Kooseluseaduse kajastamine

Teemadest sai perioodil kõige rohkem tagasisidet ja tähelepanu kooseluseadus. Laekus massiliselt kaebusi kooselu seaduse vastastelt, kelle arvates on ERR olnud ühekülgne ja kallutatud. Paljud kaebused olid algatatud sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) poolt. SAPTK esitas ise mitu konkreetset kaebust.
Kaebused tulid kolmes laines:

1. Pealtnägija lugu 3.09.2014 homopaaride lapsendamistest, kus sisaldus viide Varro Vooglaiu pojale;
2. 5.10.2014 toimunud kooseluseaduse vastase meeleavalduse kajastamine;
3. 9.10.2014 kooseluseaduse vastuvõtmise kajastamine.

Pealtnägija 3.09.2014 loo kohta esitas kaebuse SAPTK juhataja Varro Vooglaid, kes heitis ennekõike ette põhjendamatut viidet tema pojale, aga samuti ühekülgsust ja faktilisi probleeme seoses surrogaatemaduse ja perekonna mõiste sisustamisega (viide ERRi seaduse sättele, et ERRi saated, programmid ja tegevused "väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit".

Otsus: viide Vooglaiu pojale kõrvaldati loo veebiversioonist. Loo autor Mihkel Kärmas esitas 10.09.2014 Pealtnägija saates vabanduse. Samuti esitas ERRi nimel Varro Vooglaiule kirjaliku vabanduse ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa.
Faktilistes asjaoludes ja ühekülgsuses ajakirjanduseetika nõunik probleeme ei näinud ja lükkas kaebuse need osad tagasi.

SAPTK kaebus AK Nädala 12.10.2014 loo kohta: loos esitati SAPTK tegevust kui vaenu ja viha õhutavat. Asjatundmatu nn eksperdi kasutamineja sildistamine (Ilona Leib: "kurjuse ja viha ja vaenu õhutamine" SAPTK poolt). Miks ei võimaldatud vastulauset?

Otsus: AK loos oli fookus sellel, kuidas asjasse otse mittepuutuvad eksperdid kooseluseaduse temaatika kommunikatsiooni hindavad.Tegemist ei olnud uudislooga, kus konfliktse teema puhul on vaja võtta arvamused kõigilt olulistelt osapooltelt. Seetõttu pole vajadust SAPTK vastulauseks. Sellise analüütilise loo puhul jääb vaataja otsustada, kuidas ta erinevate kommunikatsioonispetsialistide arvamusi hindab, sest keegi neist ei esitanud nii-öelda lõpliku instantsi tõde. (Leib siiski eristus hoiakulisuse poolest teemasse).

SAPTK kaebus Vikerraadio Uudis+ saate 10.10.2014 poliitikakommentaari kohta, autor väljastpoolt toimetust Alari Rammo.
Kaebus: ühekülgne, tige ja kallutatud poliitiline kommentaar (stiilinäide: "Kõikjal lokkas viha ja toores vägivald."). Päevakommentaariks kooseluseaduse vastuvõtmise järgsel päeval antakse sõna mitte kellelegi, kes arutleks toimunu üle ühelt ja teiselt poolt, kainelt ja rahulikult, vaid end avalikult homoaktivistina positsioneerinud isikule, kes mõõdutundetult ning ilma argumentideta tembeldab SAPTK meeleavaldust vihkamisürituseks, mille vastu tuleks mobiliseerida valitsuse jõud.

Otsus: Vikerraadio peatoimetaja tunnistab, et päevakommentaaris oli sildistamist ja kommentaar polnud õnnestunud.

21.10.2014: Varro Vooglaid pole vastusega rahul. Leiab, et Vikerraadio ja ERR tervikuna eksivad järjepidevalt kooseluseaduse vastaste suhtes, aga talle ei meenu ühtegi juhtumit, kui homoliikumine oleks kriitilist kajastust saanud. Vikerraadio päevakommentaari puhul paneb SAPTKi imestama, et kooseluseaduse vastuvõtmise järgsel päeval tellitakse kommentaar end avalikult homoaktivistina esitlevalt inimeselt.

SAPTK pretensioon ühekülgsuses 27.10.2014 Vikerraadio päevakommentaaride kohta: "Pärast Alari Rammo päevakommentaari on Vikerraadios veel kahel korral päevakommentaaris kooseluseaduse teemale keskendutud. Kommentaarid ei ole küll hüsteerilised, nagu oli seda Rammo oma, aga suund on ikka sama." Samuti juhib SAPTK negatiivse näitena tähelepanu Vikerraadios 7.10.2014 saates "Eetris on Sten Teppan" eetris olnud intervjuule Marju Lauristiniga, kus Toompea demonstratsioonil mitteosalenud isik saab võimaluse ühekülgselt ja tendentslikult kirjeldada demonstratsioonil toimunut, olles kujundanud oma seisukohad meediakajastuse põhjal, mis SAPTKi hinnangul on olnud halvustav.

Ühe kaebuse saatis SAPTK ka Pressinõukogusse. See puudutas ERRi uudisteportaali tegevust EPLi artikli refereerimisel 24.07.2014. Artikkel: "Varro Vooglaiu SA nõukogu liikmed istuvad ühes paadis Putini lähikondse Jakuniniga".

Kaebus: "ERR-i uudisteportaal levitas Eesti Päevalehe poolt avalikkuse ette paisatud alusetuid kahtlustusi ja esitas need omalt poolt, nagu olnuks tegu mitte spekulatsiooni, vaid faktiga. ERR-i uudisteportaal avaldas 24.07.2014 artikli pealkirjaga "Varro Vooglaiu SA nõukogu liikmed istuvad ühes paadis Putini lähikondse Jakuniniga". ERR-i uudisteportaal ei hinnanud Eesti Päevalehe poolt kirjutatut kriitiliselt ega pöördunud kommentaari saamiseks SAPTK esindajate poole, vaid võimendas omalt poolt Eesti Päevalehe poolt SAPTK suhtes alusetult välja käidud kahtlustusi ja süüdistusi."

Vastavalt ERRi seadusele tegeleb vaidlustuste ja vastulausetega ajakirjanduseetika nõunik. Kui kaebuse esitaja ei ole rahul ajakirjanduseetika nõuniku lahendiga, läheb asi läbivaatamisele järgmises instantsis ehk Pressinõukogus, kuhu ERR kuulub.

Otsus: ajakirjanduseetika nõuniku vastus SAPTK'le 31.10.2014: Uudisloo pealkiri oli ERRi uudisteportaali jaoks stilistiliselt ebasobilik ja eksitav. Toimetus parandas pealkirja. Artikli sisu osas selgus asjaolusid uurides, et portaal tegutses heas usus SAPTK käest vastulause saamise nimel. EPLi 24.07.2014 ühekülgse käsitluse refereering oli ilma SAPTK seisukohata ERRi uudisteportaalis üleval kaks päeva pluss nädalavahetus, kuid mitte ERRi uudisteportaali tahtmatuse tõttu SAPTK-i kommentaari avaldada.

Tekkinud olukorra leevendamiseks avaldas ERRi uudisteportaal 28.07.2014 Varro Vooglaiu mahuka arvamusloo. ERRi uudisteportaalil ei olnud kohustust avaldada Vooglaiu uut vastulauset Urmo Soonvaldi 29. juuli artiklile, sest tegemist ei olnud uute oluliste faktide esitamisega.
SAPTK ei rahuldunud ERRi ajakirjanduseetika nõuniku otsusega ja kaebas edasi Pressinõukogusse. Pressinõukogu otsustas 13.11.2014, et ERR rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul eksitab lugejaid 24.07.2014 ilmunud artikli esialgne pealkiri, sest seosed on liiga kaudsed, üldised ja tõendamata, et nimetada Vooglaiu sihtasutuse juhte ja Jakuninit istumas ühes paadis.

Samuti rikkus ERR koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud portaal avaldama refereeringu koos Varro Vooglaiu kommentaariga, sest kaebaja kohta on esitatud tõsiseid süüdistusi.

Pressinõukogu ei leidnud rikkumist vastulausetega seoses. ERRi uudisteportaal avaldas Pressinõukogu otsuse 25.11.2014.

*21.12.2014 R2 saates "Olukorrast riigis" kutsub saatejuht kuulajaid üles Swedbankile teatama, et nad pole rahul panga otsusega teha annetus Aadu Luukase Sihtasutusele, sest viimane on andnud missioonipreemia SAPTK'le. Ajakirjanduseetika nõunik nõustub kuulaja pretensiooniga, et saatejuht ei peaks ise kampaaniad algatama, vaid sündmusi ja protsesse analüüsima.

*4.12.2014 esitab SAPTK juhataja Varro Vooglaid kaebuse R2 hommikukava peale, kus esitati valeväide, nagu oleks SAPTK-le preemia andnud sihtasutuse nõukogu liikmete seas Varro Vooglaiu vend ja seega on tegu käsi-peseb-kätt poliitikaga.

Otsus: saatejuhid eksisid, kuna saates esitati faktina ebausaldusväärsest allikast loetut. Saatejuhtide kinnitusel ei olnud tegu pahatahtlikkusega, vaid liigselt mälu usaldamisega, mistõttu infoallikas ähmastus ja eetrisse läks valeinfo. Oma järgmises saates esitasid saatejuhid vabanduse.

*Kooseluseadusega ja kaasneva temaatikaga seoses kõige enam kriitikat pälvinud saated või lood: 5.10.2014 meeleavalduse kajastus raadiouudistes ja AK-s, kaasa arvatud Neeme Suure intervjuu AK Nädalas; 10.10.2014 Vikerraadio Alari Rammo päevakommentaar; 3.09.2014 ETV Pealtnägija lugu homopaaride lapsendamisest. Samuti juhiti tähelepanu Terevisiooni leherubriigi esinejate valikule oktoobri alguses.

*ERRI uuringukeskuse monitooring 29.09-12.10.2014 näitas, et uudistesaadetes olid pooldajad ja vastased suhteliselt võrdselt esindatud. Vikerraadios olid ülekaalus kooseluseaduse pooldajad (sellele aitas kaasa välisautorite panus).

Eesmärk oli uurida kooseluseaduse poolt-ja-vastu aruteludele/uudistele pühendatud eetriaja mahtusid ning sõnasaanute hulka ja hoiakuid. Meetod oli ETV, Vikerraadio, Raadio 4 ja err.ee uudistes ja teistes saadetes kooseluseadusega seotud esinejate, esinemiste ajalise kestuse ning hoiakute analüüs.
Kokkuvõtteks kooseluseaduse kajastamise kohta: hoolikust allikate valikul, saatejuhtidel läbimõeldust oma positsiooni sõnastamisel. Erilise kaalu saavad nn finišijoone eel esitatud materjalid, mis olid eetris seaduse vastuvõtmise eel ja vahetult järel. Nendes lugudes ja saatekülaliste valikus olla teadlikud auditooriumi kõrgenenud tundlikkusest ja tasakaalujanust.

Kaebused ja tagasiside teistel teemadel

*Etteheited, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kinnitas 23.11.2014 valimisplatvormi, aga ERRis ei kajastata seda üldse.
Vastus: EKRE ei saatnud eelinfot ega pressiteadet, toimetused ei olnud kursis, et Viljandis toimus volikogu, kus võeti vastu valimisplatvorm. Kajastamata jätmine ei olnud teadlik ignoreerimine. Raadiouudistes siiski kajastati 23.11.2014 õhtul EKRE üldpoliitilist avaldust. Kõik valimisplatvormid avaldatakse jaanuaris 2015 ERRi valimisveebis.
Toimetuste tähelepanu juhitud, et parlamendivälised erakonnad ei jääks valimiseelsest kajastusest välja.

*Taavi Pukk, Keskerakonna pressisekretär vs AK 17.12.2014 lugu Riigikogu otsusest keelata avalikus kohas alkoholi tarbimine. Kaebus: lugu polnud tasakaalus, esitati kolme parlamendierakonna seisukohad, aga mitte Keskerakonna oma.
Vastus: Üldiselt ei pea parlamendiloos alati olema esindatud kõik erakonnad. Antud juhul oleks aga olnud asjakohane, et lugu oleks sisaldanud ka Keskerakonna seisukohta.

*Kuulajate ja ajakirjanduseetika nõuniku kriitika 28.12.2014 R2 saate "Olukorrast riigis" aastalõpusaate kohta, kus külalisena osales peaminister Taavi Rõivas.
Kriitika põhjuseks saate liiga pehme vormistus, ei olnud erksaid jätkuküsimusi. Seetõttu kujunes saatest peaministrile ja erakonnajuhile ajakirjanduslikkuse seisukohast liiga mugav olemine. Puudu jäi ERRile vajalikust ajakirjanduse kriitilise rolli täitmisest. Riigimeedia stiilis lähenemine.

*Toomas Lepp, TTV vs "Vabariigi kodanikud", kaebus Pressinõukogusse.
Kaebuse sisu: 18.11.2014 ETV saates "Vabariigi kodanikud"alusetud rünnakud TTV aadressil, nagu oleks see kanal Venemaa propaganda teenistuses.
Vastus: kaasus lahendatud ERRi ajakirjanduseetika nõuniku poolt: rikkumist pole. Kaebaja ei soovinud Pressinõukogu poolt uuesti läbivaatamist. Saatejuhi poolt väljaöeldud lause TTV ja Russia Today "kohati" esineva sarnasuse kohta on käsitletav arvamussaates väljendatud meediakriitikana, mitte süüdistusena, mis nõuaks vastulauset.

*Tasakaalustatus, faktitäpsus: Keskerakonna pressiesindaja vs Pealtnägija Tallinna parklalugu 3.09.2014. Kaebuse sisu: faktivead, alusetud ja tõendamata süüdistused.

Otsus: Pealtnägija esimese loo põhjal ilmunud ERRi uudisteportaali artiklites oli paaris kohas liiga kategoorilist väljendust, mis puudutas teema seoseid Keskerakonnaga. Ebatäpsused ja eksitav info said tänu Keskerakonna poolsele tähelepanu juhtimisele kiirelt parandatud. Samuti edastas portaal vastava teate teistele meediakanalitele, kes olid ERRi portaali lugusid refereerinud.
Pealtnägija kaheosalise telelugude seeria kohta esitatud etteheited alust ei oma. Seni teadaoleva info põhjal ei ole Pealtnägija valeteavet esitanud.

*Filmide sobivus ERRi: ETVs jäeti 2014.a. sügisel viimasel hetkel ära "Kulisside taga" päevane kordus. Vaatajate küsimus, miks filmi ei korratud, nagu kavas lubatud. Vastus: hanketoimetus otsustas kordust päeval mitte näidata, sest see ei sobinud päevasesse vööndisse.
"Nümfomaan" ETV2s septembris 2014: mõned pidasid sobimatuks. Vastus: ETV2 hiline vaatamisaeg, piiride kompamine. Hoiatus oli kellaajaga antud.

*Vana-aasta õhtu kava ETVs: mõned pretensioonid, et kavas on lastele sobimatuid lugusid või liiga solvavat materjali. Näide: Henrik Normanni saates Edekabel, kus laps pandi pesumasinasse, mille näitamine ETVs võib ahvatleda lapsi sellist eluohtlikku tegu järgi tegema. Vastus: tegu on paroodiasaatega, mis oli eetris väljaspool laste vaatamisaega. Lisaks on lastevanematel kohustus jagada lastele selgitusi.

*Vikerraadio vaimulike hommikumõtiskluste kohta on aeg-ajalt kriitikat: pealetükkiv jumalasõna; usupropaganda jms. Toimetaja selgitus kuulajatele: allegooriline tekst kõnetab inimesi erinevalt. Hommikupalvus on kild kristliku mõtteloo tervikust, mille sihtrühmana näeb Vikerraadio eeskätt kristlasi või kristlikust usust sügavalt huvitatud kuulajaid. Hommikupalvustes on aasta jooksul esindatud kümne eri kiriku või koguduste liidu vaimulikud, mistõttu on konfessiooniti rõhuasetused isesugused.

*Mitmed kaebused uudisteportaali pealkirjade ja juhtlõikude kohta. Mõnel juhul on pealkiri parandamist vajanud; olulisi eksimusi pole olnud.

*Vikerraadio Perepildi saates 2014.a. sügisel esines mees, kes, nagu raadiokuulaja kirjast selgus, on kriminaalkorras süüdi mõistetud krooniline elatisraha võlgnik. Eksabikaasa nõudis, et Perepilt vabandaks raadiokuulajate ees ja selgitataks, miks elatisvõlgnik ja kriminaalkaristust kandev mees saatesse kutsuti ja teda positiivses valguses esitleti.

Ajakirjanduseetika nõunik otsus: saatejuht vabandas naise ees, et talle valulik teema tõstatud sai, taustatöö oleks aidanud seda ära hoida. Saates esinenud meest ei identifitseeritud laiemale avalikkusele. Seetõttu ei ole vajalik esitada kõigile raadiokuulajatele eetri kaudu vabandust. Elatisvõlgnike teema aga väärib avalik-õigusliku meedia tähelepanu probleemsaadetes.

*Saatejuhid poliitikasse – ERRi positsioon

2014.a. sügisel ja talvel teatasid mitmed ERRi saatejuhid, et nad asuvad poliitikasse ja kandideerivad 1.03.2015 Riigikogu valimistel. ERRi poliitika- ja uudistesaadete tegijatele tähendab see, et saadete tegemine tuleb lõpetada kohe, ootamata valimiste kajastamise korra kehtimahakkamist. Kui saatejuht on selgelt poliitikasse asunud, ei ole tal võimalik avalik-õiguslikus kanalis enam uudiste- või poliitikasaates jätkata.
Alates 28.11.2014 ei tegutse Kalle Muuli enam R2 saate "Olukorrast riigis" saatejuhina. Jelena Poverina-Tšernõhh ja Igor Taro lõpetasid uudiste tegemise vastavalt detsembris 2014 ja jaanuaris 2015. Maire Aunaste saated ETVs lõppesid 2014.a. detsembris. Maksim Rogalski töösuhe uudistetoimetusega on peatatud.

*Eraelu, isikuandmed:
--Eraelulise juhtumi ühekülgne avaldamine, Pealtnägija, 2014.a. sügise lugu perevägivallast.
Kaebus: Mees ei saanud anda enne kohtuistungi algust kommentaare, aga Pealtnägija tegi ikkagi loo, mis oli ühekülgne ja sisaldas valeinfot, mida edastas tema endine elukaaslane. Kaebuse väitel mindi loos vastuollu süütuse presumptsiooniga ja ajakirjanduseetikaga.

Otsus: süütuse presumptsiooni rikutud ei ole, meest pole esitletud süüdiolevana. Ajakirjanduseetika seisukohalt jääb lugu tõepoolest ühekülgseks, kuna mees ei soostunud oma seisukohti esitama, samas teine pool pidas vajalikuks oma loo detailselt ära rääkida. Avalik huvi teema vastu oli olemas, loo autor kasutas prokuratuuri süüdistuse materjale. Ausa mängu huvides oleks olnud õigem lugu teha siis, kui avalik kohtupidamine on alanud. Nii oleks loodud võrdsemad võimalused osapooltele oma seisukohtade esitamiseks.

--Kaebus isikuandmete ebaõige kajastamise kohta 2014.a. II poole lugu AK-s: alkoholi kuritarvitamist tänaval illustreeris muuhulgas kalja joova mehe kujutis, kes end ära tundis ja kurtis, et töö juures tehakse talle etteheiteid, et ta käitub avalikus kohas ebaväärikalt. Otsus: mehe kujutis kui sobimatu on järelvaatamisest kustutatud.

--Mitmed ettepanekud kustutada lugusid ERRi uudisteportaalist ja arhiivist. Enamik palveid tagasi lükatud, sest lood on olnud kooskõlas ajakirjanduseetika reeglitega ning endiselt eksisteerib ülekaalukas avalik huvi.

*Kriitiline tagasiside kodulehe uuenduste ja eetriväljundi kohta 2014.a. teises pooles (juulis, siis septembri keskel ja oktoobri alguses, detsembris): ETV ja ERRi leht raskelt jälgitav, otsing kohmakas. Tekstiuudised ETVs ja ETV2s raskesti loetavad, väike kiri, tekst seisab ekraanil liiga kaua jms. Jooksvalt muudatusi ja parendusi tehtud, lehekülgi edasi arendatud.

*ETV/ETV2 vaatamine välismaal: vaatajad kurdavad, miks kõiki saateid vaadata ei saa. Vastus: sõltub programmi sisseostmise litsentsilepingutest.

*Ajakirjaniku rollikonflikt: Jüri Muttika ja Eesti Energia. ETV saates "Ringvaade" 2014.a. septembri lõpus ja oktoobri alguses Jüri Muttika lood Jordaaniast, reisi maksis kinni Eesti Energia. Samal ajal juba varem on Eesti Energia avaldanud Muttika tehtud Eesti Energia promovideosid Jordaania projekti kohta. Lõpuks ilmusid ETV lugude juures viited: "Jüri Muttika sõidu Jordaaniasse maksis kinni Eesti Energia". Otsus: vastuoluliste teemade kajastamisel tuleb rangelt hoiduda reiside kinnimaksmisest.

*Kultuuriteated, sotsiaalreklaam: kaebus MTÜ Vaba Ukraina (Johannes Kert) raadioreklaamide kohta: eksitav sisu, kus ei räägita, et tegelikult kogutakse sõjalist abi; samuti ebaproportsionaalselt suur tähelepanu ERRis ühele Ukraina toetamise kampaaniale, mis pole kooskõlas ERRile esitatava neutraalsuse nõudega. MTÜ Vaba Ukraina kampaania on muuhulgas vastuolus rahvusvaheliste konventsioonidega humanitaarabi kogumise kohta.

Ajakirjanduseetika nõuniku vastus: ERRi teravik oli suunatud eelkõige MTÜ Vaba Ukraina kampaaniale, kuna sellega oli seotud kontserdi ülekanne. Mis puudutab selle kampaania vastavust humanitaarabi kampaaniate heale tavale ja raadioreklaami tõepärasust, siis need teemad kuuluvad ERRi juhatuse pädevusse, tegu ei ole ajakirjandusliku sisuga.

*Keeleküsimused
-slaavi päritolu nimede valed hääldused eestikeelsetes saadetes. Toimetajate tähelepanu juhitud. Samuti on tähelepanekuid teinud keelenõustaja Einar Kraut, kes küll 2014.a. lõpus pensionile saadeti.

-saatejuhtide artikulatsiooniprobleemid jt eetrikeele puudujäägid – edastatud toimetuse juhtidele

*ERR vs Pealinn: vastulause.

Talllinna linnavalitsuse ajalehes Pealinn ilmus 1.12.2014 artikkel "Maksuamet ega prokuratuur ei leia põhjust kohvikuärimees Saharovi süüdistamiseks". Artiklis esitavad loo autor Virkko Lepassalu ja ettevõtja Juri Saharov tõsiseid süüdistusi ERRi ajakirjaniku Rasmus Kagge ja saate Pealtnägija pkohta, aga tema seisukohta Pealinn ei küsinud, rikkudes ajakirjanduseetika koodeksit. Artiklis esitati valeväiteid. ERRi ajakirjanduseetika nõunik nõudis Pealinna toimetuselt vabanduse avaldamist, mis ilmus 8.12.2014.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]