud.

6. juulil kell 22.05 "Spandex Sapiens" ("Spandex Sapiens", Soome 2015)

Eesti keeles puudub siiani sõna, mis kirjeldaks Michael Majalahti turnimist mustkunsti ja maadlustsirkuse piiril. Pakume, et Michael on "maadluskunstnik". Kanadas üles kasvanud ja nüüd Soomes elav mees vaatab ennast kõrvalt ning püüab oma ainsast elust kujundada kunstiteost, kus peale tema on tegelasteks ka partnerid areenilt. Intiimseks läheb film siis, kui 40-aastane "maadluskunstnik" ning rockstaar Michael kiindub naismaadlejasse Jessicasse.

7. juulil kell 22.30 "Kui kastepisar päikeses" ("Like Dew in the Sun", Šveitsi 2016)

Ameeika filmilooja Peter Entelli esivanemad on pärit Ukrainast, sealsest sajanditagusest juudikogukonnast. Nüüd, mil riik on kaheks kistud, elavad Peteri sugulased kahel pool rindejoont. Hoolimata pidevast raketitulest ja iga päev langevatest kaasmaalastest, on filmilooja lähedastel õnnestunud rahulootust mitte kaotada. Nemadki on oma elust tagasihoidlikud ja inimnäolised kunstiteosed kujundanud.

8. juulil kell 22.25 "Naine ja liustik" ("Woman and the Glacier", Leedu/Eesti 2016)

Leedulanna Aušrast on omatahtsi valinud üksinduse ja laulatanud end ürgse loodusega. Vapper naine elab 3500 meetri kõrgusel Tjan-Šani mäestikus, kus laiub tohutu Tuiksu liustik. Globaalne kliima soojenemine sulatab halastamatult liustiku jääd, paljastab eelajaloolisi kivimikihte. Väike inimene püüab kaduvlühikese elu jooksul looduse igavikulisi protsesse dokumenteerida. Aušrast on pühendunud teadlane. Tema salasoov on majesteetlike ja maaliliste Tjan-Šani mägede embuses oma elu viimase leheküljeni vastu pidada.

Pärast viimast filmi 8. juuli õhtul algab Pärnu Uue Kunsti Muuseumis auhinnaöö, kus selgub televaatajate hääletustulemuste põhjal Eesti Rahva Auhinna võitja. Auhinnatseremooniast teeb otseülekande ERRi kultuuriportaal, kokkuvõttev festivalipäevik on ETV eetris pühapäeval, 9. juulil.

Kõik filmisõbrad saavad saavad anda oma hääle filmile, mis väärib nende arvates Eesti Rahva Auhinda.

Telefonid hääletamiseks on avatud kohe pärast esimest filmi. Kõne hind on 96 senti. Internetis on võimalik oma hääl anda ETV kodulehel. Kõikide hääletajate vahel loositakse välja mõnus reis Stockholmi.

Hääletusnumbrid:
900 7001 "Hiina van Goghid"
900 7002 "Vallaslaps"
900 7003 "Amazona"
900 7004 "Spandex Sapiens"
900 7005 "Kui kastepisar päikeses"
900 7006 "Naine ja liustik"