Vikerraadio "Eesti lugu" räägib põgenemistest ja lahkumistest

Vikerraadio ajaloosari "Eesti lugu" uurib oma kümnendal hooajal põhjusi ja ajendeid, miks on Eestist ära mindud, kuidas ja kuhu mindi. Miks põgeneti 1944. aastal ja miks rännati välja 19. sajandil. Miks mindi iseseisvuse esimesel kümnendil, miks minnakse nüüdki. Vabatahtlikust ja sunniviisilisest rändest räägivad teadlased, kes on eestlaste kogukondade lugu välismaal uurinud.
Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1939-1944 põgenes Eestist Saksamaale ja Rootsi 70 000 eestlast. Eestist mindi ära ka 1939. aastal koos baltisakslastega, nõukogude okupatsiooni esimestel aastatel ja saksa okupatsiooni ajal ka enne suurt paadipõgenemist. Suurem enamus lahkus Eestist 1944. aasta suvel ja sügisel paadipõgenikena.
20. septembri saates räägitaksegi paadipõgenikest. "Seda, mida punaarmee eest põgenevad inimesed sadamates oodates pidid läbi elama, ei mõista me lõpuni kunagi," ütles sarja autor Piret Kriivan. "Teadmatus, mis ootas ees, hirm, et tehtud otsus pole õige, olelusvõitlus rannikul ja merel, reetmised, pettumised ja tormine meri. Tormi tõttu mindi mõnikord mitu korda, tagasipöördudes sattuti punaarmee kätte või mõeldi veel sadamas ringi ja otsustati jääda - lugusid on palju," selgitas Kriivan.
Sarja arhiivist aadressil vikerraadio.ee/eestilugu leiab lisamaterjali ja järelkuulamiseks juba 370 saadet. Muinas- ja keskaegsest Eestist ja Eesti iseseisvumisest 20. sajandi alguses, Vabadussõjast, murrangulisest 16. sajandist: reformatsiooni ideede jõudmisest Liivimaale ja Liivimaa suurte sõdade ajajärgust.
"Eesti lugu" on Vikerraadio eetris laupäeviti kell 13.05.