ETV 1959
Ülevaade Eesti Televisiooni tegemistest aastal 1959.
1. jaanuar - Moodustati peatoimetused: poliitiliste saadete peatoimetus (peatoimetaja Erich Kiisa, pearežissöör Tõnis Kask) kolme toimetusega - tööstus- ja põllumajandus, propagandasaated ning "Aktuaalne Kaamera"; kunstiliste saadete peatoimetus (peatoimetaja Hardi Tiidus, kunstiline juht Vello Rummo) nelja toimetusega - laste- ja noortesaated, kunstilised filmivõtted, muusika- ja estraadisaated ning kirjandus- ja dramaatilised saated. Teenindavaid allüksusi oli 5 - filmisaadete toimetus, filmilaboratoorium, teleoperaatorite jaoskond, heliseade ja muusikalise kujunduse jaoskond, lavastusjaoskond.
10. jaanuar - Esimene noorteviktoriin "Kes, mis, kus?".
17. jaanuar - Moodustati komisjonid salvestatud kontsertpalade vastuvõtuks ja hindamiseks ning kroonikavõtete hindamiseks. Loodi filmitootmise grupp, vastutav toimetaja Harry Loit. "Aktuaalse kaamera" toimetuse asemele moodustati informatsioonisaadete toimetus, vastutav toimetaja Endel Haasmaa.
Märts - Konkurss meesteadustaja leidmiseks.
Märts - Anti käiku releeliin Tallinn - Tartu.
Märts - Moodustati esimene mittekoosseisuliste telerežissööride õppegrupp - Heino Paesoo, Uno Leies, Hillar Peep, Vello Volt, Uno Liiv jt.
12. aprill - Televisioonistuudio töötajate puhkepäevaks määrati Komitee esimehe käskkirjaga pühapäev, saatevabaks päevaks jäi neljapäev.
14. aprill - Linda Andreste nimetati stuudio peakunstnikuks.
Aprill - Raadio- ja televisioonisaadete üleliidulisel ülevaatusel tunnistati I järgu diplomi vääriliseks "Aktuaalne kaamera" (Harry Loit, Endel Haasmaa, Roland Josing, Anton Mutt, Kaljo Jõekalda, Hasso Vahi). Esile tõsteti telelavastusi "Maa ja rahvas" (lavastaja Tõnis Kask) ja "Prohhor XVIII" (lavastaja Virve Aruoja) ning teleajakirja "Noor leninlane".
1. juuni - Nõuandesaade "Abiks aiapidajatele".
8. august - Algasid televisiooni teise programmi proovisaated. Kahel õhtul nädalas hakati üle kandma Leningradi TV saateid.
4. september - Algas saatesari "TV ülikool".
31. detsember - Kavas oli telelavastus "Näitleja Joller", mis vormistati 1960. aastal täispikaks mängufilmiks. Stsenaristid Jüri Järvet ja Voldemar Panso, lavastaja Virve Aruoja, toimetaja Karin Ruus. Filmiti 2 kuud, kulud 49 000 rubla.