1. jaanuar - ETV lõpetas reklaami müügi ja näitamise oma programmis.

5. jaanuar - Alustas hommikuprogramm "Tere hommikust!", saatejuhid Reet Oja (toimetuse juht), Andres Raid, Katrin Viirpalu, Marko Reikop, Mati Talvik, Indrek Treufeldt, režissöörid Eva-Katariina Taimre, Tiit Kimmel, Rait Roland Veskemaa.

16. jaanuar - ETV näitas otseülekandes USA - Balti harta allakirjutamist Valges Majas Washingtonis.

17. jaanuar - Algas laupäevane "Maahommik". Saatejuhid Agnes Jürgens (tegi ka esimese saate), Georg Pelisaar, Olev Kenk ja toimetaja-saatejuht Kadri Valner, operaator-režissöör-produtsent Olev Jaksi.

17. - 23. jaanuar - Heidi Pruuli esindas ETV-d vaatlejana Cannes'is IMZ Rahvusvahelise Muusikakeskuse Peaassambleel ja muusikaprogrammide esitlusel. Osales 74 klassikalise muusika tootmisega tegelevat firmat 22 riigist. ETV esitles portreesaadet Neeme Järvist "Üks maestro ja kaks orkestrit" (režissöör Ülle Õun, toimetaja Eeva Potter).

Jaanuar - ETV müüs oma aktsiad telekavade kirjastuses Parimenta AS Levikomile.

2. veebruar - "Kolleeg või konkurent". Saade kirjanduslikelt kolmapäevadelt. Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Katrin Seppel.

14. veebruar - ETV arendusseminar Roostal. Külalisesinejad Olev Remsu, Voldemar Kolga, Andres Laasik ja Margo Veskimägi.

17. veebruar - Rait Killandi sai TV 1 tegevdirektoriks.

21. veebruar - Toomas Uba sai Valdo Pandi preemia.

Märts - ETV teatas, et kavandab sügisest venekeelse programmi edastamist.

Märts - Tallinna Linnakohtus algatati Olev Remsu avalduse alusel kriminaalasi Urmas Oti vastu moraalse kahju hüvitamiseks 5. märtsil ajakirjas "Nädal" avaldatud lausungi eest.

17. aprill - ETV-s toimus kontaktmess videofirmade esindajatega. Osales 29 firmat.

22. aprill - Seminar "Produtsentide süsteemi põhiprintsiibid", mille korraldasid eksperdid G. Addicott ja R. Forgan Inglismaalt.

Aprill - Ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmide levitamise kulud kaetakse teede- ja sideministeeriumi eelarvest; avalikku ringhäälingut finantseeritakse riigieelarvelisest toetusest, mille suurus vastab vähemalt 0,34%-le riigi maksutuludest Eesti Raadio ja 0,46%-le riigi maksutuludest Eesti Televisiooni toetuseks. Eelnõu jäi Riigikogus menetlemata.

9. mai - 43. Eurovisioni lauluvõistlusel Birminghamis sai Maria ja Tomi Rahula ning Peeter Pruuli laul "Mere lapsed", mille esitas Koit Toome, 11. koha. Esimest korda kasutati rahvahääletust.

Mai - Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna lõpetas esimene lend telerežissööre. ETV-s asusid tööle Elo Selirand, Eva-Katriina Taimre, Kalle Käesel, Aivo Spitsonok, Anu Välba, Piret Tanilov (Jõemägi) jt.

1. juuni - ETV Tartu stuudio sai 35-aastaseks. ETV korrespondendipunkt Tartus loodi 1. juunil 1963, 1. jaanuaril 1968 sai Tartu stuudio ETV peatoimetuseks.

2. juuni - Urmas Ott tegi koosseisulise töötajana viimase saate ETV-s - "Carte Blanche" Tõnis Mägiga.

Juuli - Kultuuriministeeriumis arutati ringhäälinguseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt oleks ETV-le iga aasta riigieelarves määratud eraldi osana toetus, mille suurus olnuks kindel protsent riigieelarve mahust. Eelnõu jäi Riigikogus menetlemata.

1. august - Täitus viis aastat päevast, mil Eestis läks eetrisse esimene eratelevisiooni saade - 1. augustil kell 19.00 läks Linnahalli stuudiost eetrisse EVTV programm.

August - Riigikogus ei saanud nõutavaid poolthääli ringhäälinguseaduse muutmise seadus, millega püüti muuta 25.03.1997 vastu võetud seaduseparandust ringhäälingu tegutsemisest valimiskampaania perioodil.

31. august - Vallo Toomet asus Eesti Sõltumatu Televisiooni (ESTV) juhatuse esimehe kohale. TV 1 juhatuse liikmetena asusid tööle ka Raul Rebane (programmidirektor) ja Rait Killandi.

1. september - Alustas igaõhtune publitsistikasaade "Päevapeegel / Päevast päeva".

7. september - Algas kirjandussaade "Narratiiv". Toimetaja Katrin Seppel, režissöör Indrek Kangur, hiljem Aile Ellmann.

23. september - Lõppes ETV IV stuudio renoveerimine, mis läks maksma 16 miljonit krooni. Stuudio sai vananenud 1985. aasta tehnika asemel moodsa digitaalse sisseseade. Uuendus võimaldab ülemineku PAL-süsteemile.

14. oktoober - Riigikogu lükkas 1. lugemisel tagasi valitsuse 14.09.1998 algatatud ringhäälinguseaduse muutmise eelnõu 956 SE I , mille kohaselt iga aasta riigieelarves kinnitatakse eraldi osana Eesti Televisioonile toetus, mille suurus määratakse eelmise aasta baasilise toetuse summa korrutisest riigieelarve eelnõus esitatud keskmise prognoositava tarbijahindade kallinemise protsendiga.

Oktoober - Maire Aunaste lahkus ETV-st.

6. november - ETV teatas, et hakkab tootma draamaseriaali "Tõde ja õigus", mille lavastab Roman Baskin ja stsenarist on Paul-Eerik Rummo.

15. november - Koonderakonna fraktsioon võttis enne täiskogul menetlemist tagasi ringhäälinguseaduse muutmise eelnõu 10210 SE I, mille ta oli esitanud 15.10.98. ja mille kohaselt iga aasta riigieelarves kinnitatakse eraldi osana Eesti Televisioonile toetus, mille suurus määratakse eelmise aasta baasilise toetuse summa korrutisest riigieelarve eelnõus esitatud keskmise prognoositava tarbijahindade kallinemise protsendiga.

19. november - ETV, TV 3 ja Kanal 2 juhid pöördusid Kultuuriministeeriumi poole kaebusega, et TV 1 müüb vastavat ringhäälinguluba omamata reklaami ORT programmi, ohustades sellega ETV ja erakanalite reklaamilepingut. Telejaamad süüdistasid Kultuuriministeeriumi saamatus ringhäälingupoliitikas, sest puudub igasugune järelevalve ringhäälingulubades seatud tingimuste täitmise üle.

4. detsember - ETV toetust riigieelarvest vähendati eelarvekavas 101,4 miljonilt kroonilt 97,5 miljoni kroonini ehk 3,9 miljoni krooni võrra. ETV teatas, et on sunnitud seetõttu omasaadete mahtu vähendama.

15. detsember - ETV-s toimus ümarlaud "Kultuur ja televisioon", milles osalesid loomeliitude ja kultuuriväljaannete esindajad ning meediaeksperdid. Kritiseeriti valitsuse ringhäälingupoliitikat, kõneldi ühiskondliku programminõukogu vajadusest, kultuuritoimetuse kontseptsioonist ja ETV finantseerimismudelitest.

16. detsember - Valitsus algatas ringhäälinguseaduse muutmise eelnõu 1105 SE II, selle kohaselt kinnitatakse iga aasta riigieelarves eraldi osana Eesti Televisioonile toetus, mille suurus määratakse eelmise aasta baasilise toetuse summa korrutisest riigieelarve eelnõus esitatud keskmise prognoositava tarbijahindade kallinemise protsendiga, ent see eelnõu langes menetlusest välja Riigikogu 8. koosseisu volituste lõppemise tõttu märtsis 1999.

Detsember - Riigikogu määras riigieelarvest ETV-le 1999. aasta toetuseks 93,6 miljonit krooni.