ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ettekandest ERRi nõukogule 31.01.2012

10.02.2012 14:35

Käsitletav periood: 2011.a. II poolaasta ja 2012.a. esimesed nädalad (15.06.2011 kuni 20.01.2012).
Statistika tagasiside kohta: kuus keskmiselt 38 reaktsiooni, etteheidet, vastukaja.

Suurem osa auditooriumi ettepanekuid ja märkusi on ETV kohta. Kõnealusel perioodil on vähenenud Vikerraadio kohta tulnud tagasiside. Väikest tõusutendentsi näitab ERRi tehniliste võimaluste ja võimekuse kohta tulev tagasiside (küsimused ja ettepanekud erinevate mobiilsete lahenduste kohta; arhiivisaadete kättesaadavus; leviprobleemidest informeerimine). On näha, et ERRi saadete jälgimine välismaal muutub üha olulisemaks.

Sisu puudutavad kaebused või ettepanekud on reeglina leidnud lahenduse ERRi toimetuste või ajakirjanduseetika nõuniku poolt. Pressinõukogusse jõudis üks kaebus (õigeksmõistev otsus).

Presidendivalimiste kajastus

29.08.2011 presidendivalimiste kajastamiseks oli ERRi nõukogu kinnitanud vastava korra: http://err.ee/files/EV_presidendi_valimiste_kord_kinnitatud_24.05.2011.pdf.

Dokument on suunatud kandidaatide võrdse kohtlemise ja erapooletuse tagamisele. Arvestades presidendivalimisi käsitlevat kehtivat seadusandlust, pidas ERR oma saadetes kehtestatud korrast kinni.

Presidendivalimiste kajastuse tagasiside auditooriumilt oli tagasihoidlik, üheks põhjuseks ilmselt asjaolu, et rahval ei olnud valimistel osalusvõimalust. Algul oodati ERRilt suuremat aktiivsust kampaania käimatõmbamisel, eeldati rohkem ja elavamaid väitlusi, arvestamata aga, et valimisseadus seab ERRi ajakirjanduslikuks tegutsemiseks piirid. ERRi tegevuse kohta avaldati paaril juhul arvamust, et taaskandideeriv president sai rohkem meediavõimalusi kui uus ametissepürgija.

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul on presidendi valimiskampaania selgemaks piiritlemiseks ja seega ka kandidaatidele võrdsete meediavõimaluste loomiseks otstarbekas tuua kandidaatide registreerimise aeg ettepoole. Kehtiva seaduse järgi registreeritakse kandidaadid paar päeva enne valimisi. Selline lühike periood aga välistab kandidaatidevahelise põhjalikuma diskussiooni ajakirjanduses.

Poliitiline tasakaalustatus

*Käsitletavasse perioodi jäid mitmed etteheited nii Keskerakonnalt kui auditooriumilt Keskerakonna põhjendamatult või ühekülgselt kriitilise kajastuse kohta.

Näiteks esitas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal pretensiooni 6.09.2011 ETV saate Ringvaade kohta, kus edastati intervjuu kunstnikuga, kes tegi Savisaarest “negatiivse portree”. Hinnang: tegu oli küsitava uudisväärtusega looga, mis toitis stereotüüpe ajakirjanduse Savisaare-vaenust.

Toobali kriitika AK Nädalas 4.09.2011 edastatud ajakirjaniku kommentaari “Keskerakonna kongress tsementeeris Ansipi võimu” kohta ei olnud ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul põhjendatud, sest loo näol oli tegu arvamusega, mitte uudisliku materjaliga (kaebaja rajas oma kriitika eeldusele, et loos esitati eksitavaid faktiväiteid ja tegelikkusele mittevastavaid hinnanguid erakonna kohta).

Mitmeid taunivaid reaktsioone auditooriumilt tuli ETV saate Ringvaade 28.09.2011 saatelõigule e-hääletamise raamatust, kus külalisteks olid Riigikogu liikmed Igor Gräzin ja Priit Toobal. Heideti ette saatejuhi erapoolikust, kuna ta asus teravalt ründama ühte saatekülalist Toobalit, eirates tasakaalustatuse printsiipi.

Kuulajate pahameeleavaldusi poliitilise ühekülgsuse teemal tekitas Vikerraadio saates Rahva teenrid 17.09.2011 kõlanud ajakirjanike kriitika RK Keskfraktsiooni liikme Inara Luigase aadressil seoses tema poolt peaministrile Riigikogus esitatavate küsimustega. Samal põhjusel reageeriti mitmete materjalide peale, nagu Vikerraadio Uudis+ meediakommentaar 29.08.2011, Uudis+ saate Ivan Makarovi kommentaar 31.08.2011. Auditooriumi kriitikat pälvis ka mitme uudistesaate teemavalik augustis-septembris, kus kritiseerijate arvates käsitleti ühekülgselt ja tasakaalutult Keskerakonna kongressieelset olukorda (nn Savisaare vastase pöördekatse käsitlemine).

2012.a. jaanuaris tõstatas Keskerakonna peasekretär ja ERRi nõukogu liige Priit Toobal küsimuse poliitilise tasakaalustatuse puudumisest ERRi uudisteportaali artiklites “Skandaali summutamine ja kohalike valimiste sissejuhatus” (11.01.2012) ja “Eesti poliitikas pole enam kohta vähemalt kahel mehel” (19.01.2012). Artiklid ilmusid arvamuse rubriigis žanrimärkega “Juhtkiri”, mis viidi uudisteportaali sisse 9.01.2012. Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul ei sobi päevapoliitilistel teemadel ilmuv juhtkiri oma olemuselt kokku avalik-õigusliku kanali ERRi ülesannete ja olemusega. Uudisteportaali toimetus lõpetas juhtkirja avaldamise 20.01.2012. (Vt ka jaotist “Juhtkiri”.)

Kokkuvõtteks eelnimetatud juhtumite kohta: objektiivselt võttes andsid 2011.a. august-september alust Keskerakonna sisemiste vastuolude ulatuslikuks käsitlemiseks.Erakonna kongressi eel ja järel ilmnesid parteisisesed erimeelsused, mis vajasid ajakirjanduslikku kajastust. Ent lisaks sellele esines tendentslikku ja ajakirjanduslikult nõrgalt põhjendatavat käsitlust (näiteks Ringvaate saate Savisaare “negatiivne portree” ning e-hääletuse raamatu intervjuu). Lisaks žanrist väljalangenud Vikerraadio Uudis+ saate meediakommentaar, mis oli pigem Keskerakonna-kriitiline poliitikakommentaar; Rahva teenrites opositsiooni küsimuste halvustamine.

Kriitilist hoiakut Keskerakonna suhtes seoses mõjuvõimuga kauplemise kahtlustuse ja kirjaskandaaliga väljendati ERRi uudisteportaalis ilmunud anonüümsetes juhtkirjades 2012.a. jaanuaris. Eelnimetatud näited võivad kahetsusväärselt süvendada avalikkuse eelarvamust, et ERR suhtub Keskerakonda halvustavalt (Turu-uuringute ASi 2011.a. meediauuringu andmetel kujutatakse erakondadest ERRis kõige halvemini Keskerakonna tegevust).

*Palju reaktsioone tõi 30.11.2011 ETV saate Pealtnägija algatatud IRLi liikmete elamislubade juhtumi kajastus (jätkulugu Pealtnägijas 7.12.2011, kajastus teistes ERRi kanalites).

Mitmel puhul tegid vaatajad etteheiteid teema edasise kajastuse kohta ERRi kanalites: miks seostatakse elamislubade juhtumit IRLi kui erakonnaga; kas pole see poliitiline häbimärgistamine? Vastus: kuna tegemist oli IRLi juhtivate liikmetega, oli erakondliku kuuluvuse nimetamine nii algses kui jätkulugudes põhjendatud. Samuti tehti etteheiteid, miks ajakirjanikud tõstatavad mitmetes intervjuudes küsimust siseministri tagasiastumise kohta. Vastus: saatejuhid ei esitanud isiklikke nõudmisi, vaid vahendasid saatekülalisele avalikkuses eksisteerivat küsimust (mis pandi ka näiteks IRLi volikogu päevakorda).

Loo peategelased, tollased IRLi liikmed Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach, esitasid ajakirjanduses kriitikat Pealtnägija loo kohta, nimetades seda eksitavaks ja manipuleerituks. Kõige konkreetsema etteheite esitas Indrek Raudne, kelle sõnul oli tema tsitaat välisinvesteeringute kohta esitatud vales kontekstis. Vastuseks esitas saatelõigu üks autor Mihkel Kärmas vaidlusaluse lõigu ETV eetris täiskujul. Materjalist nähtub, et Pealtnägija ei olnud intervjuu toimetamisel rikkunud ajakirjanduseetika reegleid. Indrek Raudse kriitika materjali manipuleerimise kohta ei leidnud kinnitust.

*Auditooriumi etteheited päevakajaliste poliitikakommentaaride kohta Vikerraadio Uudis+ saates ei ole reeglina alust omanud, sest tegu on arvamusžanris esitatud lugudega, millele sekundeerivad teistsugused vaatenurgad samas rubriigis või teistes sama kanali saadetes. Näiteks kuulaja etteheide: miks võtab Vikerraadio negatiivse hoiaku SDE ja Vene Erakonna ühinemiskonsultatsioonide kohta (poliitikakommentaar “Sotsid astuvad õhukesele jääle” 2.12.2011 Vikerraadio saates Uudis+)? Vastus: tegemist on arvamusžanri kuuluva looga. Vikerraadios ja ERRi uudistesaadetes on esitatud kahe erakonna liitumise kohta ka teistsuguseid arvamusi.

Juhtkiri

9.01.2012 hakkas ERRi uudisteportaali arvamusrubriigis ilmuma juhtkiri. Ajakirjanduseetika nõunik tõstatas seejärel portaalide juhataja ees küsimuse juhtkirja žanri sobivusest ERRi uudisteportaali. Samuti on teemat arutatud juhatuse liikmetega. Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht juhtkirja teemal on alljärgnev. Žanriliselt ei saa eeldada, et juhtkiri oleks tasakaalus. Anonüümne, meediaorganisatsiooni nimel kirjutatud juhtkiri ei ole oma olemuselt sobilik ERRi kui avalik-õigusliku meediakanali uudisteportaali, sest selle žanri kasutamine võib kahjustada ERRi tasakaalustatuse põhimõtet.

Kui ERR teatab juhtkirjas näiteks, et ühe erakonna peasekretär ja esimees ei pea enam poliitikas jätkama (“Eesti poliitikas pole enam kohta vähemalt kahel mehel”, 19.01.2012), paneb see kahtluse alla selle meediaorganisatsiooni maine ja võimekuse pakkuda erapooletut kajastust. Juhtkiri on selleks liiga institutsionaalne žanr, et seda saaks taandada meediaorganisatsiooni ühe üksuse arvamuseks.

Iga juhtkirja kohta, mis puudutab olulisi valikuküsimusi, võib lugeja ütelda: miks peab ERR kui avalik-õiguslik kanal siin vaidluses poole valima? Näiteks 12.01.2012 juhtkirja “Kunstiakadeemia asukoht tuleks uuesti läbi arutada” kohta võib kunstitudeng ette heita, et avalik-õiguslik meediakanal kutsub üles kunstiakadeemiat eraldi kõrgkoolina likvideerima, kuigi selleteemalist otsesõnalist üleskutset tekstis ei leidu.

20.01.2012 seisuga on ERRi juhatuse esimees teatanud, et uudisteportaal on anonüümse juhtkirja avaldamise lõpetanud.

Kaebustest:

 

*Loomakliiniku R-Kliinik omanik ja juht Riina Uibopuu kaebus 11.05.2011 ETV saate Pealtnägija kohta (eksitav info, loata filmimine). Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: hea ajakirjandustava rikkumist ei ole. Uibopuu kaebas edasi Pressinõukogusse (ETV suhtes õigeksmõistev otsus novembris 2011).

*Pretensioon ETV saate Foorum vaatajaküsimuste kohta 7.12.2011.

Tallinna Televisiooni (TTV) peatoimetaja Mart Ummelas esitas protesti vaatajaküsimuse kohta, mis kõlas: “Kas TTV tuleks sulgeda?”. TTV peatoimetaja arvates on tegu “vaenuliku propaganda” tegemisega TTV aadressil, millel pole sisulist seost saate teemaga. Vastus: tegemist ei olnud propaganda ega hinnanguliselt esitatud küsimusega, vaid päevakajalise teema käsitlusega vaatajaküsimuse formaadis. TTV rahastamine oli üks Tallinna eelarvearutelu teemasid.

*Vaataja pretensioon Pealtnägija ühe loo kohta, kus kaebaja arvates kasutati lubamatult tema haige sugulase isikuandmeid. Kaebaja ei jäänud rahule ajakirjanduseetika nõuniku hinnanguga, et head ajakirjandustava ei rikutud ja pöördus edasi Andmekaitse Inspektsiooni, mis andis korralduse lõpetada isikuandmete avalikustamine.

Veel tagasisidest ja pretensioonidest

*Saatejuhtimisest. Pretensioonid saadete ohjamise osas: mõned poliitikute osalusel toimuvad ETV Foorumi saated muutuvad raskesti jälgitavaks (nt 7.12.2011 Tallinna eelarve teemaline saade). Mõnede kuulajate kriitika saatejuhtide sekkumise kohta peaministri vastustesse Vikerraadio Reporteritunnis 2011.a. sügishooajal. Kriitikute arvates on saatejuhid liiga häbematud ja sekkuvad liigselt peaministri jutusse. Vastus: poliitikute küsitlemisel on aeg-ajalt vajalik allikat katkestada, et taas jutt esitatud küsimuse juurde viia. Tuleb aga hoiduda sellest, et üldine toon läheb liiga rabedaks. Teravaid küsimusi peab saama esitada ka rahulikumas võtmes.

*Positiivne tagasiside AK kl 18.30 saate teemablokkide sissejuhatuste kohta: tänatakse, et saatejuhid on hakanud AK saates tere ütlema (majandus, kultuur). Kuni 2011.a. sügiseni oli tervituse puudumine üks regulaarselt korduv vaatajate etteheide.

*Solvava sisuga kommentaarid ERRi uudisteportaalis. Perioodiliselt esilekerkiv probleem. Toimetajad kõrvaldavad sobimatud kommentaarid operatiivselt pärast lugejate tähelepanujuhtimist. Aeg-ajal siiski jäävad ebasobivad kommentaarid üles pikemaks ajaks. Näiteks lugeja märkus 20.11.2011 sobimatute kommentaaride kohta venekeelses uudisteportaalis 17.11.2011 loo juures Sergei Metlevist. Hinnang: on juhitud ERRi venekeelse portaali toimetaja tähelepanu nendele kommentaaridele, mis on vastuolus ERRi portaalides kommenteerimise hea tavaga. Loo juures olnud 37 kommentaari seas olid ligi pooled sellised, mis on inimväärikust alandavad, solvavad, isikut ründavad, vaenu õhutavad. Toimetaja tunnistas, et kommentaarid jäid õigel ajal toimetamata.

*Etteheide laste halvustava käsitlemise kohta AK 6.12.2011 uudisloos politsei helkurikontrollist koolimaja juures. Hinnang: kontekst, milles lapsed esinesid, ei olnud häbimärgistav ega halvustav. Loo tegemine oli kooskõlastatud ka kooli sotsiaalpedagoogiga.

*Ettepanekud Riigkogu infotunni eetriaja muutmise kohta (praegu otse K kl 13 ja kordus öösel). Programmi planeerijate vastus: kui kordus on olnud teistel aegadel, ka siis on vaadatavus olnud väike. Paraku pole praegu võimalust kordust varasemale ajale viia.

*ETV Prillitoosi vaatajad kurtsid, et puudub võimalus saatetegijatega telefoni teel kontakti saada. 2011.a. sügisest on saatel taas telefoninumber, kuhu teateid jätta.

*Vana-aasta õhtu kava ETV-s: tavapäraselt aktiivne tagasiside, kuid reaktsioonid tagasihoidlikumad kui näiteks eelmisel aastal. Peamiselt kriitika Tujurikkuja musta huumori kohta (Eesti-Soome sketši peeti ebaeetiliseks Soome presidendi ja Eesti peaministri mõnitamiseks; laste ja puuetega inimeste üle olevat tehtud solvavat nalja jms). Üldisemas plaanis etteheited, et ETV vana-aasta õhtu kavas jäi puudu pidulikust ja ühteliitvast meeleolust.

*Kriitika teadusliku lähenemise puudulikkusest: heideti ette ebakriitilist käsitlust Wikipedia eestikeelsest versioonist 3.11.2011 ETV saates Terevisioon; kriitika 15.11.2011 Terevisiooni toitumisalase intervjuu kohta, kus arst olevat esitanud ebateaduslikku infot organismi pH taseme ja selle mõjutamise kohta toiduainetega.

Viimasel puhul soovitus saate toimetajatale: kontrollida tundlike teemade puhul allikate usaldusväärsust.

*Eetriaja sobilikkus, välisautorite materjali küpsus: 29.09.11 Terevisioonis uuslavastust “12 Karamazovit” tutvustav laul, mis oli lavastuse reklaammaterjal.

Mõningaid lapsevanemaid häiris materjali eetrissemineku aeg, kuna tegelased tarbisid alkoholi ja väljendusid ebatsensuurselt. Sobimatu eetriaeg, küsitav sisu. Vaja parandada toimetuse kontrollisüsteemi eetrissemineva materjali üle.

*Seksuaalvähemuste temaatika kajastamisest:

a) pretensioon 8.11.2011 ETV saate Ringvaade kohta: vaataja pole rahul, et saatelõigus “promotakse seksuaalvähemusi” ja ebaterveid vaateid. Saatelõik käsitles välimeediakampaania “Erinevus rikastab” seksuaalvähemusi puudutavat osa. Hinnang: tegu oli kampaanias osalevate isikute tutvustamisega. Lisaks esitati tänavaintervjuudes erinevaid arvamusi, kaasa arvatud neid, mis olid seksuaalvähemuste suhtes eitaval või kriitilisel seisukohal. Seksuaalvähemuste “promomine” oleks siis, kui kampaania peategelased deklareeriksid saadetes oma seisukohti korduvalt või regulaarselt.

b) Ivan Makarovi kommentaarid Vikerraadio Uudis+ saates: 2.11.2011 (kaebus), jätkukommentaar kaebuse teemal 16.11.2011. Kaebuse sisuks on etteheide, et kommentaator esitab väheinformeeritud ja vaenu õhutavaid seisukohti homopartnerluse ja homoperede lapsendamiste kohta. Hinnang: kommentaatoril on õigus olla kriitiline homopartnerluse teemal, aga ei ole korrektne kasutada geiaktivisti teleintervjuus kaheldavalt hääldatud sõna ja rajada sellele osaliselt oma kriitika samasooliste paaride lapsendamissoovide kohta. Samuti pole asjakohane, kui ajakirjanik asub uues kommentaaris kritiseerima oma varasema loo kritiseerijat, kellel ei ole kasutada eetri- või avaldamisvõimalust.

*Digitaalset lõhet puudutav tagasiside. Mitmete Vikerraadio kuulajate küsimus, miks alates 2011.a. sügishooajast saavad kuulajad vaid arvuti teel Vikerraadios oma arvamust avaldada, sest telefoni teel saab sõna sekka öelda vaid kitsalt etteantud teemal ja lühikese aja jooksul. Vikerraadio peatoimetaja sõnul kavandatakse edaspidi uusi interaktiivseid saateformaate, kus on taas võimalik rohkem kuulajate kõnesid kasutada.

Soovitusi:

 

*Mitmed tagasisides nimetatud probleemid oleksid välditavad adekvaatsema allikavaliku ja sisulisema saadete ettevalmistamisega. Korraldada 2012.a. kevadhooajal koolitus toimetajate kutseoskuste tõstmiseks. ERRi juhatus on vastava otsuse teinud.

*ERRi kui avalik-õigusliku kanali tasakaalustatuse ja erapooletuse säilitamiseks on vajalik hoolikamalt ennetada ajakirjanduslikke riske, mis võivad tekkida programmide ja kanalite arendamisega (eksperiment juhtkirjadega ERRi uudisteportaalis, mis end ei õigustanud).

*Presidendivalimiste sisulisemaks kajastamiseks on otstarbekas, et seadusandja tooks kandidaatide registreerimise tähtaja ettepoole. Praegune kord välistab kandidaatidevahelise põhjalikuma diskussiooni ajakirjanduses. Samuti võimaldaks kandidaatide varasem registreerimine pakkuda riigipea kohale pürgijatele võrdseid võimalusi, nagu ERRi seadus ette näeb. Kehtiv süsteem, kus presidendi kohale soovijad on pika perioodi vältel vaid “kandidaadi kandidaadid”, pärsib sisulist valimisdebatti.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar