1. Kuidas ERR valimiste kajastamise korrast kinni pidas

5.03.2023 riigikogu valimiste kajastamisel kehtis alates 20.01.2023 valimiste kajastamise kord. Selles on reguleeritud kajastamise üldpõhimõtted ja valimissaadete reglement. Reeglite olemasolu ja avalikustamine 2022.a. detsembris aitas kaasa selgusele ERRi tegutsemispõhimõtete kohta valimiskampaania kajastamisel, mil nii auditooriumi kui kandideerijate ootused erapooletuse, tasakaalustatuse ja võrdsete võimaluste tagamisel on kõrgendatud.

Erinevalt erameediast oli ERRil kohustus võtta nn suurtesse debattidesse vähemalt 7 kandideerivat erakonda, kuna nemad panid oma nimekirjades välja minimaalselt 101 kandidaati. Sellest reeglist pidas ERR kinni. Osaliste nimekirjadega erakonnad said sõna teistes rubriikides, nii intervjuudes kui väiksema ringi aruteludes nii raadios, teles kui veebis.

Erapooletuse ja tasakaalustatuse kohta kandidaatidelt või erakondadelt põhjendatud kaebusi ei laekunud.

Auditooriumilt olid mõned märkused kampaania alguses, kus arvati, et mõni erakond saab liigselt kajastust või jääb põhjendamatult kõrvale. Vastuseks sai selgitatud, et kampaania alguses on tavaline praktika, et erakonnad saavad uudistes ja teistes saadetes järgemööda sõna vastavalt sellele, millal nad oma valimiskonverentse korraldavad ja programmi põhipunktid teatavaks teevad. Selliste lugude juurde ei võeta konkureeritavate erakondade või sõltumatute vaatlejate kommentaare. Analüütilised lood ja debatid järgnevad kampaania edenedes.

Näiteid valimiskampaania kajastamise tagasiside ja hinnangute kohta.

* Erakonna Eestimaa Rohelised kaasesimees Johanna Maria Tõugu esitas etteheite ETV+  8.02.2023 valimisekspertide saate ühekülgsuse kohta. Ta pidas seda kallutatuks Vasakpartei/Koos suunas ning ei sisaldanud politoloogi vaadet. Samuti avaldas erakond Rohelised soovi osaleda suurtes teledebattides.

Vastus: Ekspertstuudios oli esinejate seas ka politoloog (Peeter Taim). Erakondi käsitleti mitmekülgselt. Roheliste erakonda nimetati mitu korda positiivse näitena innovatiivsest lähenemisest. Vasakparteist (mille nimekiri saadi kokku koos liikumisega Koos) oli juttu vaid põgusalt. Seega pole põhjust saadet pidada reklaamiks ühele erakonnale.

Roheliste erakonna esindaja saab võimaluse osaleda ETV valimiseelses saates "Esimene stuudio" 16.02.2023 (intervjuu kahe külalisega). Samuti saab erakond osaleda kultuuridebatis Klassikaraadios ja mitmetes teistes ERRi kanalite valimiseelsetes saadetes. Suurtes teledebattides saavad vastavalt ERRi valimiste kajastamise korrale osaleda erakonnad, kes on välja pannud vähemalt 101 kandidaati kõikides valimisringkondades. Erakond Eestimaa Rohelised seda nõuet ei täida, nimekirjas 58 kandidaati.

* Vaatajate küsimus: Miks osales 1.03.2023 ETV valimisstuudios Parempoolsete juht? Nad ei ole ju riigikogu erakond. Näiteks Rohelised ei olnud saates esindatud. Millest selline vahetegemine?

Vastus: Saates said õiguse osaleda kõik kandideerivad erakonnad, kellel on välja pandud täisnimekiri ehk vähemalt 101 kandidaati. Rohelistel oli vähem, aga Parempoolsetel oli täisnimekiri.

* Mõned etteheited ETV saate "Hommik Anuga" erapoolikuse kohta allikavalikul valimiseelsel ajal.

15.01.2023 saates oli üks intervjueeritav Indrek Tarand, kes muuhulgas oli kriitiline mitme erakonna suhtes, ERRi uudisteportaalis kandis saate põhjal tehtud artikkel pealkirja: "Tarand: demokraatia tagamiseks on vaja Isamaa jätta riigikogust välja". Kriitikute meelest rikub see ERRi erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtet, mis on eriti oluline valimiseelsel ajal.

Vastus:  Indrek Tarand oli saatesse kutsutud mitmes rollis. Peateemaks oli film karikaturist Gori kohta.  Toimetus selgitas, et Indrek Tarand kutsuti, kuna ta on hariduselt ajaloolane, kes on olnud väga edukas kandideerija europarlamendi valimistel, teinud ise satiiri ning olnud satiiri objekt. See on mõistetav allikavalik, et kommenteerida Gori filmi ning laiendada teemat tänapäevasele poliitikale.

Mõned vaatajad pidasid sobimatuks alkoholijoobes roolist tabatud inimese kutsumist ERRi saatesse. Intervjuu juures on oluline tähele panna, et saatejuht esitas Indrek Tarandile mitu küsimust joobes juhtimise kui igati lubamatu käitumise kohta. Nõnda väljendas toimetus taunivat hoiakut sellise tegevuse suhtes.

Saates väljendatud poliitilised seisukohad on osa erinevatest arvamustest, mida saatekülalised ERRi saadetes esitavad. Mitmed kommentaatorid (politoloogid, poliitikavaatlejad jts) arutlesid valimiste eel eri saadetes ja uudislugudes teemal, millised on koalitsioonide loomise võimalused valitavas riigikogus. Saates Tarandi suust kõlanu oli üks nendest arvamustest.

 "Hommik Anuga" ei ole publitsistlik diskussioonisaade, kus erinevad osapooled väitlevad. Sellises saates ei võimalik ega vajalik tasakaalustatuse põhimõtet rakendada ühe saate piires, vaid hinnata tuleb suuremat tervikut. Seetõttu ei ole alust ühte intervjuud pidada tasakaalustatuse või erapooletuse põhimõtte rikkumiseks. Saade oli ka eetris enne 20.01.2023 rakendunud valimiste kajastamise korda.

* Mõned etteheited kultuuri vähese käsitlemise kohta ERRi eri kanalite valimisdebattides.

Vastus: kultuuriteema käsitlus jäi haridus- ja kultuuriväitlustes tahaplaanile, sest palju aega võttis eestikeelsele haridusele üleminek. Klassikaraadios toimus 1.03.2023 suur kultuuriväitlus erakondade vahel.

* Erakondade reitingute avaldamisest

Valimiskampaania ajal laekus mitmed ettepanekuid, et ERR lõpetaks erakondade reitingute avaldamise. Pöördujate arvates on tegemist valijate eksitamise ja liigse mõjutamisega. Peetakse arusaamatuks, miks ERR ka ise tellib uuringufirmalt reitinguid, lisaks teiste reitingufirmade tulemuste avaldamisele.

Samuti leitakse, et reitingute regulaarne avaldamine pärsib väiksemate või uuemate erakondade võimalusi ja on seega ebademokraatlik valijatega manipuleerimise viis, millest ERR kui avalik-õiguslik kanal peaks hoiduma.

Heidetakse ette vähest läbipaistvust küsitlustulemuste esitamisel, näiteks veapiiri eiramine või valimi suuruse nimetamata jätmine. Kriitikute meelest on tegemist ebateadusliku meetodiga, mis kannab poliittehnoloogist eesmärki.

Vastus: Tõepoolest on mõnes riigis olnud erakondade toetuse avaldamine valimiste eel keelatud. Aga enamikus maades on selle info avaldamine tavapärane praktika ning avaldamise piiranguid jääb üha vähemaks. Kuna erakondade toetust uuritakse nagunii, siis ei ole otstarbekas seada ajakirjandusele piiranguid, millal seda infot enam avaldada ei või. ERR ei saa jätta oma auditooriumi infovaakumisse.

ERRi pikemates käsitlustes erakondade toetuste kohta on alati nimetatud ka veapiir ja valimi suurus. Enamasti artikli või loo lõpus, nagu näiteks siin: https://www.err.ee/1608872594/kandidaatidega-kusitlus-reformierakond-juhib-isamaa-toetus-veidi-kasvas

Niimoodi saab inimestele teada anda, et iga väike muudatus ei pruugi palju tähendada, kui see jääb veapiiri raamesse. Valiku tegemisel tuleb loota valijate teadlikkusele, et inimene valiks seda, kes kõige õigem tundub.  ERR avaldab vaid tunnustatud küsitlusfirmade tulemusi.

* Kriitika nn Prigožini juhtumi kajastamise kohta.

Mitmed küsimused, kuidas põhjendab ERR oma käsitlusi nn Prigožini skandaali kohta. 18.02.2023 ilmusid veebiajakirjas Politico väited, et Wagneri eraarmee juht Jevgeni Prigožin püüdis mõjutada EKRE kaudu Eesti poliitikat. Kas tegemist on valimiseelse mõjutusega EKRE vastu? Kas on mindud vastuollu valimiste kajastamise korraga, mis nõuab erapooletust? Kas juhtumi kajastus oli igakülgne?

Hinnang: ERR käsitles teemat refereeringutega ja erinevate allikate kommentaaride kaudu, sealhulgas esitati EKRE seisukohad, nagu ajakirjanduseetika reeglid ette näevad. Mitmes saates esines Politico artikli vahendaja Eesti Päevalehest. Viitamine Politico artiklis toodud Moskva huvile töötada koos EKRE-ga ei kujuta endast valimispropagandat. ERRi saadetes (nt "Vikerhommik", "Ringvaade") ei esitatud väidet, et Prigožini võrgustikel õnnestus EKRE-ga mingit koostööd teha. Vastupidi, alati rõhutati, et ei ole tõendeid, kas neid plaane hakati EKRE abil realiseerima. Samuti viidati kaitsepolitseile, kes kinnitas sama. Ajakirjanduses ilmunud uudisväärsete lugude refereerimine ja laiendamine on tavapärane praktika.

* Küsimused kaasaminekust kahe erakonna vastandumissooviga. Miks korraldab ERR valimiskampaania alguses ETVs väitlussaate, kus peaministriga (Reformierakond) on kutsutud väitlema EKRE juht, aga mitte näiteks Keskerakonna juht (ETV "Esimene stuudio" 26.01.2023)? Sellega aitab ERR õhutada mõlema erakonna poolt soovitud poliittehnoloogilist vastandumist, mis jätab teised teemad ja ülejäänud erakonnad kõrvaliseks?

Vastus: Nagu saatetutvustuses kirjas, siis viimane aeg on möödunud Reformierakonna ja EKRE vastandumise tähe all. Saates küsiti: "Kellele see on kasulik ja mis jääb tähelepanuta?" Edaspidistes saadetes oli mitmeid teisi poliitilisi kombinatsioone.

Kokkuvõtteks. Eri programmide valimissaadete formaadid ja teemavalikud võimaldasid anda valijatele põhjaliku ülevaate kandideerivate erakondade valimiseelsetest vaadetest. ERR järgis valimiste kajastamise korda. Rikkumisi ei olnud.

2. Kaebused isikute ja asutuste poolt nende kohta esitatud materjalide osas

* Jehoova Tunnistajate Koguduste Liidu kaebus 8.09.2022 ETV+ saate "Insight" loo peale. Kaebuse sisu: Jehoova tunnistajate reeglite kohta on esitatud valeinfot. Taotlevad loo kustutamist ning ETV+ eetris ja veebis vabanduse esitamist.

Hinnang: "Insight" ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Jehoova tunnistajate kogukonna suletusest annavad tunnistust ajakirjaniku kogutud materjalid, samuti otsus keelduda intervjuust telesaate jaoks. Tasakaalustatuse huvides püüdis toimetus saada Jehoova tunnistajate Lasnamäe juhtide seisukohti, ent nad keeldusid intervjuust. Lugu tehes on toimetus järginud head ajakirjandustava. Ei ole edastatud valeinfot, mis vajaks ümberlükkamist.

* E-sigareti Kaupmeeste Liit vs ETV saade "Terevisioon" 11.01.2023: valeinfo edastamine e-sigarettide kohta Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi esindajate poolt, ühekülgne ja eksitav käsitlus. Paranduste ja vastulause nõudmine.

Hinnang: Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut (TAI) selgitasid ERRile, et nad ei ole saates esitanud valeväiteid. Saates käsitletud info tugineb tootjate/importijate poolt Eestis e-sigarettide ja täitepakendite koostisest teavitamise andmetele. TAI kinnitusel on juba veenvaid tõendeid selle kohta, et tegemist ei ole ohutu tootega.

Nõustun toimetuse seisukohaga, et "Terevisioonis" ei ole põhjust esitada riiklike terviseasutuste info ümberlükkamist. Vajadusel saab E-sigareti Kaupmeeste Liit küsimustega pöörduda Terviseameti ja TAI poole, et debateerida olemasolevate terviseuuringute ja võimalike tervisekahjude tõestatavuse üle.

* AN kaebus 2023.a. kevadhooaja ETV saate "Pealtnägija" peale: eksitava ja ebaõige info avaldamine, põhjendamatute kannatuste tekitamine, puudus võimalus sisuliselt süüdistusi kommenteerida.

Kaebus: Kaebaja isik on avalikkuse jaoks anonümiseeritud eraelu kaitse huvides. Kaebaja hinnangul on "Pealtnägija" rikkunud mitut ajakirjanduseetika koodeksi punkti. Saates avaldatakse eksitavat ja ebaõiget infot, tekitatakse talle põhjendamatuid kannatusi ja riivatakse laste huve. Kaebaja heidab ette, ei saanud süüdistusi sisuliselt kommenteerida.

Vastus: "Pealtnägija" toimetus ei ole avaldanud kontrollimata ega ekslikku infot. Asjassepuutuvad osapooled on ära kuulatud. Eraellu ei ole ülemääraselt tungitud. Toimetus on käitunud vastutustundlikult. Vaidlusalune lõik on sõnastatud üldiselt, mitte detaile lahti kiskudes. Arvestades vaidlusaluse lõigu lühidust, sõnastust ja kujutamist ei ole nimetatud lõik  ebaproportsionaalne, põhjendamatuid kannatusi põhjustav või lapsi kahjustav. "Pealtnägija" toimetus on pidanud kinni ajakirjanduseetika koodeksist. Juuni alguse seisuga on ebaselge, kas soovib kaebaja soovib asja  läbivaatamist pressinõukogu poolt.

* Kaili-Helina Koltsi kohtuvälise kompromissi nõue oktoobris 2022 seoses "Pealtnägija" saates 4.03.2020 ja 22.10.2020 esitatud lugude kohta kohalike teede sulgemisest naabritele. Kaebaja nõudis laimamise eest vabandamist ja ERRilt rahalist hüvitist. ERR peab neid nõudeid alusetuks. Lood on  tasakaalustatud, laimu ei esitatud, Koltsi on tsiteeritud, kuigi kaamera ees intervjuust ta keeldus. Ajakirjanduseetika reegleid rikutud pole. 2023. a. maikuus pöördus kaebaja nõudega kohtusse.

* Kaari Saarma vs dokumentaalfilm "Teaduse nimel".

Molekulaarbioloog Kaari Saarma esitas 2023. a. alguses kaebuse ERRile, et ära hoida ETV sarjas "Eesti lood"  dokumentaalfilmi "Teaduse nimel" linastumine. Pöörduja hinnangul on filmi autor käitunud temast dokumentaalfilmi tehes ebaeetiliselt ja moonutavalt. ERR peaks ära hoidma ebaeetilise filmi linastumise oma eetris.

ERR pidas majavälise tootja tehtud filmi avaldamiseks sobivaks, film oli eetris 16.02.2023. Film uurib, kuidas on Eestis tekkinud  suur veelahe tavameditsiini ja vaktsiinivastaste vahel. Saarma pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. 

* Toidupank vs venekeelne AK ETV+ kanalil

Toidupank esitas kaebuse ETV+ eetris olnud uudistesaate AK 26.03.2023 loo kohta,  https://etvpluss.err.ee/1608909863/aktualnaja-kamera

Toidupank leiab, et loos on eksitavaid fakte ja küsitavusi, mistõttu soovib toidupank vastulauset või jätkulugu. Toimetus pole piisavalt kontrollinud toidupanga kliendi kriitikat toidupanga aadressil. Toidupank ei saanud kommenteerida kliendi konkreetseid süüdistusi. Lugu loob negatiivse mulje toidupangast.

Vastus: Loo sissejuhatuses öeldakse, et lugu uurib toiduabi jagamise süsteemi. Toidupank on oluline osa loost, millele uudisväärtuslikuna tuuakse juurde katseline toidukaartide süsteem. Ei  ole alust eeldada, et toiduabist rääkiv lugu peaks olema ainult toidupangast. Toimetus on vaba valima rakurssi, mille alt lugu teha.

Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn selgitab loos põhjalikult, kuidas toidupank tegutseb, kuidas abivajajate arv on suurenenud, kuidas toidupank toidu kvaliteeti kontrollib. Loos kirjeldatakse kliendi kogemust. Antakse infot, et valitsus on asunud katsetama toidukaartide süsteemi, mille abil abivajaja saab ise valida, milliseid toiduaineid ostab.

Tegemist ei ole probleemlooga toidupanga kohta, vaid toimetus andis ülevaate toiduabiga seotud temaatikast ja planeeritavatest uuendustest. Tarbijakaitselise probleemloo puhul oleks vaja esitada igale kliendi tõsisele süüdistusele vastuväide. Antud uudisloos ei olnud vajadust  toidupanga kliendi arvamusi detailselt kommenteerida. Kui toidupanga klient leiab, et abipakk teda täielikult ei rahulda, on see tema subjektiivne arvamus. Oma kaebuses ei too toidupank välja, milline konkreetne fakt vajab ümberlükkamist. Toidupank kui valdkonna tänuväärne tegutseja saab loos selgitada toidupanga tegutsemise põhimõtteid, sealhulgas seda, et inimestel ei peaks olema kõrgendatud ootusi toidupanga vahendatava abi suhtes. Ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist loos ei ole.

3. Erapooletus ja tasakaalustatus perekonnaseaduse muutmise temaatika kajastamisel

Pärast 5.03.2023 riigikogu valimisi muutus aktuaalseks perekonnaseaduse muutmise temaatika, kui uus valitsuskoalitsioon otsustas, et muudetakse perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel ning võetakse vastu kooseluseaduse rakendusaktid.

Kajastus tekitas vajaduse juhtida tähelepanu hoolikale allikavalikule ja sõnastuste täpsusele.

Aktiivset tagasisidet sai 4.04.2023 ETV saade "UV faktor", mille puhul mitmed vaatajad leidsid saates   tasakaalustamatust.

Saade käsitles valikuid, kas koalitsioonileppe mõttes saab edasi minna kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega või on vaja muuta ka perekonnaseadust, seadustades samasooliste abielu. Toimetuse juhi sõnul ei olnud ekspertstuudio eesmärk pidada diskussiooni samasooliste abielude poolt või vastu, need arutelud toimusid enne kooseluseaduse vastuvõtmist ja enne abielureferendumi plaane.

Saatekülalised ei olnud valitud otseselt konservatiivse-liberaalse maailmavaate põhjal. Saates osalesid advokaat, kirikuõpetaja, suhtekorraldaja ja politoloog.

Kui sellise teema puhul on tegemist poliitikute  debatiga, tuleb toimetusel valida saatekülalised nii, et piisavalt hästi on esindatud poolt- ja vastuargumendid. Antud juhul oli tegemist ekspertstuudioga, kus eri vaated olid esindatud, aga mitte rõhutatult.

Erisusi abieluvõrdsuse ja kooseluseaduse rakendusaktide vahel toodi saate jooksul korduvalt välja, nii et see eesmärk sai täidetud. Aga teema konfliktsust arvestades jäi arutelu üheplaaniliseks. Mitmed saatejuhi küsimused olid sellises emotsionaalses vormis, mis lõid muljet, nagu ka saatejuht kõneleks samasooliste abielu poolt. Saatekülaliste koosseisu arvestades oleks pidanud saatejuht hoidma arutelu rohkem tasakaalustatuna.

Eelnevaga sarnaseid etteheiteid tasakaalu puudumise kohta tuli 9.04.2023 saadetes "AK. Nädal" ja "Päevakaja" esitatud loo peale. Lugu käsitles valitsusliidu plaani võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid ja muuta perekonnaseadust, https://www.err.ee/1608942056/aktuaalne-kaamera-nadal-analuusis-abieluvordsuse-kusimust

Mitmed pöördujad leidsid, et loos esitati homoseksuaalsete inimestega seotud seadusemuudatuste propagandat, mitte ei pakutud mitmekülgset analüüsi poolt- ja vastuargumentidega. Puudu jäi intervjuudest nendega, kes toetavad traditsioonilist mudelit, seega on rikutud ajakirjanduseetika reeglit teise poole ärakuulamisest. Samuti oodati kriitilist analüüsi ohtudest, mis võivad osaks saada lastele seoses samasoolise peremudeli juurutamisega.

Hinnang: loo tegemisel lähtus toimetus uue valitsuskoalitsiooni plaanist võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid ja muuta perekonnaseadust. See oli fookuses. Loo keskmes ei olnud, kas nn abieluvõrdsust on vaja või mitte ning mida eri osapooled sellest arvavad. Keskmes oli, milline mõju on seaduste muutmisel samasoolistele inimestele, keda see otse puudutaks.

Seetõttu ei olnud selles loos põhjust kaasata erinevaid arvamusi. Kõiki aspekte ei saa ega pea igas loos uuesti käsitlema.  See ei olnud diskussioon samasooliste abielude poolt või vastu. Eri osapooled peavad olema aga allikatena kaasatud näiteks juhul, kui käsitletakse kõnealuste seaduste muutmise arutelu. Siis on igati asjakohane anda sõna nii poolt- kui vastuolijatele. Pikemates käsitlustes avada ka rahvusvahelist kogemust samasooliste abielude seadustamise mõjust lastele.

Ühekülgsust perekonnaseaduse paketi käsitlemisel heideti ette 6.05.2023 Vikerraadio arutelusaatele "Rahva teenrid". Domineeris selgelt toetav seisukoht, naeruvääristati muudatuse vastaseid. Propageeriti homoabielu.

Hinnang: saates osalenud kolm ajakirjanikku arutasid ühe teemana perekonnaseaduse muutmise eelnõu. Kuigi algul ütles üks osaleja, et arutada pole midagi, siiski arutelu kestis enam kui kuus minutit. Küll jäi minu hinnangul vähe esindatuks valitsuse kavandatavate muutuste vastustajate seisukoht. Soovitasin toimetusele, et saatejuht peab sellisel juhul ise tooma juurde olulisi argumente teiselt poolelt. Eriti arvestades teema polariseerivat iseloomu. Saatelõigu näol ei olud tegemist samasooliste abielu propagandaga. Üks osaline näiteks kutsus üles valitsust teemaga mitte kiirustama jms

Iga kord peab muidugi arvestama loo sisu ja fookust, aga ei saa võtta hoiakut, et kuna koalitsioon on otsustanud asja ära teha, siis pole enam vastaspoolel olijaid või neutraalseid kommentaatoreid vaja eriti kaasata.

Perekonnaseadust puudutava  temaatika täpsemaks kajastamiseks olen toimetustele jaganud alljärgnevaid soovitusi.

Kuigi argumendid hakkavad korduma, tekkis 2023. a. märtsivalimiste järel siiski uus olukord, sest lisaks kooseluseaduse rakendusaktidele näeb eelnõu ette perekonnaseaduses abielu institutsiooni sisu  muutmise nii, et abielu saavad edaspidi sõlmida kaks täisealist füüsilist isikut, sõltumata nende soost.

Seetõttu peab teema käsitlemisel kaasama nii poolt- kui vastuhääli.

Allikate valikul panna tähele, et on tekkinud ja tekib ilmselt veel survegruppe, kes on samasooliste abielude lubamise poolt või vastu. Kui seni neutraalse vaatleja rolli täitnud inimene on sellise rühmaga liitunud, tuleb läbipaistvuse huvides seda nimetada, kui ERR tema kommentaare perekonnaseaduse muutmise teemal avaldab.

 Abielu mõistet muutva arutelu juures on tähtsad mitte vaid allikad, vaid ka sõnad, mida olukorra kirjeldamisel kasutame. Neutraalses tekstis on soovitav kasutada "perekonnaseaduse muutmine" või "perekonnaseaduse muutmise pakett" (sest muudetakse ka teisi seadusi). Selline on ka riigikogusse jõudnud eelnõu pealkiri. Samuti sobib "samasooliste abielu".

Valitsusliit ja samasooliste abielude pooldajad kasutavad sõna "abieluvõrdsus", mis on positiivsusele rõhuv hinnanguline väljend. Sellel puudub juriidiline tähendus ja tema sisu osas puudub ühiskondlik kokkulepe. Eelnõu vastaste kõnepruugis on kuulda näiteks "homoabielu", mis on pigem negatiivse varjundiga. Mõlemaid väljendeid saab lugudes ja saadetes kasutada viitega nende ütlejatele. Kirjeldavas osas (pealkirjad, sissejuhatused, teemapüstitused, saatetutvustused, kuulajaküsimused  jms) on erapooletuse seisukohalt mõttekas kasutada katusterminit "perekonnaseaduse muutmine" või "samasooliste abielu seadustamine" vms. Sama kehtib saadete ja programmide ametlike sotsiaalmeedia kanalite kohta.

4. Arvamused, kriitika ja ettepanekud saadete ja lugude sisu kohta

* Venemaa sõda Ukrainas, kajastus

Venemaa sõja kajastamise kohta tuleb peamiselt kahte liiki ettepanekuid ja arvamusi. Mõned leiavad, et kajastuse maht on liiga suur. Teemat huviga jälgijate seas on neid, kes heidavad ette, et ERRi kajastus on "liiga Venemaa propaganda vaimus".

Eeldatakse iga Venemaa väite juurde vastukommentaari Ukraina poolelt.

Näiteid: "Vene ametiisikute esinemisi tuleks näidata vaid väga lühidalt ja vaja oleks lisada mingid kommentaarid. Miks te neid valetajaid nii palju tsiteerite?"

"Selliste sõnumite uudistes korduv ilma Ukraina poolsete vastusõnumite esitamiseta või kommentaarideta on selgelt Vene propaganda heaks töötamine."

"Pühapäeva hommikul kõlavad uudistesaates esimesena sõjauudised. Kui palju  on olnud pomme ja droone ja mitu surnud inimest. Kuidas saab see olla meile vajalik info? Mida ma hakkan peale teadmisega, et mitu mürsku lõhkes Ukrainas?"

"Õõvastav ja mõistetamatu on Venemaa esiterroristile Prigožinile eetriaja andmine ETV uudistesaates. Miks tegutseb ERR igasugust head tava rikkudes?"

Hinnang ja selgitused. Uudiskriteeriumide järgi on Venemaa sõja kajastamine igati põhjendatud, tegemist on kõige olulisema uudisega, mille vältimine kujutaks endast tegelikkuse moonutamist ja auditooriumi enamuse ootuste petmist.

Mis puudutab kriitikat Venemaa seisukohtade ülemäärase esitamise kohta, on oluline rõhutada, et ERR teeb ajakirjandust, mitte suhtekorraldust. See eeldab, et lugejad-vaatajad-kuulajad suudavad ise piisava konteksti olemasolu korral järeldused teha. Konteksti vähesus ilmneb mõnikord teleuudistes, millele on toimetajate tähelepanu juhitud. Vahetu info saamiseks saadab ERR regulaarselt Ukrainasse ajakirjanikke, seega ei põhine ERRi kajastus mitte sugugi vaid vahendatud infol.

Filmivaliku kohta: mõned vaatajad on vastustanud dokumentaalfilmide valikut sõja kohta. Näiteks "Putin ja USA presidendid" (USA 2023), mida peeti Putinit liigselt pjedestaalile tõstvaks ja seega auditooriumi eksitamiseks. Selgitus: ETV Välisilma doki sarjas 20.03.2023 linastunud film näitas, kuidas Venemaa imperialistlike unistuste elluviimisel on Vladimir Putin olnud korduvalt konfliktis USA presidentidega. Tegemist on kriitilise vaatega, mis tugineb faktidel.

* Intervjueerimise stiilist

Kriitika päevakajalisi teemasid käsitlevate saatejuhtide kohta puudutab peamiselt liiga teravat ja agressiivset intervjueerimise stiili. Kriitikute arvates on ründav stiil vastuolus ERRi erapooletuse nõudega. Kommertskanalid võivad valida pooli, aga mitte ERR.

Hinnang: saatejuht peab esitama küsimusi avalikkuse nimel. Näiteks kui inimestel on küsimusi seoses uue koalitsiooni plaanidega, tuleb neid asju küsida. Oluline on, et saatekülaline saaks võimaluse oma seisukohad esitada viisil, et auditoorium saaks informeeritud.

* Saatejuhtide ja kommentaatorite sõnakasutusest

Tähelepanekud otsesaadete kohta, kus saatejuhtide kõnepruuki satub mõnikord väljendeid, mis on hea maitse piiril ning võivad mõjuda solvavalt või halvustavalt. Juhitud peatoimetajate tähelepanu.

Tõsiseim juhtum oli 16.05.2023 Raadio 2  saates "Rahva oma kaitse", kus saate autorid kasutasid riigikogu opositsiooni töötõrkest rääkides ebatsensuurseid ja sobimatuid väljendeid  ("m***i mängima" jm).

Hinnang: Saates kõlanud sõnakasutus ei ole ERRi eetrile sobilik. Kuigi "Rahva oma kaitse" on oma olemuselt satiirisaade, ei loo see võimalust kasutada ebatsensuurseid ja sobimatuid väljendeid.  Seetõttu läks saade järelkuulamisse lühendatud kujul. Peatoimetaja on rõhutanud saate autoritele vajadust püsida hea maitse piires.

* Kommentaatorite maailmavaateline eristumine ja tausta avamine

Küsimused ja kriitika, kas ERRi saadetes ja portaalis on piisavalt konservatiivse hoiakuga kommentaatoreid. Samuti küsimus, kas kommentaatorite taust on auditooriumile piisavalt selgeks tehtud või lastakse neil esineda sõltumatu vaatlejana, kuigi tegelikkuses nad seda pole.

Hinnang:  ERRis on vajalik edastada erinevaid vaateid, mitte vaid ühte suunda. Seda nõuab ERRi seadus ja ERRi hea tava. Erameedia saab rohkem valida, milliseid vaateid esitada. ERRi saadetes ja portaali  arvamusrubriigis on esindatud nii konservatiivsed kui liberaalsed esindajad. On näiteks opositsiooni tund Vikerraadios, kus praegu on esindatud ka kaks konservatiivset erakonda, kui vaid üks näide tuua.

Küsimused püsikommentaatori võimaliku huvide konflikti kohta Maarja Vaino puhul: kuna tegemist on ühe erakonna (EKRE) esimehe õega, tuleks see fakt ERRil välja tuua, sest tegemist ei ole sõltumatu kommentaatoriga. See oleks kooskõlas ajakirjanduseetikaga.

Hinnang: kirjandusteadlane ja muuseumidirektor Maarja Vaino juhib ERR-s mitut saadet ja esineb regulaarselt Vikerraadio päevakommentaari rubriigis päevakajaliste kommentaaridega. Olen nõus, et huvide konflikti teadvustamine ja vajadusel avalikkusele selgitamine on vajalikud, eriti avalik-õiguslikus meediakanalis, nagu ERR seda on. Arvamuse rubriiki kuuluva materjali puhul peab peatoimetaja jälgima, et oleks tagatud vaadete paljusus. Kommentaatorite (poliitiliste) perekondlike sidemete väljatoomine aga pole vajalik. Maarja Vaino on püsikuulajale teada kui konservatiivsete vaadetega kommentaator. Päevakommentaarid väljendavad nende esitajate isiklikke seisukohti. Üldpoliitiliste teemade puhul perekondlikud seosed asjasse ei puutu. Isikliku seose väljatoomine on vajalik juhul, kui kommentaator peaks mingil põhjusel hakkama personaalselt käsitlema oma pereliiget. Siis tuleks toimetusel kõigepealt hinnata, kas selline kommentaar üldse avaldamiseks sobib, isegi perekondliku sideme väljatoomise puhul. Kehtib reegel, et ajakirjanik või kommentaator ei käsitle oma pereliikmeid. Antud juhul ei ole vastuolu ERRi hea tavaga.

5. Varia

* Kultuuriuudise sisu ja reklaam

Vaataja arvates sisaldas AK kultuuriuudis (samuti edastatud portaalis) põhjendamatult reklaami. 31.05.2023 "Elmo Nüganen: nooremale põlvkonnale on casting'utel käimine loomulik protsess", https://kultuur.err.ee/1608994508/elmo-nuganen-nooremale-polvkonnale-on-casting-utel-kaimine-loomulik-protsess

Vaataja leiab, et tegemist on liiga otsese sisuturundusega Viimsi Artiumi suvelavastusele, kuna loos kirjeldatud casting'uid tehakse pidevalt ning selles sündmuses endas kultuurimaastiku kontekstis  uudisväärtuslikku ei ole. Vaataja arvates loob ERR niimoodi ebavõrdse olukorra, et tihedas suvelavastuste konkurentsis saab üks lavastus eelise paljude teiste ees, kusjuures loos räägitakse vaid casting'ust. Samas on igasugusel lool mõju piletimüügile, mille tõttu teatrite turundusosakonnad kõvasti pingutavad.

Hinnang: uudistetegijad peavad olema teadlikud, et piir kultuurisündmusi tutvustava loo ja reklaami vahel on mõnikord ähmane. Tuleb leida uudisväärtus (värske Eesti teos; esimene Wagner Vanemuise ajaloos vms) ja laiendada vaataja arusaama kultuurist.  Antud juhul on loo uudisväärtus madal. Esietenduseni on üle kuu aja, sisulist infot uudisloost ei tule. 06.07.2023 17:30

* Aeg-ajal on pöördumisi teatriõhtute kohta ETVs. Soovitakse regulaarseid teatriõhtuid, mitte vaid arhiivis olevaid vanemaid lavastusi, et ERR täidaks üht oma ülesannetest toetada kultuuri arengut  ja jäädvustada audiovisuaalset kultuuri.

Vastus: uute lavastuste salvestamine ja näitamine on üha enam seotud eri osapoolte autoriõiguste hankimisega. Sellega ERR tegeleb.

* Küsimused Vikerraadio saate "Kirikuelu" lõppemise kohta.

Miks ei ole 2023. a. enam Vikerraadios pühapäeviti saadet "Kirikuelu"? Mida pakub ERR usuteemadest huvitatud inimestele?

Vastus: "Kirikuelu" saade on peatatud, kuna saate pikaaegne toimetaja elab juba kaks aastat Eestist eemal ja sealt on raske teha iganädalast saadet. Otsitakse saatele uut, teoloogilise taustaga saatejuhti. Võimalik on ka saate taastamine endise saatejuhi Eestisse naastes.

Kirikuga seotud teemasid kajastatakse Vikerraadio argipäevastes päevakajalistes saadetes, nagu "Huvitaja " ja "Uudis+".  Hommikuti on Vikerraadios ja Klassikaraadios usuga seotud mõtisklused. ERRi telekanalid kannavad regulaarselt üle oluliste tähtpäevade jumalateenistusi.

* Ministri palvus. Kuulaja etteheide, miks valitsuse liige, minister Riina Solman peab 2023. a. märtsis  raadios palvust. Riik ja kirik on Eestis ometigi lahutatud.

Vastus: Riina Solman on kirikuga seotud, avalikkusele näiteks tuntud Oleviste hoolekandega. Tegemist ei ole palvusega, vaid hommikumõtisklusega usuteemadel.

* Raadio hommikumõtiskluse antisemiitlik iseloom.

Kuulaja protestib, et 7.04.2023 esitas Vikerraadio antisemiitliku hommikumõtiskluse (suure reede mõtisklus, Mihkel Kukk).

Vastus:  piiblitekstidel tuginevad hommikumõtisklused annavad palju tõlgendamise ruumi. Nagu rubriigi toimetaja selgitab, on erinevaid piiblitekste eri aegadel kasutatud ühe või teise inimgrupi vastu. Õpetaja Mihkel Kuke tekstis ei olnud etteheiteid juudi rahvale, vaid ta tsiteeris ristilöömise lugu viisil, nagu see on piiblis kirjas. Probleem oleks, kui pühakirja hakatakse süsteemselt ja teadlikult ühe või teise inimrühma vastu kasutama. Antud juhul seda polnud.           

* EV105 presidendi vastuvõtu ülekanne  ERRi telekanalites

Mitmed vaatajad avaldasid pahameelt selle kohta, kuidas ETVs näidati 24.02.2023 vastuvõtu külaliste tervitamist presidendiga. Taustaks tehtud intervjuud häirisid. Samuti kaevati selle üle, et ei öeldud külaliste nimesid. Kätlemine toimus nagu konveieri peal, liigselt kiirustades.

Vastus ja hinnang: ETV2-s oli vaid tervitamise tseremoonia ilma intervjuudeta, seda öeldi ka ülekande alguses ja ka vahepeal. ETV1s oli tervitamise vahepeal ka intervjuusid külalistega. ERR tegi ülekannet vastavalt presidendi kantselei ettepanekutele. Kui edaspidi jätkub presidendi vastuvõtu edastamine kahel eestikeelsel kanalil, siis on vaja teha rohkem ristviitamist, ka ribateatega. Ülekannete alguses öelda selgemini, et ETV1s on kätlemise juures ka intervjuud, ETV2s vaid puhas tervitustseremoonia. See jäi mõnedel vaatajatel tähelepanuta, seetõttu ka rahulolematus. ERR peab teadvustama: kuigi see on ametlik üritus, tuleb ülekannet teha nagu telesaadet, sest nii tajuvad seda vaatajad.

*Pidevad taotlused eemaldada isikuandmeid (kustutada lugu, anonümiseerida jms). ERRi püüdlus on mitte kustutada (ajakirjandus)ajalugu ega moonutada tegelikkust. 

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]