2014.a. kevadel ja suvel palju kõneainet andnud kooseluseaduse eelnõu tekitas küsimusi ka ERRi kajastuse kohta. Peamiselt andsid tagasisidet inimesed, kelle arvates pühendatakse teemale liiga palju tähelepanu. Samas tuleb märkida, et võrreldes mitmete teiste Eesti meediakanalitega on ERR kooseluseadust pigem tagasihoidlikus mahus käsitlenud, nii et üledoosist rääkida pole asjakohane.

Küll aga oli ERRi kajastuses üks puudujääk, millele juhtis tähelepanu kooseluseaduse eelnõu vastaste nimel esinev Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK).

SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid heidab oma kirjades ERRi ajakirjanduseetika nõunikule ette ERRi ühekülgset kajastust kooseluseaduse käsitlemisel. Kuna kirjades on nimetatud, et ERRi kajastus "kõigest homoliikumise püüdlustega seonduvast on nii ühekülgne", kogusin toimetustelt informatsiooni selle kohta, kuidas on kooseluseaduse eelnõu viimasel ajal kajastatud. ERRi kuulub 5 raadiojaama, 2 telejaama ja uudisteportaal. Uudismaterjalid ja ühiskonnaelu käsitlused on ennekõike ETVs (AK uudised ja vestlussaated), raadiouudiste saadetes (mis on eetris kõikides ERRi raadiojaamades) ja uudisteportaalis. Andmaks hinnangut kogu ERRi kohta, tuleb vaadata erinevate kanalite tegutsemist, sest me ei eelda, et kõik kanalid täpselt ühesugust käsitlust pakuvad.

Konkreetselt juhib SAPTK juhataja Varro Vooglaid tähelepanu, et ERRi uudisteportaalis ei kajastatud 17. juunil seda, et Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) esindajad edastasid Riigikogule enam kui 7500 inimese poolt allkirjastatud rohkem kui 30 000 protestikirja kooseluseaduse eelnõu kohta.

Küll aga kajastati ERRi uudisteportaalis 18. juunil seda, et seaduseelnõu pooldajad ehk vastasleeri esindajad andsid üle oma toetusallkirjad (artikkel pealkirjaga "Kooseluseaduse pooldajad kogusid ligi 2700 toetusallkirja").

ERRi uudisteportaali toimetaja tunnistab, et SAPTK protestiallkirjade kajastamine jäi ära tähelepanematusest ning tegu ei olnud ettevõtmise teadliku eiramisega. Kui toimetaja seaduse pooldajate aktsiooni kohta lühiuudist vormistas, käis ta oma sõnul SAPTK kodulehel kontrollimas, ega sihtasutusel mingit kampaaniat parasjagu käimas pole. Leheküljel http://saptk.ee/ rubriikides "Uudised" ja "Projektid" ei olnud mingit teavet SAPTK allkirjakampaania kohta. Käisin ka ise seda vastust ette valmistades SAPTK kodulehel ja juunikuu lõpu seisuga ei olnud nimetatud rubriikides allkirjakampaaniast seal mingit infot. Oma kirjas saatis SAPKT juhataja küll lingi SAPTK Facebooki kontole, kus vastav info on avaldatud. Minu hinnangul aga ei ole mõistlik eeldada, et reporterid käivad pidevalt kontrollimas asutuste ja ühenduste paralleelseid veebiväljundeid.

Liiga ühe kandi pealt

Juhin tähelepanu, et eelnõu toetajate allkirjade üleandmisest ei ole portaalis tehtud põhjalikumat lugu, vaid refereeritakse kampaania korraldajate avaldust. See näitab, et ERR uudisteportaal ei ole teinud selle debati ühe osapoole seisukohtade kajastamiseks täiendavaid ajakirjanduslikke pingutusi, vaid on avaldanud lühiülevaate eelnõu toetajate pöördumisest. Ka SAPTK edastas 16. juunil ERRile ja teistele meediakanalitele pressiteate eelinfoga järgmisel päeval toimuvast protestiallkirjade üleandmisest Riigikogus. Paraku jäi see uudisteportaali toimetusel üldises uudistevoos märkamata.

Tulemuseks oli kooseluseaduse pooldajate ja vastaste juunikuus toimunud kampaaniate asümmeetriline kajastus ERRi uudisteportaalis, mis ei järgi head head ajakirjandustava. Ühe poole kampaaniat kajastati, teise poole oma mitte. Tegemist ei ole aga tõsise vajakajäämisega, sest nii uudisteportaalis kui teistes ERRi uudistekanalites on laiemalt võttes kajastatud kooseluseaduse pooldajate ja vastustajate seisukohti heas tasakaalus, peamiselt parlamendisaadikute näol. Ühe surverühma konkreetse allkirjakampaania kajastamine või kajastamata jätmine ei muuda kogu ERRi kajastust tasakaalust väljas olevaks.

Kõneldes ERRi uudistesaadetest, siis ei kajastanud AK ega raadiouudised üldse allkirjade kampaaniat 17. ja 18. juunil. Vaid 19. juunil oli AK-s lühiuudis, kus lisaks Riigikogu saalis toimunu kirjeldamisele esitati järgmine tekst: "Kooseluseaduse debatti sekkusid aktiivselt ka kodanikuliikumised. Seaduse vastu olev Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks andis fraktsioonidele üle 7500 protestikirja. Eelnõud toetanud algatusgrupp "Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset" 2700 allkirja."

Kuna kodanikuliikumised, eriti SATPK, on antud teema puhul olnud aktiivsed, oleks minu hinnangul asjakohane lisaks poliitikutele anda sõna ka kodanikuühendustele. Seadusloome ei seisne ainult Riigikogu saalis toimuvas, vaid haarab üha rohkem huvigruppe ja asjassepuutuvaid ühendusi.

Neid tuleks edaspidi toimetajatel meeles pidada allikate valikul. Nagu selgus nii uudistoimetajate kui ETV saate Vabariigi kodanikud toimetaja seisukohtadest, otsustasid nad seekord teema käsitlemisel keskenduda poliitiliste valikute tegijatele või niiöelda kaugemalseisvatele ekspertidele, mitte kõige teravamalt sõna võtnud protestiliikumisele SAPTK. Ei saa öelda, et sellistes asjades tehakse õigeid või valesid valikuid. See oli ajakirjanduslik valik, milleks toimetustel on õigus. Minu hinnangul on aga siiski asjakohane selliste teemade puhul kaasata rohkem kodanikuühiskonda. See minu ettepanek ERRi toimetustele on suunatud laiemalt kogu seadusloome protsessi kajastamisele, mitte ainult kooseluseaduse menetlemise käsitlemisele.

Kaamera kohalolu ei tähenda lugu

Varro Vooglaid juhib tähelepanu asjaolule, et kooseluseaduse toetajate poolt Riigikogus allkirjade üleandmist kajastavatel fotodel on näha, et sündmust oli jäädvustamas ka AK kaamera. Vooglaid nimetab, et "ETV kõrgendatud tähelepanu kõnealuse sündmuse suhtes on ilmne ka võttegrupi kohalesaatmise faktist, sündmuse jäädvustamisest ja seeläbi ajakirjandusliku ressursi jaotamisest".

AK toimetaja kinnitusel oli AK kaamera tõepoolest toetusallkirjade andmisel kohal ja filmis toimunut, ent seda materjali uudistesaates AK ei kasutatud. Ajakirjandusliku materjali kogumise ja lugude ettevalmistamise juurde kuulub see, et kogutakse rohkem informatsiooni kui ära kasutatakse. See on ka põhjus, miks toetusallkirjade üleandmist filmiti, aga hiljem ei pidanud toimetaja seda materjali antud uudistesaate jaoks vajalikuks. Ajakirjandusliku ressursi jaotamine on ennekõike toimetusliku sõltumatuse küsimus. Kui selle konkreetse allkirjade üleandmise filmimise tõttu oleks jäänud jäädvustamata mõni oluline päevakajaline sündmus, siis saaksime arutleda, kas ressursijaotus oli otstarbekas ja vastas avalikele huvidele, mida ERR teenima peab. Antud kuupäeval oli Riigikogu pikk istung (ööistung), mil AK võttegrupp viibis Toompeal mitmeid tunde. Seetõttu pole võimalik väita, et AK võttis ette filmimise vaid toetusallkirjade üleandmise ajaks.

Et näidata kooseluseaduse kajastamise iseloomu ERRis, loetlen siin mõningad näited juuni keskpaigast, kui kõneksolevad allkirjakampaaniad toimusid. 16. juunil oli raadiouudistes lugu õiguskomisjoni istungist, eraldi sai kell 14 lühiuudistes sõna Riigikogu liige Kalle Laanet, kes põhjendas oma vastuseisu. 19. juunil oli kell 9 lugu, kus said sõna Riigikogu liikmed Eiki Nestor (pooldajana) ja Urmas Reinsalu (vastasena).

Vikerraadios oli saates Uudis+ 25.juunil intervjueeritav Riigikogu liige Imre Sooäär, kes eelnõud toetab. Samas saates kaks päeva hiljem, 27. juunil, andis intervjuu SAPTK juht Varro Vooglaid.

Varasematest saadetest nimetan ETV saadet Vabariigi kodanikud, kus 29. aprillil arutasid kooseluseaduse teemal soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper, geide/lesbide eestkõneleja Tarmo Jüristo, ajakirjanik ja kristlane Toivo Tänavsuu ning kultuurikriitik Mihkel Kunnus.

8. mail avaldas ERRi uudisteportaal SAPTK juhataja Varro Vooglaiu arvamusartikli "Rahva vastuseis kooseluseadusele lähtub loomulikust kõlbelisest tunnetusest".

Kooseluseadust käsileti ka näiteks Vikerraadio eurovalimiste debatis, kus esinejate seas oli nii seaduse pooldajaid kui vastaseid. Kooseluseadust on käsitletud ka teistes ERRi saadetes.

Kokkuvõtteks. Kooseluseaduse käsitlemine ERRis on olnud üldjoontes tasakaalustatud. Teema on leidnud kajastust pigem tagasihoidlikult, kui võrrelda mitmete teiste Eesti meediaorganisatsioonidega. Juunikuise allkirjakampaania asümmeetriline kajastus uudisteportaalis ei olnud hea tava kohane, kuid ei mõjuta tervikuna tasakaalustatud pilti, mida ERR sel teemal loonud on.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]