* 1.03.2015 toimunud Riigikogu valimiskampaania kajastus

Valimiste kajastamise korrast peeti kinni, ametlikke pretensioone erakondadelt või kandidaatidelt ei laekunud. Üldine hinnang valimiste kajastamise kohta on hea.
Uudiste kohta monitooring ERRi uuringukeskuselt, üldiselt korras. Edaspidi kaaluda, kuidas rohkem tasandada asjaolu, et valitsusparteid, eriti peaministri partei, saavadaktiivse kampaania ajal kõige enam kajastust. Sellega ka tegeleti, oli näha katseid saada esinema kandideeriva poliitiku asemel asjakohaseid spetsialiste jt võtted.
Uudistes ja mujal kajastati seekord rohkem ka valimiskampaania käiku (kohtumised valijatega, avalikud koosolekud ja väitlused). Mitmed huvitavad võtted kandidaatide tutvustamiseks, nagu ETV saates Ringvaade uustulnukad poliitikasse jms. See rikastas ERRi pakutavat väljaspool traditsioonilisi valimissaateid.
Nagu ikka, mitmed rünnakud valimiste kajastamise reeglite kohta kommertsmeedias, mis jäid küll suurema avaliku tähelepanuta kui alusetud etteheited.

Valimissaated – positiivne elevus, saated lähevad inimestele korda ja annavad palju jutuainet. Ka vaatajaarvud kinnitavad suurt populaarsust. ERRi sisene mitmekesisus, näiteks Vikerraadio ei kopeeri ETV suuri debatte jms.Edaspidi püüda saavutada, et oleks rohkem väitluse momenti, muidu on mõni valimissaade liialt pressikonverentsi moodi, kandidaadid vastavad üksteise järel. Üks lahendus on teha mõned väitlused pikemalt.
Tagasiside: põhimõttelisi kaebusi pole. Küll sisu kohta: miks teemasid nii vähe oli, miks mõnes konkreetses saates kellegi esitatud väited domineerima jäeti ega võetud teiste osaliste seisukohti. Põhjendamatuks pidada mõnede vaatajate-kuulajate kriitikat, et kõige olulisemad valimissaated toimuvad ajal, mil paljud on juba valinud (eel- ja e-hääletamine).

Valimisreeglitesse lisada:
* ERRi ajakirjanikud poliitreklaamides ei osale. ERRis ajakirjanduslikku tööd tegevatel inimestel ei ole sobiv esineda poliitilistes reklaamides, sealhulgas valimisreklaamides. ERRi hea tava dokumendi p 2.1 "Sõltumatus" sätestab, et ERRi töötajad "peavad oma tegevuses vältima kõike, mis võib tekitada õigustatud kahtlusi ERRi erapooletuses". ERRi ajakirjanike, saatejuhtide, toimetajate ja teiste ajakirjanduslikku tööd tegevate inimeste osalemine valimisreklaamis tekitaks küsimuse nende erapooletusest.
* Valimisreklaam ja ERRi sotsiaalmeedia. Valimiste kajastamise kord ütleb, et ERR-i programmid ja internetiportaal ei edasta valimisreklaami. See käib ka saadete sotsiaalmeedia lehtede kohta. Näiteks Puutepunkti FB lehel oli üleval IRLi valimisreklaam, mis seal ei pidanuks ilmuma.
* täpsustada reegleid, et saavutada see, et nr 1 debatis oleks ikkagi kandidaadid, mitte nagu Vasakparteiga juhtus, kkui erakonda tuli esindama isik, kes valimistel ei kandideerinudki (Malle Salupere).

* Mõned kaebused ka kandidaatidelt, erakondadelt. Näiteks:
Keskerakond vs 25.01.2015 AK Nädal, kus Ukrainat puudutanud loos esitleti Mart Laari intervjuu ajal IRLi sümboolikat.
Lahend: Laar esines loos kui ajaloolane, mitte kui poliitik, seetõttu ei olnud asjakohane näidata intervjuu ajal IRLi lippu. Saate toimetaja sõnul ei pannud ta lippu tähele, see esines vaid episoodiliselt ja vähe silmatorkavalt.

MUUD TEEMAD

Kaebusi:

* Eesti Loomakaitse Liit (ELL) ja Heiki Valner vs Pealtnägija veebilugu, 18.03.2015 kaebus Pressinõukogusse. Kaebuses heidetakse ette, et loos on avaldatud meelevaldseid ja ebaõigeid väiteid, mis riivavad nii Heiki Valneri kui ELLi mainet. Taotletakse vastulauset, et parandada faktivigu.
Esimeses etapis ERRi ajakirjanduseetika nõuniku lahend 7.04.2015: rikkumist ei ole.
Põhjendus: Pealtnägija lugu tugineb põllumajandusministeeriumi dokumentidel ning intervjuudel asekantsler Toomas Kevvaiga ja ELLi juhatuse esimehe Heiki Valneriga. Pealtnägija tsiteerib ministeeriumi kirja, milles sisaldub ELLi aadressil tehtud kriitika. Nimelt leidis ministeeriumi audit, et sõidupäevikud on täidetud tagantjärgi ja mitte kõik sõidud ei vastanud tegelikkusele. Selle põhjal järeldasid ministeeriumi ametnikud, et ELLi töötajad andsid valeinfot transpordikulude kohta.
Pealtnägija on tuginenud faktile, et ministeerium nõuab ELLilt raha tagasi. Kui eksisteerib vaidlus, on ajakirjandusväljaande kohustus avaldada eri osapoolte seisukohad.
Pealtnägija pakkus ELLile korduvalt võimalust tulla ja esineda ekraanil. Heiki Valner andis lubaduse anda Pealtnägijale intervjuu, kuid siis loobus sellest. Intervjuu andmise asemel esitas ELL ajakirjanduseetikat puudutava kaebuse.
Pressinõukogu arutas asja 29.04.2015 ja otsustas samuti jätta ELL-i kaebuse rahuldamata. Pressinõukogu hinnangul ei ole ERR eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Artiklis avaldatud väited põhinevad põllumajandusministeeriumi kantsleri kirjal ning ELL sai võimaluse ministeeriumi süüdistusi kommenteerida.

* 28.01.2015 Pealtnägija: "Käitumishäiretega nooruk surus nurka nii pere, kooli kui ka ametnikud"
Kaebused mitmelt lastekaitseorganisatsioonilt, pereterapeutidelt, sotsiaalministeeriumist: etteheited lapse halvustamises ja sildistamises, liigdetailse kajastusega lapse huvide kahjustamises. Lugu käsitles 14-aastase käitumishäirega poisi juhtumit. Ühiskaebus ka Eesti Pereteraapia Ühingult ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingult, eraldi Lastekaitse Liidu tauniv avaldus.
Lahend: teematõstatus oli vajalik, aga poisi loo liiga detailne kajastamine võib talle pigem kahju tuua. Lapsevanema soov oma lapse lugu avalikult ära rääkida ei pea olema ajakirjandusele põhjuseks, et seda ka taolisel kujul ette kanda. Isegi kui ema või isa on valmis ajakirjandusele oma lapse probleemidest põhjalikult rääkima, peab ajakirjanik hindama, kas selle jutu edastamine meedia kaudu võib last hoopis kahjustada. Ajakirjanduseetika põhimõte "konkreetse lapse huvid ennekõike"jäi loos vajaliku tähelepanuta. Loo käsitlusviis paneb poisile külge sildi, sellest tuleb aga meedia mõju arvestades hoiduda.
Pealtnägija autori Mihkel Kärmase saatejärgne hinnang: oleks pidanud olema ettevaatlikum ja kasutama "ühesemalt mõistatavaid väljendeid" ning selgitama pikemalt valikuid. Loo põhituuma osas Pealtnägija probleeme ei näinud.
5.02.2015 toimus sotsiaalministeeriumi kantsleri algatusel kohtumine sotsiaalministeeriumis, kus oli ka haridus-ja teadusministeeriumi kantsler. ERRist osalesid Mihkel Kärmas ja Tarmu Tammerk.

* Narva lasteaedade hoolekogud vs AK 08.02.2015 (venekeelne). Kaebus: Narva lasteaedu käsitlenud lugu on tasakaalust väljas, tendentslik ja kallutatud.
Lahend: teiste Narva lasteaedade seisukohti ei olnud vajalik lisada, lugu oli tasakaalustatud, sest põhjaliku kommentaariga esines ka linnavalitsuse esindaja.

* Pagulastemaatika kajastamisest

a) Inimõiguste Keskus ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon vs 8.01.2015 AK lugu "Euroopa ootab ärevusega Islamiriigist koju naasvaid 'noorsõdureid'".
Kaebus: tasakaalustamata lugu, allikavalik on ühekülgne ja ebaprofessionaalne ning eirab pagulaste huve.
Lahend: allikate valik oli põhjendamatult ühekülgne. Väliseksperdid esitasid liialt sarnaseid seisukohti, mille tulemusel jäi domineerima kitsas vaade immigratsiooni suhtes. Samas on tagasi lükatud mitmed kaebuses esitatud väited, sest kaebajad esindavad omakorda kitsalt ühe eestkosterühma seisukohta, mis ei ole neutraalne ega igakülgne. Ajakirjandusel on kohustus ja õigus esitada kriitilisi küsimusi immigratsioonipoliitika kohta.
b) Inimõiguste Keskus vs AK Nädala 17.05.2015 käsitlus pagulastest.
Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper pöördus ERRi ajakirjanduseetika nõuniku poole seoses 17.05 saates AK Nädal eetris olnud lugudega pagulastest. Inimõiguste Keskuse hinnangul oli käsitlus ühekülgne ja stereotüüpne ning pagulaste ja sisserändajate vastu vaenu õhutav. Muuhulgas rikuti Inimõiguste Keskuse hinnangul ajakirjanduseetika koodeksi p 4.3 (rahvuse või rassi põhjendamatu nimetamine on rassistlik).
Ajakirjanduseetika nõuniku lahend: eetris olnud kahte lugu koos hinnates ei ole alust käsitlust nimetada ühekülgseks, stereotüüpseks ega vaenu õhutavaks. Küll aga oleks pidanud ära hoidma pagulaste ja piiriületajate põhjendamatu identifitseerimise. Samuti oleks pidanud lugudes ebaseaduslikel piiriületajatel ja pagulastel selgemat vahet tegema.
Allikate valik oli lai ja näitab, et eesmärk oli avalikkust informeerida juriidilistest, faktilistest ja poliitilistest asjaoludest. Pagulasabi esindaja kaasamine näitab, et toimetus soovis esitada pagulaste toetamisega tegeleva ühenduse seisukohti.
Teises loos, mis käsitles piiriületajaid, kasutas loo autor olukorda kirjeldades väljendit, et kohalik vanamemm võib leida oma aiast "meist erineva nahavärviga noormehe". Antud loo kontekstis on viide rahvusele või rassile asjakohane, sest just selle tõttu salaja piiri ületavad isikud kohalikele silma jäävadki ning neile ehmatust põhjustavad. See on fakt, mida autor ei toonud välja halvustavalt, vaid sedastavalt.
Kogu materjali hinnates võib järeldada, et ajakirjanduslikult oleks kasuks tulnud see, kui nendel eri rühmadel oleks lugudes tehtud selgem vahe. Praegu võisid need vaataja jaoks liigselt seguneda (ebaseaduslikud piiriületajad ja pagulased).
Mitmete asjaosalise – võimalike pagulaste või piiriületajate – põhjendamatu identifitseerimise oleks pidanud ära hoidma nägude planeeritud hägustamine, aga see jäi kahjuks režissööri tähelepanematusest tegemata. Toimetus pöörab sellele edaspidi asjakohast tähelepanu.
c) EKRE vs AK 27.05.2015.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitas avalduse 27.05 AK saatejuhi väljaöeldud kommentaari kohta pagulaste vastuvõtmise kohta.
EKRE hinnangul ei ole ERRi ajakirjanikul kui avalik-õigusliku meedia esindajal õigust käsitleda pagulasteemat erapoolikult, eriti arvestades asjaolu, et avalik arvamus on selles küsimuses alles kujunemisjärgus. EKRE hinnangul esitas AK saatejuht uudistesaates subjektiivse ja kallutatud repliigi.
Lahend: AK 27.05.2015 saates esitles saatejuht Priit Kuusk andmeid võimaliku pagulaste arvu kohta, keda Euroopa Liit võib soovida Eestisse saata. Infograafika edastamise järel võttis saatejuht teema kokku lausega: "Harjutagem ennast mõttega - me peame pagulasi aitama, meie, üks osa suurest Euroopast."
See repliik langes välja uudiste edastamise neutraalsest stiilist. Hea ajakirjandustava järgi peavad uudis ja arvamus olema lahus.
Samas ei võetud selles repliigis konkreetset poliitilist seisukohta. Uudiste stiilipuhtuse huvides on siiski vajalik sellistest kommentaaridest uudiste sees hoiduda.
Kaebuses esitati ka rida teemasid, mida EKRE arvates pole üldse pagulastega seoses ERRi saadetes käsitletud(pagulaste islami taust, sobimatus Eesti traditsiooniga, nõukogude okupatsiooni mõju Eesti rahvastikule pagulaste vastuvõtmise kontekstis, pagulaste ülalpidamise kulud jt). Kõnealuses 27.05 saates tõesti neid teemasid eraldi ei analüüsitud. Küll aga on erinevates ERRi saadetes, nii uudistes kui mujal, käsitletud mitmeid pagulastega seotud aspekte. Seetõttu ei saa 27.05 saatele ette heita EKRE avalduses välja toodud teemade puudumist.

Kokkuvõtvalt pagulasteema kohta
Pagulasteema käsitlemisel pöörata tähelepanu terminitele ja visuaalse materjali asjakohasusele.
Näiteks "illegaalid" on halvustav termin ja enneaegne, kui pole välja selgitatud, et isikud on seadust rikkunud (Inimõiguste Keskuse kaebus 31.03.2015 vs err.ee uudislugu).
Mitte iga salajane piiriületamine ei ole ebaseaduslik. Kui tegemist on inimesega, kelle elu on tema kodumaal ohus, siis pagulaste kaitse konventsiooni kohaselt ei saa tema piiriületamist selleks mitte ettenähtud kohas lugeda seaduserikkumiseks.
ERRi ülesanne on kajastada pagulastemaatikat kaalutletult ja debatis eristuvaid seisukohti välja tuues, pidades kinni uudiste ja arvamuse lahususe printsiibist.

* Lugude kustutamise palved
a) JJ vs 26.01.2015 AK lugu "Tuhanded üksikvanemad loodavad plaanitavalt elatisabi fondilt leevendust", nõue vabandada ja lugu veebist eemaldada kui eksitav ja halvustav.
Lahend: lugu ei käsitle lapse hooldusõiguse andmist ega selleteemalist kohtuvaidlust, vaid elatise maksmise küsimust. Seetõttu ei olnud vaja anda sõna kaebuse esitanud isale. Kustutamine ega vastulause avaldamine ei ole põhjendatud.
b) mitmed kustutamise palved, osa rahuldatud, teised mitte. Näiteks kustutatud kunagise töötu intervjuu mitme aasta tagusest Ringvaate saatest: kahjustab mainet.

* Dmitri Klenski vs Vikerraadio Uudis+4.02.2015 vastulause nõudmine, sest saatekülaline Pavel Ivanov tsiteeris teda halvustavalt ja eksitavalt.
Lahend: Pavel Ivanov esines oma arvamustega venekeelse telekanali loomise avalikul arutelul kõlanud seisukohtadest. See ei vaja tsiteeritud isikute vastulauseid või kommentaare.

* Reklaami element saadetes:
-- ETV Ringvaade 22.12.2014, Tarbijakaitseameti edastatud pöördumine seoses Tiina Tauraite pipraviina tutvustusega.
ERRi vastus 14.01.2015: põhirõhk on ajakirjanduslikul lähenemisel ja uudisväärtuslikkusel. Antud juhul on näitleja hakanud väikeettevõtjaks. Loos oli reklaami elemente, mida saate autoritel oleks tulnud vältida, tunnistab ETV peatoimetaja.
-- Vikerhommik 31.03.2015 intervjuu bussifirma Lux Express juhiga. Kaebus: erafirma saab ennast reklaamida ja oma teenuse kvaliteeti kiita. Kuidas on see põhjendatud?
Ajakirjanduseetika nõuniku vastus: bussiliikluse teema käsitlemine oli põhjendatud, arvestades rongiliikluse aktiivset käsitlust viimasel ajal. Seda tehti ühe firma näitel, aga hommikukava intervjuu piiratud maht ei võimalda kutsuda kokku ümarlauda. Kui ERRi jaamad kutsuksid esinema ainult ministeeriumide ametnikke ja eksperte, kes ise ettevõtluses ei tegutse, oleksid saated vähem informatiivsed. Seetõttu on teatud teemade puhul asjakohane kutsuda rääkima ka ettevõtjaid. Intervjuu sisu oleks võinud olla bussiliiklusest laiemalt.

* Kriitika EKRE kajastamise kohta pärast 1.03.2015 valimisi: kallutatud ja liialdatult kriitiline kajastus EKRE kohta: mitmed kõned ja kirjad.
Konkreetsemalt nn natsiskandaali kajastuse kohta ajakirjanduseetika nõuniku kommentaar 6.03.2015: EKRE parlamendisaadiku Jaak Madisoni ümber puhkenud poleemika käsitlemisel tuleb meeles pidada, et liiga hoogne ja sildistav kajastus aitab alusetult tekitada rahvusvahelise kõlaga natsiskandaali. Ajakirjandusliku üliagaruse hoos kiputi kuritarvitama mõningaid lööksõnu, mis avalikkuse kihama panevad ja ränkade hinnangutena mõjuvad: natsipartei, fašistlik jms.
Esmakordselt Riigikokku valitud erakonna vaadete kriitiline analüüs on ajakirjanduslikult igati põhjendatud ja tervitatav, närviline ja sildistav hoiak mitte.
ERRi portaalis läks hoog liiga sisse (näiteks natsliku koonduslaagri foto lisamine uudisloo juurde); raadio- ja teleuudised kajastasid kaalutlevamalt.

* Varro Vooglaid/SAPTK vs err.ee 3.03.2015: SAPTKi käest raadiouudistele palutud kommentaar valimistulemuste kohta on ERRi uudisteportaalis avaldatud seotuna lugude külge, mis käsitlevad EKRE vastu suunatud natsisüüdistusi. Vooglaid peab seda lubamatuks manipulatsiooniks, sest temalt ei küsitud midagi Jaak Madisoni juhtumi kohta, see polnud siis ajakirjaduses veel teemaks.
Vastus: olulisematest raadiouudistest tehakse lugu ka ERRi uudisteportaali. Küll aga ei ole põhjendatud loo sidumine Jaak Madisoni blogipostituse teemaga. Artikkel "Varro Vooglaid: EKRE parlamenti pääsemine annab põhjust rõõmustada" ei puuduta EKRE kohta käiva natsisüüdistuse juhtumit. Uudisteportaal võttis ära eksitava seose nende lugude vahel (võeti maha ristviide "samal teemal").

* Varro Vooglaid/SAPTK vs err.ee 17.03.2015: halvustava suhtumise väljendamine uudisloos; ajakirjanduseetika koodeksi rikkumine seoses uudise ja arvamuse lahushoidmise küsimuses.
Vooglaid pole rahul, et artikli pealkirjas kasutati SAPTKi nimetamisel jutumärke, mis annavad halvustava tähenduse. Pealkiri oli selline:
Komisjon: "perekonda ja traditsiooni" kaitsva sihtasutuse voldikute näol oli tegu valimisreklaami ja keelatud annetusega
Lahend: jutumärgid pealkirjas sõnade "perekonda ja traditsiooni" ümber tekitavad halvustavat fooni SAPTK-i kohta. On asjakohane jutumärgid ära võtta või pealkirja sõnastust muuta, sest ilmunud variant ei ole kooskõlas uudisloolt eeldatava neutraalse stiiliga. Ajakirjanduseetika reeglite järgi ei väljenda uudistetoimetus oma arvamust uudisteemade kohta (uudiste ja arvamuse lahususe printsiip). Uudisteportaali toimetus muutis pealkirja alljärgnevalt:
Komisjon: SAPTK-i voldikute näol oli tegu valimisreklaami ja keelatud annetusega

* Ukraina kriisi kajastus: mitmed rahulolematuse signaalid Ukraina olukorra kajastamise kohta. Heidetakse ette liigset tuginemist Moskva allikatele, puudu jäävat Ukraina ametlikest seisukohtadest ning Euroopa Liidu ja Eesti positsiooni väljatoomisest. Ka mõned reaktsioonid, kus väidetakse vastupidist – ERR ei anna kogu pilti, vaid edastab uudiseid Ukraina valitsust toetavalt positsioonilt.
Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: üks uudislugu ei saa kajastada kõiki konflikti aspekte, tuleb teha allikate ja teemanurkade valik. ERRi kajastuses ei ole tuvastatav ühekülgsus.

* Arhitekti nimetamine on vajalik, kui toimub hoone avamine või hoone on uudises kesksel kohal. Näiteks Pekingis 22.01.2015 avatud uus Eesti saatkonnahoone sai ERRi kanalites kajastust. Tähelepanuta jäi raadio- ja teleuudistes paraku arhitekti nimi. Uudisteportaali loos ilmusid hilisema täienduse käigus siiski ka arhitektide nimed. Pikemates lugudes on asjakohane lisada ka ehitusfirma nimi, eriti kui tegemist on ehituskonkursiga. Paraku tüüpiline eksimus.

* Auditooriumi küsimused ja arvamused saadete muutmise või lõpetamise kohta (Puutepunkt jt): edastatud toimetuste juhtidele ja juhatusele.

*Mitmed kaebused ERRi kodulehtede uute versioonide kohta (aeglane, segane, halb funktsionaalsus, keerukused järelkuulamisel ja –vaatamisel jms). Edastatud asjaosalistele; tehtud mitmeid muudatusi. Kriitiline tagasiside vähenenud, aga jätkub.

* ETV Foorumi saate formaat valimisjärgselt, kui Riigikogus on 6 erakonda (või muu poliitikasaade).
Pärast 1.03 valimisi on Foorumi saatesse kutsutud 4 erakonda 6st. Kuuest erakonnast nelja valimine on tekitanud ka vaatajates küsimusi. Eriti seetõttu, et rohkem on saates käinud valitsuskoalitsiooni moodustamisel osalenud parteid, eriti koalitsioonikõneluste perioodil.
Näiteks selline tagasiside: "Kui saadete ajalugu peale esimest märtsi lahti võtta, siis on selgelt näha, et asjad ei ole proportsioonis, kõik peaksid saama võrdselt sõna."
Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: kui Foorum on parlamendipoliitika saade, mis näitab miniparlamendi näitel, mis Riigikogus toimub, oleks mõttekas, et 6 parlamendierakonda saaksid mõnes ERRi poliitikasaates koos väidelda. Kas see on Foorum või mõni muu saade, on omaette küsimus.
Varem, kui Riigikogus on olnud rohkem kui 4 erakonda, on osaliste ring olnud ikka 4-liikmeline. Samas on ilmne, et eriti uue Riigikogu töö algusperioodil tekitab vaatajates küsimust, kas erakondade valik parlamendipoliitikat käsitlevasse saatesse on põhjendatud ja tasakaalustatud. Uus olukord annaks võimaluse Foorumi saadet ajakohastada või analüüsida, kuidas üldse parlamendipoliitikat kajastada. Saatejuht Andres Kuusk on aga selgitanud, et võimalus valida ja vangerdada erinevate erakondadega tuleb tema arvates saatele kasuks.

* Tähelepanu poliitilise tasakaalu küsimusele.
2014.a. EMORi läbiviidud küsitluse järgi on ERRi usaldusväärsus Eesti elanikes seas väga kõrge: 83,5%. Samas näitab küsitlus, et Keskerakonna kajastust peetakse teistest erakondadest negatiivsemaks, Reformierakonna kajastust positiivsemaks. Riigikogu 1.03.2015 valimiskampaania monitooring tasakaalu puudumist ERRis ei näidanud. Siiski tuleb toimetustel pöörata pidevat tähelepanu asjaolule, et elanike arvates on poliitilise tasakaalustatusega teatud probleeme.

* Keeleküsimused. Eetrikeele küsimuses tuleb tagasisidet, kus juhitakse tähelepanu vigasele hääldusele, diktsiooniprobleemidele või keelenormide rikkumisele. Hääldusvead, eriti venekeelsete nimede puhul. Arutamist vajab sina/teie ja eesnimede kasutamine intervjuudes. Sina vormi ja eesnime ülemäärane kasutamine uudislikes materjalides seab kahtluse alla intervjueerija neutraalsuse. Soovitus: võtta taas ametisse keelenõustaja.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]