1. jaanuar - EVTV ja RTV hakkasid eetrisse andma ühist programmi.

17. jaanuar - EVTV ja RTV ühinesid, asutati AS TV 3. Asutamislepingule kirjutasid alla aktsionärid AS Krenno (10%), AS Finninvest (8%), Kinnevik (42%), Telemeedia Eesti (34%) ja Soome MTV (6%). TV3 aktsiakapital oli 5 miljonit krooni. Kultuuriministeerium andis AS TV 3-le ringhäälinguloa veebruari lõpus, eelistades konkursil TV 3 AS Triole.

18. jaanuar - Suri Leopold Piip (1916 - 1996), ETV juht 17.12.1955 - 30.12.1971.

28. veebruar - TV 3 sai ringhäälinguloa.

4. märts - Teleteater sai 30-aastaseks.

8. märts - TV 1 (Eesti Sõltumatu Televisiooni AS, omanikud Oleg, Andres, Siiri ja Viivi Sõnajalg) esimene katsesaade. Peatoimetajana alustas Mart Pukk, uudiste toimetajad olid Kadri Hinrikus ja Nele Laanejärv.

13. märts - Tipp TV peatas tegevuse määramata ajaks.

Märts - Estica maja Vanemuise tänaval Tartus tagastati endisele omanikule ja ETV Tartu stuudio asus tegutsema Tartu Filmikeskuse ruumides.

1. aprill - ETV lõpetas ruumide rentimise Kanal 2-le.

4. aprill - Riigikogu kultuurikomisjon (Tõnis Lukas), Kultuuriministeerium (Jaak Allik), ringhäälingunõukogu (Rein Veidemann), ETV (Hagi Šein) ja ER (Peeter Sookruus) allkirjastasid pöördumise, millega algatati avalik diskussioon avaliku ringhäälingu tulevikust Eestis. Diskussioonimaterjali "Avaliku ringhäälingu tulevik Eestis. 12+1 põhiküsimust, teese ja fakte diskussiooniks avalik-õiguslikust ringhäälingust" kirjutas Hagi Šein ning see saadeti seisukohavõtuks 112 organisatsioonile ja asutusele ja institutsioonile ning 158 üksikisikule. Nn. Rohelise raamatu aruteluks korraldati 7. juunil Rahvusraamatukogus konverents. 10. juunil teatas Eesti Ringhäälingute Liit (ERL), et ei soovi edaspidi osaleda ETV algatatud diskussioonis ning avaldas 12. juunil kirjaliku avalduse dokumendi kohta.

Aprill - Ringhäälingunõukogu tegi ettepaneku ringhäälinguseaduse muutmiseks ja täiendamiseks, et anda avalik-õiguslike juriidiliste isikute ETV ja ER vara nende omandisse.

18. mai - 41. Eurovisioni lauluvõistlusel Oslos sai Priit Pajusaare ja Kaari Sillamaa laul "Kaelakee hääl", mille esitasid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna, 5. koha.

8. juuni - Anti kätte ETV aastapreemiad. Populaarseim meessaatejuht Urmas Ott, II preemia Mati Talvik, III preemia Jüri Aarma, populaarseim naissaatejuht Reet Oja, II preemia Maire Aunaste, III preemia Reet Linna, parim erisaade (-projekt) "Õnne 13", parim kultuuri- või haridussaade "Osoon", parim lastesaade "Kooli-TV", parim meelelahutussaade "Reisile sinuga", parim noortesaade "Ümber Euroopa", parim publitsistikasaade "Teateid tegelikkusest", parim dramaturg või stsenarist Toomas Kall, parim lavastaja Tõnis Kask, parim meesnäitleja Kaljo Kiisk, parim naisnäitleja Luule Komissarov, parim assistent Margit Ossipova, parim helirežissöör Maarika Rausma, parim kunstnik Sirje Merima, parim operaator Rein Lillmaa, parim ajakirjanik Aarne Rannamäe, parim režissöör Jüri Pihel, parim teleinsener Vladimir Dedjurin, parim toimetaja Ulvi Pihel, parim videomonteerija Kalle Käärik, parim valgustaja Ürgo Mürk, preemia aasta parima muu töö eest Jüri Pihel, Anu Roots, preemia aasta ja eelnevate aastate töö eest Esta Undo.

22. juuni - Ilmar Taska, Oleg Sõnajalg ja Toomas Lepp esitasid eratelejaamade ühisarvamuse televisiooni olukorrast Eestis.

26. juuni - 1996. aasta lisaeelarvega eraldas Riigikogu ETV-le täiendavalt 1 175 000 krooni töötajate palkade tõstmiseks.

Juuni - Hanna Heinmaa saavutas Eurovisioni noorte muusikute konkursil Lissabonis 3. koha ja sai tervituskirja Vabariigi Presidendilt.

Juuni - ETV avas kodulehekülje internetis.

Juuli - "Lasteekraani" kontsertkoor võitis Eesti lastekooride II konkurss-festivali Türil.

Juuli - Tööd alustas ETV hoone katusele paigaldatud EUTELSAT-maajaam. Jaama maksumus on 10 miljonit krooni, mis saadi EBU projekti raames laenuks EBRD-lt.

5. august - Paul-Eerik Rummo valiti ringhäälingunõukogu esimeheks.

August - Avati ETV uuendatud uudistestuudio.

1. september - Alustas arvamussaade "Suures plaanis". Autorid Vallo Toomet, Indrek Treufeldt, Sulev Valner, režissöör Tarmo Krimm.

14. september - Alustas sari "Klaaspärlimäng", milles Enn Soosaar jt. rääkisid väärtkirjandusest. Toimetaja Katrin Seppel, režissöör Indrek Kangur.
26. - 29. september - ETV reporterite ja saatejuhtide kursusel õpetas Stig Törnroos-Wickberg Rootsist.

23. oktoober - Algas Reet Linna juhitud populaarne telemäng "Kuulus või kummaline". Režissöörid Priit Hummel, Aarne Saluraid.

24. - 25. oktoober - Rahvusvahelise kogemusega nõustaja David Lowen Yorkshire'i Televisioonist pidas ETV-s teleprogrammi kavandamise seminari.

28. oktoober - Eestit külastas EBU president professor Albert Scharf, kelle võttis vastu ka peaminister Tiit Vähi.

Oktoober - Vallo Toometi ütlusest õhtuses uudistesaates, et koalitsioon võib laguneda, puhkes ajakirjanduses äge diskussioon ETV sõltumatuse ja finantseerimise üle, millesse sekkus ka peaminister Tiit Vähi.

1. november - Alustas kuritegevust ja korrakaitset käsitlev saatesari "Avatud toimik". Toimetajad Erik Boltowski, Mart Taevere, Priit Kuusk, Siiri Ottender, Timo Tarve, Olaf Suuder, Merlis Nõgene. Režissöör Heiki Sepp.

14. november - ETV tegi ettepaneku ühendada 1998. aasta 1. jaanuarist ETV ja ER ühtseks Eesti Ringhäälinguks ja esitas Kultuuriministeeriumile ka vastava seaduseelnõu projekti.

4. detsember - Kultuuriministeeriumi juures tegutsev ringhäälingualane töörühm jõudis üksmeelele ETV ja ER ühendamises Eesti Ringhäälinguks. Toetati ka ringhäälingu nõukogu esimehe Paul-Eerik Rummo ettepanekut muuta avalik-õiguslik ringhääling pigem programme tellivaks, hankivaks ja edastavaks kui tootvaks ettevõtteks. Pooldati ka kahe eraldi seaduse väljatöötamist, üks avalik-õigusliku, teine eraringhäälingu ja ringhäälingu üldisemate küsimuste kohta.

12. detsember - Ringhäälingute Liidu juhatuse esimeheks valiti Toomas Lepp, kes vahetas sellel kohal välja Kanal 2 juhi Ilmar Taska.

13. detsember - Alice Talvik läks pensionile. Alice Talvik (Ader) asus tööle ETV-sse 1958. aastal lavatöölisena. Peagi sai temast tunnustatud ja armastatud diktor, seejärel programmi väljastaja ja väljastusosakonna juhataja.

16. detsember - Tallinnas avati Eesti Meediakeskus, mille peaeesmärk on ajakirjanikele ja teistele meediaga seotud inimestele täienduskoolituse andmine.

Detsember - Teet Kallas sai Kati Murutari asemel "Õnne 13" stsenaristiks.