Presidendivalimiste kajastus

Presidendivalimiste kampaania käsitlus oli asjakohane, tasakaalustatud ja reeglipärane. Sisuline kampaania kestis pool aastat ning tekitas algul ka auditooriumist küsimusi, miks teemat nii põhjalikult kajastama peab, kuna rahvas ei vali. Lõpuni välja ütlesid mõned vaatlejad, et ajakirjandus tervikuna moonutas avalikkuse arusaamist presidendivalimistest, kuna käsitlus oli otsevalimistele omane.

Minu hinnangul tuleb ERRi laiahaardelist lähenemist tunnustada, sest see andis võimaluse põhjalikult käsitleda Eesti ees seisvaid probleeme. Põhjendatud oli presidendivalimistega seoses puudutada ka neid küsimusi, mis otse presidendi võimkonda ei kuulu.

ERRi valimissaated raadios ja televisioonis ning materjalid uudisteportaalis olid tasakaalustatud ja rahva igakülgsele informeeritusele suunatud. Mitmekülgsust ja analüütilisust oli ka valimispäevade otsekajastustes.

Valimissaated 3.10.2016 toimunud viimase vooru eel vajusid veidi ära, sest üheainsa kandidaadi intervjueerimisel polnud enam sellist nõudlikkust, nagu eelmise viie kandidaadi suhtes õiglaselt üles näidati. Professionaalse ametiau huvides on vaja olla rohkem löögivalmis, kui tekib uus poliitline olukord, nagu seekord ootamatu kandidaadiga.

Tagasiside ja kaebused valimiste kajastamise kohta võib jagada kahte gruppi:

Kampaania alguses heideti ette liigset tähelepanu teemale ("rahvas ju valida ei saa"). Samuti oli mõnede inimeste jaoks ebaselge, milliste põhimõtete alusel ERRis kandidaate käsitleti. Selgitus: kandidaate käsitleti üldise tasakaalustatuse ja igakülgse kajastamise põhimõtete järgi; spetsiaalseid reegleid sel etapil ei olnud.

Kampaania teises pooles (augusti lõpp ja september) heitsid mõned vaatajad-kuulajad-lugejad ette liiga positiivset tähelepanu kandidaat Marina Kaljurannale. ERRi saadetes oli siiski enamjaolt tegemist avaliku arvamuse küsitluste esitlemisega, mis näitasid Kaljurannale tugevaimat toetust. Seda ei saa pidada poole valimiseks või ühe kandidaadi toetamiseks. Ajakirjanduslikus käsitluses (intervjuud, uudislood) ei olnud ERRis üldjuhul täheldatav ühegi kandidaadi eelistamine. Saatejuhi ülemäärasest sümpaatiast kandidaat Marina Kaljuranna suhtes oli küll märke Vahur Kersna 23.08.2016 ETV saates "8 Eestit miljonist".

Saatega kaasnes probleem, et saatejuht Vahur Kersna asus saateväliselt osalema poliitilises kampaanias (intervjuud Kaljuranna toetuseks). Samuti 31.08.2016 Kaljuranna toetuspetitsioonile allakirjutamine. Selline tegevus ei ole kooskõlas ERRi ajakirjanike sõltumatuse põhimõttega.
ERRi valikute kohta ning valimiste kajastamise korra kohta esitas kaebuse EKRE, kelle arvates Mart Helme mittekaasamine ETV 28.08.2016 debatti oli tasakaalustatuse nõude ränk rikkumine. EKRE ei olnud rahul Siim Kallase kaasamisega, kuna Kallas kandideeris Riigikogu teises voorus.

Mart Helme (ja Marina Kaljuranna) kohta oli avalikkusele enne 29.08 toimunud Riigikogu hääletusvooru teada, et nemad kandideerivad alles valimiskogus. ERRi poliitikasaadete toimetus otsustas ETV 28.08 debati pühendada presidendivalimistele Riigikogus. See on igati aktsepteeritav, ajakirjanduslikest kaalutlustest lähtuv otsustus, mida pole alust vaidlustada. Valimiskogu eel septembris korraldas ETV uue debati, kus osalesid valimiskogu kandidaadid, kaasa arvatud Mart Helme. ERRi presidendivalimiste kord käsitleb tervet valimisprotsessi oma erinevates etappides ning tasakaalustatus tuleb tagada tervikuna, mitte kitsalt üksiksaatest lähtuvalt. ERR ei läinud vastuollu tasakaalustatuse ja hea ajakirjandustavaga. ERR ei rikkunud ERRi valimiste korda.

Kersti Kaljulaiu intervjuude kohta tegid mõned vaatajad-kuulajad kriitikat, et ebakohaselt on rõhutatud tema sugu, pisendades niimoodi naiste rolli avalikus elus. Näiteks 26.09.2016 ETV Pealtnägija intervjuu kohta heitis vaataja ette, et naisi tuleks käsitleda ennekõike nende ametialase pädevuse aspektist, mitte näha neid peamiselt pereelu rollis (mida lapsed ja mees arvavad; olete nagu Tuhkatriinu jms).

Hinnang: kuna tegemist on esimese naispresidendiga Eestis, olid sooga seotud küsimused asjakohased ja peegeldasid Eesti ühiskonna seisu. Lisaks olid erinevates intervjuudes (nt Vikerraadios) isikliku elu küsimused vajalikud seoses kandidaadi äkkilmumisega poliitilisele areenile (mida teeb abikaasa jms).

USA presidendivalimiste kajastusest

2016. aasta novembris ja detsembris oli mitu kaebust, et USA presidendivalimiste kajastus oli kallutatud ja liigselt kriitiline Donald Trumpi suhtes. Kaebustes tuuakse välja, et uudistes puudus tasakaal, sest enne valimisi räägiti Hillary Clintoni võidust; saatejuhid ja ajakirjanikud ei peaks väljendama oma isiklikku antipaatiat Trumpi suhtes; Trumpi ei tohi sildistada valetajaks; üldised etteheited, et ERR on globalistide tööriist jms.

Vastuseks: valimiskampaania ajal kajastati palju arvamusküsitlusi, mis näitasid Clintoni võitu. Aga nii need küsitlused näitasid. Järeldus: ajakirjandus peaks hoiduma liigse tähelepanu pööramisest küsitlustele, mis võivad eksiteele viia. Eriti kaaluda vahetult enne valimispäeva ilmuvate küsitluste kajastamise mahtu ja vajadust.

Saadetes kõlanud väited Trumpi valetamiste kohta põhinevad valimiskampaania ajal esitatud Trumpi väljaütlemiste analüüsil. Faktide kontrollimist tehes on USA väljaanded, aga ka teiste maade meedia, avastanud paljudel juhtudel Trumpi väidetes valeinformatsiooni. Ka Hillary Clintoni kohta on välja toodud, et ta on avalikkust eksitanud ja samuti valesid esitanud. Aga erinevate meediakanalite tehtud analüüsid näitavad, et Trumpi puhul oli valetamine massiline.

Valimiskampaania ajal kõlanud positiivsemad hoiakud Clintoni suhtes tulenesid suuresti asjaolust, et allikad – Eesti välispoliitika asjatundjad ja poliitikud – esindasid enamasti seisukohta, et Hillary Clinton on Balti riikide julgeoleku seisukohalt turvalisem valik.

Poliitiline terminoloogia

Soovitus toimetustele põhjendamatu sildistamise ärahoidmiseks kaaluda, millal ja kui palju kasutada poliitikast rääkides omadussõnu "äärmuslane", "äärmusparempoolne", "paremäärmuslane" jms.

Kaebustest

Radioloogiaühing ja Arstide Liit vs Pealtnägija, radioloogia dubleerivate uuringute mahu ülepaisutatud ja kontrollimata esitamine

Radioloogiaühing ja Arstide Liit ei olnud rahul, et 14.09.2016 saadetes Pealtnägija ja AK esitati väited, et radioloogilised uuringud on valdkond, kus miljoneid laristatakse ja röntgeneid pidevalt dubleeritakse; samuti toodi välja, et dubleerivate uuringute rahaline väärtus on 15 miljonit eurot, mis olevat tõendamata info. Kaebajate kinnitusel ei ole läbi viidud üleriigilist uuringut ega analüüsi, mis kinnitaks esitatud teavet, mida kaebajad peavad avaliku arvamuse eksitamiseks.

Hinnang: Radioloogiliste uuringute dubleerimist kinnitasid Pealtnägija loos kolm konkreetset arsti (kaks perearsti ja endine radioloog). Nende info põhjal tegi Pealtnägija toimetus tingimusliku järelduse, et dubleerimist on kuni kolmandikul juhtudest (saatejuhi tekst: "Kui võtta aluseks Mardna jutt...", see tähendab, et saatejuht viitab Mardna arvamusele, mitte üleriigilisele uurimusele).

Lugu ette valmistades pöördus autor ka haigekassa poole, kuid haigekassa hakkas alles arvutusi tegema. Pealtnägija toimetusel ei ole alust kahelda saates intervjueeritud arstide väidetes. Kui haigekassa esitab oma andmed, on võimalik teemat edasi käsitleda.

Lahendus: 28.09.2016 Pealtnägija saates esitas Mihkel Kärmas täpsustuse, et laristamine ei ole nii massiivne, nagu arstid saates väitnud olid.
 

AS Tere vs AK, etteheited faktivigade kohta.

18.08.2016 AK-s kl 21 tekstiribas info: "Terel on 53,5 miljoni eest kohustusi pankade ja 13 miljoni eest tarnijate ees", mis AS Tere andmetel ei vasta tõele. AS Tere nõudis ebaõigete andmete ümberlükkamist.

Vastus: Täpsustus esitati 22.09.2016 AK saates kell 21. Saatejuht: "Nüüd täpsustame ühe kuu aja taguse lause meie saate uudisribas, kus oli kirjas ekslik number AS-i Tere kohustuste kohta pankade ja tarnijate ees. AS-i Tere esindava vandeadvokaadi teatel oli grupil juunikuu seisuga netokohustusi 45,6 miljonit eurot, neist pankade nõuded 29,8 ja tarnijate nõuded 9,1 miljonit eurot. Muude võlausaldajate nõuded olid summas 5,2 miljonit eurot."

Selgus, et toimetaja oli eksinud Äripäeva infot kasutades.

Pagulasabi vs ERRi uudisteportaal pagulasloo liigse detailsuse pärast.

Eesti Pagulasabi direktor Eero Janson peab ajakirjanduseetikaga vastuolus olevaks, et ERRi uudisteportaal on 7.10.2016 refereerinud Õhtulehe artiklit "Pagulasest pagar lõi mitu korda poe turvameest, kuid pääses kriminaalkaristusest", kuna refereeringus on esile tõstetud inimese rahvusvahelise kaitse staatust, mis artikli sisulisest seisukohast ei oma tähtsust. Kaebaja arvates aitab selline artikkel kaasa hüsteeriale, mis on Eestis tekkinud seoses rahvusvahelise kaitse saajatega. Artikli pealkiri ja sellega ka kogu teemapüstituse juhtimine ühe indiviidi kuriteolt üldistuseks grupikuuluvuse pinnalt ei ole kaebaja meelest ajakirjanduseetikaga kooskõlas olev. Üldse ei tohiks avaldada, et isik on rahvusvahelise kaitse staatuses.

Hinnang: Hea ajakirjandustava järgi tuleb reeglina hoiduda grupikuuluvuse rõhutamisest. Uudisväärtuse olemasolul võib aga osutuda vajalikuks tuua välja inimese rahvus, sugu, poliitiline kuuluvus vms detail.

Antud juhul on tegemist juhtumiga, kus isiku taust on seotud loo sisuga. Seetõttu on põhjendatud isiku kohta täiendava info esitamine. Nagu loost selgub, on tegu inimesega, kes varem on avaldanud, et on langenud rünnaku ohvriks oma päritolu tõttu. Refereeritud loo algtekstist ilmneb, et isikuga Eestis juhtunud asjad on olnud seotud tema päritolu ja staatusega (originaalartikli pealkiri "Pagaripoiss Muhammadi kohanemisraskused jõudsid prokuratuuri vaatevälja ja kadusid sealt kiiresti").

Loo uudisväärtust (kas üldse kajastada või mitte) tõstab fikseeritud tapmisähvardus; samuti see, et prokuratuur lõpetas vägivaldse teo kriminaalmenetluse. ERR ei ole loo avaldamisel eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu.

Mart Pirita vs ERRi uudisteportaal, etteruttav süüdimõistmine

Mart Pirita esitas 17.06.2016 kaebuse ERRi uudisteportaali lugude kohta, mis käsitlesid juhtumit, milles uuriti, kas tema blokeeris siseministri ja ministeeriumi teiste töötajate meilikastid. Mart Pirita heidab ette, et artiklid sisaldavad valeinfot ja oletusi ning et teda on käsitletud kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Samuti ei ole ta rahul, et tema arvamust ei küsitud.

Hinnang: 30.03 ja 19.05 artiklite algse sõnastusega rikkus ERRi uudisteportaali toimetus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.4 ja ERRi Hea Tava punkti 3.5, mille kohaselt tuleb eeldada, et inimene on süütu, kuni kohtus pole tõendatud vastupidist. Uudises tuleb selgelt välja tuua, kas esitatud väited tulenevad süüdistusest või kohtuotsusest. Toimetus on artiklite eksitavat sõnastust muutnud. Toimetuse tähelepanu on juhitud vajadusele pidada kohtuasjade kajastamisel kinni süütuse presumptsiooni põhimõttest.

Mart Pirita heidab kaebuses ka ette, et nimetatud lugudes ei küsitud tema arvamust. Ajakirjanduseetika seisukohalt ei olnud toimetusel vajadust eraldi Mart Pirita poole pöörduda, sest advokaat saab kõikides lugudes tema esindajana asjaolude selgitamiseks sõna. Selles küsimuses ajakirjanduseetika nõuetega vastuolu ei ole.

Kaebus oli algselt esitatud Pressinõukogusse, kus 10.08.2016 fikseeriti, et menetlus on lõpetatud, kuna pooled on saavutanud kokkuleppe pärast artiklitesse paranduste viimist.

Martin Napa kaebus Pealtnägija loo peale jäi Pressinõukogus lõplikult rahuldamata

16.06.2016 leidis Pressinõukogu, et ERR ei rikkunud head ajakirjandustava Pealtnägija saates olnud loo tegemisel. Eelnevalt oli õigeksmõistva otsuse teinud ERRi ajakirjanduseetika nõunik, kuid ettevõtja Martin Napa kaebas otsuse edasi Pressinõukogusse.

Kaebus puudutas 17.02.2016 eetris olnud Pealtnägija lugu "Kohtuseinte vahel areneb värvika petturi pankrot". Martin Napa kaebas Eesti ajakirjanduseetika koodeksi ja ERRi Hea Tava rikkumise peale, heites ette paljude eetikakoodeksi punktide ja enamiku ERRi Hea Tava sätete rikkumist.

Pressinõukogu otsustas, et Pealtnägija ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul oli teema kajastamiseks ülekaalukas avalik huvi, saatelõigus on palju erinevaid allikaid ja ka Martin Napale pakuti korduvalt sõna. Kuna Martin Napa intervjuud ei andnud, siis kasutati saates tema kirjalikke vastuseid.

Pressinõukogu otsuse valguses ei ole endiselt alust kõrvaldada lugu ERRi koduleheküljelt, nagu kaebaja on nõudnud. Samuti ei ole loo autoril põhjust esitada saates avalikku vabandust, nagu oli samuti kaebaja üks nõuetest.

Varro Vooglaid vs ERRi raadiouudised

SAPTKi juhatuse esimees ja portaali Objektiiv tegevtoimetaja Varro Vooglaid esitas kaebuse ERRi raadiouudiste ajakirjaniku käitumise suhtes. Kaebuse kohaselt salvestas ajakirjanik Indrek Lepik 2.01.2017 nende telefonivestluse ja avalikustas uudisloos vestlusest endale sobivaid fragmente, kuigi Vooglaiu sõnul keeldus ta ajakirjanikule kommentaari andmisest.

Vastus: Ajakirjanik tutvustab end vestluse alguses, ütleb oma nime ja meediakanali (ERRi raadiouudised) ning palub kommentaari Objektiivi portaali ühe uudisloo tõelevastavuse kohta. Reporter esitab oma väited ja küsimused, Varro Vooglaid vastab neile ning esitab vastuväiteid.

Avaliku elu tegelasena ja portaali Objektiiv tegevtoimetajana pidi Varro Vooglaiule olema selge, et suheldes ajakirjanikuga ja vastates tema küsimustele konkreetse teema kohta, andis ta kommentaari, mida ajakirjanik võib avaldada. Antud juhul ei olnud ajakirjanikul vajadust eraldi rõhutada, et vestlust kasutatakse loo tegemisel ja seda salvestatakse (reporter ütleb sissejuhatuses, et palub kommentaari raadiouudistele).

Vastupidiselt kaebuses väidetule ei ütle Varro Vooglaid vestluse jooksul, et ei kommenteeri Objektiivi artiklit, vaid just seda ta vestluse jooksul teebki. Loo autor ei tee vestlusest meelevaldseid või eksitavaid väljavõtteid.

Sotsiaalministeeriumi kaebus ETV+saate Vremja reshat (Aeg otsustada) kohta

26.10.2016 saade töövõimereformist oli kallutatud ja eksitav, sisaldas faktivigu ja oli halvasti ette valmistatud. Vaheklipid hirmutasid ja eksitasid vaatajaid.

Vastus: Faktivigu ei ole, midagi ümber lükata ei ole vaja, toimetus kasutas ametlikelt kodulehtedelt pärit infot. Saate vestlusringis osales ka sotsiaalministeeriumi esindaja, kellel oli võimalus kõlanud seisukohti ümber lükata või täiendada. Informatiivsusest jäi aga saates puudu (nt vaheklipid) ning teemakäsitlus võis jääda keerukaks. Töövõimereform vajab edasist kajastamist ETV+ saadetes.

Süütuse presumptsioon, Savisaare toimikud

Mitmed etteheited 2016.a. detsembris, et rikutakse õiglase kohtupidamise põhimõtet, kui inimesi käsitletakse etteruttavalt süüdlasena, avaldades enneaegselt kohtutoimikute materjale ning keskendudes vaid prokuratuuri süüdistustele. Näited: Edgar Savisaare toimikud; Tallinna TV juhtide Toomas Lepa ja Mart Ummelase ülekuulamise massiivne kajastamine süüdlastena.

Vastus: tõepoolest ei pea kohtumõistmine minema ajakirjanduse kätte. ERR aga ei avaldanud valikuliselt katkendeid Savisaare toimikutest, nagu tegid Postimees ja seejärel EPL. Teema käsitlus muutus vältimatuks ka teiste jaoks, kaasa arvatud õigusteadlased, kohtunikud, advokaadid, poliitikud, teised meediakanalid. ERRi käsitlus Savisaare toimikute osas ei ole olnud ajakirjanduseetika norme rikkuv.

Tallinna TV juhtide kinnipidamise kajastamine alates 7.12.2016 oli põhjendatud asjaoluga, et keskkriminaalpolitsei viis Toomas Lepa ja Mart Ummelase ülekuulamisele seoses väidetava rahalise kahju tekitamisega Tallinna TVle. Tegu oli uudisväärse teemaga, mis arenes edasi Toomas Lepa ametist vabastamiseni. Teadaolevalt oli esimene Toomas Lepa intervjuu 14.12.2016 ETV saates Pealtnägija. ERRi raadiouudised esitasid 8.12.2016 Mart Ummelase intervjuu, kus ta kirjeldas oma ülekuulamist ja sai esitada oma seisukoha, et omastamises tal süüd ei ole.

Uudistes ei esitletud Leppa ja Ummelast süüdiolevana, vaid öeldi, et tegemist on kahtlustusega

Muidugi mõjuvad kahtlustuse põhjal tehtud uudised halvasti kahtlustatavate mainele. Teatud mõttes on see õigusemõistmise loogikast lähtuv paratamatus. Kaitse ei esita oma argumente operatiivselt ajakirjanduse vahendusel. Isik ise saab vaid kahtlustust eitada. Kajastus ei olnud erapoolik.

Varro Vooglaid abielu mõiste kasutamisest ERRis

SAPTKi juhatuse esimees Varro Vooglaid esitas kaebuse ETV saate Pealtnägija eetris 2.11.2016 olnud loo kohta, mis käsitles USAs registreeritud samasoolist paari, kes jäi Eestis elamisloata ja pidi lahku kolima.

Kaebaja arvates ei tohiks ERR kasutada sõna "abielu" samasoolise paari kohta, sest Eesti seaduste järgi on abielu mehe ja naise perekondlik liit. Kaebuses heidetakse ette, et Pealtnägija kui avalik-õigusliku ringhäälingu saade rääkis homoseksuaalide liitudest läbivalt kui abieludest. Niimoodi tehes seoks ERR kui avalik-õiguslik meediakanal end lahti keele tavatähendusest ja kehtivas õiguses sätestatud mõistete määratlusest.

Vastus: sõna "abielu" kasutamine on loos põhjendatud, sest loo sisu ongi selles, et selgitada samasooliste kooselupaaride erinevat juriidilist käsitlemist USA-s ja Eestis. USA-s tunnistati need kaks naist abielupaariks, Eestis aga sellist kooslust abieluna ei tunnistata.

Loos selgitatakse põhjalikult, et Eesti Vabariik ei tunnusta seda lesbipaari abikaasadena; ekraanil näidatakse ka vastavat Eesti seadusesätet. Seega on vaatajale selge, et Eesti seaduse järgi ei ole tegemist abielupaariga. Kehtivast õigusterminoloogiast lahtisidumist ERR selles saates ei viljele.
Ajakirjandusliku tasakaalustatuse seisukohalt anti loos üheselt edasi ametlik seisukoht, et samasooliste kooselu ei käsitleta Eestis abieluna.

Isikuandmete eemaldamise palved

Mitu juhtumit, kus isikuandmed on eemaldatud või lugu on tehtud avalikkusele mitte kättesaadavaks, sest karistus on kantud ja kustutatud või puudub avalik huvi selle teabe jätkuvaks avaldamiseks. Tüüpiline palve: "Noorusrumalused on seljataga!"

Reklaam

Reklaam ei ole ERRis lubatud. Saadetes tuleb hoiduda sellest, et reklaami elemendid lugudesse satuvad.

Mitmed juhtumid Ringvaates. Näiteid:

5.10.2016 Ringvaates esitati Ott Leplandi uus muusikavideo "Ärtukuningas". Reklaamielement oli ülemääraselt esindatud (Olympic Casino ja OlyBeti logod läbivalt). Selline hasartmänguettevõtete promovideo oleks pidanud jääma näitamata. Toimetaja ei näinud videos probleemi, kuna toimetuse eesmärk olevat olnud vaid tutvustada vaatajatele muusik Ott Leplandi värsket loomingut. Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul on siiski tegemist ülemäära reklaamiliku looga. Edaspidi tuleb hoolikalt jälgida materjali, mida saadetes kasutatakse, et vältida reklaammaterjalide sattumist eetrisse.

11.10.2016 lugu Endover City Residence'i kohta. Loos oli liigselt reklaami elementi. Lugu esitleti küll kui kortermaja portjee töö kirjeldust, aga kinnisvarafirma turundusjuhi sissetoomine, vabade pindade olemasolust rääkimine jms muutsid selle liiga reklaamilikuks. Toimetaja tunnistas, et lukku sattus reklaami.

30.11.2016 Ringvaade habemeajaja juures. Vaataja küsimus: kas selline tutvustus oli reklaam ja kas ka tutvustatav tasus selle eest midagi?
Vastus: Ringvaate toimetaja selgitas, et kuna selline vana kooli habemeajamisteenus on piisavalt eriline, otsustati sellest teha lugu. Reportaažis oleks imelik varjata seda kohta, kus selline põhjalik protseduur toimus. Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul oli lool ajakirjanduslik sisu olemas – vaataja sai saatejuhi näitel teada, kuidas tänapäeval klassikalist habemeajamisteenust pakutakse.

Reklaamiks peetakse seda, kui mõnda toodet või firmat tutvustatakse ilma ajakirjandusliku põhjenduseta. Siin loos reklaamiga tegemist ei olnud. Toimetaja sõnul habemesalong võttegrupile midagi ei maksnud.

Keeleküsimused

Tähelepanekud võõrnimede hääldamise kohta (endiselt just slaavi päritolu nimed). Diktsiooni küsimused. Edastatud keelenõustajale ja häälekoolitajale.

Pahameeleavaldused võrukeelse järjejutu kohta Vikerraadios novembris 2016 (miks ajate ühe kildkonna asja jms). Edastatud toimetuse vastus: kultuurilise mitmekesisuse huvides vajalik saade.

Vana-aasta õhtu ETVs

Auditooriumi tagasiside ETV vana-aasta õhtu programmile on olnud veidi tagasihoidlikum kui mõnel varasemal aastal. Kriitilised reaktsioonid jagunevad eri saadete vahel. Üks üldine joon: küsimused ja arvamused mõne saate sobivuse kohta vana-aasta õhtusse (ennekõike sai kriitikat Kinoteater, mille sobivust vana-aasta õhtu kavasse on raske selgitada). Mõned Õnne 13 püsivaatajad pidasid erisaadet liiga ekstreemseks, peksmise stseen näiteks. Peaministri intervjuu stiil (segane; ebaväärikas jms). Osa kriitikat tuli juba enne 31. detsembrit, eeltutvustuste peale (nt poliitilised laulud Ärapanijas). Sealhulgas Toomas Lepp ja Mart Ummelas laulu "Savisaare nimekiri" kohta – etteheited süütuse presumptsiooni rikkumise ja väärikuse alandamise kohta. ERRi juhatuse liikme Ainar Ruussaare vastus: tegu on poliitilise satiiriga, mitte uudismaterjaliga. Kedagi kohtus karistatuna ei esitletud.

Varia

Allikavalik

Ebaõnnestunud allikavaliku juhtum eestikeelsetes raadiouudistes kaks päeva enne Reformierakonna üldkogu 7.01.2017, mil poliitikakommentaari autoriks oli palutud endine Reformierakonna liige Silver Meikar, kes on praegu SDE liige ning on tuntud kui ühe esimehekandidaadi, Kristen Michali terav kriitik. Sellise taustaga allika kommentaari ei saa esitleda kui erapooletut analüüsi, see ei teeni tasakaalustatud lähenemise eesmärki. Meikar oleks olnud asjakohane ja informeeritud esineja näiteks uudisloos, kus erinevad allikad avaldavad oma seisukohti Reformierakonna sisevalimiste kandidaatidest. Valitud žanr ei olnud sobilik. Lisaks esitleti autorit algselt ka kui ajakirjanikku, mis võis kuulajaid eksitada. Raadiouudiste juhi tähelepanu on juhitud vajadusele kriitiliselt hinnata poliitikakommentaari autorivalikut.

Vikerraadio muusikavalik

Mitmed kuulajad: ei rahulda Vikerraadio muusikavalik, liigselt ingliskeelseid laule, rohkem eestikeelseid lugusid ja vahelduseks ka teistes keeltes laule.

Vastus (Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus): Vikerraadio programmis on umbes kaks kolmandikku eesti muusikat. Mängitakse ka võõramaist muusikat kõikjalt maailmast, kuid paraku on kogu maailmas tendents teha muusikat inglise keeles, nagu ka paljud Eesti artistid oma laule inglise keeles esitavad.

Spordivõistluste kommenteerimine ja ülekanded: jalgpalli EM, olümpiamängud. Arvamused kommentaatorite ja saatekava kohta, edastatud sporditoimetuse juhile.

Subtiitrid: kaovad kiiresti; puuduvad; väiksemaks läinud, ei näe. Miks toimub eestikeelne pealelugemine venekeelses kanalis ETV+? See segab vaatamist! Kuidas rakendada subtiitreid järelvaatamises?

Tehnilised küsimused edastatud vastavatele spetsialistidele. Pealelugemise kohta ETV+ kanalil selgitatud, et puldist saab vaataja valida talle sobiva variandi; automaatset pealelugemist ei toimu.

ETV+ kava avaldamine

2016.a. sügisel vaatajate küsimused: Miks ei avaldata ajalehtedes ETV+ kava? Miks ei reklaamita ETV+ häid filme eestikeelses portaalis? Miks ei kajastu ETV+-i sisu ERRi portaalis?

Vastus: Edastatud ERRi juhatuse liikme selgitused, et ETV+ eestikeelne ja venekeelne saatekava on veebis nähtavad nädal aega ette, nagu ka teiste programmide puhul. Probleem on ETV+ eestikeelse kava avaldamisega suuremates väljaannetes, kuna nad küsivad selle eest reklaamipinnaga sarnast raha.

ETV+ filmide tutvustused on hakanud ilmuma ka ERRi eestikeelses portaalis.

Ennetus ja nõuanne

Ajakirjanduseetika nõunik on jätkanud jooksvalt tähelepanu juhtimist veaohtlikele olukordadele, teinud vahekokkuvõtteid teemade kajastamisest ja andnud ajakirjanikele nõuandeid ajakirjanduseetiliste dilemmade lahendamisel.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]
Tel 611 4117