X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ajakirjanduseetika teemad, auditooriumi tagasiside ja kaebused, 2023. a. II poolaasta

ERR-i ajakirjanduseetika nõuniku ülevaade. Käsitletav periood 12.06.2023 – 12.01.2024. Esitatud ERR-i nõukogus 23.01.2024.

1. Kaebused isikute ja asutuste poolt nende kohta esitatud materjalide osas

* Lasteaia juhataja kaebus ETV saate "Terevisioon" leherubriigi kohta: valefaktide esitamine ja laim
Eralasteaia juhataja esitas kaebuse ETV 1.11.2023 saate "Terevisioon" ajaleherubriigis esitatu kohta. Pöörduja hinnangul oli ajalehtede tutvustamise rubriigis esitatud lõik teda laimav ja sisaldas valefakte. Kaebaja ei ole rahul, et kontrollimata fakte võimenda toimetus taustaslaidiga artiklist. Kaebaja hinnangul ei kontrollinud toimetus edastatava info tõesust ja allikate usaldusväärsust.

Vastus:  1.11.2023 "Terevisiooni" saates oli tegemist igapäevase ajalehtede tutvustamise rubriigiga, kus refereeritakse värskeid meediaväljaandeid. Saatekülaline tsiteeris selle päeva Eesti Ekspressis ilmunud repliiki eralasteaia vahejuhtumist samasooliste vanematega, mis võttis kuni 20 sekundit. Rohkem sel teemal ei räägitud. Ajalehtede ülevaade ei ole žanr, kus on vaja küsida juurde kommentaare ajalehtedes kajastatud  inimeste või asutuste käest. On mõistlik eeldada, et televaatajad ja raadiokuulajad saavad aru, et värskete ajalehtede refereerimine on selle hetke uudiste peegeldamine ning tegemist ei ole iseseisva ajakirjandusliku käsitlusega, mille puhul oleks toimetusel vaja infot kontrollida ja konflikti puhul osapooltega ühendust võtta. Ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist ei ole.

Kaebaja pöördus edasi pressinõukogusse, mis otsustas 21.12.2023 samuti, et ERR ei rikkunud head ajakirjandustava.

* Kaebus 2023.a. kevadhooaja ETV saate "Pealtnägija" peale: eksitava ja ebaõige info avaldamine, põhjendamatute kannatuste tekitamine, puudus võimalus sisuliselt süüdistusi kommenteerida.
Kaebus: Kaebaja isik on avalikkuse jaoks anonümiseeritud eraelu kaitse huvides. Kaebaja hinnangul on "Pealtnägija" rikkunud mitut ajakirjanduseetika koodeksi punkti. Saates avaldatakse eksitavat ja ebaõiget infot, tekitatakse talle põhjendamatuid kannatusi ja riivatakse laste huve. Kaebaja heidab ette, ei saanud süüdistusi sisuliselt kommenteerida.

Vastus: "Pealtnägija" toimetus ei ole avaldanud kontrollimata ega ekslikku infot. Asjassepuutuvad osapooled on ära kuulatud. Eraellu ei ole ülemääraselt tungitud. Toimetus on käitunud vastutustundlikult. Vaidlusalune lõik on sõnastatud üldiselt, mitte detaile lahti kiskudes. Arvestades vaidlusaluse lõigu lühidust, sõnastust ja kujutamist ei ole nimetatud lõik  ebaproportsionaalne, põhjendamatuid kannatusi põhjustav või lapsi kahjustav. "Pealtnägija" toimetus on pidanud kinni ajakirjanduseetika koodeksist. Kaebaja pöördus edasi pressinõukogusse, mis samuti otsustas 2.11.2023, et ERR ei rikkunud head ajakirjandustava.

* Kaks Eesti 200 juhatuse liiget vs ERRi uudisteportaali 14.06.2023 artikkel "Eesti 200 käärib: asutajaliige süüdistab erakonnajuhte diktaatorlikkuses": ajakirjanduseetika nõuete rikkumine. Artiklis käsitletakse vastuolusid Eesti 200 juhatuses.

Erakond Eesti 200 juhatuse liikmed Marek Reinaas ja Kadri Napritson-Acuna esitasid kaebuse, et ERR rikkus artikliga head ajakirjandustava ja ajakirjanduseetika koodeksit, sest jättis kontrollimata avaldatud info tõesuse, ei kuulanud ära kõiki osapooli ega pakkunud kaebuses toodud väidete osas osapooltele ammendava kommentaari esitamise võimalust.

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul rikkumist ei ole, sest kaebajate esindaja sai sõna. Faktivigu ei ole. Kuna artiklis saab sõna erakonna tegevjuht, et vastata kriitiku väidetele ja hinnangutele, ei pea kõiki teisi loos nimetatud inimesi eraldi tsiteerima. Konflikti mõlemad osapooled saavad loos sõna. Kui kaebajatel oli soov artiklis esitatut vastulausega täpsustada, saanuks seda teha kohe pärast loo ilmumist. ERRi uudistejuhi kinnitusel ei ole kaebuse esitajad pärast loo ilmumist kordagi toimetuse poole pöördunud.

Kaebajad pöördusid pressinõukogusse, mis leidis 19.10.2023, et ERR on head ajakirjandustava rikkunud.  Konflikti osapoolte ärakuulamine toimus, ent mitte piisavas mahus, sest mõned artiklis esitatud süüdistused vajanuks pressinõukogu hinnangul täiendavaid kommentaare. See kujutab endast ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2. rikkumist. ERR avaldas pressinõukogu tauniva otsuse uudisteportaalis 27.10.2023.

* Poliitiliselt ühekülgne käsitlus uudistesaates AK. Nädal vaenukõne eelnõu kohta.

Riigikogu liige Varro Vooglaid leidis, et  1.10.2023 teleuudiste saates AK. Nädal lugu "Kas Eestil on vaenukõne seadust vaja ja mida see kaasa toob?" eiras poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet. Poliitikutest on sõna antud vaid justiitsministrile, aga mitte opositsioonile. Tasakaalustatud käsitluse korral peaks sõna saama ka eelnõu vastu olev opositsioon. Samuti on kogu käsitluses jäetud tähelepanuta eelnõu suured puudused. Lisaks on loos väljendatud autori isiklikke seisukohti, mis pole uudise puhul kohane.

Vastus:  Loos ei ole rikutud poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet. Tegemist ei ole erakondade seisukohti käsitleva looga, vaid laiema käsitlusega seaduse vajalikkuse kohta. Teemal on mitmeid teisi asjakohaseid rakursse, mille kõikide käsitlemine ühes analüüsivas loos ei ole võimalik ega vajalik. Neid  käsitletakse teistes lugudes ja saadetes, aga nende käsitlemata jätmine kõnealuses 1.10.2023 AK. Nädala loos ei kujuta endast ajakirjanduseetika reeglite, ERRi hea tava ega ERRi seaduse rikkumist. ERRi uudistetoimetus on mitmetes teistes vaenukõne eelnõu puudutavates lugudes kajastanud eelnõu toetava valitsuse ja vastuoleva opositsiooni seisukohti.

Loo autor ei väljenda oma isiklikke seisukohti, vaid seob oma tekstiga ekspertide hinnanguid. Ajakirjanik ei deklareeri oma seisukohta viisil, mis rikuks uudise ja arvamuse lahususe põhimõtet.

* Metsateema kajastamine ETV saates Kinoteatri õhtune vöönd: etteheited halvustamises ja solvamises

19.12.2023 oli ETV eetris Kinoteatri õhtune vöönd, mille üks osa oli pühendatud metsamajandamise  temaatikale. Mitmed metsandusega seotud organisatsioonid ja üksikisikud leidsid, et tegemist oli metsasektoriga seotud inimeste solvamise ja mõnitamisega.

Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Erametsaliit taunisid oma pöördumistes asjaolu, et saates pilati metsanduslike terminite kasutamist ja metsamajanduse ning puidutööstuse olemasolu selgitamist. Saates kujutati metsandussektorit kui midagi väga negatiivset. Ei olnud selge, et tegemist on naljasaatega. Kaebajad toovad välja, et ERRi seaduse järgi on ERRi üheks eesmärgiks Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule kaasa aitamine. Jääb arusaamatuks, kuidas ühes tegevusvaldkonnas töötavate inimeste halvustamine aitab kaasa sotsiaalse sidususe kasvule.

Selgitus: ETV peatoimetaja Urmas Oru sõnul ei kujunenud lühike saatesari "Kinoteatri õhtune vöönd" selliseks, nagu ETV ootas ja Kinoteatri loominguliselt meeskonnalt tellis. Saated tulid paraku ebaühtlased ega täitnud täielikult oma eesmärki pakkuda satiiriline ülevaade Eesti ees seisvatest üleriiklikest probleemidest. Soovitud satiirist kujunes tahtmatult osa vaatajaid riivav esitus. ETV tunnistab, et edaspidi tuleb väljastpoolt ETVd abijõude kaasates olla saadete ettevalmistamisel hoolikam, et paremat kvaliteeti pakkuda. Kindlasti ei olnud ega ole ETV eesmärk ühtki ühiskonnagruppi, organisatsiooni või isikut solvata.  ETV peatoimetaja vabandab, et saatesarjas esitatud käsitlused teatud meelehärmi põhjustasid.

Kinoteatri tegijate selgituse kohaselt püüdsid nad satiiriliselt välja tuua metsandusega seotud vastuolusid, terminite muutumist ajas, erinevate koolkondade suhtumist.  Nende sihik oli metsanduspoliitika kritiseerimise peal, mitte suunatud konkreetsete inimeste või laiemalt puidutööstuse vastu.

Ajakirjanduseetika seisukohalt tuleb arvestada, et tegemist ei ole faktipõhise ajakirjandusega, vaid satiirilise formaadiga. Sellele viitasid eelreklaamid, tutvustused, varasemad Kinoteatri saated ETVs. Satiiris ei ole võimalik ega vajalik esitada erinevate poolte seisukohti, nagu ERR seda uudistes korrektselt teeb. Satiirilise saate juurde kuuluvad liialdatud uperpallid.  Siin ei ole kohaldatav ajakirjanduseetika koodeksi reegel, et vastuoluliste teemade puhul tuleb esitada eri osapoolte seisukohad. Selles žanris ei ole rakendatav ajakirjandusliku tasakaalu põhimõte. Satiiriline materjal võib teatud osas auditooriumist tekitada ebamugavustunnet, ent kontekst põhjendab liialduste kasutamist.

ERR tervikuna (sealhulgas ETV) jätkab metsanduse teema kajastamist tasakaalustatult ja erapooletult oma uudistes ja päevakajalistes saadetes, nagu seda seni on tehtud. Ühekordne satiiriline saade, mida ETV toimetus õnnestunuks ei pea, ei tähenda sugugi, et ERR oma programmides hakkaks metsanduse teemal palli ühte väravasse lööma või ühiskonnas lõhesid tekitama.

2. Arvamused, kriitika ja ettepanekud saadete ja lugude kohta

* Etteheited saatejuhtide erapooletuse puudumise kohta

Mitmed pöördumised, kus kuulajad-vaatajad heidavad ette, et saatejuhid võtsid 2023. a. augusti lõpust alates läbivalt kriitilise hoiaku peaminister Kaja Kallase suhtes, mistõttu kannatab ERRilt nõutav erapooletus ja tasakaalustatus. (Taust: 23.08.2023 ilmus ERRis lugu, millest tuli välja, et peaministri abikaasale  osaliselt kuuluv transpordiettevõte on ka Ukrainas toimuva sõja ajal jätkanud tegevust Venemaa suunal.)

Etteheited, et ERRis on 2023.a. sügisel domineerinud nii päevakajalistes kui arvamussaadetes läbivalt kriitiline ja mahategev hoiak peaministri suhtes, mitte vaid abikaasa asjade tõttu, vaid laiemalt peaministri poliitilise tegevuse suunal. Seda nimetatakse lausrünnakuks, ühekülgseks avaliku arvamuse kujundamiseks jms. Samuti tuuakse välja, et peaminister saab sellise rünnaku osaliseks, kuna ta on naispoliitik, keda just meesajakirjanikud himuga ründavad.

Selgitus: Tegemist oli poliitilise teemaga, mis nõudis ajakirjanduse  kriitilist tähelepanu. Mõne intervjuu või loo tonaalsus võis tunduda liigselt agressiivne, ent teematõstatus ei tulnud tühjalt kohalt. Laiemalt poliitilist olukorda hinnates on olnud keeruline, kriise täis aeg, mis objektiivselt loob üldise kriitilise fooni.

Tõsi on, et nn eesliini poliitikaajakirjanike ja uudistereporterite seas on ERRis mehi rohkem. Samas kriitilised küsimused peaministrile on avalikes huvides ja põhjendatud, sõltumata intervjueerija soost.

* Poliitikasaadete raske jälgimine ETVs, kui saatekülalised korraga räägivad.

Mitmed pöördumised ja ettepanekud 2023. a. sügisel, et parlamendierakondade esindajate väitlussaadete puhul ETV Esimeses stuudios tuleks panna mikrofon kinni nendel, kes saatejuhtide korralekutsumisele ei allu ja teistele peale räägivad.

Vastus: Tõepoolest on probleem nii vaatajate kui saatejuhtide jaoks, kui mõni külaline reeglitest kinni pidada ei taha. Toimetuse juhataja selgitas, et kahjuks ei anna efekti, kui mikrofone hakata sisse-välja lülitada.  Vahelehüüded kostuvad siis naaberväitleja mikrofoni ja kogu saate helinivoo läheb paigast ära, mis muudab kuulamise veel raskemaks. Palju sõltub saatekülalistest. Mõnda saadet on hõlbus jälgida, kui saatekülalised reegleid ja kaasväitlejaid austavad.

* Vägivaldsed kaadrid sõjast.

Mitmed vaatajad heidavad ette sõjakoleduste ülemäärast ja hoolimatut näitamist teleekraanil seoses Iisraeli-Hamasi sõjaga oktoobris 2023. Saadetes nagu Ringvaade ja Terevisioon eeldavad mõned vaatajad, et eriti vägivaldsete kaadrite puhul tulb kindlasti esitada hoiatus või üldse mitte näidata inimeste surmasaamist ning laipu.

Selgitus: Vastavalt saate iseloomule tuleb toimetustel olla hoolikas kaadrite valikul. Mis on asjakohane välispoliitikale pühendatud Välisilmas, ei pruugi sobida Terevisiooni või Ringvaatesse.

Sõjakoledusi ei saa siiski pildiliselt maha vaikida. Paratamatult tuleb näidata ka häirivaid kaadreid.  Venemaa agressioonisõda Ukrainas on paraku visuaalseid piire nihutanud. Kõik see ei muuda aga põhimõtet, et eriti vägivaldse materjali näitamise eel tuleb esitada hoiatus ja/või ka hägustus. Samuti kaaluda, kas lühiuudistes on üldse vaja sellist asja näidata. Detailsem materjal võib olla vajalik näiteks pikemate lugude puhul välispoliitika saates, kus ka vaataja on teemaks paremini ette valmistatud.

Karmide sõjalugude puhul, nagu näiteks 4.09.2023 ETV saates Välisilm esitatud reportaažis Venemaa sõjast Ukrainas, esitatakse eelnev hoiatus, et vaataja saaks paremini häirivateks kaadriteks valmis olla või vaatamisest hetkeks loobuda.

* Mõned pöördumised seoses ETVs 2023.a. detsembri lõpus Kinoteatri õhtuse vööndi 5. osa asendamisega arhiivisaatega. Kritiseeritakse, miks ERRi käsitlev osa välja jäeti. Aga ka tunnustus, et ETV lõpetas ebaõnnestunud ja küündimatu sarja, mida oleks tulnud teha juba pärast esimesi osi.

Vastus: ETV peatoimetaja Urmas Oru selgitas, et tegi otsuse saatesarja viiendat osa mitte eetrisse lasta, kuna sari ei kujunenud selliseks, nagu ETV eeldas ja Kinoteatri loominguliselt meeskonnalt tellis. ERRi käsitlev monoloog eemaldus satiirilisest lähenemisest ning seda ei pidanud peatoimetaja võimalikuks eetrisse panna, kasutades enda kui peatoimetaja õigust programmi kujundamisel.

Ajakirjanduseetika seisukohalt on  tegemist peatoimetaja õigusega materjali valikul. 

* Arvamused Raadio 2 programmimuudatuste kajastamise kohta ERRis.

Mõned pöördumised, kus heidetakse ette, et 1.01.2024 jõustunud Raadio 2 programmimuudatuste kohta on ERR esitanud ühekülgset ja ebakriitilist infot,  jättes põhjalikumalt kajastamata avalikkuses kõlanud kriitilisi seisukohti.

Vastus: On loogiline, et kui üks ERRi programm teeb muudatusi, siis ERRis neid ka selgitatakse. Samuti on ERRis esitatud kriitiliste seisukohtade ülevaade. Alati ei ole väljastpoolt tehtud kriitika olnud piisavalt informeeritud alusel. Seetõttu ei ole teistel ERRi programmidel põhjust hakata nende muudatuste kriitikat võimendama, vaid ennekõike asjaolusid selgitada. Raadio 2 muudatuste kajastamisel oli mõnes erameedia kanalis näha selgelt tauniv hoiak nende muudatuste suhtes: info valikuline edastamine, pealkirjade ja juhtlõikudega hoiaku kujundamine ja muu selline, mis ei peegeldanud soovi oma publikule asja selgitada, vaid konflikti üleval hoida. Faktipõhiseid asju, nagu meeleavaldus muudatuste vastu, tuleb kajastada, mida ERR ka tegi. Muudatuste sisulise külje pealt saab hinnangu anda, kui uus kava on tööle hakanud. 

* Nõukogude nostalgiast

Mitmed pöördumised eri saadete kohta, kus heidetakse ette nõukogude korra ülistamist ja liigset nostalgiat tolle aja kohta. Enamasti on tegemist olnud arhiivikaadrite ja vanade salvestiste kasutamisega tagasivaate saadetes.

Näide. 2020.a. novembris ETV+ eetris olnud saadet "Filmid pööningult" peab vaataja propagandaks nõukogude süsteemile, kuna saade suvilatest kujutas endast lubamatut positiivse pildi loomist ilusast elust nõukogude Eestis.

Selgitus: ETV+ peatoimetaja sõnul on "Filmid pööningult" ETV sarja "8 mm ELU" analoog.  See on retrosaade, mis põhineb digitaliseeritud VHS kassettide ja 8 mm filmilintide materjalil, mida kommenteerivad ETV+i saatejuhid. Kõnealuses osas näidatakse suvilaid, suvepuhkust, asutuste suvepäevi jms. Need on must-valged kaadrid nõukogudeaegsest Eestist, kuidas inimesed suvel puhkasid.  Need on tollaegsed reaalsed dokumentaalsed meenutused, aga seda olmelisel tasandil. Tegemist ei ole poliitilise nostalgitsemisega, mis tõesti oleks põhjendamatu.

Näide 2. ETV2s 2023.a. juulikuus näidatud komplekt saateid, mis on seotud 1980.a. olümpiaregatiga Tallinnas, on vaataja jaoks nostalgitsemine  nõukogude aja järgi. Muuhulgas avaldatakse kahetsust olümpia boikoteerimise pärast lääneriikide poolt. Vaataja arvates loob selliste nõukogude narratiivide esitamine eksitava mulje inimestes, kel nõukogude okupatsisooniaja kogemus puudub.

ETV peatoimetaja Urmas Oru selgitusel on tegemist saadetega, mis olid eetris 16. juulil ETV2-s Kalev Vapperi juubeli teemaõhtu raames.  Teemaõhtutes kasutab ETV ikka arhiivisaateid, milles päevakangelane on kandvas rollis (antud juhul saatejuhina/kommentaatorina). Selles teemaõhtus oli nii vanemaid kui uuemaid saateid. Tonaalsused ja rõhud sõltuvad saadete valmimisajast. ETV peatoimetaja sõnul saavad teemaõhtute püsipublik ja ka paljud teised vaatajad üldiselt sellest põhimõttest aru. 

Lisan, et teemaõhtute saated oma rõhkudega on ka osa ajaloost. Need saated ei pretendeeri olema üldistavad ajalookäsitlused, vaid kujutavad endast ajaloo näitamist isiklike kogemuste ja meenutuste kaudu.Nõukogude okupatsioonist tulenevate ajaloonähtuste tõlgendamisega tegelevad jooksvalt uudistesaated ja uudiseid laiendavad programmid (teemadeks monumendid, bareljeefid, nõukogudeaegsete loomeinimeste tegevus jms).

3. Tasakaalustatus ja info mitmekülgsus Iisraeli-Hamasi sõja kajastamisel

Kriitika ühekülgsuse kohta Iisraeli-Hamasi sõja käsitlemisel, peamiselt etteheited liigses Iisraeli-meelsuses ning Palestiina tsiviilisikute kannatuste ebapiisavas käsitluses.

Mitmed pöördumised, kus leitakse, et ERRi käsitlustes kajastub vähe Palestiina tsiviilisikute olukord, mis on võtnud humanitaarkatastroofi mõõtmed. Üleskutsed ERRile kajastada Iisraeli-Palestiina küsimuses "mõlemat poolt võrdselt ja inimlikult";  paraku on ülekaalus Iisraeli tegevust positiivselt näitavad uudiseid. Nõutakse tasakaalustatust, nagu ERRi seadus ette näeb. See, et Iisrael on julgeolekuliselt Eesti partner, ei tähenda, et Iisraeli seisukohti ilma kriitikameeleta avaldama peaks. Seadus nõuab ERRilt ka sotsiaalse sidususe loomist. Seetõttu on oluline, et ERR tegutseks nii, et Eesti ühiskonnas ei tekiks sel teemal lõhet. Palestiinlased ei ole sama mis Hamas. ERRi välisuudiste raskuskese on paigast ära. Palestiinlasi esindavaid organisatsioone või kõnelejaid on vähe kuulda-näha.

Etteheited, et ERR ei avaldanud kohe 25.10.2023 avalikku kirja, milles 134 allakirjutanut nõudsid Eesti valitsuselt Gaza tsiviilelanike õiguste eest seismist.  

Vastus: Nagu teiste teemade puhul, on ka siin ERRi eesmärk ja kohustus hoida tasakaalukat joont.  See pole lihtne ülesanne. ERR-i kajastus on olnud tasakaalustatud, esitades eri poolte väiteid ja argumente. Üldpildis joonistub välja, kui raskelt lahendatav sealne olukord on. Ühelt poolt oma riigi kaitsmine rünnakute eest, teisalt ilmne vajadus kaitsta eraisikuid sõjategevuse eest olukorras, kus ründajate baasid on läbi põimunud tsiviiltaristuga.  

Avalikke kirju ilmus kaks, 25.10.2023 palestiinlaste inimõiguste teemal ja 31.10.2023 iisraellaste enesemääramise teemal. ERRi uudisteportaal tegi nendest kirjadest 31.10.2023 koondloo "Eesti ühiskonnategelaste hoiakud Lähis-Ida küsimuses lahknevad".  Eelnevalt oli mitmes saates käsitletud Palestiina toetuskirja allakirjutanute seisukohti; mõlemad pooled osalesid arutelusaadetes.

Paljudes uudislugudes on esindatud eri osapooled. Tõepoolest on nii ERRil kui paljudel teistel meediaväljaannetel keeruline põhjalikult kajastada palestiinlastest tsiviilisikute olukorda Gazas, sest juurdepääs piirkonda on väga keeruline. Tuleb kasutada võimalikult sõltumatute allikate seisukohti, sealhulgas rahvusvahelised organisatsioonid. Ka ERRi uudistetoimetuse korrespondent on käinud mõlema poole territooriumil. Näiteks 6.01.2024 lugu Ram Allahist "Palestiinlaste sõnul tegi Hamas Iisraelile, mida Iisrael on neile teinud".

Küsimused seoses 17.10.2023 rünnakuga Gaza al-Ahli haiglale: miks edastate Hamasi propagandat, nagu  oleks haiglat pommitanud Iisrael?

Selgitus: uudistetoimetuse kinnitusel oli infot vähe, kasutati rahvusvaheliste usaldusväärsete agentuuride materjali. Tehtud oli allikaviide Gaza terviseministeeriumile.  Hilisemates käsitlustes tuli asjaolusid täpsustada ja täiendada. Arutelud täpsete asjaolude üle käivad siiamaani.

Edasiseks soovitus: äsjatoimunud oluliste tagajärgedega sündmuste puhul väljendada rõhutatult, et tegemist on esialgsete andmetega või ühe poole seisukohaga, mida pole saanud sõltumatult kontrollida vms.  Nii ei jäeta liiga kategoorilist muljet toimunu faktipõhisuse kohta.

4. Varia

* Õigekeelsus

Kuulajate-vaatajate tähelepanekud kohanimede vale hääldusega. Valed rõhud: Palanga, Gibraltar (rõhk ei ole esimesel silbil, nagu kahjuks kuulda).  Mitmed slaavipärased nimed on valesti hääldatud, nt Kupjansk Ukrainas on rõhuga lõpus, mitte alguses jms.

* Automaatsubtiitrite kvaliteet ja kättesaadavus

Mitmed etteheited, et subtiitrid on keeleliselt vigased ning segavad näiteks nimetiitrite lugemist. Tegemist on automaatsubtiitritega, ent osa vaataid seda ei tea.

Selgitus: Võõrkeelsete saadete tõlkesubtiitrid on korrektselt tõlgitud ja toimetatud. Lisaks on eestikeelsetel saadetel võimalik kasutada tehisintellekti poolt loodud automaatsubtiitreid, mis on mõeldud vaegkuuljatele. Neid subtiitreid (eestikeelse jutu kordamine ekraanitekstina) saab puldi abil ise sisse ja välja lülitada. Automaatsubtiitrid arenevad pidevalt edasi ja aja jooksul väheneb vigade hulk. Vaegkuuljad on nende subtiitrite eest tänulikud. Teistele on soovitus need välja lülitada. Tutvustada uut tehnilist lahendust saadetes.

Rohkem infot automaatsubtiitrite kohta: https://info.err.ee/1608515516/praktiline-info-automaatsubtiitrite-kohta

* Pressiteadete avaldamine

Mitmed pöördumised seoses pressiteadete mitteavaldamisega või kasutamata jätmisega.

Selgitus: ERRi toimetused on vabad otsustama, millist neile saadetud infot või pressiteadet lugude tegemiseks kasutada. Pressiteade võib olla ajakirjandusliku käsitluse aluseks, ent ERRil ei ole kohustust pressiteateid avaldada. Tegemist ei ole sõnavabaduse piiramisega. Ilma tellimiseta laekunud kaastöid ei retsenseerita. 

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: