14. jaanuar - Tallinna Televisioonistuudio nimetati Eesti Televisiooniks.

23. jaanuar - Algas saatesari "Estraadimuusika uudised", saatejuht Hans Hindpere.

27. jaanuar - Alustas intervjuusaatesari "Autogrammi annab" - vastajaks Juhan Smuul, saatejuht Mikk Mikiver. Hiljem juhtis saadet Peeter Hein.

28. jaanuar - Ekraanile tulid Tipp ja Täpp. Režissöör Uno Leies.

Jaanuar - Noortestuudio teadustajate võistluse võitsid Ada Lundver, Viktoria Meigas (Jagomägi), Sergei Koktšajev, Sirje Tennosaar ja Tiiu Pohla.

Märts - Balti vabariikide ja Valgevene ning Moldaavia telefilmide I ülevaatusel said diplomi film "Evald Okas" (stsenarist Boris Enst, režissöör Virve Aruoja, operaator Vello Aruoja) ning saade "Missugused me oleme" (stsenarist Rein Karemäe, režissöör Grigori Kromanov, toimetaja Aare Tiisväli).

16. märts - Alustas üle 20 aasta kestnud sari "Lugedes looduse raamatut".

22. märts - NSVL ja Prantsusmaa leppisid kokku SECAM-värvisüsteemi kasutamises.

15. aprill - Leiger Põldma nimetati Eesti Televisiooni peainseneriks.

1. mai - Moodustati filmistuudio "Eesti Telefilm", ülem Ülo Raudmägi.

4. mai - Toimus telereporterite ja teleoperaatorite konkurss.

5. mai - Ajakirjanike Liidu preemia pälvis dokumentaalfilm "Kekkonen Eestis", stsenaristid Rein Karemäe ja Ülo Tootsen, režissöör Valdur Himbek, operaatorid Ülo Raudmägi, Kaljo Jõekalda, Hasso Vahi, Valdur Kanasaar.

9. juuni - 17. juuni - Prahas toimus III rahvusvaheline televisioonifilmide festival. Osales 30 maad, 41 teleorganisatsiooni ja 96 filmi. Eestit esindasid "Evald Okas" ja "Pööripäev". Ära märgiti dokumentaalfilm "Pööripäev", stsenarist Valdo Pant, režissöör Virve Koppel, operaator Mati Põldre.

21. juuni - Esimene otsereportaaž Pärnust - Koidula Voltri, Lembit Heinmaa, Jaak Mamers, Loit Rõuk, Heino Jallai.

1. juuli - Valmis Orissaare telemast - 180 m, II kanal, saatja "Igla".

1. juuli - Pärnu hakkas nägema Kesktelevisiooni saateid.

15. juuli - Esimene saade oma majast Lomonossovi (Gonsiori) 27, toimetaja Koidula Voltri, režissöör Hillar Peep, reporter Rein Karemäe. Stuudiokompleksi projekteeritud võimsus oli 600 tundi omasaateid aastas. Kasulikku pinda 6687 m2, hoone kubatuur 42 000 m3. Stuudiod - 300 m2, 150 m2, 100 m2. Arhitektid Paula Koido ja Paul Madalik. Paigaldatud aparatuur kandis nime "Gorod".

15. juuli - Televisiooni 10. aastapäevaks valmis mängufilm "Külmale maale", stsenarist Karin Ruus, režissöörid Ants Kivirähk ja Valdur Himbek, operaator Anton Mutt.

18. juuli - Esmakordselt edastati meie laulupeo pilti Helsingisse, kokku umbes 60 minutit.

19. juuli - Eesti Televisiooni 10. aastapäevale pühendatud "Aktuaalse kaamera" pressikonverents. Sellele järgnes kontsert.

7. august - Esimene Eesti - Soome ühissaade "Suvesündmusi". Režissöörid Artur Rinne ja Onni Gideon, saatejuhid Ruth Karemäe ja Arto Nuotio.

7. august - Saadi neljas liikuv ülekandejaam, mille baasil avati esialgu korrespondendipunkt Kohtla-Järvel.

23. september - Esimene videosalvestus, videomagnetofon KM 37-6. Telemajas avati videotelefon.

3. oktoober - Algas Valdo Pandi ja Ene Hioni sari "Reportaaž mitte millestki", režissöör Endel Nõmberg.

9. oktoober - Hakati korraldama kerge muusika isetegevuslaste konkursse.

18. oktoober - Algas saatesari "Ministri kabinetis", praeguse "Foorumi" eelkäija. Toimetaja Endel Haasmaa, režissöör Tõnis Kask.

30. oktoober - Algas esimene igapäevaelu käsitlev seriaal, dokumentaaljutustus "Mis Koosta peres uudist?". Esimese saate stsenarist Rein Karemäe, edasi Helgi Oidermaa, režissöör Tõnis Kask.

1. november - Loodi vahendussaadete peatoimetus, peatoimetaja Hardi Tiidus.

November - VIII rahvusvahelisel Egon Erwin Kischi nimelisel dokumentaal- ja lühifilmide konkursil esindas ETV-d laulupeofilm "Laul, ava tiivad". Režissöör Valdur Himbek, operaatorid Anton Mutt ja Mati Põldre, helirežissöör Ernst Veber.