ETV saade Pealtnägija rääkis sellest teemast konkreetsete näidete varal 3.09 saates. Lugu vallandas kaebuste voolu, mis osalt oli ajendatud kooseluseadust kritiseeriva Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) vastavast üleskutsest.

Üheks suure kaebuste arvu põhjuseks oli ilmselt teema uudsus – samasooliste paaride lapsesaamine on Eestis vähe käsitlemist leidnud. Paljudes protestikirjades ja –kõnedes avaldasid vaatajad nördimust loos esitatud homopropaganda suhtes, nagu nemad end väljendasid. Vaidlustati saates esitatud fakte ja heideti ette ühekülgsust. Terav kriitika langes osaks sellele, et loos tegi üks allikas viite SAPTK juhi Varro Vooglaiu pojale. See oligi kõige tõsisem probleem loos.

Varro Vooglaid esitas ERRi ajakirjanduseetika nõunikule pöördumise, kus vaidlustas loos esitatud sõnastusi ja väiteid. Samuti avaldas ta nördimust, et Pealtnägija tõmbas loosse ka tema asjassepuutumatu poja.

Pealtnägija loos esitab intervjueeritud isik viite Varro Vooglaiu pojale. Saatejuhi sõnul oli tegemist kujundliku väljendiga, kus intervjueeritav ei süüdistanud konkreetselt, et Vooglaiu lapsed kedagi on rünnanud või ründavad tulevikus.

Tõepoolest teeb Franki varjunime all esinenud allikas oma viite tingimuslikult, mitte faktipõhiselt, aga ta toob siiski sisse Varro Vooglaiu poja. Tsitaat Franki intervjuust on järgmine: "Ühiskond võiks asja rahulikult võtta ja kui me ükspäev näiteks oma lapsed Eestis lasteaeda paneme, siis mulle kohe üldse ei meeldiks, kui seal oleks Varro Vooglaiu väikene poiss, kes lihtsalt tuleks ainuüksi sellepärast meie laste kallale, et nad on mittetraditsioonilisest perekonnast."

Minu hinnangul on toimetusel vajalik hinnata intervjueeritavate poolt väljaöeldud lauseid ja otsustada, milliseid nendest kasutatakse loos ja milliseid mitte. Tegemist ei olnud ühe isiku otseintervjuuga, vaid looga, kus erinevad allikad said vaheldumisi sõna.

Varro Vooglaid on aktiivse kodanikuliikumise eesotsas ja seetõttu käsitletav pereväärtuste temaatika kontekstis avaliku elu tegelasena. Ajakirjanduse huvi tema tegevuse vastu on põhjendatud. Küll aga ei muutu tema pereliikmed avaliku elu tegelasteks, keda võib ajakirjanduslikesse käsitlustesse kaasata. Erilist kaitset vajavad ajakirjanduses lapsed, seetõttu ei saa pidada põhjendatuks Pealtnägija toimetuse otsust kasutada Franki intervjuust viidet Varro Vooglaiu pojale, isegi kui see oli vaid tingimuslik, mitte faktipõhine.

Vabandus

Konkreetset ajakirjanduseetika koodeksi punkti rikutud ei ole, aga selle lause kasutamine ei olnud mõistev ega arvestanud lapse huve. Seetõttu on ka viide Varro Vooglaiu nimele loost kõrvaldatud. Samuti on ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa esitanud ERRi nimel Varro Vooglaiule vabanduse. Alljärgneva vabanduse esitas ka loo autor Mihkel Kärmas 10.09 Pealtnägija saate alguses: "Meie eelmine saade ärritas paljusid ja seoses sellega tulebki alustada vabandusega. Läinud nädala intervjuus ütles gei-isa Frank, et talle meeldiks elada ühiskonnas, kus Varro Vooglaiu poeg ei ründaks tema last lasteaias ainult sellepärast, et ta pärineb mittetraditsioonilisest perest. Ehkki Pealtnägija pooldab sõnavabadust, oli selle lause eetrisse andmine viga ja me vabandame selle pärast. Me kahetseme seda õnnetut lauset ka seepärast, et see andis homovastastele võimaluse juhtida tähelepanu eemale fookuselt, mis on – olgu need satanistid, skinheadid või samasoolised paarid, kõigil on õigus kohale päikese all."

Kujundlik kõne

Mitmed etteheiteid laekunud kaebustes puudutavad seda, nagu oleks Franki tehtud viide Varro Vooglaiu pojale käsitletav süüdistusena tema poja suhtes, esitades teda ennetavalt kuritegevusele kalduvana ja vägivaldsena. Need etteheited ei oma alust, sest viide on hüpoteetiline, mitte faktipõhine. Seetõttu lükkan tagasi kaebustes sisalduva sõnastuse, nagu oleks saates kujutatud Varro Vooglaidu ja tema alaealisi lapsi "kuritegevusele (kehalisele väärkohtlemisele) kalduvatena".

Kaebustes oli ettepanek avalikustada Pealtnägija saates Franki nime all esinenud mees, kes varjas oma nägu ja õiget nime, kuna ta elab Lääne-Euroopas paarisuhtes mehega ning kardab identifitseerimist seoses laste registreerimist puudutavate võimalike kohtuvaidlustega.

Kui ajakirjanik on allikale andnud lubaduse säilitada tema anonüümsus, siis tuleb sellest ka kinni pidada. Seetõttu ei ole võimalik ega sisulises plaanis ka vajalik Franki tõelise nime avalikustamine. Allika avalikustamine tähendaks ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist.

Tasakaal ja täpsus

Teine osa kaebustes sisalduvaid etteheiteid käsitlevad tasakaalustatust ja info täpsust. Näiteks vaidlustati Pealtnägija saate väljend, et Eesti homopaaride seas on alanud "beebibuum", sest beebibuum ei ole see, et "mõned homoseksuaalid on omale kunstliku viljastamise teel lapse hankinud".

Loole heideti ette tasakaalustatuse puudumist, sest temaatikat esitleti vaid samasooliste paaride huvide seisukohalt, jättes käsitlemata võimalikud ohud ja laste õiguste kaitse. Samuti oli üks läbiv etteheide see, et Pealtnägija loo teemakäsitlus ei ole kooskõlas ERR-i seaduse §-s 4 lg 7 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt peab ERR looma programme ja saateid, mis "väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit".

Kõigepealt tasakaalustatusest. Tegu ei ole uudislooga, vaid trendi avava materjaliga, millel on üldhariv eesmärk tutvustada nähtusi, mis Eestis on peaaegu tundmatud ja laiemale avalikkusele teadmata. Klassikalises uudisloos oleks vajalik kaasata teadlasi ja sõltumatuid eksperte, erinevaid huvigruppe; faktid peavad olema allikateviidetega varustatud jne. Üldharivas loos peavad esitatud faktid samuti põhinema tegelikkusel, aga ei ole alati vajadust kaasata erinevaid seisukohti. Seetõttu ei olnud vajalik küsida loo jaoks alternatiivseid arvamusi samasooliste paaride laste hankimise kohta.

Samuti polnud ajakirjanduseetika seisukohast loos vajalik rääkida sellise laste hankimise varjukülgede kohta (surrogaatemade temaatika jne).
Tegemist oli mulle teadaolevalt esimese saatega, mis ERRis teemat avas. Seetõttu ei ole võimalik kohe kõiki aspekte käsitleda. Seekordne 15-minutiline lugu rääkis kahe homopaari näitel, kuidas nad lapsi muretsevad ja kuidas planeeritav kooseluseadus nende olukorda muudaks. Edaspidistes ERRi käsitlustes on loomulik, et mõnes saates võetakse jutuks ka teisi vaatenurki.

Mis puudutab ERR-i seaduse §-s 4 lg 7 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt peab ERR looma saateid ja programme, mis "väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit", siis antud lugu avas ühe tahu sellest, kuidas perekonna mõiste muutub. "Perekonnal põhinev ühiskonnamudel" ei ole üheselt sisustatud mõiste, mille alla mahub vaid teatud arusaamadele vastav lähenemine. On teatud ühiskondlik kokkulepe ja arusaam, et perekond on reeglina ema, isa ja lapsed. ERRi paljud saated ka traditsiooniliste pereväärtuste edendamisega tegelevad. Ühiskonnas toimuvaid muudatusi ja uusi ebatraditsioonilisi trende avav lugu ei tähenda seda, et ERR seadust rikuks või hea ajakirjandustavaga vastuolus oleks.

Väljendit "beebibuum" kasutab loo autor suhtelises ja piltlikus tähenduses, mitte teadusliku terminina. Autori sõnul ei tähenda väljend "homopaaride seas alanud beebibuum" seda, et samasoolistel paaridel oleks sündinud tuhandeid lapsi. See tähendab, et võrreldes varasemaga on neid lapsi tunduvalt rohkem.

Täpset hinnangut selliste laste arvule ei ole võimalik ilmselt saada. Samasooliste paaride laste teema edasisel käsitlemisel ERRis on võimalik küsitleda erinevaid eksperte, et saada representatiivsemat ülevaadet selliste laste arvu kohta. Nagu eespool kirjutasin, ei olnud tegemist uudislooga, kus arvude nimetamisel oleks vaja autoriteetset allikaviidet või mitut erinevat arvamust. Küll aga võis mõjuda liiga kategooriliselt loo sissejuhatuses autori poolt väidetu, et Eestis kasvab "sadu lapsi peredes, kus on korraga kaks isa või ema." Loo edenedes selgus, et seda infot kinnitas vaid geiaktivist Reimo Mets. Korrektne oleks olnud ka sissejuhatuses viidata, et tegemist on homoringkonna eestkõneleja hinnanguga.

Samasooliste paaride lastesaamise temaatikal on lisaks 3.09 Pealtnägija loos puudutatud aspektidele veel mitmed juriidilised, eetilised, sotsiaalpsühholoogilised, lastekaitselised ja teised tahud, mis väärivad ERRi erinevates saadetes käsitlemist. Antud loo puhul ei olnud ajakirjanduseetika seisukohalt vajalik täiendavate tahkude või allikate lisamine.

Kokkuvõtteks: loos intervjueeritud isiku ühelauseline viide Varro Vooglaiu pojale ei olnud põhjendatud. Viide on loost eemaldatud ja Pealtnägija ning ERRi juhatuse esimees on esitanud vabanduse. Varro Vooglaiule on edastatud ka ERRi ajakirjanduseetika nõuniku hinnang.
Vaatajate esitatud etteheited tasakaalustamatuse ja ühekülgsuse kohta ei oma alust. Lugu avas ilmekalt Eesti ühiskonnas seni väheteadvustatud nähtuse. Teema edasise kajastuse juures saab käsitleda paljusid täiendavaid tahke, mis Pealtnägija loosse ei mahtunud.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
Tel 611 4117
[email protected]