A. Kaebusi ja vastustusi

* Kaebus 7.10.2020 "Pealtnägija" loo peale lapsehooldusvaidlusest, erapoolik ja kallutatud käsitlus, mis eiras isa huve.

Kaebuse esitanud isa hinnangul on lugu eksitav, moonutatud ja ühepoolne ning sisaldab valefakte. Loo sisu: ema ja isa vaidlesid kohtus kolmeaastase tütre hooldusõiguse üle. Kuigi ema sai kohtus õiguse võrdselt lapsega suhelda, siis isa seda ei võimaldanud.

Hinnang: lugu keskendus lapse viibimiskoha kohtumääruse täideviimise raskustele. Loos näidati, et tegemist on süsteemse probleemiga, mille tõttu väikelaps ei saa olulises kasvufaasis olla kontaktis ka oma emaga, ehkki kohus nii on määranud. Kuigi ajakirjanduseetika reeglistik näeb ette, et lapse hooldusvaidlusi üldjuhul ei kajastata, annab loo laiem ühiskondlik põhjuse erandiks. Last ega lapse isa ei identifitseeritud. "Pealtnägija" on kinni pidanud ajakirjanduseetika koodeksist ja ERRi heast tavast.

Kaebaja taotleb asja uuesti läbivaatamist pressinõukogus, mis toimub 2021. a. alguses.

* Kaili-Helena Kolts vs "Pealtnägija": kahju hüvitamise nõue seoses "Pealtnägija" 4.03.2020 looga teetülist Pudisoo külas Kuusalu vallas.

Kolts nõuab ERRilt 2000 eurot ja avalikku vabandamist maine kahjustamise ja valeinfo levitamise pärast "Pealtnägija" saates, kus käsitleti teetüli Pudisoo külas Kuusalu vallas. Kolts sulges külaelanikele tee, väites, et tegemist on eramaaga. Kuusalu vald ja külaelanikud vaidlustasid tee sulgemise. 

Kaebaja väidab, et saade oli tema vastu suunatud, esitas laimu ning õhutas vaenu tema vastu ning teda  seati alusetult halba valgusesse. 4.03.2020 saate järel esitas kaebaja nõude, mida ERR pidas alusetuks. Oktoobris 2020 otsustas kohus, et kaebajal oli õigus tee sulgeda. Kordab nõuet kohtuvälise lahendi saavutamiseks. 

Vastus: "Pealtnägija" saates 4.03.2020 esitatud lugu kajastas selle hetke olukorda. Seetõttu ei ole põhjust loobuda toonasest seisukohast. Toimetus on käitunud vastavalt ajakirjanduseetika nõuetele. Kaebaja  arvamused tee rajamise kohta on põhjalikult esitatud, tegemist ei ole ühekülgse ega eksitava käsitlusega. ERRil ei ole alust avaliku vabanduse esitamiseks või hüvitise maksmiseks. Toimetus tegi jätkuloo 28.10.2020: "Kohtuotsus võib teesulgejatele hoogu juurde anda", milles kaebaja ei soostunud oma kommentaari andma, kuigi talle see võimalus taas anti.

* Mati Vetevool (AS Wool) vs "Pealtnägija": eksitav ja mainet kahjustav info "Pealtnägija" aastat kokkuvõtvas saates 27.05.2020. Wool ei nõustu ERRi ajakirjanduseetika nõuniku 13.07.2020 otsusega, et toimetus avaldab täpsustuse ja vabanduse ning seejärel loeb ERR teema lõpetatuks.

Wool kaebab edasi pressinõukogusse, et see tuvastaks ajakirjanduseetika rikkumise ning kohustaks esitama avaliku vabanduse telesaates.

Vastus pressinõukogule:  täpsustuse ja vabanduse avaldamisega 13.07.2020 "Pealtnägija" rubriigis ERRi veebis loeb ERR juhtumi lahendatuks. Palume pressinõukogul kaebus tagasi lükata kui alusetu (ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist ei ole) või menetlemata jätta, sest täpsustus on juba avaldatud.

Pressinõukogu otsus 22.10.2020: tauniv, ERR rikkus head ajakirjandustava, sest "Pealtnägija" avaldas ebatäpset infot. Pressinõukogu nõustub ERRi ajakirjanduseetika nõuniku hinnanguga, et Wooli vastuse refereerimise juures oli ebatäpne loo autori poolt sõna "ainult" kasutamine: Wooli esindajad piirdusid "ainult kinnitusega, et puhastustöö on olnud edukas ja nende kaup täna igati hea".

Loo alguses raamistab autor Wooli ja surmade seose käsitluse viisil, millest järeldub, et Wooli bakter on surmasid põhjustanud. Sama järelduse tekitab autori repliik loo keskel, pärast Mart Järviku tsitaati, et pole dokumenti, mis näitaks, et Wooli tõttu on inimesi surnud. Pressinõukogu leiab samuti, et need autori sõnastused on eksitavad. "Pealtnägija" avaldab otsuse saates.

* Toomas Lepp pöördub 2.07.2020, et kuna on jõustunud tema suhtes õigeksmõistev otsus, palub ta "Pealtnägija" 2016. a. loo kustutada ja esitada ERRi poolt avalik vabandus valeinfo edastamise ja laimamise pärast. Samuti kustutada 2016 satiirisaate "Ärapanija" laul. Eelmine samasisuline kaebus 14.03.2020.

Vastus 08.07.2020: kaebuses pole välja toodud konkreetseid valeväiteid, seetõttu pole võimalik anda hinnangut, kas tegemist on valefaktidega või mitte. Eri astme kohtute otsuseid on ERR jooksvalt kajastanud. Peale selle lisas ERR 2016. a. "Pealtnägija" loo lõppu ka tekstilise märke, et kohtuasi lõppes Toomas Lepa suhtes õigeksmõistva otsusega.

Märkus: Toomas Lepp, Lea Kraavi, Valter Kraavi ja KVA Telecom mõisteti kohtus õigeks. Õigeksmõistev otsus jõustus 2020. aasta juunikuus. https://www.err.ee/579141/pealtnagija-toomas-lepa-firma-sai-kik-ist-toetusraha-kusitaval-viisil

2016. a. "Pealtnägija" teemakäsitluse kustutamine ei ole põhjendatud, sest see käsitleb toimunud sündmusi, kusjuures loos on kinni peetud ajakirjanduseetika koodeksi punktist 5.1 (tõsiste süüdistuste korral peab inimene saama võimaluse esitada oma kommentaar samas saates).

"Ärapanija" laulu eemaldamist ERR vajalikuks ei pea. Tegemist on satiirilise teosega, mis tõukus antud hetke päevapoliitilistest uudistest avaliku elu tegelaste kohta. See pole faktipõhine ajakirjandus.

Toomas Lepp pöördub taas 1.11.2020 au teotamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega.

Vastus 25.11.2020:  ERR on selgitanud, et "Pealtnägija" saade on kajastanud teemat kooskõlas hea ajakirjandustavaga ja ei ole Toomas Leppa käsitlenud kuriteos süüdiolevana enne kohtuotsuse jõustumist. Erinevate kohtuastmete otsuste kohta on jooksvalt lisatud saadet kajastava artikli juurde vastavad lingid. Toomas Lepp kasutas loos talle antud võimalust lükata saates tema kohta esitatud väited ümber ning esitada  oma seisukoht. Ei ole tõendatud, et ERRi kajastus on tekitanud Toomas Lepale alusetut mainekahju või et ta saanud ERRi kajastuse tõttu varalist kahju. Puudub alus nõude rahuldamiseks.

* Nikolai Stelmachi pöördumised 10.06.2020, 17.08.2020, 27.08.2020: taotleb "Pealtnägija" loost enda nime ja pildi väljavõtmist, sest leiab, et elamislubade skandaalis jäi Stelmach õigeks ning uues loos ei peaks vana asja meenutama. Pöördunud ka varem, et kustutataks tema nimi ja kujutis "Pealtnägija" loost, mis ei räägi temast, vaid millel on seos elamislubade juhtumiga.

Vastus 2.09.2020: Videoloo muutmisega või täielikult kättesaamatuks tegemisega (lingi eemaldamisega) ei ole alust nõustuda. Tegemist on telelooga, mistõttu ei ole mõeldav, et avalikkusele jääb kättesaadavaks vaid  tekstiversioon. Lingi eemaldamine tähendaks sisuliselt videoloo kustutamist, milleks põhjust pole.

Uus nõue 18.12.2020: hagi kohtusse nime ja näo kujutise kustutamise nõudega.

* Kaebus kallutatud allika kasutamise kohta

SAPTKi juhataja Varro Vooglaid esitas kaebuse 18.11.2020 AK loo kohta haridusminister Mailis Repsi autokasutamisest, kus ühe allikana võttis toimetus kommentaari vandeadvokaat Carri Ginterilt. Vooglaid leidis, et on eetiliselt vale, kui toimetus esitab haridusministrit õigustava kommentaari õiguseksperdilt, kes oli Repsi endise abikaasa ja tema laste isa äripartner ja kolleeg advokaadibüroos Sorainen. Loos on esitletud Ginterit kui sõltumatut õiguseksperti, jättes välja toomata tema seose Repsiga.

Vastus: Kui allikal on huvide seotus käsitletava teemaga, on selle väljatoomine vajalik. Antud juhul sellist vajadust pole. Ginter on tunnustatud õigusasjatundja. Pole alust luua konstruktsiooni, nagu esindanuks Ginter uudisloos Mailis Repsi huve Repsi endise abikaasa palvel, kellega ta kunagi koos töötas. Huvide konflikti tekitavad olukorrad peavad olema reaalsed, mitte teoreetiliselt konstrueeritud.  Allikavalikule etteheiteid pole. 

* Kaebus tsensuuri ja sõnavabadusõiguse rikkumise kohta ERRi ingliskeelses portaalis  ERR News.

Clyde Johnston kaebab 27.11.2020 ja 16.12.2020, et ERR News ei avalda tema saadetud arvamusartiklit sõnavabaduse kohta Eestis. Samuti on alusetult kustutatud tema 10.08.2020 postitatud veebikommentaar ühe ERRi artikli juures. Kaebaja arvates on ERR rikkunud tema põhiseaduslikku õigust väljendusvabadusele ning ta käsitleb ERRi tegevust tsensuurina. Kaebaja rõhutab, et ERR on rikkunud haldusmenetluse seadust, kuna ei ole talle piisavalt põhjendanud, miks tema saadetud arvamusartiklit ei avaldatud ning miks tema veebikommentaar kustutati. Kaebaja nõuab oma arvamusartikli avaldamist ja veebikommentaari taastamist.

Vastus: ajakirjandusvabaduse tingimustes on ERRi toimetusel vabadus otsustada laekunud kaastööde avaldamise üle. Omaalgatuslikult laekunud kaastöid ei retsenseerita. Ajakirjandusliku sisu loomine ja selle valik ei ole haldusmenetlus ning haldusmenetlus ei ole ka ERRi poole pöördunud kodanike märgukirjadele ja avaldustele vastamine.

Kommentaare postitades nõustuvad portaali kasutajad järgima ERRi portaali reegleid ning ühtlasi nõustuvad võimalusega, et toimetuse hinnangul sobimatud postitused võidakse veebikeskkonnast eemaldada. Kommentaaride eemaldamisel  ei ole toimetusel vajadust võtta postitajaga ühendust.

ERRi ingliskeelne portaal ei ole oma otsustes Clyde Johnstoni kaastöö ja veebikommentaariga seoses rikkunud tema põhiseaduslikku sõnavabaduse õigust. Sõnavabadus ei tähenda, et igaüks võib nõuda oma kaastöö või internetikommentaari avaldamist ERRi portaalis. ERRi ingliskeelne portaal on tegutsenud vastavalt heale ajakirjandustavale, rakendades toimetuslikku sõltumatust kaastööde avaldamisel.

Clyde Johnston vaidlustab advokaadi vahendusel 8.01.2021 vastuse, nõudes asja läbivaatamist vastavalt haldusmenetluse seadusele.

* Maardu linnavalitsuse kaebus ETV+ saate "Oma tõde" kohta: ühekülgne kajastus.

9.11.2020 saates Oma tõde käsitleti Maardu elaniku tõsiseid etteheiteid Maardu linnavalitsuse sotsiaalosakonna töö kohta.  Toimetus ei pöördunud Maardu linnavalitsuse poole kommentaari saamiseks.

Hinnang: tegemist oli konfliktse olukorra käsitlemisega, nagu seda on kirjeldatud ajakirjanduseetika koodeksi punktides 4.2 (konflikti sisaldava loo puhul kuula kõik osapooled) ja 5.1 (tõsise süüdistuse puhul anna kohe sõna vastulauseks). Maardu linnavalitsus oleks pidanud saates sõna saama. Toimetus kahetseb, et saatest jäi puudu Maardu linnavalitsuse seisukoht. Maardu linnavalitsus nõustus lahendiga, et toimetus andis sõna vastulauseks ühes järgnevatest saadetest. 

* Kaebused Raadio 4 Narva stuudio ajakirjaniku kommentaari peale 3.12.2020 saates Podrobnosti iz Narvy . Mitmed kuulajad heidavad ette ühekülgsust ning uudise ja arvamuse segamist. Ajakirjanik esitab saates oma uudislugude vahel subjektiivse kommentaari, kus kritiseerib Narvas võimupööret kavandavaid jõude ning tunnustab võimulolevat linnavalitsust.

Vastus: ajakirjanik Galina Šustrova ei olnud saates piisavalt välja toonud erisust uudise ja arvamuse vahel. Ajakirjanduseetika koodeksi p 4.1 aga nõuab, et uudised ja arvamused peavad olema selgelt eristatud. Saate sissejuhatuses ajakirjanik küll ütleb, et saate lõpus esitatakse kommentaar poliitilise olukorra kohta. Kommentaari märge oleks olnud aga vaja kindlasti lisada saate 19. minutil, kui kommentaar eetrisse läheb. Muidu võib kuulajal tekkida mulje, et saates jätkub reporteritöö, mis eeldab igakülgset käsitlust ja tasakaalustatust. Raadio 4 peatoimetaja nõustub, et edaspidi on vaja kommentaarid saate sees vastavalt märgistada, et auditoorium mõistaks, et tegemist ei ole reporteritööga, vaid arvamusavaldusega. Tasakaalustatuse tagamiseks peab Raadio 4 andma võimalusi esitada oma Narva saates ka poliitiliselt teistsuguseid arvamusi.

* Kaebus ETV+ saate "Insight" kohta, eksitava info edastamine, olulised osapooled ei saanud võimalust kommentaariks.

Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit ja mitmed kalandusettevõtted esitasid kaebuse 26.11.2020 saates "Insight" esitatud loo kohta, mis käsitleb kalapüügiseaduse muudatust, mis mõjutab Peipsi kalanduspiirkonda ja tekitab konflikti erinevate kalurite osapoolte vahel. Kaebajad leiavad, et suurettevõtete ja kalandusühenduste seisukohti esitatud ei ole, küll aga sisaldab lugu alusetuid süüdistusi nende aadressil.

Menetluses. Toimetus jätkab kalapüügiseaduse muutmise käsitlemist nii, et oleks esitatud ka suuremate ettevõtete seisukohad.

* Kaebused teleuudiste lugude kohta RMK raieplaanidest Pärnumaal (autor Ester Vilgats, lood käsitlesid Kurgja ja Kanaküla raieplaane), ühekülgne ja kallutatud käsitlus.

Mitmed kaebused (MTÜ Eesti Metsa Abiks, kohalikud elanikud) 18.09.2020 Terevisiooni uudisloo kohta RMK kaasamiskoosolekust Pärnumaal Kanakülas, kus planeeritakse raiet. Kaebajad leivad, et Ester Vilgatsi lugu on ühekülgne ja eksitav, sest kohalikke elanikke ei küsitleta, peamiselt edastab autor RMK kohaliku juhi seisukohti. Samamoodi RMK meelselt kajastas reporter Ester Vilgats Kurgja metsaraie teemat jaanuaris 2020. Kaebajad soovivad taunivat hinnangut ning täpsustavat lugu.

Vastus: Terevisiooni uudisloos esinenud metsakonsulent tegutses kohalike inimeste palvel, sõnastades kohaletulnud inimeste soove. Samuti esines Saarde valla töötaja, kes on kohalike inimeste teenistuses olev isik. Loo autori sõnul oli kohaletulnud inimestel erinevaid seisukohti. Seega polnud võimalik kohalike erinevaid arvamusi ühe teleuudiste loo sisse mahutada. Antud formaadis piisas kohalike seisukoha esindamiseks konsulendi kommentaarist, mistõttu saab järeldada, et lugu oli tasakaalustatud. Hea ajakirjandustava rikkumist ei ole.

Jaanuaris 2020 AKs esitatud Kurgja RMK raieplaanide loo kohta on MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) saanud vastuse juba ligi aasta tagasi. Lisalugu EMA seisukohtade esitamiseks ei ole olnud vajalik teha.

*MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebus ERRi uudisteportaalis ilmunud loo kohta: vabanduse nõue seoses eksitava informatsiooni levitamisega

MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas 11.12.2020 kaebuse ERRi portaalis ja raadiokanalites refereeritud Maalehe 8.10.2020 artikli kohta "Metsakaitsjate tagant paistavad Gazpromi huvid ja raha". EMA leiab, et ERRi refereeringud kordasid Maalehe eksitavaid väiteid keskkonnakaitsjate hämarast rahastamisest. Kuna pressinõukogu tegi detsembris 2020 tauniva otsuse Maalehe alusetu artikli kohta, tuleb ERRil avaldada pressinõukogu otsus ning ka vabandus, et ERR aitas Maalehe eksitavat informatsiooni levitada.

Vastus: veebiuudiste juht selgitas, et Maalehe loos süüdistuste alla langenud organisatsioon - loodusuurijate selts - on rahul, et ERRi portaal avaldas 10.12.2020 Maalehe kohta tehtud tauniva otsuse. ERRis oktoobris ilmunud refereering Maalehe artiklist ei ole enam kättesaadav, sest toimetus sai hiljem teadlikuks täiendavatest probleemidest Maalehe artikliga. Selle refereeringu taasavaldamine ei ole otstarbekas, kuigi EMA seda nõuab, sest tekitaks asjatut segadust.

* Kaebus saatkonna avaldamispiiranguga memo avaldamise kohta

ERRi nõukogu liikme Urmas Reitelmanni kaebus 24.09.2020, miks ERRi uudisteportaal avaldas saatkonna dokumendi märkega "ametkondlikuks kasutamiseks" ning kellelt on dokument saadud. https://www.err.ee/1138740/saatkonna-memo-freeh-maine-washingtonis-ei-ole-laitmatu

Vastus: toimetus otsustas, et dokumendi avaldamine omab suurt avalikku huvi. Pikemat aega on memos esitatud soovituste teemal olnud lai avalik debatt. Avaldamine aitab teemakäsitlusse vajalikku selgust juurde tuua. Dokumendi kättesaamise allikate kohta kehtivad allikakaitse põhimõtted.

* Kaebused arvamusportaali ühekülgsuse kohta, mis rikub ERRi seadust. Lugeja Triin Teramäe heidab ette 29.09.2020 ja 10.10.2020, et tema mitmed artiklid eestikeelse kooli ja Eesti poliitika kohta Valgevene IT-firmade tõrjumisel ei leia ERRi arvamusportaalis avaldamist. Pöörduja leiab, et tegemist on ERRi arvamusportaali teadliku poliitikaga mitte avaldada seisukohti, kus kaitstakse eestlaste õigusi (eestikeelne kool, slaavi päritolu võõrtöölised), sellega rikub ERR seadust. 

Vastus: toimetusel on õigus teha valikud kaastööde avaldamise kohta. Samas tuleb toimetusel jälgida, et seadust täidetaks ning arvamuste spekter oleks lai.

Triin Teramäe kaebus 7.12.2020 eksitava kajastuse kohta Vikerraadios.

Kaebuse esitaja leiab, et tema Postimehes ilmunud artiklit on eksitavalt käsitletud Vikerraadio Uudis+ saate venekeelse meedia kommentaaris. Nõuab vastulause edastamist Vikerraadios, et lükata ümber laim, mida Vikerraadio kommentaator esitas tema artikli "Eesti lapsed ei ole lõimumispoliitika tööriistad" kohta. Venekeelses Postimehes ilmus tema artikkel kärbetega, seetõttu eksis Vikerraadio kommentaator oma hinnangu andmisel.

Vastus: Vikerraadio kommentaaris anti ülevaade, millist vastukaja venekeelses lugejaskonnas tekitas Triin Teramäe Postimehe artikkel. Kommentaator Andrei Titov sai kasutada teksti, mis ilmus venekeelses Postimehes. Vikerraadio ei saa vastutada Postimehes ilmunud materjali kärbete eest. Vikerraadio kommentaatoril on õigus hinnata ilmunud artiklit vastavalt reaktsioonidele, mida see lugejates tekitas. Arvamusartikli autor peab olema valmis selleks, et tema seisukohti tõlgendatakse erineval moel. Vikerraadio kommentaator ei esitanud eksitavaid faktiväiteid, seetõttu pole vaja avaldada vastulauset või esitada parandust.

* Vikerraadio õhtujutud lastele koos palvusega

Mõned kuulajad heidavad ette, et 9.11.2020 alanud nädalal on Vikerraadio laste õhtujuttude juures palvus. Lastele mõeldud saade ei tohiks sisaldada usupropagandat.

Vastus: paljud laste õhtujutud jõuavad kuulajateni valikuna ERRi raadioarhiivist. Konkreetsel juhul oli tegemist üheksakümnendate algul salvestatud materjaliga, mille lõppu oli näitleja lisanud palvesõnad. See, mis tundus aastakümneid tagasi kohane, täna seda ei ole. Toimetus vabandab, et eetrisse jõudnud õhtujuttu ei olnud korrektselt toimetatud.

*Kaebus reklaami kohta portaalis ERR News.

Kaebus ERRi ingliskeelses portaalis ilmunud loo peale, et see on ettevõte reklaamtekst, mitte ajakirjanduslik lähenemine. 8.10.2020 avaldas ERR News artikli Eesti moodulsaunasid tootvast ettevõttes, kes siseneb USA turule.

Hinnang: loos on viidatud allikale, milleks on ettevõtte pressiteade. Samuti on korrektsete allikaviidetega varustatud fotod. On põhjendatud välismaale suunatud ingliskeelse portaali toimetuse otsus kasutada ettevõtte pressiteadet Eesti omapärase ettevõtte eksporditegevuse kajastamiseks. Reklaamiga tegemist ei ole. Soovitus edaspidiseks toimetusele: ettevõtete infomaterjalide kasutamisel neid rohkem ajakirjanduslikult toimetada.

 

B Kajastus valitsuskriisist oktoobris 2020, referendumi aja muutmine

* EKRE juhtide käsitlusega seoses etteheited, miks nende kõneisikuid ei kaasata. Näiteks Mart Helme 15.10.2020 Deutsche Welle (DW) intervjuule järgnenud nädala jooksul kutsusid paljud ERRi toimetused EKRE esindajaid saadetesse, kuid nad ei tulnud. Mitmed saated ütlesid EKRE keeldumise ka välja. Poliitiliselt kuumadel hetkedel on põhjendatud saates öelda, et erakonnajuht või minister ei võtnud kutset vastu. Siis saavad vaatajad-kuulajad teada, et tegu ei ole EKRE eiramisega, vaid soovimatusega intervjuud anda.

* Mart Helme DW intervjuule järgnenud valitsuskriisi ja abielureferendumi kajastus tõid palju tagasisidet, mh puudutavad etteheited teema ühekülgset käsitlemist, tõlkeküsimusi jne. DW intervjuu osas ootas osa pöördujatest ERR-ilt Helme täielikku hukkamõistu ka uudislugudes. Tuli selgitada ajakirjanduseetika põhimõtet,et ERR ei võta poliitilistes küsimustes positsioone; samuti tuli selgitada uudise ja arvamuse lahususe printsiipi.

* DW intervjuust alguse saanud poliitikasündmused tõid kaasa selle, et Vikerraadio saate Uudis+ kommentaarium täitus süüdistustega, mh heideti ette allikate valikut ja nende sõltumatust. Nõuti ekspertide sekka  konservatiive (kogu ERRi kohta). Samuti heideti ette, et Vikerraadio lehel kustutatakse kommentaare (nii tehti kommentaaridega, mis sisaldasid roppusi või ja olid asjassepuutumatud). Toimetus hakkas rakendama kommentaatorite autentimist.

* Kriitiline tagasiside hoogustus pärast 22.10.2020 (võimuliit jätkab, rahvahääletus tuuakse 2021.a.  kevadesse). Ennekõige ETV programmi peale tuli erinevaid kaebusi. Heideti ette liigset kriitikat valitsuse aadressil. Esmalt Ringvaade, siis AK, mis kokku tekitasid teatud kumuleeriva efekti. Kaebustes leiti, et küsimustes oli liigselt tunda hoiakut ja intervjuudes esitati mõnikord suunavaid küsimusi.

Siia perioodi jääb ERRi nõukogu toonase liikme Urmas Reitelmanni 22.10.2020 solvav avaldus "Ringvaate" saatejuhtide kohta. Mitmed kaebused ja reaktsioonid vaatajatelt, kus nõustuti nõukogu liikme kriitikaga (mitte küll selle vormiga). Reitelmann lahkub ERRi nõukogust.

Soovitus: polariseerivate teemade puhul tuleb erilise hoolega kaaluda allikaid ja jälgida intervjueerimise stiili. Referendumi kohta tuleb selgus siis, kui riigikogu kinnitab küsimuse ja kuupäeva. Seni tuleb ERRi toimetustel hoida pilku peal, et võimalikud referendumi huvipooled oleksid tasakaalustatult esindatud. Ka osapooled selguvad alles siis, kui küsimus on otsustatud.

 

C. Referendumi ettevalmistuste kajastusest 2020. a. lõpukuudel

* Etteheited rahvahääletuse kajastuse kohta: ühekülgsus.

Mitmed inimesed pole rahul, et rahvahääletuse teemal saavad tihti sõna vastased. Näiteks miks Siim Kiisler sai nii palju tähelepanu ERRis pärast 23.11.2020, intervjuud portraalis ja Ringvaates. 

Selgitus: Siim Kiisler sai tähelepanu, sest tema hääle tõttu kukkus läbi koalitsiooni plaan võtta riigikogu komisjonis vastu rahvahääletuse otsus. Teiste etteheidete kohta: üldiselt lähtutakse päeva uudisväärtusest. Ametlikult ei ole veel (2020.a. lõpus) otsust, millal ja kuidas rahvahääletus toimub. Seni pole ka põhjust eeldada, et kõikides saadetes peab iga EI toetaja kohta peab olema ka JAH toetaja. Uudistesaadetes on tasakaalustatuse järgimine täpsemalt reglementeeritud.

* Kaebus ETV saate "Ringvaade" peale, ühekülgne käsitlus abielureferendumist.

SAPTKi juhataja Varro Vooglaid esitas 24.11.2020 kaebuse "Ringvaate" saate peale. Pöörduja arvates rikub ERR seadust ja head ajakirjandustava, kutsudes 2020.a. sügisel saatesse abielureferendumiga seonduvaid küsimusi kommenteerima vaid isikuid, kes on referendumi korraldamise vastu. Kaebuse kohaselt on tegemist tasakaalustatud lähenemise puudumisega, mida tuleks ära hoida nii, et igas "Ringvaate" saates, kus seda vastandlikke seisukohti tekitavat teemat käsitletakse, oleks esindatud mõlema poole vaated. Ka "Ringvaatele" on kohustuslik ERRi seaduses sätestatu, et ERRi saated peavad olema poliitiliselt tasakaalustatud. "Ringvaates" ja ka teistes ERRi poliitikateemasid käsitlevates saadetes tegeletakse ühiskonna informeerimise asemel tihtipeale ideoloogilise ja poliitilise propagandaga, heidab Vooglaid ette.

Vastus: "Ringvaade" on meelelahutuslik-informatiivne saade. Sellele ei laiene uudistesaate kriteeriumid, mis nõuavad teatud teemade puhul tasakaalustatuse tagamist sama uudisloo raames. "Ringvaate" ühiskonnaelu teemalised intervjuud ei ole aseaineks uudistesaadetele.

Vastandlikke arvamusi tekitavate teemade puhul ei ole alati osapooli ainult kaks, vaid rohkem. Seda saab arvestada uudiste žanris. Kahe või rohkema osapoole koos intervjueerimise vorm on aeg-ajalt kasutusel näiteks ETV poliitikasaates "Esimene stuudio". "Ringvaate" formaadiga see ei sobitu, kuigi seda on mõnikord kasutatud.

Kaebaja poolt "Ringvaatest" toodud näited pole sellised, mille puhul peaks olema kohal ka nn teine pool. Tegemist ei ole rahvahääletuse väitlusega. "Ringvaates" on rahvahääletust peamiselt käsitletud siis, kui selleks on uudisväärne põhjus. Näiteks Siim Kiisler oli 23.11.2020 saates seetõttu, et tegemist oli kõrge uudisväärtusega looga poliitikust, kes ootamatult pidurdas rahvahääletuse menetlust riigikogu komisjonis. Kiisler selgitas, et ta on rahvahääletuse vastu, aga toetab abielu mehe ja naise liiduna. Pole üheselt klassifitseeritav, kas Siim Kiisler on traditsioonilise peremudeli toetaja või vastane.

Allar Jõks kommenteeris 29.10.2020 rahvahääletuse kahte küsimuse varianti, mille valitsuskoalitsioon peatselt tagasi võttis. See tähendab, et Jõks ja rahvahääletust korraldav valitsusliit on toonaste küsimusevariantide sobimatuse osas ühte meelt.

Rahvahääletus tuleb ERRis väitluste formaadis käsitlusele pärast riigikogu otsust rahvahääletuse korraldamise kohta. Üldpõhimõtted väitlusteks on teada: tasakaalustatud lähenemine ja osapooltele võimalikult võrdsete võimaluste loomine. /Märkus: ülevaate esitamise ajaks 19.01.2021 oli riigikogu langetanud otsuse, et abielureferendumit ei tule./

 

D. Poliitikakajastusest

*Mitmed kaebused, et intervjueerijad ETVs (AK ja "Esimene stuudio", ka "Ringvaade") kasutavad valitsuspoliitikute suhtes ründavat stiili ja küsimused on esitatud negatiivses tonaalsuses. Opositsioon saab kergelt läbi.

Hinnang: Saatejuhtide tegevus saab sageli vaatajatelt erisuunalist tagasisidet. Mõned leiavad, et saatejuht on liiga karm, teised aga, et saatejuht jättis olulised vastused välja nõudmata. Kõik see on ühe ja sama saate kohta. Võib eeldada, et siin taga on mõnikord ka vaatajate-kuulajate poliitilised sümpaatiad.

Poliitikasaade "Esimene stuudio" ETVs annab interjuudeks sõna nii koalitsioonile kui opositsioonile. Sama on uuudistesaadetes. Üks oluline ajakirjanduse ülesanne on kriitiliselt jälgida, kuidas poliitikud tegutsevad, eriti need, kes langetavad otsuseid valitsuse tasandil. 

 

E. Koroonaviirusega seonduva käsitlemisest

*Mitmed kaebused portaali 2.11.2020 arvamusartikli peale "Rainis Toomemaa. Koroonamuinasjutt ehk sajandist on pikem päev", https://kultuur.err.ee/1154166/rainis-toomemaa-koroonamuinasjutt-ehk-sajandist-on-pikem-paev

Kaebuste sisu: eksitavad väited, ebateaduslik, koroonakriisi kohta vandenõuteooriaid levitav lugu, autoril ei ole ekspertpädevust. 

Kultuuriportaali toimetaja tunnistab, et laekunud kaastöö tulnuks edastada teadusportaalile, kel on pädevust hinnata avaldamiskõlblikkust teadusviidete seisukohalt. Uudistetoimetuse peatoimetaja  nõustub, et loos on vaieldavusi, ent artikli tagantjärgi veebist eemaldamiseks vajadust ei näe.

Hinnang: artikkel ei vasta ERRi standarditele. Viidatud allikaid ei ole toimetus kontrollinud, artiklis luuakse eksitavat konteksti teravas rahvatervise küsimuses, esitatakse tõsiseid süüdistusi WHO kohta ilma faktilist materjali toomata. Kaastöö autorit oli algses versioonis esitletud kui mikrobioloogi, mis suurendas segadust, kas tegemist on teaduslikel allikatel põhineva materjaliga või lihtsalt autori  arvamusega. Samas on segažanris kirjutatud artiklist aru saada, et autor esitab oma subjektiivset hoiakut, mida toestab juhuslike viidetega.

Võimaliku segaduse vähendamiseks lisas toimetus artikli algusesse märkuse, et tegemist ei ole teaduslikult tõestatud andmetega, vaid autori arvamuslooga. Teaduspõhise info saamiseks viidatakse lugeja terviseameti kodulehele.  ERR peab väliskaastööde puhul hoolikalt kaaluma, mida ja kuidas avaldada.

* Kaebused asutustelt ja ettevõtetelt, mida kajastati seoses koroonaviiruse puhangutega. Pöördujad leidsid, et nende asutuse mainimine kahjustab neid põhjendamatult, kuna nad olid täitnud ennetusnõudeid või leidsid, et nende edaspidine korduv mainimine oli alusetu. Hinnang: terviseameti poolt väljatoodud kolded olid uudisväärtusliku sisuga ning ei olnud põhjust neid mainimata jätta. Lugudes ei lisanud ajakirjanikud, nagu oleks koldega seotud asutused reegleid rikkunud.

* Kaebus "Pealtnägija"/"Insighti" loo kohta Venemaa koroonavaktsiinist: ERR eirab ja varjab Venemaa vaktsiiniga seotud ohtusid.

Televaataja kaebab, et 14.10.2020 loos "Insight": Venemaa taastas koroonavaktsiiniga külma sõja võidujooksu Läänega on toimetus valinud Venemaa praktikaid lakeeriva ja ohtusid varjava positsioon.

Vastus: lugu annab edasi ka kahtlusi Venemaa vaktsiini kohta. Tehakse selgeks, et tegemist ei ole valmis vaktsiiniga. Öeldakse, et Läänes suhtutakse Venemaa vaktsiini "pehmelt öeldes skeptiliselt".  Lisaks on ERR erinevates uudislugudes toonud välja Venemaa vaktsiini puudutavaid kahtlusi.

* Maskide kandmisest tele-eetris.

Sagedased küsimused televaatajatelt, kuidas on ERR-i telekanalites korraldatud maski kandmine. Millist eeskuju annavad televisiooni saatejuhid ja saatekülalised? Keskne küsimus: "Miks ei kanta ETV eetris maske? See oleks vajalikuks eeskujuks."

Vastus: maske kantakse, aga sellisel viisil, et info edastamine ja saadete jälgitavus ei kannataks. Saatejuhid peavad muuhulgas arvestama ka suult lugejatega. Telesaadete praktikat on selgitatud ka Meediatunni saates Vikerraadios ja ERRi portaalis.

 

F. Välisteemade käsitlusest

* Kaebused Mägi-Karabahhi konflikti kajastamise kohta oktoobris-novembris 2020: ühekülgne käsitlus, mis eirab Aserbaidžaani seisukohti. Mitmed Eestis asuvad Aserbaidžaani ühendused, aga ka nn tavajälgijad heidavad ette Armeenia-keskset kajastust ja Aserbaidžaani seisukohtade puudumist.

Selgitus: Aserbaidžaani poolelt oli raskem saada videoinformatsiooni. Aserbaidžaani poolelt Karabahhi ei pääsenud. Ka ajakirjanike akrediteerimisega oli probleeme. Siiski lisandusid konflikti eskaleerudes allikate sekka ka kohaliku Aserbaidžaani kogukonna esindajad. Nt Sanam Aliyeva Vikerraadio Uudis+ saates 12.10.2020

Armeenia suhtlus ajakirjandusega on avatum. Seetõttu õnnestus ERRil saata korrespondent kaks korda Karabahhi just Armeenia poole pealt. Tallinna toimetus peab püüdma täiendada oma korrespondendi Mägi-Karabahhist edastatud lugusid. Uudisteagentuuride ja teiste allikate abil annab ERR tasakaalustatud kajastust näiteks lahingutegevuse kohta.

* Kaebused teleuudise kohta Poola abordikeelust.

Mitmed vaatajad heitsid ette, et 28.10.2020 AK eetris olnud lugu protestidest Poolas ja toetusmeelevaldusest Tallinnas Poola abordiseaduse vastu oli ühekülgne, sest ei käsitlenud piisavalt abordiseaduse vastaste seisukohti, keskendudes liigselt paremaktivisti kriitikale protestijate aadressil.

Hinnang: loost on selge, mille vastu abordikeelu vastased protestivad. Tallinna meeleavaldus oli väiksearvuline, pole põhjendatud teha osalejatega intervjuusid. AK ja Välisilm on Poola abordiproteste kajastanud järjestikku mitmel korral, igal lool on oma fookus.

* USA käsitlusest. 

Vaatajate etteheited 2020.a sügisel, et USA korrespondent Maria-Ann Rohemäe esitab peamiselt ülevaateid USA ajakirjandusest ega intervjueeri erinevaid allikaid, nagu varasemad korrespondendid on teinud. Samuti kriitika, et käsitlus on Trumpi vastane. Nt kaebus: miks USA korrespondent seisab Washingtoni tänaval ja räägib sündmusest, mis toimub New Yorgis? 

Selgitus: lugusid saab teha mitmekülgsemalt. Selle nimel töö käib. Aga koroonaviiruse piirangud on USAs tunduvalt rangemad kui Eestis. Sealne tavatöö on tõsiselt raskendatud, sealhulgas reisimine ja inimeste intervjueerimine. Tavaolukorras saab näiteks erakonnakongressilt teha otselülitusi, aga praegu meedia ligi ei pääsenud.

 

G. Varia

* Jumalateenistuste teleülekannete kiituseks mitmed pöördumised suvel ja sügisel 2020: jätkate ETV2 kanalis ka siis, kui enam pole kriisihäda, nagu tänuväärselt tegite koroonapuhangu alguses 2020.a. kevadel.

* Jaanipäeva koroonapiirangute aegse eriprogrammi kiituseks ETVs mitmed vaatajad. Soovitusi teha ka teise laine ajal eriprogramme, sest inimesed ei saa vabalt liikuda ja toimetada.

* Relvarahu vaikuseminutid ERRis.

Küsimused, miks ei olnud 3.01.2021 Vikerraadios ja ETVs kl 10.30 vaherahu vaikuseminutiteid. Vikerraadios on varem olnud, miks otsustas ERR sel aastal seda ajaloolist sündmust enam mitte vaikuseminutitega tähistada.

Vastus: 3.01 oli tänavu  pühapäev ja kell 10.05 - 11.00 oli Vikerraadio eetris tunnine jutusaade Käbi ei kuku. Seda saadet oleks olnud keeruline katkestada nii, et sisu ei kannataks. Seepärast kajastas Vikerraadio seekord relvarahu aastapäeva kogu päeva jooksul uudistesaadetes. Samuti oli mitu päevakohast lugu teleuudistes. ETVs ei ole varem saateid vaikuseminutiteks katkestatud.

* Intervjueerimise keele küsimusi eestikeelsetes saadetes

Kaebus ja protest detsembris 2020, miks ETV+ kannab üle Tallinna linnavalitsuse venekeelseid pressikonverentse, kus lisaks puudub sünkroontõlge eesti keelde, ka pole saatel subtiitreid.
Vastus: ERRi venekeelne telekanal ETV+ käitub vastavalt keeleseadusele, mis lubab Eestis tegutsevate võõrkeelsete kanalite puhul uudistesaateid ja otsesaateid edastada originaalkeeles. Otseülekandes ei ole võimalik tõlkesubtiitreid kasutada. Seoses pandeemiaga on Tallinna linnavalitsus hakanud lisaks eestikeelsetele pressikonverentsidele tegema ka venekeelseid pressikonverentse. Suur osa venekeelset auditooriumit, kelle informeerimise jaoks kanal on loodud, elab Tallinnas. Seetõttu ongi ETV+ võtnud pressikonverentsid oma programmi.

Kaebus, miks aktsepteerib ERR intervjuusid vene keeles isikutelt, kes ametikoha tõttu peavad oskama riigikeelt.
Vastus: AK eestikeelsetes saadetes on võõrkeelsed intervjuud varustatud eestikeelse tõlkega. Üldjuhul annavad eesti keelt kõnelevad inimesed intervjuud eestikeelse uudistesaate jaoks eesti keeles.   Mõnikord annab venekeelne allikas intervjuu ühe korra, vene keeles, sest ERRil on ka venekeelne uudistetoimetus. Kui seda kasutatakse eestikeelses AK-s, on see varustatud  tõlkesubtiitritega, nagu seadus ette näeb.

 

H. Tehnilisi küsimusi

* TV paralleeledastus kaob

Paljud vaatajad 2020.a. detsembri keskel tunnevad muret ETV võimaliku kadumise pärast vabalevist seoses paralleeledastuse kadumisega (SD pildi edastamise lõpetamine).

Küsimused: miks kaob SD levi? Kas ja miks peame ostma uue televiisori? Miks alles detsembris räägib ERR, et teie telekanalid ei ole uuest aastast enam vabalevis?

Vastus: vabalevi klientidel soovitatud võtta ühendust Leviraga. 1.01.2021 ei ole muudatuse tähtaeg, seda lükati edasi pool aastat. 

*AK ekraanigraafika loetavus

Mitmed pöördumised 2021.a. jaanuari alguses seoses muutustega AK ekraanigraafikas. Etteheited, et ribauudiste loetavus on halvenenud, samuti nimetiitrite ametinimetuste rida. 

Vastus: 1.01.2021 uuendas toimetus AK stuudio taustakujundust ja eetrigraafikat. Uudisteriba tehti kitsamaks ja kiri heledamaks ning muudeti teisi kujunduselemente. Vaatajate tagasiside peale muudeti algset kujundust, kiri tumedamaks ja riba suuremaks. Kaebused on jaanuari teise nädala lõpuks lakanud.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]