X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ajakirjanduseetika teemad, auditooriumi tagasiside ja kaebused, 2022. a. I poolaasta

ERR-i ajakirjanduseetika nõuniku ülevaade. Käsitletav periood: jaanuar – mai 2022. Esitatud ERR-i nõukogus 14.06.2022.

1. Ukraina sõja kajastamine

Pärast Venemaa algatatud sõja puhkemist 24.02.2022 rakendasime ERR-is reeglid, millest sõja kajastamisel lähtuda.

* Info kontrollimine on eriliselt tähtis, sest käib ka propagandasõda. Mida tõsisema sisuga uudis, seda rohkem hinnata allikate usaldusväärsust. Skepsisega suhtuda sõjaliste kaotuste ja edusammude raportitesse, sest neid on sisuliselt võimatu iseseisvalt kontrollida. Lisada väite esitanud allikas. Mitte edastada Venemaa ametlike allikate infot ilma piisava kontekstita. Kui Venemaa ei luba karistuse ähvardusel nimetada sõda sõjaks, ei saa ka muud infot võtta tõena. Agressori avalduste pika ja ilma kontekstita tsiteerimisega võib jääda mulje, et nii see ongi. 

* Tasakaalustatus sõja kajastamisel on saanud uue tähenduse selles osas, mis puudutab konflikti olemust.

Alusfakt: Venemaa alustas provotseerimatut sõda Ukraina vastu. See on lubamatu ja vastuvõetamatu kuritegu.

See tähendab, et ei ole vaja pidevalt lisada ametliku Venemaa alusetuid väiteid, kuidas Ukraina on sõda provotseerinud, tsiviilisikuid tapnud ja natsistlikku režiimi viljelenud. Küll aga on vaja esitada mõlema poole seisukohti sõjategevuse kulgemise kohta. Venemaa valesid pole vaja korrata.

* Mitte lasta soovmõtlemist domineerima. Mitte tekitada sõjalugude valikuga inimestes petlikku arusaama, et küll õiglus saab võidule.

* Hoiduda eksitava stereotüübi tekitamisest, et kõik venelased on putinlased. Mitte võimaldada rahvusvaenu õhutamist. 

* Avalikkusele on ERRis Ukraina sõja kajastamise põhimõtteid selgitatud mitmetes saadetes, nt  Vikerraadio "Meediatund" ja portaalis:

https://www.err.ee/1608542041/tarmu-tammerk-ukraina-soja-kajastamisest-err-is
https://www.err.ee/1608611593/tarmu-tammerk-sojauudistes-ei-saa-pead-liiva-alla-peita

Tagasisidest sõja kajastamisele

Sõjateema jõuline lisandumine ERR-i kanalite programmidesse tõi välja auditooriumi vastandlikud ootused. Sõja alguses olid ülekaalus kirjad ja telefonikõned, kus sooviti rohkem kajastust, pakuti Ukraina allikaid jms.

Kuigi kavasse lisandusid mitmed uued sõjateemalised saated ja uudiste maht suurenes, jätkus ka tavapärane programm. Sõja esimestel nädalatel tuli tagasisidet kuulajatelt-vaatajatelt, kes olid häiritud meelelahutusest ja kergemast sisust.

Selgitatud, et sõjainfo edastamise kõrval peab ERR aitama inimestel positiivset rutiini hoida. Eriti koduse eluviisiga inimesed ja lapsed satuksid liiga suure pinge alla, kui sõjateemat vahetpidamata käsitleda.

Tavapärasest enam tuleb auditooriumi tunnustust. Mitmed eestlastest vaatajad välismaal (nt Kanadast, Šveitsist, Saksamaalt, Austraaliast) toovad välja,et ERRi kajastus on asjatundlik ja laiendab arusaama sellest sõjast, mis nende praeguses asukohariigis on ahtam. Statistika poolelt näitavad telereitingud, et vaatajate huvi päevakajalise programmi vastu kasvas, nii ETV kui ka ETV+ vaatamisaja osakaal näiteks märtsis oli viimaste aastate kõrgeim. See on vastuseks neile, kes ütlevad, et sõjateema ei huvita.

Mitmed pöördujad heidavad ette (märtsis), et ETV+ kava on Ukraina sõja teemal hõredam, kui võrrelda ETV kavaga. Toimetuse selgitus: 5.03.2022 lisandus uus välispoliitika saade "Orbiit", intervjuusaateid on rohkem, suurenes teleuudiste maht, lisandunud on dokumentaalfilmid –ja saated Ukrainast jms.

Pildimaterjali valiku teemal on mitmed lapsevanemad palunud uudistes mitte näidata veriseid kaadreid ja koledaid purustusi. Paraku pole võimalik sõja ulatusest ja iseloomust rääkides hoiduda sõjakoleduste näitamisest. See oleks põhjendamatu ilustamine. Eriti häirivate kaadrite ees esitavad ERR-i telekanalid hoiatuse.

Sümbolid ja värvid: mitmed ülepingutatud küsimused ja etteheited, et telestuudio lauad meenutavad agressori vaenulikuks sümboliks saanud Z-tähte. Samuti on häirivana nimetatud stuudiokujunduste või saatejuhtide riietuse värvikombinatsioone, mis võivad meenutada agressorriigi lipuvärve.

Ukraina lipuvärvides lintide kandmine saatejuhtidel. Küsimused poliitilisest sõnumist ja erapooletusest, kui mõnel saatejuhil on rinnas Ukraina lipuvärvides lint, teisel mitte.

Vastus: lintide kandmine on vabatahtlik, ei ole ühtset lähenemist kõikides ERRi saadetes ja programmides. Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul ei ole lintide kandmine saatejuhtide poolt vajalik. Nad saavad oma tööd professionaalselt teha ilma lisamärkideta. Kõige olulisem on saadete sisu, mis näitab selget positsiooni Ukraina toetuseks ja Venemaa sõja vastu, hoolimata sellest, kas saatejuhil või reporteril on lint rinnas või mitte.

* Venemaa propaganda esitamine

Mitmed pöördumised erinevate Venemaa ametlike seisukohtade esitamise puhul, kus pöördujad leiavad, et selle info edastamine kujutab endast Kremli sõjapropagandat.

Selgitus: ERRi eesmärk ja valdav praktika on edastada Venemaa seisukohti asjakohases kontekstis, neid mitte propageerides. Putini ja teiste Venemaa ametiisikute tsiteerimine ei tähenda nende seisukohtade toetamist ega avalikkuse Kremli-meelset mõjutamist. Tegemist on uudiste sisu vajaliku osaga, et auditoorium oleks kursis ka Venemaa plaanide ja seisukohtadega.

*Maikuus tuli kriitikat, et ERR-is on vähemaks jäänud otsekajastus Ukrainast. Soovitakse enam kohapeal tehtud lugusid. Selgitus: ERR siiski teeb aeg-ajalt reportaaže otse Ukrainast ja naaberriikidest Poolast ja Moldovast. Kohapeal kogu aeg korrespondenti ei ole. Arutamiseks.

*Mitmed etteheited sõjakajastuse ühekülgsuses. Polda rahul, et ERR annab vaid lääneriikide seisukohti Ukrainas toimuva võja kohta. Kus on Venemaa seisukohad? Miks vaikitakse ERRis Ukraina kuritegelikest tegudest Donbassis kaheksa aasta eest? Venemaa telekanalite kinnikeeramine Eestis paneb inimesed infosulgu jms etteheited.

Vastus:                 ERR kajastab operatiivinfo tasandil ka Venemaa seisukohti. Ent pole põhjust korrata Kremli ilmselgeid valesid, nagu näiteks välisminister Sergei Lavrovi väide, et Venemaa ei ole Ukrainat rünnanud.

* Muudetud saatekava trükiajakirjanduses

Mitmed pöördumised märtsi lõpus ja aprillis, et ERRi telekanalite kava paberlehtedes ei vasta tegelikkusele, sest Ukraina erisaadete tõttu tehtavad saatekava muudatused ei peegeldu seal.

Selgitus: ERRi telekanalite programmiteenistus tõdeb, et tõepoolest on telekanalite trükitud saatekavadega probleem, et nädalakava tuleb ette valmistada ligi kaks nädalat varem. Samas teeb ETV otsused lisasaadete kohta lühema aja jooksul, tavaliselt nädal enne. Sel ajal peab aga nädalakava olema juba kirjastustele saadetud. Täiendavate saadete vajadus sõltub Ukraina sõja olukorrast. Kaitseministeeriumi pressikonverentside puhul sõltub kavamuudatus ka sellest, kuidas ministeeriumi plaanid ette näevad. ERR püüab leida võimalusi, et saatekava oleks edaspidi võimalik saata kirjastustele hiljem kui praegu. Elektroonilistesse kavadesse viiakse muudatused sisse operatiivselt.

Maikuus enam arvukaid muudatusi saatekavasse ei tehtud.

* Kaebused ja küsimused seoses filmivalikuga sõja kontekstis

Mitmed etteheited ja küsimused, miks pakuvad ERR-i telekanalid ja Jupiter Venemaa filme ja sarju, mis on muutunud Ukraina sõjaga seoses sobimatuks. Eraldi on toodud välja ETV+.

Selgitus: ERR on teinud mitmeid asendusi filmide ja sarjadega, mis ei ole Venemaa peetava sõja kontekstis sobilikud. Filmid, mis pole enam asjakohased, jäetakse kõrvale. Mitmed venekeelsed sarjad ja saated on aga toodetud Ukrainas või lääneriikides ning neid pole põhjust välja vahetada, kui need ei sisalda propagandat või poliitilisi vihjeid. Tuleb arvestad, et ETV+ kanalis näitab ERR venekeelset sisu, mis Ukraina sõja tingimustes läbib tõsisema sõela kui muidu.

2. Kaebused isikutelt ja asutustelt konkreetsete lugude kohta

* Telegram Media OÜ ja Hando Tõnumaa kaebus ETV 2.03.2022 saate "Pealtnägija" kohta: valeväidete, eksitava ja moonutatud info avaldamine, samas saates vastulauseks kommentaari mittepakkumine.

Kaebuse kohaselt esitas "Pealtnägija" valeinfot Telegram Media ja Hando Tõnumaa kohta, esitledes neid Ukraina sõja kontekstis Moskva-meelsetena ja Venemaa trollide jutupunktide levitajana.

Kaebaja peab saates käsitletud sotsiaalmeedia postitust tema mõistukõneks, mitte sõja tõsiduse eitamiseks. Postitus: "Et siis nagu need inimesed kes saavad aru, et koroona on feik, usuvad, et sõda on päris?". Kaebaja heidab ette, et saade jättis kajastamata tema täiendava postituse, kus ta eitab sõja ja Putini toetamist.

Samuti peab kaebaja ajakirjanduseetika rikkumiseks, et saade on avaldanud kontekstist väljavõetuna Hando Tõnumaa laused Telegram Media live'is: "Point on selles, et kõik mis seal Ukrainas toimub, see tehti ainult ühel põhjusel ja ainult ühel ainsal põhjusel – juhtida tähelepanu eemale koroonapettusest... Eesti valitsus on süüdi selles, mis toimub Ukrainas."

Kaebuse kohaselt on saates korduvalt kasutatud eksitavat montaaži, kus kaebajate postitusi ja fotosid kuvatakse eksitavas kontekstis, nagu oleks kaebajad Kremli-meelsed.

Etteheite pälvib ka asjaolu, et Hando Tõnumaa poolt toimetusele saadetud selgitustest on telesaates avaldatud vaid ühelauseline kokkuvõte ning seegi on eksitav.

Vastus: loo keskmes on asjaolu, kuidas ekspertide sõnul muutus vaktsiini- ja koroonaeitajate jutt pärast Venemaa Ukraina-vastase sõja algust üha enam Moskva propaganda nägu. Lugu ei ole Telegram Media OÜ ja Hando Tõnumaa kohta, vaid nad on üks näidetest, mida saates kasutatakse.

"Pealtnägija" ei väida, et Hando Tõnumaa ja Telegram Media või teised tsiteeritud alternatiivtegelased toetavad Kremlit. Toimetus toob välja nende jutu kokkulangevuse Kremli teematõstatustega, mida kinnitavad loos esinenud julgeoleku- ja kommunikatsioonieksperdid. 

Hando Tõnumaa postitus sõja tähtsusetusest ei mõju mõistukõnena ega jäta kahetimõistmise ruumi.

Vastulause avaldamisest. Vastuseks toimetuse küsimustele saatis Hando Tõnumaa pikema teksti, kus on juttu erinevatest võimalikest kahtlastest seostest, sealhulgas Eesti valitsuse tegevus rahvale koroonapettuse kaelamäärimisel ning globaalsetes aktsioonides kaasalöömine ilma küsimusi esitamata. Saatejuhi lõpulause on sisuline kokkuvõte Tõnumaa laialivalguvast tekstist. Eksitava info edastamist ei ole.  On igati põhjendatud, et toimetus esitas vastustest vaid lühikokkuvõtte. Teleformaati mittesobituvad materjalid avaldatakse veebis, nagu Tõnumaa vastusega ka tehti.

Iga vastulausena esitatud tekst ei kvalifitseeru avaldamiseks. Ajakirjanduseetika koodeks näeb ette, et kellelegi tõsiste süüdistuste esitamise korral tuleb talle anda võimalus kommentaariks. Kommenteerida saab asju, mida loos käsitletakse, mitte muid teemasid. Hando Tõnumaa saadetud pikemast tekstist ei tulnud välja uut informatsiooni, mis oleks saate sisu muutnud. Selles sisaldus teemasid, mida loos üldse ei käsitletudki. Loos ei esitanud toimetus Hando Tõnumaa ega Telegram Media kohta selliseid tõsiseid süüdistusi, mis vajanuks eraldi kommentaari. Seega piisas saates lühikokkuvõtte tegemisest Hando Tõnumaa saadetud tekstist.

"Pealtnägija" toimetus ei ole 2.03.2022 loo tegemisel rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit.  Kaebaja taotleb asja uuesti läbivaatamist pressinõukogus.

Lisatud 16.06.2022: ka pressinõukogu otsustas, et ERR ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Kaebus jäeti rahuldamata.

 

* SAPTKi kaebus "Pealtnägija" 16.02.2022 loo kohta: valeinfo edastamine

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhataja Varro Vooglaid esitas kaebuse 16.02.2022 "Pealtnägija" saate loo kohta, mis käsitles Tallinnas toimunud koroonapiirangute vastaste   miitingute järel toimunud politseinike veebikiusu ja ähvardamist.

Kaebuse kohaselt ei vastanud tõele saates väidetu, nagu oleks SAPTK korraldanud 2021.a. kevadel  miitinguid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse vastu, kuigi massikogunemised olid sel hetkel   keelatud. SAPTK ei korraldanud 2021.a. kevadel koroonapiirangutega seoses ühtegi avalikku kogunemist. Esimese avaliku koosoleku korraldas SAPTK alles 2021.a. oktoobris, kui piiranguid avalikele koosolekutele enam ei olnud.

Lahend: "Pealtnägija" toimetus esitas 17.02.2022 vabanduse veebis. Tekst on alljärgnev: 

"Toimetus palub vabandust

  1. veebruari "Pealtnägija" saates väitsime ekslikult, et läinud kevadel toimunud meeleavaldusi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse vastu organiseeris Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK). Täpne on öelda, et SAPTK-i juht Varro Vooglaid kutsus inimesi neile meeleavaldustele ja varustas plakatitega. Vastav täpsustus on saatesse sisse viidud. "Pealtnägija"" palub ebatäpsuse pärast vabandust!"

Täpsustus esitati ka "Pealtnägija" järgmises saates 23.02.2022.

Täpsustuse ja vabanduse avaldamisega saab kaebuse lahendatuks lugeda. Kuna SAPTKi juhataja siiski kutsus inimesi koosolekutel osalema ja jagas osalejate jaoks plakateid, ei kujutanud ebatäpsus endast ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist. Toimetus näitas kiiret valmisolekut ning esitas vabanduse ja täpsustuse samal päeval, kui SAPTKi kiri ERRi jõudis.

SAPKT kaebas ERRi lahendi edasi pressinõukogusse, mis 31.03.2022 samuti otsustas, et ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist ei ole.

 

3. Koroonakriisi kajastamisest

* Etteheited koroonaviiruse üleliigse käsitlemise kohta. Mitmed pöördujad leiavad, et teema saab liigset tähelepanu ERRi saadetes ja uudislugudes. Samuti ollakse vastu vaktsineerimise propageerimisele intervjueeritute poolt.

Näiteks küsimus, miks president Alar Karise ETV aastalõpuintervjuu algas koroona teemaga. ERR võiks lasta presidendil aasta kokku võtta ilma koroonaviiruse ja vaktsineerimise teemata. Vaktsineeritud inimesed on teemast väsinud, vaktsineerimata inimesed on oma seisukoha kujundanud ega vaja pidevat pealekäimist.

Vastus: Presidendi intervjuu algus oli pühendatud vaktsineerimisele, sest see oli rahvatervise seisukohalt aasta üks kõige olulisem teema. Järgnesid muud kaalukad asjad, nagu koalitsioonipoliitikute suhted,  üksteisemõistmine, julgeolek. Presidendi uusaastatervitus on koht, kus saab igapäevastest muredest mitte rääkida. Aastalõpuintervjuus on põhjendatud käsile võtta ka tõsisemad teemad.

* Saatekülalistelt vaktsineerimistõendi küsimisest

Võimalik saatekülaline soovis teada, miks ERR nõuab 2022.a. alguses saatekülalistelt vaktsineerimistõendit. Pöörduja hinnangul võib saatekülaliste eristamine luua olukorra, kus teatud maailmavaadete või tervislike põhjuste tõttu muutub ERR erapoolikuks erinevate teemade käsitlemisel.

Vastus: ERRi juhatuse otsusega on 2021.a. sügisel kinnitatud sisemise töökorralduse reeglid koroonaviiruse leviku piiramiseks ERRi hoonetes ja saadete salvestustel. ERR tegutseb koroonakriisi olukorras vastavalt riiklikele reeglitele ja soovitustele.

Intervjuudele kutsutakse vaid vaktsineerimistõendiga inimesi. Vajadusel kasutatakse distantsilt intervjueerimise võimalusi (Skype, Zoom, telefon vms). Toimetustel on ülesanne võimalikke saatekülalisi sellest põhimõttest teavitada enne intervjuule või saatesse kutsumist.

Distantsilt intervjueerimise võimalus on üks vahend tagamaks, et mõned vaated saadetes esindamata ei jääks.

4. Muud kaebused, tagasiside, ajakirjanduseetika teemad

* Isikuandmete kustutamise taotlused

Taotlused laekuvad pidevalt. Selgitatud, mis põhimõtete järgi ERR otsuseid langetab.

Taotluste läbivaatamisel saab teha otsuse lugude anonümiseerimiseks või muutmiseks, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:

  1. Peab olema avalik huvi.
  2. Ei tohi olla Inimese õiguste ülemäärast rikkumist seoses isikuandmete avaldamisega.
  3. Lugu peab olema tehtud ajakirjanduseetika reegleid järgides.

* Intervjueerimise viisist päevakajalistel teemadel

Aeg-ajalt esinev kriitika saatejuhtide liigsest sekkumisest saatekülaliste juttu, samuti omapoolse positsiooni väljendamise kohta, mis peaks erapooletus meediakanalis olema välistatud.

Vaatajate ettepanekud lülitada mikrofon välja nendel saatekülalistel, kes eiravad saatejuhide märguandeid ning sekkuvad teiste juttu (nt 20.04.2022 ETV saade "Esimene stuudio" parlamendierakondade juhtidega).

Selgitus: poliitikateemalistes intervjuudes tuleb saatejuhil esitada avalikkuse nimel kriitilisi küsimusi.  Samal ajal on oluline, et küsimuste esitamise stiil ei jätaks muljet, et saatejuht on liiga ründav või pooli valiv. Märguannete eirajaid selgemalt korrale kutsuda. Võtta vahelesegaja tõesti puldist maha, et tagada saadete jälgitavus auditooriumile. 

Intervjueerimise tehnika küsimuste arutelud toimuvad regulaarselt.

* Tasakaalustatuse küsimused

Auditooriumi aeg-ajalt väljendatav ootus, et ühes saates või loos saavad korraga sõna erinevad osapooled. Alati pole see võimalik või vajalik. Eri poolte esindatust on toimetustel vaja iga kord eraldi hinnata. Teatud žanrides või formaatides ei ole vajalik eri poolte üheaegne esindatus. Näide kriitikast: "Terevisioonis" annab jaanuarikuus intervjuu mereteadlane, kes kritiseerib kaldavööndisse ehitamise laiendamise eelnõud. Miks pole kohal kedagi, kes selgitab teise poole seisukohta?

Vastus: "Terevisioonis" andis intervjuu mereteadlane, kes on ranna-aladele ehitamist pikalt uurinud. Ta on spetsialist, keda saab usaldada teadusliku poole pealt. Uudistesaadetes on esitatud nii eelnõu toetajate kui vastaste seisukohti. "Terevisiooni" intervjuud ei ole väitluse formaadis.

* Info tõepärasus muutuvas olukorras

Ajas muutuvate lugude puhul ei ole alust rääkida valeinfo edastamisest, kui asjaolud muutuvad.

Näiteks etteheide sõjateema kajastamisel. Miks avaldab ERR valeinfot sõja kohta? Kord on teade, et Ukrainal läheb edukalt, siis on teade, et Venemaal läheb edukalt. Kumb siis selles lahingus edukas on? Siis on jutt, et Venemaa armee on ennast ammendanud. Siis on teine uudis, et Venemaal on veel palju kasutamata võimalusi. Kumb on õige? Kontrollige oma saadetes esitatud juttu.

Selgitus: sõjategevuse kajastamisel muutuvad faktid pidevalt. Eelnevalt avaldatud lugu pole vale, vaid kajastas tolle hetke seisu. Hinnangute puhul tuleb vaadata, mis on allikas. Eri allikatel võivad olla erinevad seisukohad.

Näide välisuudisest jaanuaris 2022. Miks esitab ERR valeinfot Kanada veokijuhtide vaktsineerimisvastase demonstratsiooni kohta? AK-s ütlete, et on sajad osavõtjad, aga tegelikult oli hulga rohkem, tuhandeid! Ootame kontrollitud informatsiooni.

Vastus: uudistetoimetaja selgitas, et saates esitati rahvusvaheliste uudisteagentuuride informatsiooni, mis oli olemas meeleavalduse algetapi kohta. Aja jooksul tuli meeleavaldajaid juurde. Seetõttu on paljud meediakanalid veebis oma lugusid uuemate arvudega täiendanud.  Varasemate arvude avaldamine ei ole viga, vaid esialgne asjade seis. Uudistesaates öeldi "mõnisada", hilisemas portaali uudisloos on  "tuhanded".

* Uudise ja arvamuse lahusus

Mõned küsimused uudise ja arvamuse lahususe kohta ERRis. Millist mõju avaldavad ajakirjanike arvamusavaldused ja seisukohavõtud ERRi erapooletusele ja sõltumatusele uudiste edastamisel? Kuidas on seotud ajakirjanike positsioonide väljendamine arvamussaadetes ja uudiste teemade ning allikate valik? 

Selgitus: Uudislugudes tuleb hoida joon vahel uudisel ja arvamusel. Uudiste valikul peab olema tagatud temaatiline mitmekülgsus.

Ajakirjaniku arvamus ei tohi mõjutada uudisliku interjvuu läbiviimist. Tuleb hoiduda mulje jätmisest, et ajakirjanik tegutseb eelarvamuste raames.

Uudistetoimetuse professionaalsust tuleb hinnata eelkõige uudiste sisu järgi – kas on tegemist tasakaalustatud ja erapooletu käsitlusega, kas käsitlusnurkade ring on avar? .

* Keeleküsimused

Kriitika eetrikeele kohta: lohakas hääldus raadiouudistes ja teistes saadetes, näiteks valed, inglisepärased rõhud sõna alguses jms. Küsimused vastutuse kohta keeleküsimustes ERRis.

Vastus: esmajoones on peatoimetajate ülesanne jälgida, et nende toimetuste ajakirjanikud kasutaksid korrektset keelt. Vajadusel suunatakse saatejuht või reporter individuaalsele koolitusele.

Kõige mõjusam viis keeleliste konaruste või vigade edasiseks vältimiseks on saada jälile konkreetsetele juhtumitele. Paraku enamasti auditooriumi tagasisides konkreetseid juhtumeid välja ei tooda.

On vajadus häälekoolitaja-keelenõustaja järele. Praegu toimub häälekoolitus vaid lühikeste esmaabi-seansside korras.

Küsimused Ukraina presidendi nime hääldamise poliitilisest tähendusest.

Mõned etteheited, et Ukraina presidendi perekonnanimes õ- tähe hääldamata jätmine näitab lugupidamatust ja halvustavat suhtumist Ukrainasse.

Vastus: ERRi keeletoimetaja selgituse kohaselt ei ole Ukraina presidendi perekonnanime häälduses vaja õ tähte selgelt välja hääldada. See ei ole samasugune sõna nagu eestikeelne "mõis" või "või".  Oluline on uudiste sisu, kus ERRis antakse adekvaatne ülevaade Venemaa sõjast Ukraina vastu. 

* Küsimused usulise sisuga saadete kohta ERRis: mis põhjusel on ERRi kanalites hommikused usuminutid ja aeg-ajalt ülekanded jumalateenistustelt? See on arusaamatu usupropaganda ilmalikus riigis.

Vastus:  Kirikuõpetajate hommikuminutid ei ole usupropaganda, vaid mõtisklused, mis jätavad kuulajale ruumi oma seisukoha kujundamiseks. Jumalateenistuste ülekanded toimuvad tele- ja raadiokanalites olulistel kirikupühadel. ERRi seadus näeb muuhulgas ette teha saateid, mis vastavad ka vähemuste infovajadusele. Kristlased on märkimisväärne ühiskonna vähemus. Seadus paneb ERRile ülesande aidata kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele. See hõlmab ka Eesti kirikulugu ja kristlikku kultuuri.

Edasiseks aruteluks ERRis: usulise sisuga saadete ja rubriikide maht ja formaat.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: