Ühiskonnas esilekerkivate küsimuste puhul on mõttekas arutada, kuidas neid ajakirjanduses kajastada. Mis staadiumis teema on? Milline on küpsusaste? Kui informeeritud on avalikkus? Kui realistlik on teema edasiarenemine praktiliste sammudeni? Selle info põhjal saab planeerida, kuidas võimalikult adekvaatset ja tasakaalustatud kajastust pakkuda, nagu rahvusringhäälingule kohane on.

Ühel või teisel moel on need sammud läbi käidud seoses kooseluseadusega või pagulastega. Pagulasteema puhul oli algul näiteks probleemiks ka terminoloogia (mitte ajada segi pagulasi illegaalidega jne). Mõlema teema puhul kerkis küsimus ka hoiakutest – kas võtta kajastuse aluspositsiooniks kooseluseaduse toetamine ja pagulaste vastuvõtmine, ilma eriliste küsimusteta, või säilitada neutraalne hoiak.

Kanepi legaliseerimine on taas uus teema. Lobitegevus on alanud, aga avalikkuse teadlikkus napp või suisa puudulik. Seetõttu on praegusel etapil asjakohane kõigepealt kaaluda teema olulisust. Mida rohkem käsitlusi pakkuda, seda olulisemana hakkab küsimus avalikkusele tunduma. Ajakirjanduse aktiivsus kindlustab teema kõneväärsuse.

Laskevalmis on legaliseerimise pooldajad, nagu oli näha näiteks 14.10. 2015 ETV saate "Pealtnägija" kanepiteemalistele lugudele tulnud reaktsioonidest.

Samas on üldine teadmiste tase liialt madal, et hakata saadetes laialdaselt esitama klassikalisi poolt/vastu vastasseise. Ehk tuleks sealt mõnikord sõnalist tulevärki, aga informeeritust see eriti ei tõstaks. Loomulikult oleks lati alt läbiminek see, kui kanepi legaliseerimise huvirühmadele võimaldada kerget platvormi mugavateks intervjuudeks. Seega on ennekõike mõttekas laduda vundamenti: anda sõna teadlastele ja sõltumatutele ekspertidele, kes peavad põhjalikult rääkima enne, kui jõutakse võimalike poliitiliste otsuste sõnastamiseni ja otsustajate tavapärase poolt- ja vastuargumentide tulevärgini.

Muude teemade seas käsitleti kanepi legaliseerimise kajastust eelmisel nädalal ERRi raadio juhtide tavapärasel infokoosolekul. Erameedia suurest huvist ERRi suhtes andis märku rida artikleid, mis põhinesid majasiseseks informeerimiseks mõeldud koosoleku protokollil. Siirama huvi korral ERRi tegevuse vastu oleksid need artiklid olnud vabad siltidest ja väärinfost, nagu "tsensuur" või "keeld".

Teatud määral näitas nende artiklite suunitlus (pealkiri "Juhtnöörid ülevalt") kommertsmeedia imelikku arusaamist eneseanalüüsist ja ettepoole vaatavatest aruteludest, mida ERR avalik-õigusliku meediakanalina teeb. Kummastav on ka, et Eesti Väitlusselts teeb analüüsi ERRi juhatuse esimehe ja ajakrirjanduseetika nõuniku seisukohtadest koosoleku protokolli põhjal. Analüüsida võib muidugi kõike, aga protokoll žanrina ei ole sellise analüüsi tavapärane alus.
Infokoosolekul ei võetud vastu mingit uut ERRi korda või dokumenti, vaid arutati teema kajastamise riskikohti. ERRi juhatuse esimees tegi üleskutse eirata kanepi legaliseerijaid, millest aga ei tulene regulatsiooni või tööprotseduuri mõttes praktilisi samme. See on üleskutse, mida ta ise selgitada võib.

Minu kui ajakirjanduseetika nõuniku ülesanne on võimalikele karidele tähelepanu juhtida ning seejärel post factum kajastust hinnata, vastulausetele vastata jms. Antud koosolekul oligi minu soovitus, et kanepi teema on sellises staadiumis, kus ei peaks kerget platvormi andma häälekatele aktivistidele, vaid looma sõltumatut teadmist.

Kui teema peaks üldse kunagi riigikogu seadusemuudatuseni jõudma, on eeldatavalt ka avalikkus asjast tunduvalt paremini informeeritud, tänu teadlaste ja sõltumatute ekspertide selgitustele (ka ERRis loomulikult). Siis on ka asjakohasem ja hõlpsam anda klassikalist poolt/vastu lähenemist (aktivistid ja huvirühmad ühelt ja teiselt poolt, seadusandjad jt). Teema küpsedes muutub ka käsitlusviis.

Erinevalt viimaste päevade eksitavast tsensuurijutust erameedia veergudel on ERRi toimetused vabad langetama oma ajakirjanduslikke otsuseid, nagu teistegi teemade puhul. Seda endastmõistetavust on imelik öeldagi, aga viimaste päevade krokodillipisaratest märja tsensuurimüra taustal tuleb seda siiski teha.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]