Ajakirjanduseetika teemad, tagasiside ja kaebused, 2020. a. I poolaasta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ülevaade (esitatud ERR-i nõukogus 9.06.2020). Käsitletav periood: 15.01.2020 – 31.05.2020.

A. Kaebusi ja vastustusi

* Niine kliinik vs "Pealtnägija": ebaõiged väited, maine kahjustamine, nõue eemaldada lood veebiarhiivist.

Dermatoonkoloogia Kliiniku OÜ (lugudes Niine nahakliinik) esitas kaebuse 17.05.2017 ETV saate "Pealtnägija" ja ERRis avaldatud artiklite kohta, mis käsitlesid kahtlusi haigekassale esitatud  topeltarvete kohta. https://www.err.ee/596423/pealtnagija-niine-nahakliinik-kusis-tasuliste-visiitide-eest-raha-ka-haigekassalt

Kaebuse kohaselt sisaldavad lood ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Prokuratuur on lõpetanud kriminaalmenetluse kliiniku kohta, seaduserikkumisi haigekassale esitatud arvetega ei tuvastatud. ERR loob Niine kliinikust ebaõige negatiivse kuvandi, mis kahjustab kliiniku majandustegevust. Seetõttu palub kliinik lood kustutada.

Hinnang: Teema käsitlus algas ERRis 17.05.2017 eetris olnud ETV saates "Pealtnägija".  30.12.2019 kajastas ERR, et prokuratuur on lõpetanud menetluse Dermatoonkoloogia Kliiniku OÜ (artiklites Niine nahakliinik ja kliinik) kohta.

17.05.2017 "Pealtnägija" lugu on tehtud tasakaalustatult, vastavalt ajakirjanduseetika nõuetele. Niine kliiniku seisukohad on esitatud. ERR on teemat edasi käsitlenud, teavitades avalikkust, et menetlus Niine kliiniku kohta on lõpetatud. Kaebuses välja toodud hilisemad artiklid on omavahel seotud ning nende kõigi jätkuv avaldamine ERRi poolt on põhjendatud, sest nad täidavad avalikku huvi olla kursis haigekassa raha kasutamise probleemidega.

Niine kliinik ei vaidlustanud kaks aastat tagasi eetris olnud ERRi lugu. Kliinik esitas etteheite alles nüüd, mil prokuratuur on menetluse lõpetanud ning kliinikul on kindlus, et loos käsitletud seigad lahenesid kliiniku kasuks. 17.05.2017.a. lugu avaldades ei saanud ERR teada, millisele järeldusele jõuavad õiguskaitseorganid selle juhtumi puhul. Taotlus artiklite eemaldamiseks jätta rahuldamata.

* Aleksei Kiprušenkov ja Kreditex vs "Insight", kallutatud lähenemine eesmärgiga halvustada AB Kreditexi ja Aleksei Kiprušenkovit.

Aleksei Kiprušenkov ja kiirlaenufirma Kreditex esitasid kaudu kaebuse ETV+ saate "Insight" 9.01.2020 loo peale ja planeeritava samateemalise loo peale "Pealtnägijas". Pöörduja leiab, et "Insight" kajastas firmat Kreditex ja Aleksander Kiprušenkovit ühekülgselt ja teadliku halvustamise eesmärgiga. Lugu ei olnud erapooletu.  https://rus.err.ee/1022408/otvetstvennoe-kreditovanie-po-jestonski-iz-dolgovogo-rabstva-na-ulicu https://www.err.ee/1022693/insight-vastutustundlikust-laenamisest-eesti-moodi-volaorjusest-kuuse-alla

Kaebaja taotleb loo eemaldamist veebist ja palub peatada ettevalmistused analoogiliseks looks ETV saates "Pealtnägija".

Hinnang:  Toimetus pöördus Aleksei Kiprušenkovi poole, et ta annaks saatele intervjuu. Sellest Kiprušenkov loobus, mida ka saates tsiteeritakse. Saates räägitakse kahest Kreditexi raskustesse sattunud kliendist. Juhtumite taustaks tsiteeritakse Kiprušenkovi kirja, et Kreditex peab kinni vastutustundliku laenuandmise põhimõttest.

Kaebaja ei esita vaidlustuses faktide ümberlükkamist, vaid keskendub ennekõike asjaolude tõlgendamisele. ETV+ saate "Insight" toimetuse poolt valitud viis loo esitamiseks on üks võimalikest variantidest. Toimetusel on õigus valida lähenemisnurk, kui lugu tehes peetakse kinni  ajakirjanduseetika koodeksist ning teemat käsitletakse moonutusteta ja mitmekülgselt. Aleksei  Kiprušenkovi seisukohad tõsiste süüdistuste osas on loos esitatud. Toimetus ei ole rikkunud  ajakirjanduseetika koodeksit. "Insighti" loo tekstiversioonis täpsustati üht lõiku. 

* Kinnisvarafirma Kindralite Kinnisvara OÜ vs rus.err, ühekülgne käsitlus uudisloos. Pressinõukogu tauniv otsus 27.02.2020.

Kaebus puudutab 5.12.2019 ERRi venekeelses uudisteportaalis ilmunud artiklit "Суд признал деятельность пункта обмена шприцев на улице Ситси в Таллинне незаконной", https://rus.err.ee/1010516/sud-priznal-dejatelnost-punkta-obmena-shpricev-na-ulice-sitsi-v-tallinne-nezakonnoj

Kinnisvarafirma juhatuse liige Toomas Mardi leiab, et artikkel sisaldab valeinfot Tallinnas Sitsi tänaval asuva kahjude vähendamise keskuse ja süstlavahetuspunkti kohta, on eksitava pealkirjaga ning puudub kinnisvaraomaniku kui osapoole seisukoht. 

Vastus: uudisloo keskmes on kohtumääruse kirjeldus. Artikli fookuses ei ole osapoolte vahelise konflikti käsitlemine. Seetõttu ei ole alust pidada kinnisvarafirma kommentaari puudumist artiklist ajakirjanduseetika koodeksi p 4.2 rikkumiseks. Pealkirjas faktiviga ei ole. Artikli sisust tuleb välja, et süstlavahetus on keelatud, aga nõustamisteenus on lubatud. Portaal pidas kinni heast ajakirjandustavast.

30.01.2020 pöördus kaebaja edasi pressinõukogusse, mis langetas 27.02.2020 ERRi uudisteportaali kohta tauniva otsuse. Pressinõukogu hinnangul oleks ERR pidanud võtma kohtuotsust käsitleva loo juurde  teise poole ehk Kindralite Kinnisvara OÜ kommentaari.

Pressinõukogu otsus on kahetsusväärne, sest portaali toimetus palus osapoolena kommentaari süstlavahetusega tegelevalt MTÜlt Convictus. Kommentaari ei saadud, vastav info on ka loos olemas. Kohtuotsuses on asjast puudutatud isikuid nimetatud kaks: Kindralite Kinnisvara OÜ ja MTÜ Convictus. Seetõttu pole korrektne pressinõukogu poolt öelda, et on olemas vaid üks "teine pool", kelle kommentaari toimetus ei küsinud. ERRi uudistetoimetus avaldas pressinõukogu tauniva otsuse, mis oli langetatud pealiskaudselt.

* Üürnike Liit vs Vikerraadio: ühekülgne käsitlus sundüürnikest, tasakaalustatuse reegli rikkumine.

Üürnike Liit esitas kaebuse 5.03.2020 Vikerhommikus eetris olnud intervjuu kohta Omanike Keskliidu esimehe Priidu Pärnaga. Kaebuse kohaselt on  tegemist ERRi tasakaalustatuse reegli rikkumisega, sest teemakäsitluses väljendati vaid omanike seisukohta omandireformi ja sundüürnike suhtes toime pandud ülekohtu suhtes. Sundüürnike arvamus saates ei kõlanud. Käsitlusest jäi kõlama omanike liidu esindaja seisukoht, et sundüürnikud ei saanud reformi käigus kahju, vaid ainult kahjutunde. Samuti esitasid kaebuse ühekülgsuses mitu raadiokuulajat. 

Hinnang: Toimetus esitas nädal hiljem samas rubriigis üürnike liidu esindaja Helle Kalda intervjuu. Minu hinnangul oleks olnud asjakohane seda ka 5.03 omanike liidu esindaja intervjuu käigus öelda. Nii oleks vähenenud võimalus pahameeleks, nagu käsitleks Vikerraadio teemat ainult omanike esindaja seisukohti esitades. Vikerhommiku päevaintervjuude maht ei võimalda eri osapoolte väitlust. Seda tulnuks toimetusel algset intervjuud planeerides arvestada. Üürnike liidu esindaja intervjuu tasakaalustas lõppkokkuvõttes omanike liidu esindaja usutlust.

* Toomas Lepp vs "Pealtnägija", valeinfo edastamine, maine kahjustamine, vabanduse nõue.

Toomas Lepp esitas 14.03.2020 kaebuse ETV saate "Pealtnägija" 14.12.2016 loo  "Pealtnägija": Toomas Lepa firma sai KIK-ist toetusraha küsitaval viisil" kohta. https://www.err.ee/579141/pealtnagija-toomas-lepa-firma-sai-kik-ist-toetusraha-kusitaval-viisil

Lepa sõnul esitas "Pealtnägija" tema kohta laimu ja valeväiteid. Harju maakohus tegi 6.02.2020 tema suhtes õigeksmõistva otsuse. Kaebuse kohaselt tekitas "Pealtnägija" 14.12.2016 lugu eksitava fooni, nagu oleks ta kurjategija. Kaebaja ootab ERRilt avalikku vabandust ja viitab võimalusele nõuda  kompensatsiooni.

Hinnang: Toomas Lepp esitas kaebuse 14.12.2016 loo peale ligi 3,5 aastat pärast loo avaldamist, kui esimese astme kohus oli tema suhtes langetanud õigeksmõistva otsuse. Varem ei ole Lepp teatanud oma pretensioonist nimetatud loo suhtes.

ERR on tegutsenud vastavalt heale ajakirjandustavale, et kohtuasja kajastatakse tema kõigis etappides, kuni lõpliku otsuseni välja. ERR kajastas Harju maakohtu 6.02.2020 otsust: "Kohus mõistis Toomas Lepa õigeks", https://www.err.ee/1032056/kohus-moistis-toomas-lepa-oigeks

Lugu avaldati ERRi uudisteportaalis ning teemat kajastas sama päeva "Aktuaalne kaamera". Samuti kajastas ERR 19.05.2020 ringkonnakohtu otsust, mis jättis maakohtu otsuse jõusse: https://www.err.ee/1091730/ringkonnakohus-jattis-toomas-lepa-oigeksmoistmise-muutmata

ETV saate "Pealtnägija" 14.12.2016 lugu käsitles teemat tasakaalustatult ja vastavalt ajakirjanduseetika koodeksi nõuetele. Loos saab Lepp kommenteerida kõiki olulisi etteheited, mida erinevad allikad esitasid.

ERR jätkas teema kajastamist pärast 14.12.2016 "Pealtnägija" lugu. Veebruaris 2017 selgus, et  "Pealtnägijas" esitatud info seoses KIKi toetustega oli õige. KIK leidis, et Lepaga seotud ettevõtted rikkusid reegleid ning neid kohustati hüvitama 25 000 eurot: https://www.err.ee/582450/toomas-lepp-peab-ttv-le-esitatud-fiktiivsete-arvete-eest-tagastama-kik-ile-25-000-eurot-toetusraha

Lood 2020.a. kohtulahenditest on viidetena liidetud 2016.a. "Pealtnägija" loo juures ERRi uudisteportaalis.

Lõplikust lahendist hoolimata ei saa eeldada, et toimetusel oleks võime näha ette, milliste allikate väited osutuvad kohtumenetluse tulemusena õigeks, millise omad mitte. Selleks ongi ajakirjanduseetika reegel, et tuleb käsitleda erinevate osapoolte seisukohti, nagu ka "Pealtnägija" tegi. Lõpliku kohtulahendi saabudes tuleb ka seda kajastada.

Kohtupidamine on avalik ning ajakirjandusel on õigus ja kohustus kohtuasju tasakaalustatult kajastada. ERR on käitunud vastavalt ajakirjanduseetika reeglitele ega ole Toomas Leppa käsitlenud süüdiolevana enne vastavat kohtuotsust. Edasise kajastuse sisu ERRis sõltub jõustunud kohtuotsusest.

* Kaili-Helina Kolts vs "Pealtnägija", teetüli kajastus on ühekülgne ja eksitav, nõue info  eemaldamiseks veebist, kahjunõue.   

Kaili-Helina Kolts esitas kaebuse 4.03.2020 "Pealtnägija" loo kohta: ""Pealtnägija":  teetülide põhjus pole vaid kohalike jonn, vaid ka valdade kunagine valearvestus", https://www.err.ee/1059677/pealtnagija-teetulide-pohjus-pole-vaid-kohalike-jonn-vaid-ka-valdade-kunagine-valearvestus

Kaebuse esitaja leiab, et lugu sisaldab valeinformatsiooni, on ühepoolne ja kaebaja au teotav.

Hinnang: "Pealtnägija" toimetus on lugu tehes käitunud vastavalt ajakirjanduseetika nõuetele. Kaebaja  arvamused loo kesksel teemal, milleks on vaidlus tee kasutamise ja ebaseadusliku tee rajamise üle, on põhjalikult esitatud. Tegemist ei ole ühekülgse ja eksitava käsitlusega. ERR ei ole rikkunud kaebaja  õigusi. Kaebuse esitaja on tee tõttu külaelanike ja vallaga tülis, mille käigus ta rajas ebaseadusliku alternatiivse tee. Neid objektiivseid asjaolusid on 4.03.2010 "Pealtnägija" kajastanud, lähtuvalt ajakirjanduseetika normidest. Võimalike eksitõlgenduste kõrvaldamiseks ühe fraasi osas on toimetus muutnud üht lauset. ERRil ei ole alust avaliku vabanduse esitamiseks. 

* Töötukassa vs ETV+ "Oma tõde": kallutatud ja ebaprofessionaalne saade, mis eksitas vaatajaid ja lõi emotsionaalset negatiivset kuvandit töötukassast.

Töötukassa leidis, et 6.04.2020 ETV+ vestlussaade "Oma tõde" töötukassa teemal sisaldas valeinfot, oli ühekülgne ja emotsionaalselt suunatud töötukassa halvustamisele, mis võib kaasa tuua venekeelsete inimeste usaldamatust töötukassa vastu keerukal töötuse suurenemise ajal. Kummastust äratas, et saate toimetaja, hiljuti Eestisse asunud Vene Föderatsiooni kodanik, oli ise ka üks peakülalistest, kes töötukassa endise kliendina asutust resoluutselt kritiseeris.

Samuti esitasid kaebuse mitmed vaatajad, kes pidasid saadet kallutatuks ja propagandistlikuks.

Hinnang: Saate salvestus oli paar päeva pärast eriolukorra väljakuulutamist 12.03. Seetõttu muutus planeeritud osaliste nimekiri, publikule tuli seada piiranguid. Tulemusena läks paigast ära algne plaan, mis oleks andnud tasakaalustatuma saate. Mõne tööotsija väljalangemine saatest tähendas muuhulgas seda, et tuli kasutada ühte saate toimetajat ka külalisena, kes oma lugu jutustas. Tavaliselt nii ei tehta.

Nõustun ETV+ peatoimetajaga, et kahetsusväärselt läks saade emotsionaalselt tasakaalust välja. Saate meeskonnaga on teemat arutatud ja järeldused tehtud. Ühe saatejuhi tegevus muutus liiga hinnanguliseks.

Mis puudutab üldist tasakaalu töötukassa ülesannete ja tegevuse käsitlemisel, siis oli saate külaliste seas (ilma saatejuhtideta)  ligi pool neid, kes toetasid ja mõistsid töötukassa tegevust (sealhulgas töötukassa nõukogu liige Peep Peterson). Samamoodi oleks saanud oma seisukohti esitada töötukassa tegevjuhtkond. Töötukassa otsus sellises vestlussaates mitte osaleda on arusaamatu. Oleks igati asjakohane, et töötukassa selgitaks oma seisukohti arutelus ka nende inimestega, kes töötukassa tegevust ei mõista või sellega rahul ei ole. Soovitus: edaspidi mitte saatest kõrvale jääda. 

* Kliinik ABCDent vs ETV+ "Insight" ja ERRi uudisteportaal: tendentslik lugu, ühekülgne käsitlus.

Hambakliinik ABCDent OÜ esitas kaebuse 16.04.2020 ETV+ saate "Insight" peale, kuna leidis, et saates esitati kallutatud lugu, mis asetas hambakliiniku põhjendamatult halba valgusesse, eriti ajal, mil hambaravi kättesaadavus oli eriolukorra tõttu raskendatud. Juhtkonna selgitus puudus. Loos käsitleti kliinikute tegevust tavapärase ravi piirangute ajal.

Hinnang: telelugu oli tasakaalustatud ja eri osapoolte seisukohad esitatud. Muuhulgas oli loos ABCDenti vastuvõtutöötaja tsitaat, et vastuvõtt on tühistatud, kuna tegu ei ole erakorralise juhtumiga.

Teleloo kirjalikust versioonist portaalis (vene ja eesti keeles) võis jääda ebaselgeks, miks ABCDent vältimatut abi mittevajava visiidi lõpuks tühistas. Portaali artikleid täiendati teleloost pärit materjaliga.

* MTÜ LAD vs ETV+ "Rahvale tähtis", lugu Narva lastega tegelevatele MTÜdele jagatavate toetuste kohta on ühekülgne ja valeinfot sisaldav.

Narva linnavolikogu liige ja päevakeskuse LAD MTÜ juhatuse liige Jelena Pahhomova ja päevakeskuse LAD MTÜ juhatuse  esimees Tatjana Grigorova esitasid kaebuse ETV+ 14.12.2019 saate "Rahvale  tähtis" ja saatel põhineva artikli "Lastekeskus Matveika: meid saadavad  hukatusse ametnike valed ja bürokraatia" kohta.

Artikkel veebiversioonis: https://rus.err.ee/1014127/detskij-centr-matvejka-nas-gubjat-lozh-chinovnikov-i-bjurokratija, saade: https://etvpluss.err.ee/1008326/narvskaja-studija-narodu-vazhno

Kaebajate arvates sisaldas lugu Narva MTÜde rahastamisest olulisi ebatäpsusi ning oli ühekülgne. Käsitlus soosis keskust Matveika, mille juht Rita Ternos oli kriitiline MTÜ LAD suhtes. 

Vastus: Loos on esitatud ebatäpset informatsiooni, mis puudutab Rita Ternosega seotud üksuste - keskuse Matveika ja MTÜ Pereprojekt - rahastamist linna eelarvest, kuna neid kahte organisatsiooni on allikate ja toimetuse poolt esitatud läbisegi. See ei ole valeinfo edastamine ega kujuta endast ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist. Küll aga vajab teema edasist käsitlust, et anda faktitäpselt edasi Matveika keskuse rahastamise problemaatikat. Loost on siiski arusaadav, et Rita Ternos ja Matveika keskuse teenuseid kasutavad lapsevanemad pole rahul sellega, et Narva linn toetab keskust LAD tunduvalt suuremas mahus.

Loos ei ole kaebuses viidatud ajakirjanduseetika koodeksi p 4.2 ja 5.1 rikkumist (teise osapoole ärakuulamine). Loo autor küsis LAD keskuselt näha taotlust, ent ei saanud seda. LAD keskuse esindajad väidavad, et autor küsis vaid dokumente, mitte rahastamistaotlust. Hoolimata mitmest jätkukaebusest ERRile ei ole LAD keskus esitanud toimetusele oma rahastamistaotlust.

Volikogu esimees ei soovinud teemat kommenteerida. Minu hinnangul peab toimetus tegema rohkem pingutusi, et saada konflikti sisaldava loo juurde kommentaar kõigilt olulistelt asjaosalistelt (linnavõim).  

Narva temaatika kajastamise kohta ETV+ kanalil toimus ajakirjanduseetika teemaline arutelu Narva stuudio ajakirjanike ja saate toimetajatega.

* Kaebus eksitava info edastamise kohta ETV+ saates "Rahvale tähtis". Pressinõukogu tauniv otsus.

Narva volikogu liige Aleksei Mägi esitas kaebuse 7.09.2019 ETV+ saate "Rahvale tähtis" peale seoses valeinfo edastamisega kaebaja kohta.

Vastus: autor eksis mõne väljendiga juriidilistes küsimustes. Nende väljendite osas avaldas ERR täpsustused portaalis avaldatud artikli juures: "Kas Narva ja tema ametnikud soovisid Euroopa kultuuripealinna tiitlit?",  https://rus.err.ee/977850/narodu-vazhno-hotela-li-narva-i-ee-chinovniki-pochetnogo-zvanija-kulturnoj-stolicy-evropy

Kaebaja taotles asja edasist läbivaatamist pressinõukogus, mis leidis 23.01.2020, et ETV+ rikkus ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 (ebatäpse info avaldamine).  Pressinõukogu hinnangul eksis ERR kaebaja kohta käiva süüdistuse sõnastusega. Saates ei nimetatud küll kaebajat nimeliselt, kuid seaduserikkumise süüdistuse juures näidati teiste seas ka tema fotot.

* Narva linnajuhtide pöördumine: Narva linna kajastus ETV+ kanalis on ühekülgne ja kallutatud ning vajab parandamist.  

Narva volikogu esimees Irina Janovitš ja linnapea Aleksei Jevgrafov pöördusid 6.02.2020 ERRi poole, avaldades rahulolematust telekanali ETV+ tegutsemise kohta Narva kajastamisel. Pöördujad leiavad, et viimase poole aasta põhjal saab väita, et Narva stuudio saade "Rahvale tähtis" ei ole sõltumatu ja erapooletu ajakirjandus, vaid sihipärane linnavõimu diskrediteerimine. Saated on ühekülgsed, tendentslikud, fakte moonutavad ja elanikkonda desinformeerivad.

Hinnang: Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist . Samuti rõhutatakse ERRi hea tava dokumendis, et "ERR teenib ennekõike avalikkuse huve" . Seetõttu on mõistetav, kui uudislikku käsitlust iseloomustab kriitiliselt uuriv vaade sellele, kuidas linnavõimu teostatakse.

ETV+ peatoimetaja Ekaterina Taklaja selgitas, et saade  "Rahvale tähtis" muutis 2019.a. septembrist formaati, arutelule stuudios lisandus eelnev uudisteplokk. Uudislugudes pakub ETV+ alati sõna ka Narva linnavõimudele, aga toimetuse sõnul keelduvad  linnavõimu esindajad pahatihti kommentaaridest.

Elanikkonna võimalikult adekvaatse informeerimise huvides tuleb Narva inimestele kasuks, kui linnavõimu esindajad on telekanali ETV+ ajakirjanikega suheldes võimalikult avatud.

Pöördumises nimetavad Narva linnajuhid kahte näidet. 7.09.2019 saate "Rahvale tähtis" kohta esitas kaebuse linnavolikogu liige Aleksei Mägi. Pressinõukogu leidis, et ETV+ eksis kaebaja kohta käiva süüdistuse sõnastusega. Juriidilise ebatäpsuse parandas toimetus veebis. Samas ei tähenda pressinõukogu otsus, et lugu oleks tervikuna olnud ekslik või ebaprofessionaalne. Pressinõukogu hinnangul eksis ETV+ saade vaid Mägi staatuse kohta käimasolevas uurimises. Toimetuse eksimus on kahetsusväärne ja seda on ka peatoimetaja kanali nimel tunnistanud. Samas ei saa linnavolinikku puudutanud ebatäpsuse pärast nimetada antud uudislugu osaks "sihipärasest linnavõimu diskrediteerimisest", nagu Narva linnajuhid oma pöördumises kirjutavad. 

14.12.2019 saates "Rahvale tähtis" eetris olnud mittetulundusliku Matveika keskusega seotud loo tegemise asjaolusid uurides selgus, et toimetuse sõnul ei soovinud linnavolikogu esimees kommentaari anda, kuigi ajakirjanik vastava palve esitas.  

Soovitus Narva linnajuhtidele: olla ajakirjandusega suheldes avatum. On alusetu üldistada, et  ETV+ saates "Rahvale tähtis" maksumaksja raha eest desinformeeritakse elanikkonda. Narva stuudio töötajatega toimus ajakirjanduseetika ja uuriva ajakirjanduse töötuba.

 

B. Tagasiside ja ajakirjanduseetika teemad seoses eriolukorraga

Koroonaviiruse levik ja järgnenud eriolukorra väljakuulutamine tõid kaasa aktiivse tagasiside ERRi pakutava sisu kohta.

Eriti aktiivne oli tagasiside märtsi keskel, eriolukorra väljakuulutamise alguses. Sisu on muutunud vastavalt eriolukorra arengule. Enamasti on kirjad ja kõned seotud ERRi saadetega ja artiklitega või laiemate ootustega ERRile, aga rohkem kui muidu oli murelike kodanike pöördumisi ka üldteemadel, mida saaks teha numbril 1247.

Algusnädalatel tuli palju ettepanekuid saadete ja lugude teemadeks uues olukorras. Mõned nõudlikus toonis, enamasti konstruktiivsed, heast tahtest kantud. Ettepanekute seas on tervisenõuanded, võimlemine, koduõpe, kodusuhted sunnitud lähikontaktis ja palju muud. Ettepanekud on edastatud toimetustele, mitmed neist ellu rakendatud.

ERRi ajakirjanikelt eeldatakse eeskuju. Kas on külalise ja saatejuhi vahel kaks meetrit vahet? Kas mikrofone desinfitseeritakse või viiakse viirust kogu aeg edasi? (Kasutatakse statiivi, desinfitseeritakse pidevalt).

Oodatud on õpilastele mõeldud sisu, ennekõike asjad, mida saaks konkreetselt siduda õppekavadega. Sealjuures rõhutatakse: avalik-õiguslik meediakanal tehku koostööd haridussüsteemiga. Keeletunnid, mida tuleks televisioonis hakata läbi viima jms.

Eriolukorra alguses oli palju polariseerunud tagasisidet koroonaviiruse teema ülekajastusest või alakajastusest. Minu hinnangul on ERRi eri kanalite tegevus olnud adekvaatne ning kooskõlas iga konkreetse hetke teadmisega. Ei toimunud hirmutamist või teemade mahavaikimist.

Oli mitmeid pöördumisi, et koroonaviiruse statistikat ei edastataks iga päev uudistesaate alguses rindeteateid meenutavalt, vaid püütaks infot panna konteksti ja siduda uute arengutega. Tüüpiline arvamusavaldus ja ootus:  "Ei taha enam teid jälgida, kogu aeg see koroona. Isegi muusikasaadet ei saa ilma koroonata."

Uudistesaadetes ongi näha-kuulda, et arvud on integreeritud saate sisse mõne loo juurde. See on mõistlik lähenemine.

On tehtud etteheiteid, et nakatunute kohta hoitakse infot kinni. On nõutud, et ERRis antaks positiivse vastusega testidest infot küla, linnaosa või valla täpsusega, "siis teame, kas ka meil on vaja end kaitsta". Eriti alguses nõuti ka nimelist infot. Selge on, et privaatsuse huvides ei luba seda ajakirjanduseetika ega seadus. Samuti on ERRi saadetes ja artiklites rõhutatud tervisespetsialistide hoiatust, et teadmine, et sinu linnas ei ole uusi nakatunuid, ei tähenda, et inimesed võiksid end lõdvaks lasta.

Poliitilise tasakaalu teemad ei olnud eriolukorra esimeses pooles eriti aktuaalsed. Nagu küsitlused on näidanud, on erinevate erakondade toetajad kõik suhteliselt rahul kriisihaldamisega. Sellest hoolimata on etteheiteid, et ERR näitab üles kallutatust, eriti kriisi vaibudes. Peamiselt heidetakse ette, et mõnikord on ajakirjanikud kriisijuhtidega liiga ründavad ja opositsiooni esindajatega liiga leebed. (Vt  ka jaotist C, saatejuhtide tegevus).

Kokkuvõtteks: ka mitmete kriitiliste kirjade-kõnede juures mainitakse, et inimesed hindavad ERRi operatiivsust ja mitmekesisust. Eraldi tuuakse välja vaheldusrikka meeleolu loomist erinevates raadio- ja telesaadetes (eesti muusika, võimlemine, huvitavad arhiivisaated, sh Jupiteri valik). Keskpäevaste infotundide otseülekannetega avaldati rahulolu, saatekava muudatused ei tekitanud pahameelt, nagu muidu tavaks.

 

C. Tagasisidet eri teemadel

*Saatejuhtide tegevusest.

Etteheited saatejuhtide erapooletuse ja intervjueerimise stiili teemal. Peamiselt puudutab see ETV saateid "Esimene stuudio" ja "Aktuaalne kaamera".  Mitmete vaatajate arvates peavad saatejuhid olema vähem ründavad ja rohkem vastuseid kuulama. Eriti juhiti sellele tähelepanu eriolukorra piirangute leevendamise etapis, kui ministritelt nõuti mitmes saates konkreetseid kuupäevi. Mõned vaatajad-kuulajad avaldavad rahulolematust, et opositsioon saab alati kergemalt läbi. 

Intervjuude sisu ja vormi arutatakse regulaarselt toimetuste juhtidega. Eriolukord ei tähenda kriitikavabadust otsuste ja otsustajate suhtes. Opositsiooni vaateid tuleb ka alternatiivina esitada. Kuna opositsioon ei saa üksi otsuseid langetada, pole ka nende suhtes võimalik rakendada sellist ajakirjanduslikku kontrollimehhanismi, nagu valitsuskoalitsiooni suhtes. 

Erinevate piirangute lõpetamise kuupäevade väljanõudmine oli mõnel juhul liialdatud, sest etteulatuvalt ei oska keegi täpset vastust anda. Kuupäevade üle otsustamine käib järk-järgult, sõltuvalt nakkusohu vähenemisest.

Tervisekriisi leevenedes oli suur avalik huvi saada teada, millal erinevad piirangud kaovad. Ent selle info hankimisel tuleb pidada silmas, et televaataja ei tajuks saatejuhi poolt liigset emotsiooni väljanäitamist. Kui näiteks kohe intervjuu alguses saatejuht sekkub, võib see jätta mulje, et saatejuht on ründav ning see koormab kogu intervjuud negatiivse fooniga. Põhjendamatuna mõjuv vahelesegamine saatekülalise jutule võib ka auditooriumis tekitada arvamust, et saatejuht oponeerib poliitiliselt, kuigi see nii ei ole.

Samas on selge, et mõnikord on saatejuhil vaja saatekülalise juttu sekkuda, kui vastused jäävad umbmääraseks või saatekülaline hakkab ennast kordama. Otseintervjuude aeg on lühike ning seega on vaatajate huvides selle aja jooksul võimalikult palju teada saada. Ent tähtis on säilitada saatejuhi neutraalset hoiakut.

Välisteemadest tekitas mitmeid kaebusi 16.03.2020 ETV saates "Välisilm" eetris olnud intervjuu Ungari välisministriga. Pöördujad leidsid, et intervjuu oli solvav, propagandistlik ja lubamatult pooltvaliv. Leiti, et ERR peab Ungari välisministeeriumile esitama vabanduse.

https://www.err.ee/1064751/ungari-valisminister-err-ile-demokraatlikeks-ei-saa-pidada-vaid-riike-kus-valitsevad-liberaalid

Hinnang: Intervjuude tonaalsuse hindamisel tuleb silmas pidada, et saatejuht ei esita küsimusi enda nimel, vaid avalikkuse poolt, tuues välja teema kohta esitatud väiteid. "Välisilma" intervjuu küsimused kajastasid avalikkuses Ungarile laialt eksisteerivaid vaateid. Nii on näiteks fakt, et Euroopa Liit on  korduvalt kriitiliselt arutanud, kas Ungari peab kinni õigusriigi põhimõtetest. Seega on selleteemalised küsimused asjakohased.

Küsimused on sisult teravad, ent esitatud lugupidavalt. Keerukad küsimused andsid Ungari välisministrile võimaluse anda põhjalikud vastused, mis aitavad Eesti avalikkusel paremini mõista Ungari seisukohti. Ungari välisministri üks seisukohtadest on välja toodud ka intervjuu tekstiversiooni pealkirjas: "Ungari välisminister ERR-ile: demokraatlikeks ei saa pidada vaid riike, kus valitsevad liberaalid".

Vabanduse esitamine ERRi poolt Ungari välisministeeriumile oleks asjakohatu ning ilmselt ka arusaamatu Ungari välisteenistusele, kes ERRi intervjuu eest tänas.

* Saatejuhtide kontroll eetri üle

Raadio 2 hommikusaates oli 6.04 intervjuu Linnar Priimäega, kes väljendus solvavalt ja ebatsensuurselt seoses eriolukorra kehtestamisega. Mitmed kuulajad avaldasid pahameelt, et sellise sisuga intervjuu eetrisse lasti. Toimetus eemaldas intervjuu kui sobimatu ning Linnar Priimägi vabandas avalikult, et oli pinge tõttu endast väljas. Mõned kuulajad omakorda olid häiritud intervjuu veebist eemaldamise tõttu. Selgitatud, et toimetus tunnistas viga ning saatekülaline vabandas, seetõttu polnud põhjust solvavat intervjuud jätkuvalt avaldada. Saatejuhid peavad tagama, et nad säilitaksid kontrolli eetris toimuva üle.

 

* Peaministri avalduse ülekande puudumine ETVst

Mitmed vaatajad polnud rahul, et ETV ei teinud otseülekannet riigikogust 12.03.2020, kui peaminister tegi poliitilise avalduse seoses koroonaviiruse levikuga. ERRi kanalitest kandsid peaministri avalduse üle Vikerraadio, Raadio 2 ja veebiportaal err.ee.

ETV peatoimetaja Marje Tõemäe ja päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala selgitasid, et otsustasid ETV kava mitte muuta. Tuginedes eelinfole avalduse kohta leiti, et hommikusele avaldusele järgneb päeva jooksul konkreetsemat infot ja otsuseid, mis tuuakse televaatajateni ETV olulisemates päevakajalistes ja uudistesaadetes. Nii ka tehti, kaasa arvatud intervjuud peaministriga. Hommikuses avalduses eriolukorda välja ei kuulutatud, teatati valitsuse erikomisjoni moodustamisest.

* Reklaamist

Eraettevõtete tegevuse või kaupade käsitlemine ERRis tekitab aeg-ajalt auditooriumis küsimusi, kas tegemist on reklaamiga, mis ERRis ei ole lubatud.

28.04.2020 ETV saates "Ringvaade" oli juttu talutoodete uuest veebipoest Talust koju. https://etv.err.ee/1083383/talust-koju

Vaataja leidis, et tegemist oli kommertsreklaamiga, mida ei tohi ERRis näidata.

Hinnang: Kõne all oli väiketootjate tegevus koroonakriisi ajal laiemalt. Saate alguses oli intervjuu MuheMahe talu peremehega ja maaeluministriga. Ettevõtmisest Talust koju tegi toimetus loo, sest platvorm loodi just koroonakriisi tõttu ja on abiks paljudele väiketootjatele. Talust koju ja sellega seotud ettevõtted said tuntust. Aga ERRi saadetes ei ole vajalik ega võimalik hoida vaid üldistatud, steriliseeritud joont, ilma konkreetseid tooteid või ettevõtteid nimetamata. Saatelõiku pole alust võtta reklaamina, vaid uudisliku käsitlusena väike-ettevõtjate tegevusest koroonakriisi ajal.

* Keeleküsimused

a) Keeleteadlike inimeste jooksvad tähelepanekud võõrsõnade liigkasutamisest erinevates saadetes. Samuti võõrnimede hääldamisest. Arutatud keelenõustajaga, kes annab soovitusi.

b) Koroonakriisi sõnavara on mõnikord bürokraatlik või otsetõlkeline: briifing (pro infotund), briif, sotsiaalne distantseerumine (seisuslik või klassiline vahetegemine, seega parem on hoopis "vahemaa pidamine/hoidmine", "suhtlusvahemaa", "peame vahet!"). ERRi ajakirjanikel on võimalus juurutada eestikeelset sõnavara, isegi kui ametnikud kasutavad oma keelt. 

c) Eesti Laul eesti keeles ERRis.

Mitmed televaatajad heitsid ette, et Eesti Laulu konkursi telesaadetes ei olnud ingliskeelsetel lauludel tõlget eesti keelde. Kokkuvõte kaebustest: "ERR on riigieelarvest rahastatav organisatsioon, mitte kommertskanal, seega peaks pidevalt silmas pidama eesti keele arendamise ja toetamise ideed. Arusaamatu, miks on konkurss ingliskeelsete lauludega ning sealjuures ilma tõlkesubtiitriteta. Inglise keele pealesurumine; diskrimineerib inglise keele mitteoskajaid."

ETV meelelahutussaadete peatoimetaja Karmel Killandi selgitas, et ETV otse-eetris lauludel tõlketiitreid ei kasuta, see on liiga riskantne. Tõlked on avaldatud Eesti Laulu kodulehel. ERR järgib keeleseadust, võõrkeelsele tekstile on lisatud eestikeelne tõlge. Muusikateostele tõlget tavapäraselt ei lisata.

ETV lõi finaalsaate ajaks võimaluse vaatajatel valida puldi abil ka tõlkesubtiitrid, kuid kahjuks ei tutvustanud ETV seda piisavalt enne saadet. Nii ei teadnud mitmed tõlkehuvilised, et võimalus oli finaalis  olemas.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: