Jaanuar - ETV Tartu stuudio kolis Emajõe ärikeskuse hoonesse.

Jaanuar - TV 3 edestas jaanuaris ETV-d 0,1% (vastavalt 17,3% ja 17,2%, Kanal 2 - 12,6% ja TV 1 - 8,8%). ETV oli seni olnud liider 8 kuud järjest. Keskmine televaatamise aeg oli jaanuaris 4 tundi ja 40 minutit (eestlastel 4.24 ja mitte-eestlastel 5.09).

26. jaanuar - 6 riigikogu liiget algatasid ringhäälinguseaduse muutmise seaduse, mis kehtestab ringhäälingunõukogu uued volitused ja vastutuse ning mille kohaselt ETV ja ER uued peadirektorid nimetatakse ametisse hiljemalt 10. juulil.

30. jaanuar - Eetrisse jõudis filosoofiline vestlussaade "Vita brevis". Autorid Rein Raud ja Mihhail Lotman, režissöör Aile Ellmann, toimetaja Katrin Seppel.

14. veebruar - Ringhäälingunõukogule esitatud ETV revisjoni aruande kohaselt on kahjum programmi ületootmise, reklaamitulude alalaekumise ja endise peadirektori Toomas Lepa juhtimisvigade tõttu ligi 50 miljonit krooni.

21. veebruar - ETV koondas 82 töökohta, lootes kahe koondamislaine tulemusena kokku hoida ligi 5 miljonit krooni. Koondamise järel jäi ETV-sse 385 töötajat.

29. veebruar - AS Hansapanga investeerimispanganduse osakond esitas ETV tellimusel tehtud lepingulise töö aruande - nõustamisraporti "ETV kinnisvara ja tootmis-tehnilise tegevuse ümberkorraldamise võimalused".

Märts - Riigikontrolli arvestus ETV kriisi kohta: omakapital on 1999. aasta esialgse bilansi seisukohalt negatiivne, miinus 7,4 miljonit krooni, võetud kohustusi on 72 miljonit rohkem kui käibevara, seejuures lühiajalisi kohustusi, mis kuuluvad tasumisele 2000. aastal, on 43,7 miljonit. Käibevarast on likviidne vaid 6,5 miljont ehk 2,9%, eelnevate aastate kahjum oli 1997. aasta lõpus 2,4, 1998. aastal 9,6 ja 1999. aastal 40,7 miljonit krooni.

6. märts - Riigikontrolör Juhan Parts vastas Riigikogus 12 Riigikogu liikme järelpärimisele 9. veebruarist 2000 ETV-ga seonduva kohta ja avaldas arvamust, et ringhäälingunõukogu peaks tagasi astuma.

8. märts - Riigikogu võttis vastu Ringhäälinguseaduse muutmise seaduse, millega muudeti ringhäälingunõukogu nimetamise põhimõtteid ja nõukogu pädevust. Sätestati, et Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul poliitilise tasakaalustatuse põhimõttel viis ringhäälingunõukogu liiget oma koosseisu liikmete hulgast ning neli liiget avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannete täitmiseks vajalike valdkondade tunnustatud asjatundjate hulgast. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest ringhäälingunõukogu liikmed edasi, kuni jõustub otsus Riigikogu uue koosseisu liikmete ringhäälingunõukogusse nimetamise kohta. Asjatundjad nimetatakse viieks aastaks. Seadust täiendati §-ga 321 "Ringhäälingunõukogu liikme vastutus" ja §-ga 322 "Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhatus". Rakendussätetes määratleti, et Riigikogu nimetab ringhäälingunõukogu liikmed hiljemalt 2000. aasta 1. maiks. Sätestati, et ringhäälingunõukogu võib Eesti Raadio peadirektori ja Eesti Televisiooni peadirektori enne volituste lõppemist ametist vabastada ja nendega töölepingu lõpetada Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatud alustel või umbusaldusotsusega, mille vastuvõtmiseks on nõutav ringhäälingunõukogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus.

21. märts - ETV tõusis veebruaris taas vaadataivamaks kanaliks - ETV - 19,3%, TV3 - 15,9%, Kanal 2 - 14,1% ja TV 1 - 11,9%.

27. märts - ETV juhtkond esitas ringhäälingunõukogule kriisiprogrammi.

31. märts - ETV lõpetas argipäevahommikuse "Tere hommikust!"

11. aprill - Riigikogu nimetas uued ringhäälingunõukogu liikmed: Ignar Fjuk, Andres Jõesaar, Peeter Kreitzberg, Marju Lauristin, Villu Reiljan, Andres Root, Tiit Sinissaar, Hagi Šein, Silva Tomingas.

19. aprill - Riigikogu võttis vastu ringhäälinguseaduse muutmise seaduse. Seadus viidi vastavusse piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga. Määratleti Euroopa sõltumatu tootja mõiste, täpsustati omatoodangu ja Euroopa päritolu toodangu mahunõuded, reguleeriti vastuvõtu ja taasedastamise vabadust, vastulause esitamise tagamist, televisiooniülekannete ainuõiguse kasutamist ning reklaami ja otsepakkumise nõudeid.

20. aprill - Uue ringhäälingunõukogu esimene istung. Esimeheks valiti Tiit Sinissaar (Isamaaliit), aseesimeheks Peeter Kreitzberg (Keskerakond).

24. aprill - AS Eesti Telefon lülitas TV 1, TV 3, ETV ja Kanal 2 programmide edastamise kuues TV-saatjas analoogjaotusvõrgust ümber digitaalsesse võrku. Jaotusvõrkude digitaliseerimine parandas oluliselt telesignaali kvaliteeti.

3. mai - Tallinna linnakohus jättis rahuldamata TV 3 ja Kanal 2 5,3-miljonilise hagi ETV vastu reklaami kompenseerimise lepingu katkestamise eest. Erakanalid kaebasid edasi.

8. mai - Ringhäälingunõukogu otsustas maksta Toomas Lepale 100 000 krooni hüvitist ja lõpetada tema tööleping poolte kokkuleppel.

13. mai - Kuulutati välja konkurss ETV ja ER juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete ametikohtadele.

24. mai - ETV juhatuse esimehe konkursile laekus üheksa avaldust - Veiko Lõhmus, Aare Urm, Tiina Kangro, Marek Strandberg, Vladimir Bogatkin, Rein Nurk, Aado Viik, Tõnu Kõrda, Harri Kingo ja Jüri Tallinn.

13. mai - 45. Eurovisioni lauluvõistlusel Stockholmis sai Priit Pauluse, Ilmar Laisaare, Alar Kotkase ja Jana Hallase laul "Once in a Lifetime", mille esitas Ines, 4. koha.

Mai - Jõustus ringhäälinguseaduse muudatus, mis kohustab ringhäälinguorganisatsioone edastama igakuisest teleprogrammi mahust 10% omatoodangut, sellest vähemalt 50% parimal vaadatavuse ajal kell 19 - 23. Omatoodang Eestis kehtiva seaduse tähenduses on ringhäälinguorganisatsiooni enda või koos Euroopa Liidu mõne liikmesriigi tootjaga toodetud või ringhäälinguorganisatsiooni poolt mõnelt Euroopa sõltumatult tootjalt tellitud saated või programmid Eesti tänapäeva ja kultuuri vallast. Omasaadete hulgast arvatakse maha uudised, spordisaated, mängud, reklaam, otsepakkumine ja teletekst.

13. juuni - Ringhäälingunõukogu arutas ja toetas Hagi Šeini esitatud ETV uut rahastamispõhimõtet. Nn. arvestusliku loamaksu idee näeb ette ETV stabiilset finantseerimist pearaha põhimõttel, mille aluseks on teleperekondade arv Eestis ja teleperekonna kohta fikseeritav toetus avalik-õiguslikule ringhäälingule ühe tele- ja nelja raadioprogrammi tootmiseks. Selle arvestusliku skeemi kohaselt oli ETV ja ER 2000. aasta toetus teleperekonna kohta 21,5 krooni kuus ehk 258 krooni aastas, kokku 155 miljonit krooni.

16. juuni - Ringhäälingunõukogu tegi ettepaneku ETV juhatuse esimehe kohale asumiseks Aare Urmile ja soovitas võtta juhatuse liikmeteks Marek Strandbergi ja Tiina Kangro. ER juhatuse esimeheks nimetati Ain Saarna.

19. juuni - Rahvusvaheline audiitorfirma Price Waterhouse Coopers (PWC) keeldus alla kirjutamast ETV 1999. aasta aruannet. ETV omakapital oli 55 miljoniga miinuses, 2000. aasta puudujääk 29,4 miljonit krooni. Kõigi rahaliste kohustuste katteks vajas ETV 70 miljonit krooni.

14. juuli - Kultuuriministeeriumis valmis ETV ja ER rahastamise skeem, mille järgi hakkaks riik neile asutustele raha andma riikliku tellimuse alusel.

29. juuli - Aare Urm esitas idee ringhäälingumajast, mis viiks ETV ja Eesti Raadio ühise katuse alla.

August - Tiina Kangro ei soostunud Aare Urmi ettepanekuga saada ETV juhatuse liikmeks.

18. august - ETV teatas, et näitab sügishooajal 20 uut omasaadet.

23. august - Ringhäälingunõukogu pakkus ETV ja ER toetuse eraldamiseks põhimõtte üks kroon ühe teleperekonna kohta päevas. Rahandusministeeriumi arvates väärivat valem arutamist.

August - Ringhäälingunõukogu otsustas pöörduda valitsuse poole ja küsida ETV-le finantskriisist väljatoomiseks stabilisatsioonifondist 30 miljonit krooni.

5. september - 1. oktoober - Toomas Uba tegi oma viimased reportaažid (Sydney OM).

11. september - Renita Timak sai publitsistikasaadete (elusaadete toimetuse) peaprodutsendiks.

13. september - Suri ETV kauaaegne diktor ja uudistetoimetaja Endel Sõerde.

21. september - Rahandusministeerium avaldas, et toetab lepingulise suhte tekkimist riigi ja avalik-õigusliku ringhäälingu vahel avalik-õigusliku teleteenuse tellimiseks.

1. oktoober - Koostöös kirikute nõukoguga valmiv saatesari "Ajalik ja ajatu" muudeti kultuurhariduslikuks. Toimetaja Katrin Seppel, režissöör Aile Ellmann.

7. oktoober - Opositsiooniparteid Keskerakond ja Koonderakond süüdistasid ETV-d teemade tasakaalustamata käsitluses ja valitsusliidu soosimises.

17. oktoober - Aare Urm esitas valitsuse kabinetiistungile reformikava "Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu arengukava põhiseisukohtadest", mis näeb ette osa ETV ja ER osakondade muutmist emafirmale tulu teenivateks äriühinguteks Samal istungil esitas Signe Kivi "Kultuuriministeeriumi ettepanekud avalik-õigusliku ringhäälingu korrastamiseks." Põhiideed: käsitleda ETV-d ja ER-i edaspidi ühtse majandusüksusena ja eelarve seisukohalt ühtse kulupositsioonina, alustada ettevalmistusi ETV kinnistute müügiks ning läbirääkimisi ETV ja ER uue maja ehitamiseks, sõlmida ETV ja ER rahastamiseks avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse tellimise leping, moodustada ETV ja ER ühendamist ettevalmistav töögrupp, vähendada ER programmide arvu, ühendada ETV ja ER reklaamimüügiüksused jms.

24. oktoober - Valitsus soovitas ringhäälingunõukogul moodustada töögrupp ETV ja ER-i liitmiseks üheks avalik-õiguslikuks organisatsiooniks. Juba 2001. aasta eelarves käsitletakse ETV-d ja ER-i ühtse majandusüksusena ja nähakse ette ühine toetus ETV-le ja ER-le, mille jagab ringhäälingunõukogu. Valitsus pooldas ka avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse tellimise lepingut, mis tagab eelarvevahendite ja saadava teenuse seose. Valitsus eraldas ETV-le reservfondist koondamisrahade maksmiseks 6 miljonit krooni. Valitsuse seisukohtade taustaks olnud Kultuuriministeeriumi kava kohaselt tuleks reformi käigus müüa Raadio 2 ja sulgeda Klassikaraadio.

3. november - Teede- ja sideminister, erastamisagentuuri peadirektor ja Prantsuse Telediffusion de France'i esindaja Michel Azibert kirjutasid alla Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse müügilepingule. Telediffusion de France maksis 49% saatekeskuse aktsiate eest 95,4 miljonit krooni ja investeerib ettevõttesse kolme aasta jooksul 282 miljonit krooni.

15. november - Ringhäälingu Saatekeskus (RSK) teatas kavatsusest tõsta telekommunikatsiooniteenuste hinda 2001. aasta algusest 4%.

18. november - Aare Urm teatas, et kaalub ETV juhatuse esimehe kohalt lahkumist, kui poliitilised jõud ei jõua ETV edasise rahastamise asjus kokkuleppele.

Detsember - 2001. aasta riigieelarvega määrati sihtotstarbeliseks ülekandeks avalik-õiguslikule ringhäälingule vastavalt tegevuskavale 176,2 miljonit krooni, sealhulgas ringhäälingunõukogule 1,2 miljonit krooni. Seda oli 20 miljonit krooni rohkem, kui esialgu kavatseti.

Detsember - ETV teatas kavatsusest nõuda reklaamifirmalt Guvatrak (Even Tudeberg) tagasi 800 000 krooni, mille firma sai seriaali "Tõde ja õigus" tootmiseks.

5. detsember - Riigikogu võttis vastu Ringhäälinguseaduse §-de 32 ja 331 täiendamise seaduse, mis laiendas ETV ja ER laenu võtmise võimalusi ja laenule riigigarantii taotluse esitamise korda. Laenule riigigarantii taotluse esitab ringhäälingunõukogu Vabariigi Valitsusele, kes otsustab vastava Riigikogu otsuse eelnõu algatamise. Seni kehtinud seadus võimaldas ETV-l laenu võtta kuni 10% oma aastaeelarve mahust.

6. detsember - Tilde Eesti OÜ käivitas netiaadressil www.tv.ee Eesti esimese internetitelevisiooni, mis ühendab traditsioonilise televisiooni võimalused internetitehnoloogiaga.

31. detsember - Suri Toomas Uba (2. november 1943 – 31. detsember 2000). Töötas ETV-s alates 1972. aastast.