Ajakirjanduseetika teemad, auditooriumi tagasiside ja kaebused, 2024. a. I poolaasta

ERR-i ajakirjanduseetika nõuniku ülevaade. Käsitletav periood: jaanuar kuni 9. juuni 2024. Esitatud ERR-i nõukogus 11.06.2024.
* Euroopa parlamendi valimiskampaania kajastamine
Euroopa parlamendi valimiskampaania kajastamine toimus vastavalt kehtestatud korrale. Ettenähtud valimissaated ja muu valimiste kajastus toimusid, pidades kinni korras sätestatud nõuetest olla erapooletu ja tasakaalustatud. Kaebusi korra rikkumise kohta ei laekunud. Valimiskajastuse korrast pidasid toimetused kinni. Valimissaated ning käsitlused veebis olid sisulised ja toekad.
Kampaania esimeses pooles oli auditooriumil küsimusi ERR-i valimisteemaliste valikute kohta: miks käsitletakse ühte erakonda, mitte teist jms. Selgitatud, et kampaania alguses tutvustatakse järjest kõiki kandideerivaid nimekirju ja programme vastavalt sellele, kuidas erakonnad neid kinnitavad ja avalikustavad. Edasi toimuvad valimissaated vastavalt kokkulepitud kalendrile, mis on ka ERRi- portaalis valimiste lehel avaldatud.
* Kaebused
*Lääne-Viru Omavalitsuste Liit vs AK uudislugu 28.01.24 koolide rahastamisest: ebatäpne info, konflikti osapoole kõrvalejätmine.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) esitas kaebuse teleuudiste saate "AK. Nädal" 28.01.2024 loo kohta, mis rääkis koolide rahastamisest. VIROL leiab, et saatelõik sisaldab ebatäpset, moonutatud ja eksitavat infot. Kaebaja ei ole rahul, et omavalitsused sõna ei saanud, kuigi loos räägitakse ka omavalitsuste panusest koolide rahastamisse. Kaebuse kohaselt on ERR rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit, esitades läbisegi fakte ja oletusi ning jättes kuulamata omavalitsused kui olulise osapoole, mille tulemusel on ilmunud eksitav informatsioon, nagu omavalitsused väärkasutaksid riigi poolt hariduse jaoks antud raha ning jätaks selle koolidele eraldamata.
VIROL soovib, et ERR vabandaks omavalitsuste ees ja esitaks ümberlükkamise või annaks uudistesaates VIROL-ile sõna vastulause esitamiseks.
Vastus: teleuudiste toimetuse juhi selgituse kohaselt valis toimetus loo keskmesse küsimuse, mida arvavad endised haridusministrid sellest, kuidas haridusse minevat raha tuleks suunata ja kelle vastutusalas see olema peaks. Konkreetsete omavalitsuste otsuste kohta hinnangut loos ei anta. Loo fookus on küsimusel, kuidas riik omavalitsustele raha jagab. Tsiteeritakse riigikontrolli 2022. a. soovitusi, kuidas valitsus peaks olemasolevat korda muutma.
Žanriliselt on tegemist uudisteema analüüsiga, kus autor esitab küsimusi ja väiteid ning annab nende kohta vastuseid ja selgitusi erinevatelt allikatelt. Loo alguses esitatud autori piltlik selgitus raha jagamisest on sissejuhatus, mille eemärk ei ole anda edasi kogu loo olemust. Seetõttu tuleb ajakirjanduseetiliste hinnangute langetamisel arvestada kogu loo ülesehitust.
Omavalitsuste poolt hariduse jaoks mõeldud riigieelarvest tuleva raha väärkasutamist loos ei tõstatata. Kuna kohalikke omavalitsusi loos ei süüdistata, ei ole ka vajadust nende kommentaari küsida. Ajakirjanduseetika koodeksi punktis 4.2 toodud kohustus küsida eri osapooltelt kommentaare puudutab konflikti sisaldavat materjali. Kõnealuse loo ülesehituses ei olnud omavalitsused konflikti osapool. ERRi teistes käsitlustes haridusraha teemal saavad sõna ka omavalitsuste esindajad, näiteks linnade ja valdade liidu esindaja Jan Trei kommentaar 26.01.2024
28.01.2024 teleuudiste loos ei ole ERR edastanud valeinformatsiooni ega kallutatud või moonutatud sisu. Toimetus on järginud ajakirjanduseetika koodeksit.
VIROL pöördus edasi pressinõukogusse, mis otsustas 28.03.2024, et VIROL-il ei ole vastavalt pressinõukogu statuudile kaebeõigust ja kaebus on tagasi lükatud. Pressinõukogu saab menetleda vaid kaebusi, mille puhul on kaebajal otsene seos looga. Antud juhul seda polnud.
* Ilusalong Lavica Laser vs ETV+ Peegel ("Zerkalo") 14.11.2023 lugu iluprotseduurist: ebaõige informatsiooni edastamine.
Ilusalong Lavica Laser esitas 2024. a. alguses kaebuse 14.11.1023 ETV+ saates "Peegel" ("Zerkalo") eetris olnud loo kohta, mis käsitles kliendi rahulolematust laserepilatsiooni teenusega. Kaebaja leiab, et loos esitati valeinformatsiooni ja kontrollimata infot, mis alusetult kahjustab ettevõtet. Ettevõte soovib kohtuvälise kompromissi raames ebaõigete faktide ümberlükkamist ja vabanduse esitamist saates.
Vastus: Loos ei ole esitatud valeväiteid. Toimetus võttis salongiga ühendust, et saada kommentaare kliendi etteheidetele osutatud teenuse kohta. Seega on ERR kinni pidanud ajakirjanduseetika reeglist, et konflikti sisaldava loo puhul tuleb küsida kritiseeritava osapoole seisukoht (ajakirjanduse eetikakoodeksi p 4.2). Seda on toimetus teinud, kasutades mitut meetodit info saamiseks: pöördumine telefoni teel, e-kirja saatmine küsimustega, uus telefonikõne. Nende kontaktide tulemusel pidi ettevõte aru saama, milliseid küsimusi telesaade nendega arutada soovib. Ettevõte jättis talle pakutud kommenteerimise võimalused oma seisukoha edastamiseks kasutamata.
Kaebuses pole kirjas, milline saates edastatud info on vale ning mis on vastukaaluks tõene info. Ilusalongi kohta on toimetus infot hankinud ja kontrollinud ettevõtte enda poolt internetis avaldatud materjalidest. Need on avalikult kättesaadavad ega vajanud ettevõtte käest uuesti üleküsimist.
Telekanali ETV+ saate "Peegel" toimetus on lugu tehes pidanud kinni ajakirjanduseetika koodeksist ega ole rikkunud ERR-i seadust. Toimetus on teinud piisavalt, et igakülgselt ja kontrollitult käsitleda konflikti kliendi ja ilusalongi vahel, nagu ajakirjanduseetika koodeks ette näeb. ERR-il ei ole põhjust infot ümber lükata ega telesaate avaldamist lõpetada.
* Vastulause soov lasterikaste perede toetust puudutavas AK uudises 16.02.2024: eksitav info, ühekülgne käsitlus.
Lastega perede toetustest rääkivas loos avaldas sotsiaalkaitseminister seisukohta, et varasemalt on peretoetusi tõstetud neid sügavamalt analüüsimata ja nüüd läheb märkimisväärne summa paljulapselistele peredele.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Riina Solman (Isamaa) soovis vastulauset, kuna tema hinnangul rikub lugu ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2, mille järgi peab konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Uudisloos esineb teiste seas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond), aga ei anta sõna lasterikaste perede esindajatele, kes on seisnud suurema lasterikka pere toetuse eest. Sõna ei saa ka teistsuguse poliitilise vaate esindaja. Pöörduja arvates vajab lugu vastulauset; lisaks esitas sotsiaalkaitseminister eksitavat teavet peretoetuste jagunemise kohta.
Samuti soovis loo muutmist huvikaitseorganisatsioon MTÜ Õiglase Riigi Nimel. MTÜ hinnangul on loos esitatud eksitavat informatsiooni toetuste jagunemise kohta.
Hinnang: vastulause esitamiseks alust ei ole, sest lugu tutvustas sotsiaalministeeriumi plaani vaadata peretoetuste proportsioonid üle. Loos on lisaks ministrile kasutatud kahe sotsiaalvaldkonna eksperdi kommentaare (Praxise analüütik ja sotsiaalteadlane). Loo eesmärk ei olnud esitada erinevaid poliitilisi seisukohti lastetoetuste teemal.
Pärast loo eetrisseminekut palus minister muuta tema poolt loos esitatud statistikat. See tekitas aga vastuolu loo teksti-ja videoversiooni vahel. Osa statistika asjakohasus jäi ebaselgeks. Segaduse ärahoidmiseks otsustas toimetus teha loo avalikkusele kättesaamatuks. Teemat käsitletakse edasi.
* Kaebus "Pealtnägija" loo kohta kodumajutusest: eksitav ja kontrollimata info, eksitav pealkiri.
Elanik esitas kaebuse 24.04.2024 ETV saate "Pealtnägija" loo kohta "Ühe valla kohtuvaidlus kodumajutuse üle võib mõjutada platvorme kogu Eestis".
Kaebaja leiab, et lugu on tasakaalustamata, sisaldab faktivigu ja tahtlikku info väljajätmist. Samuti leiab pöörduja, et toimetus eirab oma käsitlusega avalikku huvi, sealhulgas seda, et kõik elanikud järgiksid kehtestatud detailplaneeringut
Vastus: "Pealtnägija" lugu käsitleb lühiajalise majutuse pakkumise regulatsiooni segast rakendamist. Segaduse lahendamise eesmärgil on käimas loos kirjeldatud kohtuasi, kus vald pöördus kohtusse majutust pakkuva isiku vastu.
Toimetus otsustas loos keskenduda valla ja majutuse pakkuja vahelisele vaidlusele. Teiste teemade kõrvalejätmine ei kujuta endast ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist, nagu kaebaja väidab. Loos ei käsitleta naabrite omavahelist vaidlust ja suhtlust. Ajakirjanduseetika seisukohalt on käsitlus korrektne, ajakirjanduseetika koodeksi rikkumisi ei ole.
* Mitmed isikuandmete kustutamise nõuded. Lugude anonümiseerimist tuleb vältida, sest see võib õõnestada ajakirjanduse usaldusväärsust ja internetiarhiivide terviklikkust. Isikute õiguste võimaliku rikkumise vältimiseks tuleb julgustada esimese valikuna otsingumootoris andmete kättesaadavuse piiramist, mitte artikli kättesaamatuks tegemist või anonümiseerimist meediakanali enda veebilehel.
* Arvamused, kriitika ja ettepanekud saadete ja lugude kohta
* Allikate ringi laiendamine asjatundjatega. Vaatajate-kuulajate ettepanekud ja kriitika, et ERR-is on liiga vähe saateid oma valdkonna asjatundjatega, sest poliitikute saadetes jääb tihi kõlama vaid kellegi poliitiline seisukoht, millele teised poliitikud vastu vaidlevad. Millised on aga faktid ja asjade omavaheline seos? Leitakse, et avalik-õiguslik kanal peaks tegutsema selle nimel, et inimestele asjade sisu selgitada, mitte keskenduda poliitiliste vastasseisude väljamängimisele, millest keegi targemaks ei saa.
Selgitused: ERR-i ülesanne on anda tasakaalustatud ja mitmekülgne ülevaade uudistest ja ühiskonnaelu teemadest ning seda eri formaatides ka tehakse. Lisaks poliitikute saadetele, kus esinevad nii koalitsiooni kui opositsiooni esindajad, on regulaarselt kavas ekspertstuudioid.
Näiteks 5.03.2024 ETV saade "Impulss", kus arutasid sanktsioonide üle arutasid majandusekspert Raivo Vare, ettevõtjad Enn Veskimägi ja Heiki Einpaul ning Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela. Või majandustegelase Indrek Neivelti intervjuu 1.02.2024 ETV saates "Esimene stuudio" Eesti majanduse olukorrast. Vikerraadio 5.03.2024 "Reporteritund" põllumajandusest ja kliimaeesmärkidest, kus olid esindatud ministeerium, tootja ja keskkonnaühendus (regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel, Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde ja Eestimaa Looduse Fondi koordinaator Laura Uibopuu).
* Vaatajate-kuulajate küsimused ja etteheited uudistevaliku kohta riiklike tähtpäevade kajastamisel. Selgitatud uudise kriteeriume ja konkreetseid asjaolusid.
Näiteid. Miks ei kajastatud Tartu rahu aastapäeva kui Eesti riigi ühe olulisema ajaloosündmuse tähistamist 2.02.2024 AK kl 21 uudistesaate alguses? Miks ERR kui avalik-õiguslik ringhääling ei tähtsusta piisavalt Eesti tähtpäevi (näiteks vabadussõja relvarahu aastapäev 3.01)? Millised on riiklike tähtpäevade kajastamise reeglid?
Vastus: ERR-i uudistetoimetus otsustab uudiste tegemise ja järjekorra üle iga kord eraldi, hinnates selle päeva uudiste kaalu ja tähtsust just sellel konkreetsel päeval. Vabariigi aastapäeva tähistamise uudised näiteks sisustasid suurema osa 24.02.2024 teleuudiste saatest. Tartu rahu 104. aastapäeva tähistamise kohta uudistes selgitas teleuudiste juht, et toimetus käsitles teemat saate teise poole alguses. Uudistesaate ülesehituse loogika on selline, kus päeva mõttes kõige kõrgema uudisväärtusega teemad on saate esimeses pooles ning teised teemad (sealhulgas mõned tseremoniaalsed sündmused) on teises pooles. Kui aga tegemist on suurema riikliku tähistamisega või ümmarguse tähtpäevaga, siis on ERR-i programmide kavas lisaks põhjalikule uudiskajastusele ka otseülekanded tseremooniatelt, aktustelt või kontsertidelt.
Tartu rahu aastapäeva puhul näitasid ERR-i telekanalid ajaloolist pooldokumentaalset minisarja Tartu rahulepingu sõlmimisest. 2.02 tähistamise kõrghetked koos intervjuudega võttis ETV kokku pooletunnises saates, mida näidati ETVs ja ETV2s. Vabadussõja relvarahu aastapäeva 3.01.2024 käsitleti ülevaatliku telereportaažiga mitmest Eesti paigast; samuti avaldas uudisteportaal ürituste fotogalerii.
* Venemaa allikate kasutamine
On jätkunud kriitika ja küsimused, miks ERR edastab Venemaa poliitikute ja ametnike sõnavõtte, kuigi enamik sellest on valed, sest isegi sõna "sõda" ei lubanud Venemaa karistuse ähvardusel kasutada. Kui vaja, võiks ERR piirduda lühikokkuvõttega. Arusaamatu ja põhjendamatu on Venemaa propaganda levitamine, näiteks kajastus Putini 8.02.2024 intervjuust Tucker Carlsonile.
Vastus: ERR-is ei edastata reeglina Venemaa ametnike ja poliitikute propagandistlikke sõnumeid. Aga vahel peab avaldama näiteid Venemaa propagandast, et mõista, milliste väljenditega Venemaa oma vallutussõda õigustab. Samuti on uudismaterjalis vaja tsiteerida Venemaa sõnumeid, millel on uudisväärtus. Putini harukordne intervjuu Carlsoniga oli uudisväärne, ent põhjendatud oli kriitiline analüüs selles esitatud ajalootõlgenduste ja muu sisu kohta.
ERR-i üldine lähenemine Putini sõja algusest peale on olnud, et Venemaa valesid ja väiteid ei esitata pidevalt uudislugude sees. Tsitaate edastatakse, kui sellel on olulist tähtsust. ERR-i kohustus on inimesi toimuvast informeerida.
*Arvamused ja ettepanekud Vikerraadio saate "Müstiline Venemaa" kohta: aegunud temaatika, Venemaa ja Nõukogude aja propagandistlik ja kriitikavaba käsitlemine. Mitmed kuulajad leiavad, et saate sisu pole enam asjakohane, räägitakse oktoobrirevolutsiooni juubelite tähistamisest, Leninist filmide tegemisest, nõukogude juhtide toitumisharjumustest ja muust. Mõni saade on nagu seltskonnaelu kroonika sisuliselt nõukogude diktaatoritest. Kuidas selline sisu sobib kokku üldise hoiakuga Eestis seoses Venemaa sõjaga Ukrainas? Miks ei ole näiteks eetris järjesaadet meile vähetuntud Ukraina ajaloost?
Vastus: Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts selgitas, et saade jätkub, sest on asjakohane ja suure populaarsusega.
* Palestiina küsimuse kajastamine: mitmed etteheited, et ERR eirab oma käsitlustes palestiinlaste vaadet.
Mitmed arvamused ja küsimused Iisraeli-Hamasi sõja kajastamise kohta. Etteheited, et ERR-i kajastus eirab või pisendab palestiinlastega toimuvat, mida võib pidada genotsiidiks. Konflikti lahendamine ei saa toimuda ilma teiste riikide abita, seega tuleks ERR-il oma käsitlustesse kaasata rohkem Palestiina seisukohti. Leitakse, et puudulikult on esitatud Palestiina riigi tunnustamise vajadus; ajakirjanikud on teema käsitlemisel arad.
Vastus: sõda käsitledes taotlevad ERR-i toimetused tasakaalustatud lähenemist. Muuhulgas kajastab ERR pidevalt Palestiina ja palestiinlaste probleeme. Näiteks Vikerraadio "Välistunni" saade 8.04.2024: "Kas Iisrael on muutumas paariariigiks ning mida tähendab Lähis-Idas toimuv USA valimiste seiskohast? Arutavad Lennart Meri konverentsi direktor Helga Kalm, Diplomaatia peatoimetaja Merili Arjakas ja saatejuht Evelyn Kaldoja."
Gaza laste probleemidest lugu ETV 7.03.2024 saates "Ringvaade": "Abi näljas Gazale. Hiljuti tabas kuulirahe toiduabi konvoid oodanud täiskasvanuid. Miks toiduabi kohale ei jõua, arutab Eesti kriisiekspert Gert Teder."
Palestiina tunnustamise teema on poliitiline otsus, aga ajakirjanikud saavad sealset kriitilist olukorda kirjeldada, et panna avalikkus ja poliitikud lahendust otsima. ERR-il avalik-õigusliku meediaorganisatsioonina ei ole asjakohane oma seisukohta kujundada. Küll kajastab ERR Eesti samme Palestiina staatuse teemal, nt 13.05.2024 uudislugu "Eesti toetas ÜRO-s Palestiina staatuse tugevdamist".
* ETV2 noortesaate "Nova" lugu sooidentiteedist: kaebused sooideoloogia pealesurumises noortele.
ETV2 noortesaates "Nova" oli 24.01.2024 eetris lugu, kus seksuoloog rääkis noortel tekkida võivatest küsimustest seoses soolise ja seksuaalse enesemääratlusega. Mitmed vaatajad pidasid intervjuud lubamatuks, ebateaduslikuks ja tasakaalustamata käsitluseks, nimetades seda propagandistlikuks soohälbelise käitumise propageerimiseks noorte seas.
Vastus: ETV ja ETV2 peatoimetaja Urmas Oru selgituse kohaselt kuulub seksuaalsuse teema põhikoolis inimeseõpetuse ainekavasse, seega on see eakohane noortesaate "Nova" vaatajatele.
Laiem hinnang: teatud eraeluliste teemade käsitlemine ajakirjanduses võib tekitada vaatajates ebamugavustunnet või arusaamatust. Seetõttu võib just nooremate vaatajate puhul olla vajalik vanemate täiendav selgitus. Saates ei öelda, et sugusid on rohkem kui kaks, vaid selgitatakse soolise identiteedi individuaalset kujunemist ning soovitatakse küsimuste tekkides rääkida oma vanematega või täiskasvanutega, keda noor usaldab. Noortele ei tehta üleskutseid soo muutmiseks, nagu mitmed vaatajad oma kriitikas välja tõid.
* ERR-i hea tava muudatused
ERRi hea tava dokumenti on täiendatud ja uuendatud kolmes peatükis.
Peatükk 1.4: vigade parandamine.
Sellega on ERR-i hea tava dokumendis fikseeritud praktikas juurdunud põhimõte, et veebis vigade parandamisel on vaja teha loo juurde märge, et lugu on muudetud või täiendatud. Oluliste muudatuste puhul tuleb märkida ka muudatuse sisu.
Platvormide paljususe tõttu (raadio, tele, veeb, saadete või programmide sotsiaalmeedia kontod) on heas tavas sätestatud, et ERR parandab vea või täiendab lugu sellel platvormil, kus viga tehti. Kui märkimisväärne eksimus liigub edasi teistesse programmidesse või saadetesse, kaalub ERR, kas parandus on vaja esitada ka teistel platvormidel.
Peatükk 2.4: reklaam ja sponsorlus.
Siin on täpsustatud logode ja reklaamlausete eksponeerimise põhimõtteid. Lisatud on eristus ERR-i poolt kontrollitud ja ERR-i poolt kontrollimata keskkondade kohta. Rõhutatud on vajadust hoiduda suurte ja pealetükkivalt mõjuvate logode ja reklaamsõnumite eksponeerimisest.
Nagu seadus sätestab, ei ole reklaam ERR-is lubatud. Samal ajal loob ja vahendab ERR ajakirjanduslikku sisu, mistõttu on selge, et ERR ei saa jätta oma kajastustest täiesti välja meid ümbritsevaid tooteid, kaubamärke või kultuurinähtusi.
ERR-i poolt kontrollitud keskkonnas (stuudios, ERR-i valitud intervjuupaigas vms) tuleb vältida logode ja reklaamsõnumite esitamist. ERR-i poolt kontrollimata keskkonnas (spordiülekanne, välivõte avalikus kohas, asutuse ruumides toimuval üritusel vms) ei saa ERR logosid ja reklaamsõnumeid täielikult vältida, kuid võimalusel tuleb seda piirata.
Toodete, teenuste ja kaubamärkide eksponeerimisel peab ajakirjanduslik valik olema põhjendatud. Sõltuvalt kontekstist võib logo või kaubamärgi näitamine olla põhjendatud, kuid üldjuhul tuleb hoiduda suurte ja pealetükkivalt mõjuvate logode ja reklaamsõnumite eksponeerimisest.
Peatükk 6: tehisaru kasutamine.
Uus lühike peatükk, kus esmakordselt ERR-i heas tavas on juttu tehisaru kasutamisest ajakirjandusliku sisu loomises. Vastutus lasub ikka inimesel. Tehisaru abil loodud ajakirjandusliku sisu vaatab alati üle ERR-i toimetaja. ERR informeerib auditooriumi, kui ajakirjanduslikus sisuloomes on tehisaru kasutatud olulisel määral.
Tehisaru teemal on edaspidi kavas vastu võtta tehnilisema iseloomuga põhimõtete kogum.
Tarmu Tammerk
ERR-i ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee