10. veebruar - Algas noortesaade "Isad ja pojad". Saatejuhid Kalev Vapper, Heiki Meeri, režissöörid Virve Koppel, Toivo Kõster, toimetaja Mariina Mälk.

5. mai - Eesti Ajakirjanike Liidu aastapreemia sai Enn Eesmaa saatesarja "Rahvakunstnikud" eest.

5. mai - Miilitsa tööd kajastava loomingulise võistluse võitjate hulgas olid Ain Allas ja Peeter Peetsalu.

10. mai - 15. mai - Eesti TV osales II Nõukogude Eesti filmifestivalil 16 filmiga. Peaauhinnad said Heini Drui filmid "Jätkata fortes" ning "Koit ja Hämarik". Tunnustati ka Tõnis Kase filmi "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust", Rein Marani filme "Ühe armastuse lugu", "Nõialoom" ja "Sookured", Peep Puksi filmi "Ärge laske mul surra", "Kuuvikerkaar" ning Sulev Keeduse filmi "Luigeluum".

5. oktoober - "Viljaveski" hakkas korraldama "Nunnu" konkurssi suurtest ja kummalistest aiasaadustest.

30. oktoober - Alustas "Prillitoos", saatejuht Hagi Šein, toimetaja Helgi Oidermaa, režissöörid Indrek Kangur ja Jüri Tallinn.

Oktoober - Suurenes informatsioonisaadete arv: argipäeviti 6 lühiuudistesaadet, "Aktuaalse kaamera" põhisaade, AK vene keeles, pühapäeviti "Aeg luubis".

Oktoober - IX üleliidulisel spordifilmide festivalil Kaunases sai II järgu diplomi režissöör Raul Tammeti ja operaator Enn Putniku "Tartu maraton".

Oktoober - Ülemaailmsel teadusfilmide festivalil Madridis arvati 12 parema teadusfilmi hulka Rein Marani "Sookured".

Oktoober - Moskvas toimunud võistlus-ülevaatusel sai Gennadi Muravin ja Jaan Kolbergi dokumentaalfilm "See on täiesti tõsine asi" aukirja.

Oktoober - Teatrikunstifestivalil Moldaavias sai II preemia Endrik Kerge ja Terje Põdra telelavastus "Pisuhänd".

November - X üleliidulisel telefilmide festivalil Alma-Atas said diplomi Ülle Puusepa ja Mati Põldre "Soomahl", Rein Marani "Sookured" ning Irene Lääne ja Enn Putniku "Vahemäng juulis".

November - "Eesti Telefilmi" toimetuskolleegium nimetas kõigi aegade 10 paremat telefilmi: "Näitleja Joller", 1960 (Jüri Järvet, Voldemar Panso, Virve Aruoja, Anton Mutt), "Meie Artur", 1968 (Grigori Kromanov, Mati Põldre), "Mina ise", 1969 (Rein Karemäe, Virve Koppel, Mati Põldre), "Kihnu naine", 1974 (Mark Soosaar), "Dirigendid" 1975 (Andres Sööt), "Kuidas portreteerida orelit", 1976 (Olav Neuland, Enn Säde), "Igavesti Teie", 1976 (Lembit Lauri, Mati Põldre), "Tavaline rästik", 1978 (Rein Maran), "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust", 1980 (Aigar Vahemetsa, Tõnis Kask), "Dialoog", 1983 (Hagi Šein, Dorian Supin). 1983. aastal valmis 40 filmi (kokku üle 16 tunni): 2 mängu-, 21 dokumentaal-, 3 olukirjeldus-, 7 kontsertfilmi ja 7 kontserdiprogrammi.