A. Kaebusi ja vastustusi

* Kaebus "Pealtnägija" loo peale kalatehase listeeriabakterist: ühekülgne, eksitav, põhjendamatud süüdistused terviseprobleemide tekitamisel, arvamuse ja fakti segamine.

Kalatehas M.V. Wool esitas kaebuse 25.09.2019 "Pealtnägija" loo peale kalatehase M.V. Wool listeeriabakterist. Kaebaja arvates on saade rikkunud mitut ajakirjanduse eetikakoodeksi punkti: eksitav info, ühekülgne kajastus, uudise ja arvamuse segamine, erapooletuse puudumine ajakirjaniku töös. Samuti soovis tehase esindaja, et lugu edasi lükataks, kuni selguvad uute analüüside tulemused.

Vastus: Mati Vetevool sai loos põhjalikult esitada kalatehase seisukoha. Kõiki Vetevoolu poolt esitatud olulisi andmeid kasutas toimetus oma materjalis. Loo lõpus esitab autor kinnituse, et sama bakteritüvi leiti surnud inimestelt, mitte et just see bakter tappis need inimesed. Kalatehase advokaat tegi toimetusele ettepaneku uurida seoseid, kas teiste tootjate juures võib esineda sama tüüpi listerioosi. Minu hinnangul on toimetuse ülesanne vahendada erinevate osapoolte seisukohti ja kontrollida nende vastavust tõenditele. Täiendavate analüüside läbiviimine on teiste institutsioonide ülesanne. 

Eksitavate pealkirjade osas: toimetuse sõnul oli enne saadet portaalis avaldatud tutvustavate artiklite algses versioonis ebatäpsusi, kuid need muudeti kiirelt.

Loos ei ole esitatud valeväiteid.  Teemat on käsitletud mitmekülgselt. M.V.Wooli esindajad saavad oma seisukohtade esitamiseks põhjalikult sõna. Toimetus ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit.

Samal teemal ka teisi kaebusi, et ERR kajastab oma saadetes Wooli kalatehast liialt kriitiliselt ning aitab kaasa ettevõtte kahjustamisele.

* Kaebus 13.11.2019 ETV saate "Pealtnägija" loo kohta "Hellenurme elanikud kardavad, et hooldekodu suretab nende küla": valeinfo, alusetult negatiivse kuvandi loomine.

Külaelanike allkirjadega avalikus kirjas heidetakse ette, et lugu sisaldas valeinfot, oli solvav kogukonna liikmete suhtes ning kahjustas küla mainet. Kirjas nõutakse ERRilt avaliku vabanduse esitamist.

Vastus: hooldekeskuse juht saab loos põhjalikult sõna, et ümber lükata kõik olulised etteheited, mida tema kriitikud loos esitavad. Osa elanike vastuseisu hooldekodu laienemisele kinnitas ka Elva abivallavanem. Loo autor ei ütle, et hooldekeskusega seoses on seadust rikutud. Lugu on tasakaalustatud ning konflikti eri osapooled saavad sõna. Ajakirjanduseetika rikkumist ei ole. 

* Kaebus ETV saate "Pealtnägija"  10.04.2019 loo kohta ettevõttest DKLex ja temaga seotud isikutest: valeinfo, kontrollimata teave, lubaduste rikkumine jt ajakirjanduseetika reeglite rikkumised.

Dmytro Domin ja Dmytro Lunin esitasid kaebuse 10.04 "Pealtnägija" loo peale "Firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja kirjastus". Kaebajad leiavad, et lugu on ühekülgne, sisaldab valeinfot, ajakirjanik ei täitnud antud lubadusi, loo pealkiri on eksitav, on kahjustatud kaebajatega seotud ettevõtete huve.

Hinnang: toimetus on kinni pidanud ajakirjanduseetika koodeksi nõudest, et konflikti sisaldava materjali puhul tuleb esitada ka kritiseeritava seisukohad (p 4.2). Kaebajad  saavad loos sõna oma seisukohtade esitamiseks. Kaebuse esitajad otsustasid mitte anda intervjuud kaamera ees, kuigi neile seda võimalust korduvalt pakuti. Kõigi loos kõlanud oluliste etteheidete osas said kaebajad esitada oma seisukohad.  Loos ei ole toimetus esitanud väärinfot. Ajakirjanduseetika rikkumist ei ole.

Kaebajad esitasid taotluse pressinõukogule uue lahendi saamiseks. Pressinõukogu 17.10.2019 otsus langeb kokku ERRi ajakirjanduseetika nõuniku hinnanguga: ERR ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. 

* Kaebus valeinfo edastamise kohta ETV+ saates "Rahvale tähtis".

Narva volikogu liige Aleksei Mägi esitas kaebuse 7.09.2019 ETV+ saate "Rahvale tähtis" peale seoses valeinfo edastamisega kaebaja kohta.

Vastus: autor eksis mõne väljendiga juriidilistes küsimustes. Nende väljendite osas on ERR avaldanud täpsustused portaalis avaldatud artikli juures: "Kas Narva ja tema ametnikud soovisid Euroopa kultuuripealinna tiitlit?",  https://rus.err.ee/977850/narodu-vazhno-hotela-li-narva-i-ee-chinovniki-pochetnogo-zvanija-kulturnoj-stolicy-evropy

Videolugu ei ole ERRi portaalis enam avalikkusele kättesaadav.  Kaebaja taotleb asja edasist läbivaatamist pressinõukogus.

* Kaebus R4 käsitlusele Narva lasteaia Punamütsike olukorrast: tendentslik, ühekülgne kajastus, ühte poolt halvustav suhtumine ajakirjaniku poolt.

Narva lasteaia Punamütsike töötajate kaebus R4 Narva stuudiost 22.05.2019 eetrisse läinud reportaaži kohta, kus käsitleti konflikti lasteaia direktori ja mõnede töötajate vahel. Kaebajad leidsid, et ajakirjanik ei kuulanud võrdselt eri osapooli, jättis välja konflikti mõistmiseks olulist informatsiooni ning tegutses lasteaia ja selle direktori maine kahjustamise nimel. 

Vastus: Lasteaia direktor saab vastata olulistele süüdistustele. Ajakirjanikul on õigus teha valik kogutud informatsioonist. Direktori toetajate olulised argumendid on loos olemas. Direktorit toetavad töötajad saavad küll ajaliselt vähem sõna kui direktorit kritiseerivad töötajad, aga  loos on juba põhjalikult esitatud direktori enda seisukohad. Ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist ei ole. 

* Kaebus tasakaalustatuse puudumise pärast ERRi venekeelses portaalis Maardu kajastamisel.

Maardu linnavolikogu liige Nikolai Degtjarenko esitas kaebuse rus.err portaali peale. Pöörduja arvates on portaal ühekülgne ja poliitiliselt tasakaalustamata, kajastades Maardu linnas toimuvat vaid linnapea ja võimuloleva Keskerakonna vaatevinklist. Pöörduja saadab näidetena 2019.a. Maardu opositsiooni pressiteateid ja artikleid, mida rus.err avaldanud ei ole.

Vastus: Mitmed Maardu linnavolikogu poliitilise taustaga teemad on kohaliku tasandi tähtsusega ega leia seetõttu laia kajastamist ERRis. Antud perioodil on Maardu kajastamine rus.err portaalis olnud peamiselt praktilise iseloomuga (bussiliiklus, kultuurikeskuse juhi vahetus, suvised teetööd, lasteaia laiendus, samuti eriarstide puudus seoses haigekassa lepingutega ja mitmed teised teemad. Portaal rus.err on kajastanud Maardu linnapeaga seotud kriitilisi teemasid, nt linnapea riigikeele oskuse tõendi puudumine, opositsiooni kriitika Maardu linnajuhtide palgatõusu kohta, Maardu-Tallinna bussiliikluse probleemid. Kokkuvõtteks: Maardu kajastuses ei ole soosivat poliitilist hoiakut linnas valitseva erakonna suhtes.

* Kaebus ETV+ saate "Insight" peale seoses looga Sillamäe promenaadist: ebatäpse info avaldamine, maine kahjustamine.

AS Sillamäe Sadam esitas kaebuse 27.09.2019 ETV+ saate "Insight" peale, kus oli lugu Sillamäe promenaadi rajamisest. Kaebuse esitaja arvates sisaldas lugu ebatäpset informatsiooni, eksitas vaatajaid ning lõi valeseoseid promenaadi rajamise ja AS-i Sillamäe Sadam vahele.

Hinnang: üks arusaamatuse allikas on mõiste "sadam" kasutamine. Loos on mitmel puhul sadama all peetud silmas sadama piirkonda laiemalt, kaasa arvatud alles planeeritavad alad, nagu jahisadam. Kõik viited sadamale ei tähenda automaatselt viidet AS-ile Sillamäe Sadam. Seetõttu pole alust väitel, et loos pidevalt rõhutatakse ASi Sillamäe Sadam ja promenaadi vahelist seost.

Loos tekib eksitav moment mõnes intervjuus kohalike elanikega, sest intervjuu ja pildikatte koosmõjus tekib ekslik mulje, et näidatud kohtadesse jõuab promenaad, mida küsitletud kohalikud elanikud õigeks ei pea. Asjakohane olnuks näidata ka kohti, kuhu promenaad konkreetse jalutusrajana kavandatud on. Kokkuvõtteks: seoses AS-iga Sillamäe Sadam ei ole esitatud ebaõiget informatsiooni. 

* Kaebus ETV+ saate "Oma tõde" põlevkivienergeetika käsitluse kohta: valeinfo, kallutatud ja tasakaalustamata lähenemine, venekeelse vaataja eksitamine keskkonnateemal.

Roheliste Erakonna juht Züleyxa Izmailova esitas kaebuse 23.09.2019 ETV+ saate "Oma tõde" kohta, kus käsitleti energeetikute saatust ja Ida-Virumaa tulevikku. Kaebaja arvates tegeles ERR saates fossiilkütuseid tootvate ettevõtete propaganda ja valeinfo levitamisega. Saade süvendas elukeskkonda kahjustavate  seisukohtade levikut ning oli näide tasakaalustamata ajakirjandusest, arvab kaebuse esitaja.

Vastus: tegemist on vestlussaatega, kus külalised esitavad erinevaid seisukohti. Nendega mittenõustumise puhul ei saa väita, et tegemist on valeinfo edastamisega. Saate teema oli eeskätt sotsiaalne olukord Ida-Virumaal seoses koondamistega Eesti Energias. Keskkonnateema oli kaasnev küsimus.  

Saatele oleks tulnud kasuks, kui saatejuhid oleks nimetanud keskkonnateema olulisust, tehes samas selgeks, et see ei ole antud saate fookuses. Nii oleks vaatajatele selgem, miks Eesti põlevkivienergeetikaga seotud keskkonnateema nii vähe tähelepanu sai.

Mõned saatejuhtide laused kokkuvõtvas osas on esitatud liiga hinnangulises vormis. Näiteks: "Ei tohi karta panustada põlevkivienergeetika alalhoidmisse, hoolimata Brüsseli survest, tuleb päästa piirkond ja selle elanikud." Kuigi mitmed saatekülalised nii väljendusid, rääkides ennekõike sotsiaalsest olukorrast Ida-Virumaal, võis saatejuhtide kokkuvõte jätta mulje, et selline on ka toimetuse seisukoht.

* Kaebus ühekülgse käsitluse kohta uudisloos rus.err portaalis.

Kaebus puudutab 5.12.2019 ERRi venekeelses uudisteportaalis ilmunud artiklit "Суд признал деятельность пункта обмена шприцев на улице Ситси в Таллинне незаконной". Kinnisvaraomanik leiab, et artikkel sisaldab valeinfot Tallinnas Sitsi tänaval asuva kahjude vähendamise keskuse ja süstlavahetuspunkti kohta, on eksitava pealkirjaga ning puudub kinnisvaraomaniku kui osapoole seisukoht. 

Vastus: uudisloo keskmes on kohtumääruse kirjeldus. Artikli fookuses ei ole osapoolte vahelise konflikti käsitlemine. Seetõttu ei ole alust pidada kinnisvarafirma kommentaari puudumist artiklist ajakirjanduseetika koodeksi p 4.2 rikkumiseks. Pealkirjas faktiviga ei ole. Artikli sisust tuleb välja, et süstlavahetus on keelatud, aga nõustamisteenus on lubatud.

* Kaebus eksitava refereeringu kohta ERRi uudisteportaalis.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta esitas kaebuse 6.11.2019 ERRi eesti- ja inglisekeelsetes portaalides ilmunud loo kohta, kus refereeriti ETV "Esimese stuudio" intervjuud volinikuga. Refereeringus oli kirjas, et volinik tunnistab, et ei tea, mida tähendab mõiste "sooneutraalsus". Tegelikult ütles volinik saates, et ta ei mõista inimesi, kes võitlevad sooneutraalsuse vastu. Volinik leidis, et vale refereering kahjustab teda professionaalselt, tekitades küsimusi tema pädevusest oma valdkonna teemades.

Vastus: ERRi uudisteportaali toimetaja eksis telesaate refereeringut tehes. Valesti tsiteeritud sooneutraalsust puudutanud lõik artiklis on muudetud ning vastav märge artiklile lisatud (eesti ja inglise keeles). Toimetus vabandab segaduse pärast.

* Kaebus ühekülgse kajastuse kohta ERRi uudisteportaalis – konflikti sisaldava loo puhul kommentaari küsimata jätmine.

SAPTKi esimees Varro Vooglaid esitas kaebuse 24.09.2019 ERRi eesti- ja inglisekeelses portaalis ilmunud EPL/Delfi loo refereeringust, mis oli kaebaja hinnangul ühekülgne süüdistuste esitamine SAPTKi aadressil. Artikkel: "SAPTKi tuludest enamus tuleb avalikkuse eest varjatud allikatest."

Hinnang ja lahend: Süüdistusi sisaldava materjali puhul tuleb veenduda, kas algses loos on olemas piisavalt mitmekülgne info, et artiklit refereerida. Kui ERRi uudistetoimetus EPLi loo refereerimist vajalikuks pidas, tulnuks ise SAPTKilt asja kohta juurde küsida.
ERRi uudistetoimetuse juht vabandas, et ERR jättis pöördumata SAPTK-i poole kommentaari saamiseks.  ERRi uudisteportaal täiendas oma lugusid kommentaariga, kus SAPTK ütleb, et ta ei saa oma annetajaid avalikustada, samuti täpsustati pealkirju. Seda tehti enne, kui SAPTKi juht esitas kaebuse pressinõukogusse. Seepeale tegi toimetus artiklid avalikkusele kättesaamatuks. SAPTK soovib siiski hinnangut pressinõukogult. ERR palub pressinõukogul kaebust mitte menetleda, sest tekste on täpsustatud enne kaebuse esitamist. Samuti ei vasta kaebaja ikkagi küsimusele annetajate kohta.

/Täiendus: pressinõukogu jättis 30.01.2020 SAPTK-i kaebuse rahuldamata. ERR ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu, sest artiklis väidetu vastab tõele – kaebaja ei avalikusta kõiki tuluallikaid./

* Küsimused kliimamuutuse käsitlemisest. Etteheited, et kliima teemal on liigset paanika tekitamist, sealhulgas Greta Thunbergi kliimaeksperdina käsitlemine. Miks jäetakse tähelepanuta Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise kõrge hind (17 miljardit) ja negatiivsed tagajärjed? Miks jäeti kajastamata 500 teadlase kiri, et kliima eriolukorda tegelikult ei ole?

Hinnang: teadustoimetaja selgitas, et 2019. a. septembri lõpus avaldatud 500 teadlase kiri, et kliima eriolukorda ei ole (no climate emergency), ei leidnud ERRis kajastamist, sest tegemist oli vaid ühe endise teadlase ja ühe ajakirjaniku algatusega näidata, et kliima soojenemist pole, mitte teadustööde tulemusel loodud dokumendiga. ERRi üldist kajastust ei saa nimetada hüsteeriliseks või paanikat külvavaks. Greta Thunbergi on käsitletud uudisväärse juhtumina, mitte valdkonna eksperdina.

* Vastulause avaldamine lastekaitse loo juures.

9.10.2019 avaldas ERRi uudisteportaal advokaadi esitatud vastulause artiklile "Lähedaste jahmatus: kohus määras tüdrukutirtsu ta varem hüljanud alkohoolikust emale".  Vastulause oli esitatud lapse ema nimel, kes oli algselt jäetud intervjueerimata.

* Kohtulahend kaebusele ETV2 satiirisaate "Ongi koik" kohta, valeinfo edastamine ja maine kahjustamine.

SAPTKi juhatuse esimees Varro Vooglaid esitas ERRile kaebuse 24.11.2018 ETV2 saates "Ongi koik" esitatud lõigu kohta. https://menu.err.ee/879682/ongi-koik-nadala-rant

Kaebuse esitaja nõudis, et ERR lükkaks ümber esitatud valeväited, vabandaks avalikult ning eemaldaks saatelõigu veebist. Vooglaid vaidlustas ETV2 satiirisaates "Ongi koik" saatejuhi öeldud väite, et Varro Vooglaid on heteromees, kes mõtleb "geiseksile kolm korda rohkem kui tavaline homoseksuaal".

ETV2 vastas, et tegemist on satiirisaatega, kus ei esitatud faktiväiteid, mis on omased uudistele. Kuna Varro Vooglaid on avaliku elu tegelasena saates puudutatud teemadel korduvalt avalikkuse ees oma seisukohti väljendanud, siis oligi saatelõigus talle viidatud, aga seda mitte faktiliselt, vaid satiiriliselt.

Hinnang: saade on selgelt märgistatud kui satiirisaade. Selles esitatud materjal ei ole analüüsitav uudisajakirjanduse reeglite järgi, nagu kaebaja tegi. Saatelõigus ei rünnata isikut, vaid satiir tuleneb Varro Vooglaiu kui aktivisti tegevusest. Faktiväidete esitamise osas ei ole kaebusel alust. 

Kaebaja ei rahuldunud ERRi vastustega, vaid esitas kohtusse hagi ERRi vastu, milles nõudis klipi eemaldamist, avalikku vabandust ja 5000 eurot hüvitist. 31.10.2019 jättis Harju maakohus hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul on tegemist satiirižanris esitatud lausega, mis oma olemuselt vastab ühele olulisele satiirisaate tunnusele - avaliku elu tegelaste karikeerimine ja nende aadressil ironiseerimine. Kohtu hinnangul ei ole satiirile olemuslikke tunnusjooni ületatud, tegemist ei ole keskmise mõistliku televaataja arusaama järgi hageja (Vooglaiu) suhtes pahatahtliku käitumisega, vaid on sellele vaatajale arusaadavalt satiiri võtmes esitatud lausega, mitte faktiväitega.

B. Erapooletus, tasakaalustatus ja ERRi roll avalik-õigusliku kanalina

* Etteheiteid ja küsimusi erapooletuse ja tasakaalustatuse kohta.

a) Mitmed pöördumised, kus leitakse, et ERRis on levinud  konservatiivse vaatega inimeste tõrjumine. Tuleb lõpetada konservatiivse maailmavaate halvemas valguses esitamine võrreldes liberaalse maailmavaatega. Samuti tuleb võtta kommentaare EKRE liikmetelt, kui nendega seotud küsimusi käsitletakse.

Hinnang: maailmavaatelise tõrjutuse kohta tuleks esitada konkreetseid näiteid saadetest ja artiklitest. Muidu on tegemist üldsõnalise kriitikaga.

Kui pöördujad toovad välja konkreetsed juhtumid, saab ka hinnangu anda. Näiteks 19.11.2019 uudise "Helme sõnul valmistab valitsus ette plaan B-d juhuks, kui NATO alt veab" kohta küsiti, miks ei olnud ERRi õhtustes tele- ja raadiosaadetes ega uudislugudes Mart Helme enda kommentaari tema poolt Soome ajakirjandusele antud intervjuu kohta.

Vastus: Mart Helme ei olnud sel päeval kuidagi ERRi poolt tabatav. Ka nõunike vahendusel ei andnud Helme ühtegi lauset kommentaariks. Helme selgitus, et teda on valesti mõistetud, ilmus kirjalikult alles järgmiseks päevaks, mil see ka ERRis avaldati. Kuigi see võib muutuda vaatajale-kuulajale tüütuks, on mõttekas toimetustel iga kord selguse huvides mainida, et loo peategelane keeldub kommentaarist. Siis ei teki auditooriumil küsimust, miks ta ise selgitusi ei jaga.

b) Miks oli peaministri umbusaldamise päeva hommikul 30.08.2019 Terevisioonis intervjuu Reformierakonna esimehega, aga ei olnud infot selle kohta, et Toompeal toimub ka valitsust toetav demonstratsioon?

Vastus: valitsust toetava meeleavalduse kohta oli ERRi mitmes kanalis juttu nii enne kui pärast. 30.08 hommikul andis intervjuu Reformierakonna esimees, sest Reformierakond oli  umbusaldushääletuse algataja.

c) Mitmed etteheited, et ERR teeb järjekindlalt lugusid, mis on kriitilised EKRE, aga ka Keskerakonna ja Isamaa suhtes, ent mitte Reformierakonna ja SDE suhtes.

Vastus: hinnangut saab anda konkreetsete lugude kohta. Üldistava märkusena saab lisada, et valitsuskoalitsioon pälvib loomuldasa rohkem avalikkuse kriitilist tähelepanu kui opositsioon.

d) Pärast 11.09.2019 ETV saadet "Esimene stuudio" erakonnajuhtidega avaldas ERRi portaal uudise "ERRi žürii: "Esimese stuudio" poliitikadebati võitis Kaja Kallas".  See pole ERRi poolt erapooletu suhtumine, vaid näitab kallutatust Reformierakonna poole. Mujal ajakirjanduse ilmus mitmeid kommentaare, et Kallas oli saates nõrk.

Vastus: ERRi žürii põhjendas oma hinnanguid nimeliselt, see on arvamusrubriik.

* Etteheited teravate küsimuste esitamise kohta intervjuudes.

Mitmed etteheited, et saatejuhid on ebaeetilised, kui esitavad teatud poliitikutele teravaid ja süüdistavaid küsimusi. Saatejuhid peaksid oma seisukohad kõrvale jätma ning olema intervjuudes tasakaalustatud.

Vastus: teravate küsimuste esitamine intervjuus ei tähenda, et saatejuht esitab neid isiklikult enda poolt, vaid saatejuht esindab ennekõike avalikkust ja poliitilisi oponente. Seda ei ole põhjust pidada saatejuhi oma seisukohtade pealesurumiseks. Küll aga tuleb jälgida, et saatejuht vormistaks oma küsimused nii, et vaataja ei võtaks neid kui saatejuhi arvamusi, vaid kui avalikkuse nimel esitatud küsimusi.

Samuti etteheited, et liiga tihti esitavad saatejuhid poliitikutele küsimusi EKRE juhtide väljaütlemiste kohta, nii jäävad muud teemad kõrvale.

Vastus: ajakirjandusel oleks parem avalikku huvi teenida ja olulistest asjadest rääkida, kui EKRE juhid mõistaksid, et valitsuskoalitsioonis olles on vastutus oma väljendusviisi eest tunduvalt suurem kui opositsioonis harjunud oldi.

* Halvustav suhtumine uudistes välisriikide juhtidesse.

Etteheited, et mitme välisriigi juhtide kohta esitab ERR halvustavaid hoiakuid. Põhjendamatut ja ühekülgset kriitikat saavad näiteks USA president, Poola valitsus, Briti peaminister.

Vastus: hinnata saab konkreetseid uudislugusid. Kui juttu on näiteks USA presidendi tagandamisprotsessist, on selge, et seal kõlab kriitika tema aadressil, mis tagandamise aluseks on.

Konkreetsed etteheited teleuudiste saate kohta 21.12.2019, kus kajastati Briti peaminister Boris Johnsoni külaskäiku Eestisse. Kaebajate arvates oli uudistesaates näha lugupidamatust ja halvustavat suhtumist Briti peaministrisse. Lugu illustreeriti veidra koletise pildiga.

Vastus: Tegemist oli lõbusas võtmes reportaažiga, kus Boris Johnson jagas sõduritele toitu. Loo autor  ütles, et Johnson on kunagi võrrelnud Putinit majahaldjas Tobyga "Harry Potterist". Selle peale ilmus ekraanile sellesama majahaldja pilt, sest paljudele vaatajatele ei oleks ainult majahaldjas Toby nimetamine midagi öelnud. Järgnes küsimus Johnsonile, millise Harry Potteri tegelasena ta ennast ise näeb. Nagu loost näha oli, võttis ka Johnson seda lõbusalt.

* Reaktsioone AK aastat kokkuvõtva saate AK-2019 kohta 29.12.2019: kallutatus, ühekülgsus.

a) Etteheited, et saade oli propagandistlik, kohe alguses oli hulgaliselt kriitikat EKRE suunal. Sellega anti ühekülgselt toon kätte, kes on Eesti lõhenemises süüdi. Ei olnud ERRile vajalikku neutraalset hoiakut, vaid lõhestamine.

Hinnang: kiirülevaade aastast sisaldas peamiselt EKREga seotud tsitaate ja reaktsioone nendele (tänavamarsid, poliitikute vasturepliigid). Kui ainult seda osa vaadata, võib tekkida eksitav mulje, et taastoodetakse eelmise aasta vastandusi. Samas on saate pikemates lugudes domineeriv analüütiline hoiak, et polariseerumist tuleks tagasi hoida, ajakirjandus ja kogu avalikkus võiks vähem vastandada. 

 b) MTÜ Mu õnn ja rõõm kaebus ühekülgsuse kohta loos, mis rääkis äärmuslusest. Kaebuse esitajate arvates loodi alusetuid seoseid rahumeelse kodanikuühiskonna ning "äärmuslaste" ja potentsiaalsete "vägivallatsejate" vahele. Puudu jäi tasakaalust, kuna kaks kommentaatorit olid sarnaste poliitiliste vaadetega, vältides täielikult paremäärmuslaste teemat. Kaebuse esitajad kinnitavad, et olles ise seotud noorte kliimastreikidega,  naiste marsiga ja rahumeelsete meeleavaldustega Toompeal jm, saavad nad kinnitada, et nimetatud meeleavaldused ei ole seotud äärmuslusega ega ole kordagi viinud vägivallani. Vastava seose loomine on eksitav.

Hinnang: loo rõhk oli sellel, kuidas ühiskond saab tegelda pingete eskaleerumise vastu. Loo üheks teljeks oli PPA esindaja mõte, et on vaja teadlik olla ohust, et rahulike meeleavalduste toimumine võib mingil hetkel kaasa tuua ka füüsilise vastasseisu. Kliimastreigid tuuakse loos näiteks just ühe uue teemana, kus PPA esindaja sõnul on teistes riikides  ilmnenud, et ülla eemärgi nimel algatatud meeleavaldused on viinud vägivallani.  Loos ei väideta, et Eesti 2019.a. erinevad meeleavaldused oleksid muutunud vägivaldseks. Jutt käib sellest, et eksperdi hinnangul võivad rahumeelsed meeleavaldused selleni viia.  

Eksperdid ei esine poliitiliste kommentaatoritena. Kirjandusteadlane Maarja Vaino kommenteerib vastandumist ja äärmuslust peamiselt Tammsaare kaudu. PPA esindaja on saates apoliitilise ametnikuna, kes selgitab oma ekspertteadmise põhjal äärmusluse ja radikaliseerumise probleeme, milleks ka Eestil tuleb valmis olla. Loost ei tulene, nagu kujutaks kodanike poolt meeleavalduste õiguse rakendamine endast äärmuslust.

* Riigikogu esimehe pöördumisest iseseisvuse taastamise päeval ETVs. Kriitika:

1. kas ETV ei leidnud poliitilistel põhjustel võimalust edastada 20.08.2019 riigikogu esimehe Henn Põlluaasa (EKRE) pöördumist?

2. Riigikogu esimehe kõnet ei kantud ETVs algusest peale üle ka riigikogu avaistungil 9.09.2019. Kas tegemist on poliitilise sekkumisega ERRi poolt?

Vastus 1. küsimusele: ETV kandis 20.08.2019 kolm tundi üle presidendi vastuvõttu Kadrioru roosiaiast. Tavapäraselt pidas kõne vabariigi president. ETV otsustas, et ei ole asjakohane lisada veel ühte pöördumist. Riigikogu esimehe traditsiooniline pöördumine ETVs on 1. jaanuaril.

Vastus 2. küsimusele: Riigikogu avaistungil 9.09.2019 tekkis tehniline tõrge (Telia ja ETV vahel), mistõttu ETV ei saanud kanda üle kõne algust. Ka oli viivitus tõrkeinfo edastamisel ETV ekraanil. Ülekanne toimus siiski ERRi portaalis ja Vikerraadios. Kõnet korrati täispikkuses ETV 9.09 päevaprogrammi lõpus. 

* Küsimused ERSO uusaastakontserdi teleülekande kohta 1.01.2020.

Mitmed vaatajad pärisid, miks ERR esitas ERSO 1.01 kontserdi televaatajate jaoks kahes osas nii, et kõigepealt oli II osa ETVs ja alles siis I osa ETV2s. Kusjuures II osa algas intervjuudega kontserdi I osa põhjal, mitte kontserdi endaga.

ETV peatoimetaja Marje Tõemäe selgitas, et klassikalise muusika kontsertide näitamine ilma lisaväärtuseta toob ekraani ette maksimaalselt 2% vaatajaid. Lisaväärtust luues (intervjuud) õnnestub tuua ekraani ette rohkem vaatajaid, kasvatades sedamoodi huvi klassikalise muusika vastu. Sel korral oli vaatajate huvi tavalisega võrreldes 2-3 korda suurem, ulatudes 6%-ni, kinnitas ETV.

Hinnang: planeerimise ja vaatajate informeerimise koha pealt ei saa õnnestunuks lugeda.

C. Muu

*Eetripraagi kohta.

a) Pretensioonid seoses telepildi puudumisega ERRi telekanalitel 5.12.2019 õhtupoolikul. Must ekraan, pilti pole. Selgitus: teleprogrammide edastamise häirete põhjus oli voolukõikumine, mistõttu umbes 15 minuti jooksul ei olnud pilti ETV, ETV2 ja ETV+ kanalitel.

b) Eetriauk Vikerraadios. 9.12.2019 kl 21 ligi viis minutit vaikust uudiste ajal. Tehniline rike.

c) Viini uusaastakontsert 1.01.2020 ETVs, kontserdi teleülekande algus ilma helita. Tehniline rike.

* Isikuandmete eemaldamise palved – pidev.

Otsused langetavad koostöös vastava toimetuse juht, ajakirjanduseetika nõunik ja õigusosakonna juhataja. Tugevnev surve eemaldada materjali. 

 

Tarmu Tammerk

ERRi ajakirjanduseetika nõunik

meediaeetika@err.ee