Kahe meediakanali omavahelise vaidluse jõudmine Pressinõukogusse on väga harv, sest Pressinõukogu püüab meediaorganisatsioone suunata asjade omavahelisele lahendusele. On ju Pressinõukogu eelkõige mõeldud selleks, et anda lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimalus leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. Vaikimisi eeldus on, et olles ühinenud ajakirjanduse eneseregulatsiooniorganiks oleva Pressinõukoguga, suudavad toimetused omavahelised arusaamatused ise lahendada.

Seekord nii ei läinud. Äripäev sai oma kaebusele kõigepealt vastuse ERRi ajakirjanduseetika nõunikult, mille järgi ERR oli artiklit koostades pidanud kinni ajakirjanduseetika koodeksist. Äripäev vastusega ei rahuldunud ja soovis lahendit ka Pressinõukogult. Ka Pressinõukogu otsustas, et ERR ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

ERRi artikkel "Võidujooks toimetuse ja reklaamiosakonna vahel: Äripäeva lisadesse võib loo saada nii tasuta kui raha eest" räägib segadusest, mis võis tekkida seoses sellega, et Äripäeva lisadesse sai raha eest osta loo reklaamiosakonna vahendusel, samas on lisades ka ajakirjanduslikku sisu, mille koostavad ajakirjanikud tasuta.

Väljavõte Pressinõukogu otsusest:

"Äripäev kaebas Pressinõukogule, et pildiallkiri sisaldab valeinfot, sest loos ei esitata ühtegi konkreetset näidet, kus Äripäev oleks pildiallkirjas öeldu järgi käitunud ja lugejaid eksitanud. Äripäev märkis, et praeguseks on ERR pildiallkirja kustutanud. Kaebaja hinnangul on artikli juhtlõik eksitav ja loo allikate usaldusväärus kaheldav. Äripäev lisas, et ERRi ajakirjanik varjas kommentaari küsides avaldavate süüdistuste tegelikku sisu ning jättis artiklist välja kõik Äripäeva peatoimetaja vastused, mis oleksid artiklit tasakaalustanud ja aidanud vältida avalikkuse eksitamist ja valeinfo levitamist.

Äripäev peab eksitavaks ka artikli pealkirja. Äripäev taotles ERRilt vigade parandamist, kuid ERR leidis, et see pole põhjendatud.

Rahvusringhääling vastas Pressinõukogule, et pildiallkiri võtab kokku artikli mõtte, mille on sõnastanud loo peamine allikas. ERR lisas, et artikkel on üles ehitatud ühele näitele, kuid lugu ette valmistades vesteldi mitme allikaga. ERR lisas, et pildiallkirja muutus oli tehniline ja teadlikult seda ei muudetud. ERR vastas, et Äripäeva erilehtede toimetaja selgitab teemat artiklis põhjalikult ja seega on ERR järginud ajakirjanduseetika koodeksi nõuet kajastada kritiseeritava osapoole seisukohti. ERR märkis, et pealkirjas võeti kokku Äripäeva erilehtede toimetaja kirjeldus ja seega ei ole see eksitav.

Pressinõukogu otsustas, et Rahvusringhääling ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul võtavad loo pealkiri, juhtlõik ja pildiallkiri sisu kokku. Samuti on saanud Äripäev teemat põhjalikult kommenteerida."

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaidluse jõudmine Pressinõukogusse oleks ära jäänud, kui ERR oleks nõustunud Äripäeva taotlusega avaldada vigade parandus. Faktivigu artiklis aga ei esinenud. On mõistetav, et Äripäevale ei olnud artikli lähenemisnurk meelepärane, ent teatud segaduse olemasolu reklaammaterjali ja ajakirjandusliku sisu vahel möönis ka lehetoimetus ise.
Kui ERRi uudisteportaali artikkel aitab kaasa reklaami ja ajakirjandusliku sisu edasisele paremale märgistamisele, on see kasuks kogu Eesti ajakirjandusele.
Meenutuseks, et samuti 2017.a. alguses kirjutas ERR artikli "TV3 müüb "Seitsmestesse uudistesse" hinnakirja alusel uudislugusid", mille järel Tehnilise Järelevalve Amet algatas menetluse, mis puudutab reklaamlugude müüki TV3 uudistesaatesse. Tehnilise Järelevalve Ameti otsust veel avalikustatud pole.
Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]