Pealkirjad ei saa kohtuotsusest ette rutata
Õigusemõistmises on mitu etappi, uurimise alustamisest kuni jõustunud kohtuotsuseni. Ajakirjanduses tuleb neil etappidel vahet teha, et mitte enneaegselt süüdimõistvaid väljendeid kasutada.
Mart Pirita heidab ette, et artiklid sisaldavad valeinfot ja oletusi ning et teda on käsitletud kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Samuti ei ole ta rahul, et tema arvamust ei küsitud.
ERRi uudisteportaalis 19.05.2016 avaldatud artiklit muutis toimetus pärast seda, kui ERR oli saanud artikli avaldamise järel anonüümse kirja asjaga kursis olevalt inimeselt, kus sooviti artikli parandamist. Muudetud pealkiri on "Siseministri meilikasti lukustamises süüdistatud IT-spetsialisti õigeksmõistmine jõustus".
Samuti viis toimetus samateemalise muudatuse sisse loo teksti avalõiku ja lõpuossa, kus on kirjeldatud prokuratuuri süüdistust.
Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul oleks toimetus pidanud samateemalised parandused kohe sisse viima ka 30.03.2016 artiklisse. Algne pealkiri oli "Kaitsja taotles siseministri meilikasti lukustanud IT-spetsialisti õigeks mõistmist". Avalõik oli alljärgnevas sõnastuses: "Advokaat taotles täna Tallinna ringkonnakohtus mullu augustis siseministri ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori meilikasti lukustanud IT-spetsialisti süüdimõistmise tühistamist." Artikli lõpus oli väljend: "Pirita tegevuse tõttu läksid lukku /.../ meilikastid".
Mõlema artikli algse sõnastusega rikkus ERRi uudisteportaali toimetus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.4 ja ERRi Hea Tava punkti 3.5, mille kohaselt tuleb eeldada, et inimene on süütu, kuni kohtus pole tõendatud vastupidist. Uudises tuleb selgelt välja tuua, kas esitatud väited tulenevad süüdistusest või kohtuotsusest.
Nüüd on toimetus parandanud ka 30.03.2016 artikli pealkirja ja teksti. Muudetud pealkiri on asja sisuga kooskõlas: "Kaitsja taotles siseministri meilikasti lukustamises süüdi tunnistatud IT-spetsialisti õigeks mõistmist".
Seega on uudisteportaali toimetus eksitavad sõnastused muutnud. Toimetuse tähelepanu on juhitud vajadusele pidada kohtuasjade kajastamisel kinni süütuse presumptsiooni põhimõttest.
Mart Pirita heidab kaebuses ka ette, et nimetatud lugudes ei küsitud tema arvamust.
Ajakirjanduseetika seisukohalt ei olnud toimetusel vajadust eraldi Mart Pirita poole pöörduda, sest advokaat saab kõikides lugudes tema esindajana asjaolude selgitamiseks sõna. Selles küsimuses ajakirjanduseetika nõuetega vastuolu ei ole.
Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]
Tel 611 4117
