1. jaanuar - Vello Rummo kinnitati pearežissööriks, Inno Varandi peateleoperaatoriks, diktoriks Kalmer Tennosaar.

Jaanuar - Aasta alguses moodustati saadete ettevalmistamiseks toimetused: ühiskondlik-poliitilised saated (vastutav toimetaja Veera Kononova, Grigori Kromanov, Tiiu Võsa (Vahi), Elvi Koppel), filmisaated (toimetaja Asta Koit, Vello Rummo), kirjanduslik-dramaatilised saated (vastutav toimetaja Vladimir Raudsepp, Leo Martin, Endel Nõmberg, Ester Reinart (Purje)), muusikasaated, detsembrist ka estraadisaated (vastutav toimetaja Jürgen Miilen, Vello Rummo, Endel Nõmberg, Elvi Koppel), laste- ja noortesaated (vastutav toimetaja Ago Tali, Ants Kivirähk, Tiiu Võsa (Vahi), Astra Kikerist (Abel)). Augustikuus loodi spordisaadete toimetus (vastutav toimetaja Heino Mikkin).

Jaanuar - Moodustati telestuudio kolleegium (Vello Rummo, Ester Purje, Ago Tali, Vladimir Raudsepp, Veera Kononova, Jürgen Miilen, Asta Koit, Inno Varandi, Ernst Veber, Mirjam Nurk).

6. jaanuar - Esimene liikuv saatepea "Tallinna Televisioonistuudio".

21. jaanuar - Vastutavate toimetajate ametinimekiri pikenes: 21. jaanuar - Rait Aarma (ühiskondlik-poliitilised saated), hiljem veel - 1. aprill - Asta Koit (filmisaated), 9. aprill - Heino Mikkin (spordisaated), 23. oktoober - Hardi Tiidus (kirjanduslik-dramaatilised saated).

28. jaanuar - Esimene saade olümpiamängudest - vestlus VIII taliolümpiamängudest.
Veebruar - Korraldati uudistesaate nime konkurss. Valiti "Aktuaalne kaamera", mida kasutati Saksa DV-s.

16. veebruar - Kinnitati esimene saatevõrk.

16. veebruar - Algas pidulike kirjandusõhtute, kontsertide, koosolekute ülekandmise traditsioon: kanti üle Heinrich Heine 100. surma-aastapäeva aktus Raadioteatrist.

19. veebruar- Esimene Rahvusmeeskoori (RAM) kontsert televisioonis.

4. märts - Esimene telelavastus - Eduard Vilde "Nimekiri". Instseneeris ja lavastas Leo Martin.

11. märts - Esimene "Aktuaalne kaamera". Tegijad: toimetaja Rait Aarma, režissöör Grigori Kromanov, assistent Tiiu Võsa, abid Elvi Koppel, Ester Reinart, diktorid Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova, operaatorid Ülo Raudmägi, Arvi Püss, Inno Varandi, helirežissöör Heino Jürisalu.

22. märts - Vello Rummost sai kunstinõukogu esimees.

27. märts - Esimene muusikalavastus - "Estonia" etendus "Rummu Jüri". Tegevus toimus Raadiomaja kahes stuudios, muusika oli varem salvestatud. Telerežissöör Vello Rummo.

Aprill - "Eesti Projekt" esitas tüüpprojekti nr. 410 alusel loodud uue stuudiokompleksi projekti (asukoht Lomonossovi - Faehlmanni - Jakobsoni tänava vahel). Töö lükati tagasi kui perspektiivitu. Hakati koostama tehnilis-majanduslikke põhjendusi individuaalprojekti tarvis (töögrupp Aleksander Sillart, Vootele Tõsine, Neemi Eeljõe).

4. aprill - Esimene lastelavastus, nukunäidend "Pliiats ja hiir".

16. mai - Projekteerijatele esitati tellimus kolmele stuudiole (310 m2, 150 m2, 26 m2). See oleks taganud päevas 6-tunnise teleprogrammi väljastamise, kusjuures omasaadete mahuks eeldati 2,5 tundi päevas. Stuudiokompleksi I järk pidi valmis olema 1960., II järk 1963. aastal.

1. juuni - Ülo Raudmägi nimetati peafilmioperaatoriks.

7. juuni - Esimene reportaažfilm jalgpallivõistlusest Rootsi "Sture" ja Tallinna "Dünamo" vahel, pikkus 10 minutit.

1. juuli - Esimene "Spordimärkmik". 1957. aastal kujunes sellest iganädalane saatesari.

Juuli - Saadi esimene 35-mm filmikaamera "Rodina", sügisel Moskva keskstuudiost lisaks veel kasutatud filmikaamera "Konvas".

Juuli - Guido Eessaar ja Aleksander Sillart ehitasid eesriidegeneraatori (signaalid ekraanil imiteerisid eesriiet).

August - Loodi võimalused negatiivfilmi näitamiseks.

August - Tallinna Televisioonistuudio esimesed filmivõtted telelavastuse "Vahimajake nr. 27" jaoks. Operaator Ülo Raudmägi, režissöör Leo Martin.

27. august - Leningradist saadi 3 kaameraga liikuv saatejaam PTS-52.

4. september - Filmiti esimene uudispala informatsioonisaatele (Rait Aarma, Vladimir Raudsepp, Asta Koit, operaator Ülo Raudmägi).

23. september - Esimene moesaade "1956. a. sügismood".

26. september - Esimene malesaade. Toimetaja Heino Mikkin, režissöör Grigori Kromanov.

27. september - Esimene omatoodetud kroonikafilm - 10-minutiline "Vabariiklikul põllumajandusnäitusel". Operaator Ülo Raudmägi.

1. oktoober - Saateid hakati näitama kuuel päeval nädalas.

6. oktoober - "Aktuaalses kaameras" hakkas ilmuma nalja- ja satiirinurk. Esimesed esinejad olid Jüri Järvet ja Eino Baskin.

10. oktoober - Alustati soomekeelseid saateid. Esimene saade oli tunnipikkune "Tänapäeva Eesti". Soomekeelsed saated algatati NSVL kultuuriministri käskkirjaga. Saated toimusid esialgu üks, hiljem kaks korda nädalas.

November - Pärnus hakati nägema Tallinna Telestuudio saateid.

22. november - 8. detsember - 13 erisaadet Melbourne'i olümpiamängudelt. Melbourne'i olümpiamängud olid esimesed, millelt edastati rahvusvahelist telepilti.

Detsember - Esimese kontserdipala jäädvustus - Franchinse "Postipoiss" Kalmer Tennosaare esituses.

6. detsember - Populaarse lastesaatega "Võluraamat" algas Buratino järjepidev esinemine lastesaadetes. Toimetaja Virve Koppel, Ago Tali, režissöör Ants Kivirähk, esinesid Ferdinand Veike ja Meta Jürgo.

9. detsember - Esimene saade liikuva saatejaamaga - estraadiorkestri kontserdi ülekanne Tallinna Ohvitseride Majast (praegu Vene Kultuurikeskus) kestis 2 tundi 29 minutit.

12. detsember - Näidati Tallinna Televisioonistuudio lühimetraažilist kunstilist filmi "Vahimajake nr. 27". Režissöör Grigori Kromanov. 36-minutiline film valmis samanimelise telelavastuse järgi.

15. detsember - Esimene ülekanne teatrist - "Ugala" etendus "Nimetu täht" Tallinna Draamateatrist.

30. detsember - Ilmus ajalehe "Raadio ja Televisiooni saatekava" esimene number.