Ajakirjanduseetika teemad, tagasiside ja kaebused, 2021. a. I poolaasta

ERR-i ajakirjanduseetika nõuniku ülevaade. Käsitletav periood: jaanuar – mai 2021.
A. Päevakajaliste teemade kajastus, tasakaalustatus ja erapooletus
*Piiranguvastaste meeleavalduste kajastamine.
Mitmed küsimused ja arvamusavaldused koroonapiirangute ja nakkushaiguste tõrje seaduse muutmise vastaste meeleavalduste kajastamise kohta aprillis Tallinnas. Etteheited, et meeleavaldajate eri gruppe ei eritletud piisavalt (näiteks nimetamine koroonapiirangute vastasteks, kuigi kohal oli nakkushaiguste tõrje seaduse muutmise vastaseid, valitsuse poliitika vastaseid jts). Kriitika kajastuse vähese mahu kohta, aga ka vastupidised etteheited, et üldse kajastatakse eksiteele viidud inimeste ja provokaatorite arusaamatut juttu.
Hinnang: meeleavaldustel osales eripalgeline seltskond, ei olnud konkreetset korraldajat ega ühtset sõnumit. ERRi kajastustes toodi välja olulisemad sõnumid alguses ja edasi rahvahulga suurenedes.
Kui samalaadne meeleavaldus toimub iga päev või iga nädal, siis selle regulaarseks kajastamiseks põhjust ei ole. Demonstratsiooni püüti kajastada sisulise külje pealt, rääkides sellest, mis teeb muret ning kui põhjendatud see kartus on. Näiteks tehti nii teleuudiste 8.04.2021 loos "Meeleavaldajate ja õigusekspertide tõlgendus seaduseelnõust läheb lahku": https://www.err.ee/1608170515/meeleavaldajate-ja-oigusekspertide-tolgendus-seaduseelnoust-laheb-lahku
*2021. a. algusse jääb abielureferendumi ärajäämine riigikogus ja valitsuse vahetus, sealtkaudu tähelepanu uue valitsuse kajastamisele. Osalt on teemat käsitletud 19.01.2021 ERRi nõukogu koosolekul esitatud ülevaates.
Mitmed pöördujad 2021.a. veebruari alguses: ülemäärane ja silmatorkav leebus uue valitsuse suhtes.
Etteheiteid: Üllatavalt leebed on ERRi saatejuhid uue valitsuse liikmete suhtes. Varem oli EKRE ja Jüri Ratas kogu aeg saatejuhtide kõva tule all. Miks nüüd nii leebed ollakse? Näiteks peaministri tund Vikerraadios, ministrite esinemised ETV Esimeses stuudios, nagu Rosimannus-Pentus? Kaja Kallast kantakse ETVs lausa kätel. AK portreelugu Kaja Kallasest, kus sõbrad teda kiidavad.
Märts-aprill: teiselaadiline kriitika, et ERRi saadetes on võetud ülemäära nõudlik toon valitsuse tegevuse suhtes, eriti koroonakriiisi osas nõutakse ministritelt vastuseid küsimustele, mida pole võimalik anda.
Hinnang: uus valitsus oli äsja alustanud. Ei olnud veebruari alguses põhjust esitada kriitilisi küsimusi otsuste kohta, neid ei olnud veel. Saadetes küsiti siiski ministrite varasema tegevuse kohta (nt Pentus-Rosimannnus ETV Esimeses stuudios), seda pole kõrvale jäetud. Mida aeg edasi, seda enam on olnud põhjust esitada kriitilisi küsimusi esimeste otsuste kohta ning seda on ka tehtud. Kriitiline küsimus saatejuhilt otsustajale ei tähenda kriitilist arvamusavaldust, vaid kujutab endast küsimust. Ajakirjanduse oluline roll on jälgida ühiskonna toimimist ja otsustajate tegevust.
B. Koroonaviiruse temaatika
* Veebruaris, eriti aga märtsis elavam tagasiside, peamiselt ettepanekuid ja soovitusi (ka vastandlikke – rohkem ja täpsemat koroona- ja vaktsineerimisinfot versus rohkem meelelahutust ETVs). Mitmed soovid taastada külastuspiirangute tõttu jumalateenistuste teleülekanded – palvused algasid taas 7.03.2021 ETV2-s ja ETV+s.
Märtsi algusest sagenes tagasiside, et ERR tegutsegu resoluutselt koroonameetmete tutvustamisel ja propageerimisel (maskide kandmine, pidude mittekorraldamine). Selgitus: ERR ei saa hakata kriisi juhtima, küll aga kajastab ning informeerib põhjalikult.
Etteheiteid paari nn eliitvaktsineerimise juhtumi üle-ekspluateerimisest, kuna see on ühiskonnas asjatut viha õhutav ning ei kujuta endast pidurit massvaktsineerimisele.
Koroonaskeptikutelt ja vaktsiinieitajatelt mitmed kaebused ametliku koroona- ja vaktsineerimisinfo kummutamise nõuetega. Pretensioonid vaktsineerimise statistika edastamise kohta (näiteks mitte kajastada osalise kaitse saanute arvu, vaid ainult täiskaitse saanuid).
Selgitus: koroona- ja vaktsineerimisgraafikutest on aru saada erinevate gruppide staatus, eksitava informatsiooni esitamist ei ole.
* Süstimise/nõelatorgete lähikaadrite üleküllus teleuudistes, mitmed pöördumised veebruaris, märtsis, aprillis. Soovitus katteplaane mitmekesistada, mida on ka tehtud.
* Poleemika vaktsiinide efektiivsuse tabeli avaldamisest 25.04.2021 AK Nädalas.
Millele tugines esitatud info? Kui adekvaatne oli võrdluse esitamine? Kui põhjendatud on vaktsiinide edetabelisse seadmine, kui infot kõigi kohta ei ole võrdselt olemas?
Vastus: Uudistetoimetus selgitas, et allikas on ravimiamet, kasutati ka ERRi teadusportaali Novaator artiklit https://novaator.err.ee/1608184084/brasiilia-ja-lav-i-tuve-levik-vahendab-oluliselt-koroonavaktsiinide-tohusust
Teemal on mitmeid teaduslikke tahke, 27.04.2021 näiteks ilmus ERRis samal teemal intervjuu professor Meritsaga: https://www.err.ee/1608192526/merits-vaktsiinid-annavad-tohusa-kaitse-ka-uute-viirusetuvede-vastu
* Artikli avaldamata jätmine koroonakriisi lahendustest.
Toompea Haridusseminari nimel saatis Jaak Uibu novembris 2020 ERRile ja paljudele teistele asutustele oma artikli koroonakriisi teemal. Jaak Uibu avaldas märtsis 2021 rahulolematust, et ERR tema artiklit ei avaldanud, samuti saadetes ei käsitlenud. Jaak Uibu arvates ei ole ERR täitnud oma seaduslikku kohust.
Vastus: laekunud kaastööde avaldamine on toimetuse sõltumatu otsus. Ei ilmne, milles seisneb seadusjärgne kohustus teatud kaastöid avaldada.
* Mitmed Eesti Laulu vaatajad: koroonapiirangute eiramine Eesti Laulu I poolfinaali saates 18.02.2021. Millist eeskuju ETV näitab, et lauluvõistlusel pole maskid au sees? Mõned on väga lähestikku. Nagunii noored ei taha eriti mingitest piirangutest kuulda, nüüd on niiöelda suur eeskuju teie poolt antud.
Vastus kommunikatsioonijuhi info põhjal: ERR tunnistab teatud probleeme, tagab ohutusmeetmetest kinnipidamise järgmistes saadetes.
* Laste laulusaate ärajäämine. Aprillis 2021 mitmed lapsevanemad avaldavad pettumust, et ETV jätab ära laste laulusaate "Tähtede lava". Kurdetakse infopuuduse üle, ärajätmist peetakse ebaeetiliseks teoks valmistunud laste suhtes.
Vastus: ETV juhtkond selgitas, et koroonapiirangud ei lubanud võistlust soovitud kujul korraldada, saade on edasi lükatud aastasse 2022.
* Ettepanekud koolide kaugõppe abistamiseks ETV programmi ja portaali kaudu. Ka kriitikat, et ERR teeb vähe.
Portaalis ja Jupiteris tekkisid märtsi lõpus-aprilli alguses eraldi rubriigid, kust leida koduõppe abimaterjale.
* Vt ka poliitikakajastuse peatükist: piiranguvastaste meeleavalduste kajastamisest.
C. Kaebused isikutelt ja asutustelt konkreetsete lugude kohta
* Mustamäe Apteek OÜ kaebus e-apteekide artikli kohta ERRi uudisteportaalis: ühekülgne ja eksitav kajastus, konflikti sisaldava osapoole kajastamata jätmine.
Üks e-apteekidest esitas kaebuse uudisteportaali 16.03.2021 artiklile "E-apteegist teise inimese retsepti lunastamine seisab apteekide taga".
Kaebaja arvates on artikkel eksitav ning ei anna võimalust ühelegi e-apteegile selgitada oma seisukohti, kuigi loos esitatakse e-apteekidele tõsiseid süüdistusi tegematajätmistes, mille tõttu on raskendatud inimeste juurdepääs retseptiravimitele.
Lahend: algses loos ei ole e-apteekide seisukohti esitatud, kuigi etteheide nende aadressil on artiklis läbiv. Ühekülgne kajastus, ajakirjanduseetika koodeksi p 5.1 eiramine (tõsiste süüdistuste puhul tuleb anda kohe sõna). Toimetus avaldas artikli juures Mustamäe Apteegi OÜ vastulause. Samuti ilmus kaebuse järgselt jätkulugu 29.03.2021, mis arendas teemat edasi teise poole seisukohtadega.
* Kaebus AK uudise peale röntgeni kasutamise takistustest Tõstamaa perearstikeskuses.
Radioloogiatehnikute ühing kaebas ERRi teleuudistes ja veebis 19.12.2020 avaldatud loo "Tõstamaa perearst võitleb õiguse eest kasutada röntgeniaparaati" kohta. Ühing soovib saada vastulauset teleuudiste saates, et lükata ümber saates ja veebiloos esitatud ebaõige ja eksitav informatsioon.
Vastus: Ei ole põhjendatud teha AK-s uut uudislugu radioloogiatehnikute ühingu kohta. Uudisloos ei esitatud ühingu aadressil selliseid süüdistusi, mis nõuaksid eraldi vastulause esitamist teleuudiste saates.
Radioloogiatehnikute Ühing kaebas otsuse edasi pressinõukogusse, kes samuti leidis, et ERR ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit, sest ühingu kohta ei esitata süüdistusi, mis nõudnuks ühingu kommentaari.
* MTÜ Wikimedia Eesti kaebus portaali artikli peale: eksitav info, ühekülgne käsitlus, nagu ingliskeelne Wikipedia oleks vasakpoolse kallutatusega (ajalugu, sotsialismi positiivses valguses näitamine jms).
Kaebus välisuudiste rubriigis ilmunud tõlkeloo peale, kus kaebaja ei ole otse loos käsitletud allikaks. MTÜ Wikimedia Eesti leidis, et artikkel oli ühekülgne, allikakriitikata ning segas uudise ja arvamuse žanri. Wikimedia vastulause avaldati lühendatult.
Vastus: ERRi uudistetoimetus selgitas, et avaldas MTÜ Wikimedia Eesti kommentaari vastutuleku korras, kuigi MTÜ Wikimedia Eesti ei esinda ingliskeelset Wikipediat, mida käsitles ERRi uudisteportaali 22.02.2021 artikkel. Toimetusel ei olnud ajakirjanduseetika nõuetest tulenevat kohustust avaldada MTÜ Wikimedia Eesti vastulauset.
MTÜ Wikimedia Eesti kaebas edasi pressinõukogusse. Pressinõukogu nõustus ERRiga, et kaebus tuleb tagasi lükata, sest kaebajal puudub kaebeõigus (pressinõukogu reeglite järgi saab kaebuse esitada asjassepuutuv inimene või organisatsioon).
* Etteheited 20. Augusti Klubi liikmetelt ajaloo moonutamise kohta 17.03.2021 ETV saates "Täna 31 aastat tagasi" (meenutustel põhinev lühisari).
20. Augusti Klubi nimel esitasid klubi president Ants Veetõusme ja mõned klubi liikmed eraldi kaebuse, kus heideti ette ajaloo moonutamist, kuna saates esitati väide, nagu ülemnõukogu oleks "pigem" ajanud uue riigi väljakuulutamise joont. Nõutakse vastulauset ETVs.
Vaidlustatud tekst: "1991. aasta kevadel olid kaalukausil Eesti vabaks saamise kaks võimalust: ülemnõukogus ehk parlamendis räägiti pigem uue riigi sünnist, kus võrdsed õigused on kõigil elanikel, ka suurel migrantide kogukonnal; radikaalsem Eesti Kongress pooldas ennesõjaaegse riigi taastamist ning just eestlaste sõnaõigust."
Pakutud lahend: ERRi päevakajaliste saadete toimetus muudab pealeloetud teksti, et rõhkusid täpsustada. Uus tekst: "1991. aasta kevadel kõneldi Eesti vabaks saamise kahest võimalusest. Ülemnõukogus ehk parlamendis, kus esindatud oli kogu ühiskond, nõuti korduvalt võrdseid õigusi kõigile elanikele, ka suurele migrantide kogukonnale. See tähendanuks uue riigi sündi. Radikaalsem Eesti Kongress ja valdav enamus Eesti Vabariigi Ülemnõukogust pooldas sõjaeelse riigi taastamist ja just eestlaste sõnaõigust. Vastuolu kahe vaate vahel oli suur."
ERRi päevakajaliste saadete toimetuse peatoimetaja Peep Kala selgitas, et vaidlust tekitanud laused ei puuduta Eesti iseseisvuse taastamist augustis 1991 ega selleni viinud konkreetseid seadusandlikke akte. Lõik puudutab 1991. aasta alguse meeleolusid ja arutelusid; antud episoodis meenutab toimunut Eesti Kongressi liige Aleksei Lotman. Objektiivsel ajalookäsitlusel põhinev pikem 5-osaline ajaloosari tuleb ETV eetrisse augustis 2021.
* Suusaperekond Sildarude peretüli kajastamine 17.02.2021 Pealtnägijas, lugu "Kelly Sildaru Pealtnägijas: isa eesmärk oli võimalikult palju minu pealt teenida".
Mitmed ennetavad kaebused, saate eelinfo põhjal, kus nõuti aru, miks hakatakse saates käsitlema eraelu.
Hinnang: eetrieelsed kaebused tuginesid pealkirjadele eri portaalides ja saate tutvustusele, samuti isa Tõnis Sildaru poolt saate-eelsel päeval tehtud avaldusele. Pöördujatele soovitasime looga tutvuda, alles seejärel saab võtta seisukoha.
Hinnang pärast lugu: tippsportlased on avaliku elu tegelased, kelle elu erinevate aspektide kajastamine täidab avaliku huvi põhimõtet. Sildarude pere lahkhelid on olnud paraku avalikuks kõneaineks juba mõnda aega: rahalised vaidlused, väidetav perevägivald, prokuratuuri kahtlustus. Pealtnägija lugu arendas neid teemasid edasi.
Ajakirjanduseetika põhimõte tasakaalustatusest on täidetud, konflikti osapooled saavad sõna.
Küsitav on vastastikuste süüdistuste detailirohkus loos. Ebaselge on avalik huvi nende sõna-sõna-vastu üksikasjade suhtes.
Laste kajastamise aspekti kohta sai õiguskantsleri laste õiguste büroo kaks televaatajate kaebust, mille kohta ERR selgitas, et alaealise Henry Sildaru (14) käsitlemine loos oli nii vähene kui võimalik; intervjuud ega tsitaate temalt ei ole. Pärast loo ilmumist ERRile kaebusi ei esitatud; eraelu käsitlemist taunivad reaktsioonid puudutasid eetrieelset käsitlust ja isa avalikku kirja.
* Toomas Annus 27.01.2021 Pealtnägija suusatajate dopinguloo kohta: lõpetan võistlusspordi sponsoreerimise, kuna ERRi saade Pealtnägija esitas minu kohta eksitavat ja pahatahtlikku infot.
Toomas Annus ei esitanud kaebust, vaid saatis ERRile informatsiooniks avalduse, kus nimetas, et 27.01.2021 err.ee portaali artikkel "Alaveri toimiku uued materjalid: Tammjärv ja Annus olid asja enam segatud" ja Pealtnägija saade esitavad tema kohta eksitavaid ja pahatahtlikke väiteid, millega teda seostatakse dopinguasjaga üksnes tulenevalt sellest, et ta oli suusatajate sponsor.
Hinnang: loo pealkiri ja juhtlõik ütlesid, et Alaveri toimiku uued materjalid näitavad, et "sportlane Karel Tammjärv ja suursponsor Toomas Annus olid varem teatust märksa rohkem dopinguafääri segatud".
Pealtnägija pealkiri ja loo juhtlõik raamistasid Toomas Annust negatiivsemalt, kui selleks loos alust oli. Selliseid eksitavaid seoseid ei ole ajakirjanduseetika seisukohast õige luua. Nädal hiljem (3.02.2021) eetris olnud saates tunnistas Pealtnägija probleemi pealkirjaga, mis oli liiga laialt tõlgendatav ja ettevaatamatu.
* Pressinõukogu tegi 3.02.2021 tauniva otsuse Pealtnägija 7.10.2020 saate kohta, kus oli eetris lapsehoolduslugu "Kohtus õiguse saanud ema ei pääse siiski lapseni".
Pressinõukogu arutas lapse isa kaebust ja otsustas, et saade rikkus head ajakirjandustava.
Loo sisu oli lapsevanemate vaidlus väikelapse viibimiskoha kohtumääruse täideviimise raskustest. Loos näidati, et tegemist on süsteemse probleemiga, mille tõttu väikelaps ei saa olla kontaktis ka oma emaga, ehkki kohus nii on määranud.
Pressinõukogu otsustas 3.02.2021, et Pealtnägija on eksinud teatud asjades: rasket haigust põdeva ema väidete põhjal on isast loodud moonutatud pilt, sest osa tema kohta esitatud väidetest on jäetud kontrollimata. Samuti ei ole isa saanud kõigi süüdistuste osas võimalust kommentaariks.
* Kaebus uudisteportaali artikli peale erakondade ühinemisest: eksitava info edastamine.
Lugeja Harri Värs kaebab 10.09.2020 ERRi uudisteportaali 20.08.2020 artikli peale erakondade ühinemisest: "Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond ühinesid Tulevikuerakonnaks". Vaidlustab kodanikuna sõnastuse, taotleb artikli muutmist ja avaliku vabanduse esitamist. Kaebaja hinnangul on sõnastus eksitav, sest Tulevikuerakonda ei ole veel ametlikult registreeritud ja seega ei saa olemas olla Tulevikuerakonna juhte, nagu ERRi uudisloos kirjeldab. Samuti ei ole Vabaerakonnal ja Elurikkuse Erakonnal endisi juhte, vaid nad on praegused juhid, mitte Tulevikuerakonna esindajad.
Vastus: artiklis antakse Tulevikuerakonna poliitilise avalduse põhjal ülevaade, et kaks erakonda on teatanud oma ühinemisest. Kui ühenderakonna registreerimisel peaks tekkima probleeme, siis seda ERR ka kajastab. Uudislugu ei ole juriidiline dokument. Seetõttu ei ole antud uudisloos tarvidust täiendavalt käsitleda õiguslikke aspekte uue erakonna registreerimise ja õigusvõime tekkimise kohta.
Artiklis ei ole ole ajakirjanduseetika seisukohalt tehtud vigu. Loo aluseks oleva 20.08.2020 Tulevikuerakonna poliitilise avalduse lõpus on Vabaerakonda juhtinud Heiki Lill ja Elurikkuse Erakonda juhtinud Lauri Tõnspoeg pannud oma nimede juurde märke "Tulevikuerakond".
Pärast ERRist saadud vastust pöördus kaebaja kohtusse. Kaebus läbis kohtuastmed kuni riigikohtuni, kes jättis 11.05.2021 Harri Värsi avalduse menetlusse võtmata. Seega ei tuvastanud ka kohus, et ERR oleks eksinud.
* Põllumajandus-ja Toiduamet palub loomade eeskosteühingu Loomus kaebuse peale ETV-l kõrvaldada 20.03.2021 Maahommiku saate järelvaatamisest kalarookimist näidanud lugu. PTA hinnangul näidati saates looma suhtes lubamatu teo toimepanemist. Lugu ei ole televisioonis näitamiseks kohane ja tuleb järelvaatamisest eemaldada.
Reportaaž käsitles kalapüüki ja sisaldas kala rookimist, kus äsja püütud kala end liigutas.
Vastus: ETV päevakajaliste saadete juht Peep Kala selgitas, et häirinud lõik monteeritakse järelvaadatavas versioonis ümber. Asjaosaliste kinnitusel ei olnud siiski tegemist elusa kala rookimisega, kala oli eelnevalt surmatud ja tegemist võis olla nö viimaste närvitõmblustega. Toimetus on edaspidi hoolikam reaalse maaelu näitamisel.
D. Varia
* Familiaarne suhtlusstiil saadetes
Mõnikord liigne omamehevõtmes suhtlus: sinatamine, eesnimega pöördumine või ees- ja perenimede läbisegi kasutamine. Majasisesed arutelud: keelenõustaja kommentaar, intraneti diskussioon, auditooriumi tähelepanekud.
Hinnang: sõltuvalt saatest tuleb valida sobiv suhtlusvõti. Ühiskondlik-poliitilise sisuga saadetes on vaja säilitada saatejuhi sõltumatu hoiak saatekülaliste suhtes. Saatekülaliste poole pöördumine on olulise tähtsusega tegur, mis mõjutab seda, kuidas auditoorium ERRi hoiakuid vastu võtab.
Järgida ERRi head tava, mis ütleb, et ERRi ajakirjanikud "oskavad valida suhtlusstiile vastavalt programmile, saate laadile ja suhtluskeskkonnale".
* Küsimused reklaamist saadetes
Mitmed tähelepanekud, ka küsimused vaatajatelt, kas ETVs esitatakse kommertsettevõtetest rääkides reklaami.
- Jaanuaris kaks lugu teleuudistes, kus räägiti spordikaupadest ning käidi konkreetsetes poodides ringi.
Hinnang: tegu oli reportaažlike käsitlustega suurest huvist treeningvahendite järele. Reportaaži raames tuli ka kaupu näidata. Ei ole tegemist reklaamiga külastatud kauplustele ega näidatud kaupadele.
- Firmade logod eetris.
16.03.2021 ETV saates Ringvaade teeb arborist stuudios mootorsaega linnupuure. Husqvarna tooted: saed, kaitseriietus. 20.01.2021 Ringvaade: laulja Getter Jaani võttis Luua metsakoolis tunni, et saada oskusi metsalangetamise kohta. Ringvaate stuudios on Getter Jaanil seljas Husqvarna logodega riietus ja käes Husqvarna saag. Mõlemal juhul logod läbivalt nähtaval.
Toimetus selgitab, et sae käsitsemisel stuudios peab olema seljas kaitseriietus. Logode kinnikleepimist riietusel või saagidel toimetus õigeks ei pea. Toimetus ei saa garanteerida, et saatekülaline tuleb stuudiosse neutraalses riietuses.
Hinnang: hoiduda logode ja kaubamärkide ohtrast eksponeerimisest. Saatekülaliste suhted või lepingud teatud firmadega ei tohi mõjutada pilti, mida ekraanilt näeme.
Üldreegel: konkreetsetest toodete või ettevõtete käsitlemiseks peab olema ajakirjanduslik põhjendus. Hoiduda põhjendamatutest viidetest brändidele ja kaubamärkidele.
Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]