* Euroopa parlamendi valimiste kajastus

25.05.2014 valimiste kajastamine toimus vastavalt ERRi valimiste kajastamise korrale, mis oli kinnitatud ERRi nõukogu poolt 25.03.2014.Valimisdebatid viidi läbi vastavalt kehtestatud reeglitele, pidades kinni tasakaalustatuse ja erapooletuse nõuetest. Portaalis kasutasid kandidaadid aktiivselt võimalust anda 5minutilised intervjuud, mis rikastas ERRi poolt pakutavat pilti kandideerijatest, kes ei mahtunud valimisdebattidesse. Samuti andis kokku koondatud valimisinfo portaalis hea ülevaate kogu ERRi tegevusest valimiskampaania kajastamisel.

Erapooletuse seisukohalt osutus heaks valikuks valimisdebattide ekspertgruppide koosseis, kuhu seekord kaasati sõltumatuid asjatundjaid. Varem, kui ekspertstuudiod on koosnenud erinevate kanalite ajakirjanikest, on nende hinnangud tekitanud auditooriumis etteheiteid kallutatuses ja põhjendamatus subjektiivsuses.
Vikerraadio pikad intervjuud esinumbritega said ühtlasemad kui varem tänu sellele, et üks kahest saatejuhist oli läbivalt sama, tagades niimoodi järjepidevuse intervjuude vahel.

Üldine kuulajate-vaatajate tagasiside valimiskampaania kajastamisele ei olnud eriti aktiivne, nagu ka kampaania ise. Kriitikat tehti parlamendiväliste erakondade kajastamise kohta, kes mõnede arvamuste kohaselt said RK erakondadest vähem sõna valimisdebattides ja üldises uudisvoos. Selgitatud, et tasakaalustatuse saavutamiseks ei ole vaja tagada mehhaanilist võrdsust, vaid sisulise esinemisvõimaluse pakkumist, mida ETV, Vikerraadio ja R4 debattides ka tehti.

Mõned etteheited olid seotud ERRi valimisreeglitega, näiteks mõnede üksikkandidaatide nagu Indrek Tarand väljajätmise kohta nimekirjade esinumbrite debattidest. Selgitatud, et üksikkandidaatidel oli ETVs omaette saade. Ei ole põhjendatud, et ERR annaks veel täiendavat platvormi protestihääli koguvatele üksikkandidaatidele, kes reeglina nagunii Euroopa parlamendis liituvad parteifraktsioonidega.

Etteheited tõlke puudumise pärast ETV üksikkandidaatide saates 21.05.2014, kui kandidaat Joeri Wiersma ei suutnud eesti keele mitteoskamise tõttu saates osaleda. Mõned vaatajad leidsid, et ETV käitus saatekülalisega ebaviisakalt ja halvustavalt, jättes ta keelelistel põhjustel arutelust kõrvale.
Vastus: Tõepoolest ei saanud kandidaat Joeri Wiersma keelelistel põhjustel sisuliselt saates osaleda ja oli seetõttu surutud statisti rolli. Aga kandidaat teadis saate reegleid ja oli lubanud saatejuhile, et räägib saates eesti keeles. Kahjuks ei pidanud ta nendest reeglitest kinni, andes esimesele küsimusele mitte-eestikeelse vastuse. Sellega tekitas ta saates segadust. Praeguste reeglite järgi on ERRi valimissaated eesti või vene keeles; teisi keeli ei kasutata; mitme keele kasutamist ühes saates ei ole.

Kandidaatide protestidest:

Keskerakond vaidlustas 21.05.2014 asjaolu, et nad ei saanud välja vahetada R4 esinumbrite debatis Edgar Savisaart Mihhail Stalnuhhini vastu. Keskerakond tõi vahetuse põhjuseks vene keele oskuse, mis Stalnuhhinil on parem kui Savisaarel. Valimisreeglite kohaselt võib erakond vahetada esineja välja siis, kui esinumbri vene keele oskus ei ole debati jaoks piisav. ERRi juhtkond ei lubanud Keskerakonnal teha esinumbri vahetust Mihhail Stalnuhhini vastu.

Keskerakonna avaldusest: "Keskerakond on seisukohal, et igal kandidaadil on õigus ise otsustada, kas ta soovib osaleda tema jaoks võõrkeelses debatis. Kuna Rahvusringhäälingu valimiste kord ei sätesta eelnevalt keeletestide läbi viimist keeleoskuse kontrollimiseks, siis puudub

Rahvusringhäälingul ka õigus otsustada kandidaatide keeleoskuse üle. Tekkinud kahetsusväärset olukorda peab Keskerakond sekkumiseks poliitilisse valimisvõitlusesse."

Mõned erakonnad tegid muudatuse, teatades sellest varem R4-le. Keskerakond oma muudatuse soovist eelnevalt ei teatanud. Valimiste kajastamise kord aga ei sätesta, millal erakond peab R4-le teatama esineja vahetamise soovist.

ERRi juhtkonna (R4 peatoimetaja ja juhatuse liige) otsuse üks argument oli, et Edgar Savisaar on oma varasema osalusega R4 eetris tõestanud oma vene keele oskust. Keskerakond selle argumendi vaidlustas.

ERRi juhtkonna teine argument vahetusest keeldumiseks oli Keskerakonna soovi ajastus ja selle seos teistele erakondadele ERRi poolt antud lubadustega. Keskerakonna poolt valimissaate eelõhtul tehtud ettepanek vahetada esineja välja ei olnud ERRi jaoks vastuvõetav, kuna Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumbrid olid otsustanud R4 valimisdebatis osaleda ja ERR oli neile kinnitanud, et võimalust ennast nimekirjas vene keelt emakeelena kasutavate kandidaatidega vahetada ei ole.

Reeglite tõlgendamisel tekkinud vaidlus viitab vajadusele täpsustada edaspidi venekeelsetes debattides osalemise korda. ERR ei peaks tegema subjektiivselt otsustust, milline kandidaat valdab keelt piisavalt ja milline mitte.

Eesti Iseseisvuspartei (EIP) soovis vahetada oma esindajat R4 venekeelses valimisdebatis 14.05.2014. ERR seda ei lubanud, sest EIP soovi saata debatil osalema uuesti kandidaat Hardo Aasmäe, kes oli juba ühes debatis osalenud. Valimiste kajastamise kord sätestab aga, et iga kandidaat saab R4 valimisdebatis osaleda ühe korra. EIP leidis seepeale oma 15.05.2014 avalduses, et ERRi nõukogu poolt kehtestatud kord "juurutab varjatult venekeele oskuse kohustuslikkust Euroopa parlamendi valimistel". EIP lisas, et "valimisnimekirjadel peab olema võimalus ise otsustada, keda nad eetrisse saadavad."

Antud juhtumil järgis ERR avalikult väljakuulutatud valimiste kajastamise korda.Kandidaatide esinemissagedusele pandud piirangu oluline eesmärk on anda võimalikult paljudele kandidaatidele võimalus oma positsioonide esitamiseks ERR-i valimisdebattides.

Kaebustest

* Mari Kangur vs AK
Mari Kangur esitas kaebuse uudistesaates AK 17.01.2014 uudisloo peale, heites ette valeinfot, erapoolikut käsitlust ja tema seisukoha esitamata jätmist. Lugu käsitles koera omandivaidlust kohtus.
ERRi ajakirjanduseetika nõunik langetas otsuse, et AK ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Kaebuse esitaja ei soovinud algul AK ajakirjanikega informatsiooni jagada, sest koera omandi osas oli käimas kohtuvaidlus. Pärast loo eetrisse minekut aga leidis kaebuse esitaja, et loos oleks pidanud tema seisukohti hoopis rohkem kõlama. ERRi ajakirjanduseetika nõunik leidis, et kohtuvaidluse toimumine ei saa olla takistuseks ajakirjanduslikule käsitlusele. Kuna kaebuse esitaja intervjuud anda ei soovinud, ei olnud ka võimalik tema seisukohti põhjalikumalt esitada.

Kaebaja soovis asja uuesti läbivaatamist Pressinõukogus, mis samuti otsustas 27.03.2014, et ERR ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on saatelõigus antud sõna mõlemale osapoolele ja kuna kaebaja korduvalt kommentaaridest keeldus, siis leidsid kaebaja seisukohad ka vähemal määral kajastamist. Tegemist oli ainsa ERRi juhtumiga, mis 2014.a. I poolaastal Pressinõukogusse jõudis.

* Jätkuks kaebusele Jaak Vackermann vs Pealtnägija 25.09.2013 ja 9.10.2013, etteheited ebaõigete väidete esitamises ja kallutatud kajastuses mahetaluniku PRIA toetustega seoses. Vackermann sai 2013.a. lõpus ERRi ajakirjanduseetika nõunikult vastuse, et Pealtnägija ei ole talle toetuste määramist kajastades rikkunud head ajakirjandustava. Vackermann teatas seepeale, et ei nõustu otsusega ja pöördub PRIA ja ERRi vastu kohtusse. Mais 2014 kinnitas PRIA, et mahetalunik Vackermann jääb lõplikult ilma talle määratud toetustest, sest ta ei ole vaidlustanud PRIA otsust toetuste tagasinõudmise ja välja maksmata jätmise kohta.
Varia: valik küsimusi ja ettepanekuid kuulajatelt-vaatajatelt

* Kriitika seoses Raadio Tallinna kavamuudatusega. 2014.a. juuni algusest ei ole näiteks hommikul kl 7-9 ei ole enam võimalik hommikuste toimetuste taustaks kuulata BBC uudistesaateid, selle asemel on muusika.

Raadio Tallinn selgitab, et muusikalist programmi pikendati retransleeritavate välisjaamade arvel, kuna nii soovis ülekaalukas enamus Raadio Tallinna veebiküsitluses osalenud kuulajaid. Alates 1.06.2014 on Raadio Tallinna muusikaprogramm eetris kl 7-22, muul ajal edastatakse programme kanalitelt BBC World Service ja Radio France International.

Raadio Tallinna vastusest: Raadio Tallinn pakub kuulajatele segamatut muusikavalikut ja täistunni uudiseid. Raadio Tallinna muusikaprogrammi esmaseks eesmärgiks on selle käivitumisest alates 2008. aastal pakkuda alternatiivi teistele ERR-i raadiojaamadele, mille sõnaline osa on suure rõhuasetusega. Seekaudu on ka Raadio Tallinna muusikaprogramm leidnud oma tänuliku kuulajaskonna, kellest valdav enamus soovibki katkematut muusikat, mille stiilivalik on suunatud pisut nõudlikumale maitsele.

* krimiteemade jätkulugude vajadus. Kui on avaldatud lugu kahtlustuse või süüdistuse esitamise kohta, tuleb avaldada lugu ka siis, kui juhtum saab lahendi. See üldtunnustatud ajakirjanduseetika põhimõte tuleb lisada ERRi hea tava dokumenti.

* jätkuvad materjali kustutamise palved ERRi veebikeskkonnast. Lahendatud vastavalt olukorrale, enamasti mitte kustutatud.

* küsimused spordialade kajastamise põhimõtete kohta (kevad 2014, sporditoimetuse juhi töölt vabastamise taustal)

* Sotši taliolümpiaalgusperioodil tegid mõningad kuulajad-vaatajad etteheiteid russofoobsete hoiakute kohta olümpiamängude taustainfo jagamisel

* ETV RK infotunni korduse kohta: Miks ei ole enam RK infotunni kordust hilisõhtuti? Päeval ei saa vaadata, nüüd pole enam õhtust kordust. Vastus: väike vaadatavus.

* Ukraina sündmuste ühekülgne kajastus. Vastus: sündmused toimuvad väga kiiresti, iga päev tulevad uued allikad ja uus info. Ühe uudisloo põhjal ei saa taunivat järeldust teha. ERRi kohapealsed reportaažid on pilti tublisti avardanud.

* Organisatsiooni mitmekesisuse mõju ajakirjanduslikule sisule

Ajakirjanduseetika nõuniku ettepanek juhatusele: kaaluda, kuidas tõsta venekeelset sisu loovate toimetuste ja üksuste esindatust ERRi ajakirjanduslike valikute langetamises ja kuidas lisada mitmekesisust vestlussaadetesse (venekeelsete toimetuste esindajate kaasatus eestikeelsetes saadetes).

* Tagasiside registreerimisest

Juhtide koosolekutel taas meenutatud vajadust registreerida kuulajate-vaatajate tagasisidet ERRi dokumendisüsteemis, et juhtidel oleks ühtsem arusaam, mis teemadel auditoorium reageerib ning kuidas ERR laekunud ettepanekute ja pretensioonidega töötab.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
[email protected]