1.Suuremat tähelepanu pälvinud teemasid

1.1. Põgenike temaatika

Mitmed etteheited ühekülgse kajastuse kohta, mis propagandistlikult soosivat migrantide vastuvõtmist.
Näiteid: 13.10.2015 ETV saade "Vabariigi kodanikud". Kaebus: saade on kallutatud, vaid Kristiina Ojuland räägib asjadest, nagu nad on. Teised külalised on poliitkorrektsed, kaasa arvatud saatejuht. Vastus: matemaatilist tasakaalu pole vaja ega võimalik saavutada. Ojuland ja osalt ka saatekülaline Tiina Jõgeda esitavad üht mõttelaadi, ülejäänud külalised on teises võtmes.
14.10.2015 "Aktuaalse kaamera" uudis massiimmigratsiooni vastasest meeleavaldusest Tallinnas. Kaebus: "Aktuaalse kaamera" kollane kajastus, et meeleavaldust halvustada, muuhulgas rõhutades põhjendamatult Joel Steinfeldti osalust. Vastus: Steinfeldti näitamine ja tekstis nimetamine oli põhjendatud, sest sõites kirevalt riietatuna rongkäigu ees, ei olnud ta juhuslik osavõtja tagareas. Meeleavalduse peamised korraldajad said uudisloos sõna; nende seisukohtadele ei antud loos halvustavaid hinnanguid.
Samuti juhivad kuulajad-vaatajad tähelepanu, et kõik Euroopasse pürgivatest immigrantidest ei ole pagulased, osa on illegaalsed immigrandid või majandusmigrandid, osa on kaitset vajavad pagulased. Mitte nimetada kõiki üldnimetusega pagulased.
Kokkuvõtteks: ei ole alust väita, et ERRi kajastus rändekriisist oleks tendentslikult ühekülgne.

1.2. Keskerakonna esimehe valimiste kajastamine

Mitmed järelepärimised ja kaebused, milles heidetakse ette Kadri Simsoni domineerimist ja Edgar Savisaare puudulikku esindatust ERRi saadetes.

Näiteid:
Heimar Lenk 2.11.2015: Miks on ERR tasakaalust väljas, sest Savisaare esinemist ERRis on väga vähe, aga Kadri Simson ja Jüri Ratas on ERRi eetris ühtepuhku? Samuti on ebaselge, kas ERR on Savisaarelt intervjuud üldse palunud, kuigi raadiouudistes nii öeldi.

Vastus 3.11.2015: ERRi raadiouudised on kajastanud Keskerakonna esimehe valimiste käiku tasakaalustatult. Eetris on olnud uudislugusid nii Simsoni kui Savisaare kohta. Samuti on edastatud erakonna teateid piirkondade eelistustest. Endiselt jõus palve, et Edgar Savisaar soostuks andma intervjuu Keskerakonna olukorra kohta.

Toomas Lepp 6 kaebust ja päringut 2015.a. novembrikuu jooksul.
Näiteid: Kaebus 1.11.2015 Aktuaalse kaamera loo kohta, kus on jutuks, et Savisaar tuleb välja vahetada, aga Savisaar ega tema pooldajad sõna ei saa. ERR lülitub avalikult ühe erakonna siseasjadesse, valides pooli. ERR rikub sellisel moel seadust, mis käsib olla erapooletu.
Vastus: Aktuaalse kaamera 1.11.2015 lugu Keskerakonna esimehe valimiste kohta tõukus asjaolust, et oli alanud ametlik kandidaatide nimetamine esimehe kohale. Lugu tuleb vaadelda ühena paljude lugude seas. Tegemist ei ole pika analüüsiva materjaliga, kus võib eeldada, et käsitletakse detailsemalt Keskerakonnas toimuvaid protsesse. Edgar Savisaare seisukohti erakonna juhi küsimuses on Aktuaalne kaamera ja teised ERRi kanalid avaldanud varem, nt 18.10.2015, kus ta räägib, et peab asjakohaseks mitut kandidaati, sest Keskerakond on tugev erakond. 1.11.2015 uudislugu Aktuaalses kaameras ei sisaldanud tõsiseid süüdistusi, mis oleks eeldanud Savisaare poolset kommentaari.

Toomas Lepa kaebus 25.11.2015: ETV lubamatult ühekülgne hoiak saatekülaliste valikul, sest järjest esinevad vaid Kadri Simson ja tema toetajad: 22.11.2015 saates "Hommik Anuga" Kadri Simson ja 24.11.2015 saadetes "Ringvaade" ja "Vabariigi kodanikud" Aadu Must (mõlemas saates). Seaduse ja ajakirjanduseetika rikkumine.
Vastus: Nii ERRi seaduses kui ka ERRi hea tava dokumendis nimetatud tasakaalustatus, erapooletus ja mitmekülgsus on mõisted, mille järgimist tuleb vaadelda laiemalt kui vaid kahe päeva jooksul toimunud kolm saadet. Kui tegemist on konflikti sisaldava uudislooga, on vajalik samas paariminutilises loos esitada oluliste osapoolte seisukohad. Kaebuses viidatud saadete näol on aga tegemist vestlussaadetega või meelelahutuslike infosaadetega, mitte uudistesaadetega. Selle žanri kohta ei kehti nõue, et iga eraldiseisev saade peab olema poliitiliselt tasakaalustatud. Näiteks käib see ETV saate "Hommik Anuga" kohta.

24.11.2015 ETV saate "Vabariigi kodanikud" esinejaskond oli väljakuulutatud teemat – Keskerakonna kõrged reitingud – arvestades tasakaalus, sest nelja külalise seas oli Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni liige Aadu Must. Kuigi saates räägiti palju ka Keskerakonna juhi valimistest, ei esitanud Aadu Must mitte sugugi ainult Kadri Simsoni toetajaskonna positsioone, vaid kaitses aktiivselt Keskerakonna kui terviku vaateid ja tegevust.
"Vabariigi kodanike" saatest rääkides on vajalik märkida, et poliitilise tasakaalustatuse nõue, mida ERR näiteks Riigikogu jt valimiste puhul eraldi reeglite alusel jälgib, ei ole automaatselt ülekantav ühe erakonna sisevalimistele. Ka parima tahtmise juures ei saa iga üksik saade eraldi olla poliitiliselt tasakaalustatud, sest arvamusi on probleemsetes küsimustes väga erinevaid. Oluline on tagada tasakaal pikemas plaanis.

24.11.2015 ETV "Ringvaate" saates andis Aadu Must intervjuu, mis oli pühendatud Kadri Simsoni ja Edgar Savisaare võistlusele erakonna esimehe juhi kohale. Tasakaalustatuse hindamiseks tuleb vaadata "Ringvaate" saate esinejate erakondlikku kuuluvust ja seotust konkreetsete päevaküsimustega pikema aja vältel. Näiteks kõigest neli päeva varem, 20.11.2015, andis "Ringvaate" saates Keskerakonnaga seotud intervjuu Edgar Savisaare toetaja Yana Toom (samuti oli Yana Toom "Ringvaates" 26.10.2015).
ETV sisese saadete vahelise koordineerimise seisukohalt ei saa pidada õnnestunuks asjaolu, et Aadu Must esines kahes järjestikuses otsesaates. Seda tunnistavad ka ETV juhid. Samas tuleb rõhutada, et asjaolu, et üks isik esineb kaks korda järjest ühes ERRi telekanalis, ei kujuta endast ERRi seaduse rikkumist ega ERRi hea tava eiramist. "Ringvaates" andis Aadu Must 12-minutilise intervjuu ühel teemal: erakonna juhi valimised. "Vabariigi kodanike" sisu jälgides on aga näha, et ta osales seal kui erakonna Riigikogu fraktsiooni liige laiemas vestlusringis.

24.11.2015 "Ringvaate" intervjuu alguses ütles saatejuht, et Edgar Savisaart on korduvalt saatesse kutsutud, kuid ta on sellest võimalusest keeldunud. Saatejuht lisas, et 24.11.2015 värskendas "Ringvaade" oma kutset Edgar Savisaarele, kuid tulutult.
ERRi kui meediaorganisatsiooni tasakaalustatuse kontekstis on asjakohane välja tuua, et ERRi raadiojaam Vikerraadio kutsus Edgar Savisaart osalema debatis Kadri Simsoniga 23.11.2015. Kuid taas Edgar Savisaar keeldus talle pakutud võimalusest ERRi eetris esineda. Sellega nurjas Edgar Savisaar võimaluse, et avalikkus saaks otseväitluse abil võrrelda suurima opositsioonierakonna juhiks pürgijate vaateid. Vikerraadio korraldas siiski 23.11.2015 debati kahe Keskerakonna sisevalimiste tiiva esindajate vahel (Mailis Reps ja Heimar Lenk).
Keskerakonna sisevalimiste käiku on ERRi uudistesaated ja uudisteportaal kajastanud tasakaalustatult, andes sõna mõlema poole esindajatele

Kokkuvõtteks: ERR ei ole rikkunud ERRi head tava ega ERRi seaduse tasakaalustatuse punkte. Iga vestlussaate järel ei pea teine osapool sõna saama. Tasakaalustatust tuleb hinnata pikemas plaanis. Edgar Savisaar on näidanud üles esinemispelgust ERRis, eirates korduvalt ettepanekuid anda intervjuusid erinevatele ERRi saadetele. Edgar Savisaar keeldus ka ERRi otseväitlusest Kadri Simsoniga. Seda ERRi poolset kannatlikkust kõrvale jättes tuleb ka tõdeda, et ERRil ei ole kohustust kajastada Keskerakonna sisevalimisi teatud reglemendi järgi. Tarvis on vaid kinni pidada tavapärasest ajakirjandusliku tasakaalustatuse printsiibist. Nii on ERR ka tegutsenud.

2. Kaebusi:

2.1. Amserv Grupi omanikud vs "Pealtnägija" 4.11.2015 lugu
Amserv Grupi omanikud Raivo Kütt ja Raivo Aavisto esitasid vaidlustuse 4.11.2015 ETV saates "Pealtnägija" esitatud loo kohta, mis käsitles ühe Tallinna elaniku rahulolematust seoses Kristiine linnaosavalitsuse otsusega, mille kohaselt sai Amserv Grupi tütarettevõte Ascar Auto enda kasutusse maatüki. Vaidlustuse sisu: ERR on alusetult kahjustanud Amserv Grupi omanike mainet, loonud eksitava seose korruptiivsete tehingutega, esitanud ühekülgset ja ebausaldusväärset informatsiooni. Vaidlustuses taotletakse vastulause ja vabanduse avaldamist.

Hinnang: Teemapüstitus on asjakohane, sest maatüki staatuse kohta on Tallinna linna ametkonnad andnud mitme aasta jooksul vastukäivaid selgitusi. Ei Kristiine linnaosavalitsus ega Amserv suutnud loos selgitada, mille alusel Amserv maatükki kasutada sai.
Amservi käsitluse juures jäi aga "Pealtnägija" loos puudu sellest, et Amservi esindaja oleks saanud vastata ka küsimusele korruptiivse seose kohta, mis loos tekitati.Amservi seostamine korruptiivse tegevusega ei ole loos tõendatud. Tegemist on vaid oletusega, mille esitab kinnistu teema tõstatanud naaber.
Kuigi loos ei kinnitata faktina, et Amservi omanikud on seotud korruptiivse tehinguga, tekitab loo kompositsioon sellise seose. Kuna lugu on raamistatud korruptsiooni teemaga, langeb see kahtlus ka Amservile, mille omanikud loo lõpus nimepidi ja fotodega välja tuuakse.
Sellise seose tekitamine ei ole loos toodud asjaolude valguses põhjendatud. Autor ei ole järginud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 3.5, mille kohaselt tuleb kontrollida, eriti kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust. Sama põhimõtet rõhutab ERRi hea tava, kus on kirjas, et ajakirjanik peab koguma teavet asjakohase hoolega (p 1.2).
"Pealtnägija" esitas9.12.2015 saates vabanduse, et Amservi on tõendamatult seostatud korruptiivse käitumisega. Samuti ilmus vastavteade ERRi uudisteportaalis kõnealuse loo juures.

2.2.SAPTK vs AK: "Aktuaalne kaamera" on kahjustanud Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) mainet, teatab SAPTKi juhatuse esimees Varro Vooglaid 26.10.2015 kaebuses. "Aktuaalne kaamera" on kolmel korral levitanud SAPTKi suhtes tõsiseid kahtlustusi ja süüdistusi, olles ise nende kahtlustuste avalikuks tõstatajaks, ent samas ei ole teinud juttu faktidest, mis näitavad, et need kahtlustused ja süüdistused on olnud alusetud. Lugude keskmes oli SAPTKi kooseluseaduse teemaliste voldikute vastavus erakondade rahastamise reeglitele (kas tegu oli valimiseelse keelatud annetusega).

1. vastus 6.11.2015: "Aktuaalne kaamera" oleks pidanud tegema jätkuloo, aga ei pannud tähele PPA dokumendiregistris olevat märget, et väärteomenetlust SAPTKi voldikute kohta ei algatatud. Kohe kui "Aktuaalsele kaamerale" sai PPA otsus teatavaks, tehti ka jätkulugu. PPA ei informeerinud avalikkust oma otsusest pressiteate vahendusel, nagu olulisematel juhtudel tehakse. "Aktuaalse kaamera" toimetus saanuks kiiremini reageerida, kui SAPTK oleks toimetusele teada andnud, et voldikute teemal on uut informatsiooni.

9.11.2015 saadab Varro Vooglaid täiendava kaebuse, sest pole rahul 6.11.2015 ajakirjanduseetikanõuniku vastusega. Nõuab vabandamist, SAPTKile majandusliku kahju korvamist; eeldab, et ajakirjanik oleks talle 1. loos küsimused täpsemalt ette öelnud jm.

2. vastus 20.11.2015: Kordame, et "Aktuaalse kaamera" toimetus ei ole rikkunud SAPTKi voldikukampaania kajastamisel ajakirjanduseetika reegleid. Ajakirjanduseetika normide rikkumisega oleks tegemist juhul, kui "Aktuaalse kaamera" oleks keeldunud politsei otsuse kohta jätkuloo tegemisest.
Rõhutamist väärib, et kahtlustusi SAPTK-i voldikute kohta esitasid erakondade rahastamise järelvalve komisjon (ERJK) ja valimiste valvurid, mitte "Aktuaalse kaamera" toimetus. Kui SAPTK leiab, et näiteks ERJK on SAPTKi mainet alusetult kahjustanud ja ka majanduslikku kahju tekitanud, tuleks pöörduda ERJK poole. "Aktuaalse kaamera" toimetusel pole põhjust avalikku vabandust esitada.

Erakondade rahastamise regulatsiooni rakendamine valimiskampaaniates väärib edasist arutelu, kuid see ei oma ajakirjanduseetilist puutumust "Aktuaalse kaamera" senisesse teemakäsitlusse.

2.3.Kuulaja kaebus R2 "Reede hommik" libaintervjuu kohta: põhjendamatult on solvatud konkreetset inimest, kes ei ole avaliku elu tegelane. Soovib saatelõigu kustutamist ja saatejuhtide eetrist kõrvaldamist.

Vastus: R2 tunnistab, et libaintervjuus mindi üle piiri, tuues uudistest sisse konkreetse isiku, kes ei ole avaliku elu tegelane. Vabandus ja materjali kustutamine kodulehelt ja saate FB lehelt.

2.4.EKRE vs Vikerhommik
EKRE nimel esitas kaebuse Urmas Espenberg, et 15.10.2015 Vikerhommiku intervjuus väljendatud ERRi saatejuhtide repliigid ei ole vastavuses ajakirjanduseetika koodeksija ERRi hea tavaga. Saatejuhid kasutasid ebaobjektiivseid väljendeid, esitasid poliitiliselt kallutatud seisukohti, segasid kokku faktipõhist materjali ja isiklikke arvamusi, esitasid intervjueerijatena isiklikke hinnanguid, ei andnud sõna kriitiliselt käsitletud Martin Helmele, suhtusid teemasse eelarvamuslikult.
Vastus: Vikerhommiku intervjuus ei rikutud ERRi head tava ega ajakirjanduseetika koodeksit. Martin Helme kohta küsimusi esitades tuginesid saatejuhid tema enda poolt varem väljaöeldud ja palju avalikku tähelepanu saanud vastuolulisele väitele, et propagandatrükistes ei oma faktide tõesus rolli.

2.5.Väikeloomaarstide Selts vs AK 1.11.2015 uudislugu, kus üks loomaarst halvustas kogu sektorit ja levitas eksitavat informatsiooni. Soovitakse vastulauset.
Hinnang: Väited väikeloomaarstide taseme ja koolitusvähesuse kohta esitas loos esinenud arst. Puudus vajadus, et ajakirjanik seda infot kontrolliks või täiendavaid arvamusi küsiks, sest tegemist ei olnud tõsiste süüdistustega.Järgmise päeva "Aktuaalne kaamera" avaldas Väikeloomaarstide Seltsi seisukoha; kogu teksti avaldas ERRi uudisteportaal.

2.6.Toomas Alatalu vs ETV aastapäevasaade 19.07.2015, protesteerib moonutatud ajalookäsitluse osas ETV aastapäevafilmis, nõuab ajakirjanduseetika nõunikult seisukohta, kas filmis on rikutud head ajakirjandustava, kuna seal esitati moonutatud pilt kunagise saate "Rahvusvaheline panoraam" kohta.
Hinnang: ajakirjandusliku poole pealt ei ole 19.07 eetris olnud saatele alust etteheiteid teha. Tegu oli ühe võimaliku lühikese valikuga ETV saadetest ja autoritest, mitte entsüklopeedilise materjaliga.

2.7. Kaebused 18.11.2015 "Aktuaalse kaamera" loo kohta Priit Toobali Riigikogust tagasiastumisest: ühekülgne ja avalik-õiguslikule meediale sobimatu, käsitledes ajalehe "Postimees" veel ilmumata kollast materjali.
Vastus: uudisena oli teema põhjendatud - ootamatu Riigikogust lahkumine, taustaks samal ajal avalikustatud teave Riigikogu liikme küsitavast veebisuhtlusest õpilastega. Probleemne oli aga"Postimehe" veel ilmumata loole liigne tuginemine ja väljendi "ahistamine" korduv kasutamine. Info oleks vajanud kontrollimist või täpsustamist. Edasistes kajastustes korrigeeris "Aktuaalne kaamera" sõnastust.

3. Veel eetikateemasid ja tagasisidet:

*Raadio jutusaate"Olukorrast riigis"(R2) kuulajate tagasisidet:
a) Mitu kuulajat: Arusaamatu, et ERRi raadiojaamas R2 tehakse 18.10.2015 narkopropagandat, kus mõlemad saatejuhid toetavad kanepi legaliseerimist.
b) 15.11.2015 saade oli "jube pagulaste propaganda. Kuidas sellist ühekülgset juttu ERRis lastakse ajada? Peaks olema ka teistsuguseid seisukohti esitatud!". Veel teisi näiteid.
Hinnang: "Olukorrast riigis" saatejuhtide sarnased maailmavaatelised hoiakud tekitavad raskusi mitmekülgse analüüsi pakkumisel. Saatejuhtidel meeles pidada avalik-õigusliku meedia üht ülesannet pakkuda mitmetahulist lähenemist.

*Arhitekti nimetamine uudistes 15.07.2015 Katrin Koov, arhitekt ja ajakirja "Maja" peatoimetaja: miks unustatakse mainida hoonete autoreid – arhitekte, kui tegemist on uudislooga, kus hoone on olulisel kohal? Näiteks uue hoone avamine jms.
Juhitud toimetuste tähelepanu vajadusele nimetada asjakohastel juhtudel arhitekti nimi.

*Isikuandmete kustutamine toimub pidevalt. Palved kustutamiseks laekuvad peamiselt karistuse kandmise lõpetanud isikute poolt. Töötab kolmeliikmeline komisjon.

*Vikerraadio Vikerhommiku uus formaat (2 saatejuhti alates 2015.a. suvest): aktiivsem tagasiside suvel; oktoobris–novembris vähem, aga siiski 1-2 korda nädalas arvamusavaldusi ja kriitikat, et kaks saatejuhti lobisevad liigselt; programm on muutunud tühisemaks ja meenutab osalt kommertsjaamasid; veidi ka kriitikat muusikavaliku kohta. Samas endiselt kiitust Märt Treieri hommikute kohta.
Hinnang: vajadus hoida Vikerhommikus informatiivset joont, mis eristaks saadet teistest raadiote hommikukavadest. Uus formaat on aja jooksul ladusamaks muutunud, informatiivsus pole kannatanud.

*ETV+ teemasid:
--ETV+ hommikuprogrammi eksitav info. Keskerakonna pressisekretär 28.09.2015 ETV+ hommikusaate kohta, kus saatejuht andis leheülevaadet tehes valeinformatsiooni Keskerakonna poliitikute osas.
Vastus: kanali 1.otsesaade, inimlik eksitus; parandati hiljem eetris.
--Mitme vaataja tagasiside: "Na ostrie" 1.10.2015 pettumus, et Eesti riigi vaenlane Margarita Kornõševa on intervjuusaatesse kutsutud. Kas ETV+ mõte on anda Eesti vaenlastele sõna?
Hinnang: külaliste valik on toimetusliku vabaduse küsimus. Intervjuusaate puhul saab anda hinnanguid pikema perioodi kohta kui vaid üks saade. Külaliste valik on olnud mitmekesine. 1.10.2015 saates esitas saatejuht teravaid küsimusi, tegemist ei olnud lihtsalt platvormi andmisega saatekülalisele.
--Ajakirjanduseetika nõunik viis läbi ETV+ ajakirjanduseetikakoolituse 9.09.2015.

*Vägivaldsed välisuudised raadios.
Mitme kuulaja kriitika selle kohta, et nädalavahetuseti on mõnikord raadiouudistes ülemäärane rõhk häirivalt vägivaldsetel välisuudistel. Näiteks 18.10.2015 uudis väikeste laste vägistamise kohta Indias jms.
Hinnang: toimetusel tuleb jälgida, millal ja kuidas neil teemadel kõnelda. Antud juhtumil oleks aidanud uudise häirivat mõju vähendada see, kui seda poleks esitatud nii detailselt ja laia taustainfoga, kus loetleti sarnaseid võikaid juhtumeid. Täielikult selliste teemade väljajätmist õigeks pidada ei saa, sest eksisteerib igakülgse informeerimise kohustus. Küsimus on tonaalsuses, sobivas ajas, viisis ja mahus. Nädalavahetuse uudistevalikut aitab mitmekesistada lugude eelplaneerimine.

*Vägivaldsed uudised televisioonis:
Vaatajate etteheited liigses vägivaldsuses välisuudistes (ISISe hukkamised, sõjauudised, pedofiilide kuritegude kirjeldus hommikustes teleuudistes jms).
Hinnang: paraku tuleb uudistes ka vägivaldseid asju kajastada, ei saa silmi maailma probleemide ees sulgeda.Ülemäära detailseid kaadreid nt ISISe hukkamistest näidatud pole.

*Ühekülgsus uudislugudes. Näide: kuulaja etteheide 16.10.2015 eestikeelsete raadiouudiste kohta: üheplaanilisus, ainult ametlike seisukohtade esitamine Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppe (TTIP) kohta. Loo tutvustus: "TTIP aitab kaasa majanduskasvule ja aitab luua töökohti, kinnitati Euroopa Komisjoni Eesti esinduses."
Vastus: Oleks pidanud kajastama ka leppe vastaste argumente. Praegu küll uudise lõpus nimetab autor, et leppel on ka kriitikuid, aga seda jääb väheks. Uudistetoimetus kajastas edaspidi põhjalikumalt ka leppe vastaste seisukohti.

*Muusikavalik Vikerraadios jõulude ajal: etteheited, et mängitakse hulgaliselt ingliskeelset muusikat. "ERRi raadio peaks rohkem Eesti asja ajama, muusikavalikuga saab ka Eestit rohkem Eestiks teha, selline muusikavalik ei õigusta kuidagi nime Eesti Rahvusringhääling" jms. Vastukajad edastatud Vikerraadio peatoimetajale analüüsiks.

*Vana-aasta õhtu kava ETV-s. Teemad kriitilistes kirjades ja kõnedes: ropendamine; vägivald (veri ja tapmine mitmes naljasaates); samuti "Tujurikkuja" lõpulaulu "Ei ole üksi ükski maa" kohta (suurt rahvuslikku tähendust omava laulu lörtsimine, rahva lõhestamine ja arutute ksenofoobidena näitamine jms). Kirjad edastatud vastamiseks ETV peatoimetajale.
Hinnang: ETV toimetuslik hoiak ja nägu peaks olema selgemalt väljendatud, kuigi olulised programmi osad on tellitud väljastpoolt. Ebatsensuurse kõnepruugi kohta küsimus ETVle: milline on kunstiline vajadus, milline juba liialdus? Rohkem eri sihtrühmadele mõtlemist, terviku nägemist.

*Terminikasutus: ISIS, ISIL, IS, Daesh, Islamiriik, IL. Laekus mitmeid vaatajate-kuulajate ettepanekuid, millist terminit oleks ERRil õigem kasutada. Sisearutelud ERRi toimetustes.
ERRi praktika: kasutada terminit ISIS kui kõige harjumuspärasemat. Pikemates formaatides selgitada terminite tähendust ja poliitilist sisu.

*Reklaam reklaamivabas ERRis: ETV saate "Ringvaade" juhtumid suvel (nii kaebused kui ajakirjanduseetika nõuniku tähelepanekud).
Näiteid: 13.08.2015"Ringvaate" loos autode kiirendussõidust oli reklaami element liiga suur. Reklaamilist iseloomu kandis ennekõike ühe firma müügijuhile antud võimalus oma toodet kiita, tutvustada ostuvõimalusi, hinda jms. Korduvalt näidati suuri reklaamkirjasid auto peal. Toimetaja oleks pidanud reklaami elementi vähemaks võtma.
Kontserdiaegade ja –kohtade püüdlik ettelugemine mitmes intervjuus, millel ei ole ajakirjanduslikku põhjendust.
Reklaamist hoidumise teemal toimus arutelu "Ringvaate" toimetuses.

*Keeleküsimused
Kuulajate-vaatajate märkused keelekasutuse, võõrnimede, diktsiooni kohta. Edastatud toimetajatele ja ajakirjanikele. Alates 1.01.2016 on ametis keelenõustaja.

Tehnilised küsimused:

*subtiitrid, pealelugemine – hulgaliselt küsimusi, miks toimub automaatne pealelugemine, miks ei ole subtiitreid või miks on need sobimatus keeles. 28.09.2015 käivitunud ETV+ kohta lisaks subtiitritele ka vaatajate kriitikat sünkroontõlke kohta: konarlik, eksitav, aeglane.
Vastuseks selgitatud, et subtiitrid tuleb ise puldist aktiveerida ja endale sobiv variant valida. Infot jagatud mitmete kanalite kaudu: kodulehel, tele- ja raadiosaadetes, intervjuudes.
Vaegkuuljate subtiitrite kohta: 1. Miks ei ole vaegkuuljatele subtiitreid? 2. Miks on nii vähestel saadetel vaegkuuljate subtiitrid?
Vastus: 1. Saadetud link ETV kodulehel avaldatud juhendile, kuidas ja millal vaegkuulja subtiitreid jälgida saab. 2. Rahalised võimalused seavad piirid saadete subtitreerimisele. Vaegkuuljate subtiitritega saadete nimekiri on avaldatud ERRi kodulehel.
Alates novembrist 2015 küsimused ja kaebused veebivaadatavuse ja –kuulatavuse tehnilise külje kohta. Küsimustega tegeleb portaalide arendus ja tehnikaosakond.

*Veebis err.ee otsevaatamise akna kõrval oleval vestluskanalil on ropendamist, laimu jms. Kanal suletud oktoobris 2015.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]