ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ettekandest ERRi nõukogule sügis 2011

18.02.2011 14:37

Käsitletav periood: 1.09.2010 kuni 30.01.2011.
Kuulajate-vaatajate tagasiside vaatlusalusel perioodil puudutas peamiselt ETV ja Vikerraadio saateid. Keskmiselt on ühes kuus registreeritud 50 tähelepanekut, reaktsiooni või pretensiooni auditooriumilt.

21.09.2010 ERRi nõukogus peetud ettekandes tegi ajakirjanduseetika nõunik ettepaneku täiustada auditooriumi tagasiside registreerimist, et saada parem ülevaade laekunud reaktsioonidest ja ettepanekutest ERRi saadete ja programmi kohta. Alates 2010.a. oktoobrist on sisse viidud kord, mille alusel toimetuste juhid registreerivad auditooriumi tagasisidet ühtses tabelis. Tegu on töövahendiga, mis aitab saada paremat ülevaadet tagasisidest ja parandada turvaauke ajakirjanduslikes protsessides.

2010. a. sügistalvel asus ERR valmistuma 6.03.2011 toimuvate Riigikogu valimiste kajastamiseks. 25.01.2011 hakkas kehtima ERR nõukogu poolt kinnitatud valimiste kajastamise kord.

Parlamendivalimiste kajastamine on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni jaoks olulise tähtsusega periood, kuna just sel ajal eeldab avalikkus erapooletuse ja poliitilise tasakaalustatuse eriti hoolsat järgmist. Valimiskajastuse põhjal saab aga teha järeldusi selle meediaorganisatsiooni võimekusest jagada tasakaalustatud viisil igakülgset informatsiooni.

Erapooletu ja võimalikult laiahaardelise valimiskajastuse tagamiseks viis ERRi ajakirjanduseetika nõunik enne aktiivse valimiskampaania algust läbi mitmeid koolitusi ja arutelusid.

Valik kaebusi ja lahendeid ERRi saadete kohta

*Iris Pettai vs Ivan Makarovi kommentaar Vikerraadio saates Uudis+

Sotsioloog Iris Pettai heitis ette, et ajakirjanik Ivan Makarov oma kommentaaris 6.10.2010 Vikerraadio saates Uudis+ moonutas tema intervjuud 4.10.2010 venekeelsele AK-le. Samuti pidas Pettai solvavaks ja põhjendamatult naeruvääristavaks kommentaaris esitatud hinnanguid sotsioloogide ameti kohta.
Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul ei olnud Ivan Makarovi kommentaaris valefakte ega sotsioloogi teleintervjuu moonutamist. Autorikommentaar on subjektiivsem žanr kui näiteks ekspertkommentaar. Tähtis on, et faktid oleksid paigas, ja seda nad antud juhul olid. Sotsioloogide ja sotsioloogia osas oli kommentaari autor aga lahmivalt kriitiline ja see hoiak ei aita kaasa usalduse kasvule ühiskonnas. Kriitika on arvamusvabaduse osa, aga autor oleks pidanud hoiduma liiga lahmivatest üldistustest sotsioloogide kohta.

*Novatours vs AK

Reisifirma Novatours esitas pretensiooni 25.09.2010 AK uudise kohta, mis puudutas tõrkeid reisifirma klientide teenindamisel. Uudises ei esitatud reisifirma seisukohta, kuna toimetuse sõnul ei olnud reisifirma esindaja kättesaadav. Uudisloos mängiti ette katke reisifirma automaatvastajalt. Reisifirma sõnul oli aga nende valvetöötaja kättesaadav 24 tundi kodulehel toodud mobiiltelefonil. Toimetus omakorda kinitab, et helistaski valvetelefonile, kuid sealt vastust ei saanud. Kuna algne uudislugu ei sisaldanud süüdistava osapoole seisukohta, sai reisifirma sõna järgmise päeva uudistesaates.

*Ühekülgne kajastus Kihnu uudistes

Vikerraadio 24.09.2010 Kihnu uudistes esitatud lambakasvastust puudutava vaidluse teemat kajastati ühekülgselt. Saatelõik sisaldas Mark Soosaare süüdistusi Anneli Ärmpalu-Idvandi kui lambakasvataja aadressil, viidates allikana ühele Kihnu saare elanikule.
Hea ajakirjandustava näeb ette, et tõsiste süüdistuste korral antakse süüdistatavale sõna samas saates. Seda võimalust 24.09 saates ei antud. Vikerraadio vabandas eksimuse eest ja andis vaidluse teisele osapoolele sõna vastulauseks 22.10.2010.

*Raadio 2 saate Olukorrast riigis kohta

Mitmed kuulajad esitasid protesti 19.10.2010 ja 19.12.2010 saadetes kõlanud võrdluste kohta, pidades neid solvavateks ja sõnavabadust kuritarvitavaks.
Mõlemas saates tõid saatejuhid Kalle Muuli ja Anvar Samost räigena mõjuvaid võrdlusi seoses Keskerakonna juhi ja juhtorganitesse kuuluvate isikute kohta. 19.12.2010 saate kohta pahameelt avaldanute seas oli ka Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson.
Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul ei ole nimetatud juhtudel kasutatud personaalseid rünnakuid sisaldanud solvav väljendusviis sobilik avalik-õiguslikku kanalisse. Ent saatejuhid jätkasid isiklikku rünnakut Kadri Simsoni vastu 23.01.2011 saates. On kahetsusväärne, et saate kohta kriitilist seisukohta avaldanud isik satub saatejuhtide uue isikliku rünnaku alla. ERRi jaoks on oluline, et vigadest õpitaks ja kriitiline tagasiside ei jääks õhku rippuma, vaid sellest järeldatu peegelduks saadete sisus.

*airBaltic vs AK

Lennufirma airBaltic asepresident Janis Vanags esitas kaebuse 14.10.2010 AK majandusuudiste loo kohta airBalticu majandustulemustest, heites ette faktivigu. Vanagsi kinnitusel ei vasta tõele väide, et firma 2009.a. majandusaasta aruanne ei ole kättesaadav avalikult ega ka mitte Läti valitsusele, kes on lennufirma aktsionär.
ERR tunnistab vastuses, et uudises esines eksitav väide airBalticu majandusaasta aruande kättesaadavuse kohta. Vastuses kinnitab ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa, et juba järgmisel päeval sai airBaltic samas saates sõna vastulauseks, et eksitav info ümber lükata. Lisaks vabandas ERR eksimuse eest.

*Marika Tuus vs AK

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja ERRi nõukogu liige Marika Tuus heitis 26.10.2010 AK uudisloole ravimipoliitika arutelust Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil ette opositsiooni seisukoha puudumist. Tuusi arvates oli lugu tasakaalustamata ning andis seetõttu teema kohta moonutatud pildi. Loos esines poliitikutest allikana Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu (IRL) ja põhiväidetena refereeriti ettekande teinud meditsiinieksperti. Toimetus selgitas, et reporter Tiina Jaaksoni lugu põhines eksperdi ettekandel, mida kommenteeris Riigikogu liige. Seetõttu ei peetud vajalikuks opositsiooni kaasata.
ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa vastuses on kriitikaga osaliselt nõustutud.
Tegemist oli poliitilise debatiga, mille käigus on mõistetav, et poliitilised jõud saavad oma seisukoha välja öelda. Neid seisukohti nimetatud loos ei esitatud. Kuna loo autor juba tõi sisse poliitilise mõõtme, võttes kommentaari ühe valitsuserakonna esindajalt, kes on sotsiaalkomisjoni esimees, oleks olnud põhjendatud ka opositsiooni ärakuulamine. ERRi vastuses on aga ka välja toodud, et ajakirjanikul on õigus iseiseisvaks allikate valikuks ning seetõttu ei olnud vajalik just Marika Tuusilt intervjuu võtmine, kuigi viimane end allikana välja oli pakkunud.

*Saarte Liinid vs Osoon

ETV saates Osoon käsitleti 8.11.2010 Piirissaarele rahvuspargi loomise plaane. AS Saarte Liinid leidis, et loo esitlusviisist võis jääda mulje, nagu oleks ettevõttel süüd Piirissaare üleujutustes. Saatelõigu autori Peeter Ernitsa tekst andis võimaluse vääritimõistmiseks üleujutuste põhjustaja osas. 29.11.2010 saates esitasid autorid selgituse ja vabanduse.

*Alaealise identifitseerimine õnnetust käsitlevas loos

ETV uudistesaade AK näitas novembris 2010 lugu liiklusõnnetusest, kus oli ära toodud jalakäijatele otsa sõitnud alalealise joobes juhi eesnimi, vanus ja kool, kus ta õpib. Need andmed olid piisavad selle alaealise identifitseerimiseks selles piirkonnas.
Õnnetuse põhjustanu lähedased leidisid, et poiss oli liigselt identifitseritud, mis on vastuolus ajakirjanduseetika reeglitega.
Tegemist oli raske õnnetusega, mille kajastamine oli avalikes huvides. Saates ei oleks aga olnud vajalik õnnetust põhjustanud juhti nii täpselt identifitseerida. Näiteks oleks olnud mõttekas ära jätta eesnimi või kooli nimi. Praegusel juhul oli õnnetuse põhjustanud alalealine isik liigselt identifitseeritud.

*Saadikute valimiseelne aruanne

Vikerraadio Uudis+ saates oli 10.01.2011 eetris maakonnalugu, kus Olev Kenk käsitles Järva- ja Viljandimaalt pärit Riigikogu liikmete seisukohti kohalike huvide esindamisel parlamendis. Loos esinesid kaks Reformierakonna liiget, üks IRL-i liige ja üks parteitu saadik. Raadiokuulaja juhtis tähelepanu, et lugu oli poliitiliselt tasakaalustamata, kuna opositsioonierakondade esindajate vaaateid ei esitatud. Ajakirjanduseetika nõuniku arvates oleks põhjendatud, et ka opositsioonierakondade esindajad saaksid analoogilises formaadis sõna.

Valik tagasisidet auditooriumilt

· Reaktsioonid Vikerraadio uuele suhtlussaatele “Mis mõttes” (alustas 6.09.2010). Saate algfaasis esines kriitikat ja etteheiteid saate vähese ajakirjandusliku sisu ja ebaselge vormi kohta. Saate käivitudes on üldine kriitika raugenud, jäänud on reaktsioonid erinevatele saatejuhtidele.
· Vägivaldne tapmist demonstreeriv lõik 28.09.2010 Ringvaates naise kividega surnukspeksmisest Pakistanis. Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: sobimatu lõik lõbusate kurioosumite konteksti.
· Uudiste esitlusviisist: 12.09.2010 uudistesaate AK lugu ansambel Propelleri ja Juku-Kalle Raidi särgiaktsioonist seoses Tõnu Trubetsky astumisega Keskerakonda. Punkkontserdil toimunud politiseeritud vahejuhtumi käsitlus meenutas tabloidajakirjanduse võttestikku.
· Tasakaalustatus poliitikauudistes- ja saadetes: nt etteheide, et väikeseid erakondi koheldi ebavõrdselt 26.01.2011 ETV valimisstuudios; Maarahva kongressi kajastus 8.10.2010 AK-s.
· Lastevanemate reaktsioonid ETV2 saate “Saame kokku Tomi juures” kohta: eakohasuse küsimused (eelkooliealistele vaimude väljakutsumine kui hirmu tekitav teema; õllejoomine kui mitteeakohane teema). Selgitusi jagasid stsenarist ja lastesaadete toimetus.
· Pretensioone saatejuhtide erapooletuse ja eetrikäitumise kohta. Näiteid vaatajate-kuulajate tagasisidest: Priit Kuusk liiga vaenulik intervjuus peaministri ja Reformierakonna esimehe Andrus Ansipiga 21.09.2010 ETV saates Kahekõne; Marko Reikop algusest peale süüdimõistev intervjuus Tallinna linnapea ja Keskerakonna juhi Edgar Savisaarega 16.12.2010 ETV saates Ringvaade; saatejuhtide erapooletusest 26.01.2011 ETV valimisstuudios jt.
· vana-aasta õhtu ETVs: kaebused ennekõike mitmete Tujurikkuja sketšide kohta (nt vägivaldsed ja verised stseenid; ujumisliidu logoga sarnase logo kasutamine). Samuti üldisemad etteheited, et ETV on jätnud arvestamata võimaluse, et terve pere tahab koos vana-aasta õhtul ETVd vaadata.
· ETV spordiülekannete valikust (nt korvpalli kajastamine).
· Reklaamiga seonduvad küsimused.
a) Reklaamid spordiülekannete juures. Nii vaatajad kui mõned ajakirjandusväljaanded on pöördunud ajakirjanduseetika nõuniku poole küsimusega, kui põhjendatud on reklaami näitamine ETVs mõnede spordiülekannete juures ning kas ei ole tegemist ajakirjanduseetika rikkumisega, kuna ERRis ei ole reklaam lubatud.

ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ülesanne on jälgida ERRi saadete tasakaalustatust ja vastavust heale ajakirjandustavale. Samuti tegutseb ajakirjanduseetika nõunik meediaombudsmani ehk vahemehena auditooriumi ja ERRi vahel, kui inimestel on kaebusi saadete ajakirjandusliku sisu kohta.

Ajakirjanduseetika teemad ei ole enamasti seadusega reglementeeritud, vaid tuginevad heale ajakirjandustavale ja ajakirjanduseetika koodeksile. Reklaami ja sponsorteabe edastamine ERRis on aga seadusega reguleeritud ning lubasid selleks annab ERRi nõukogu. Kuna teema ei seondu ajakirjandusliku sisuga, ei ole ka meediaombudsmanil senise info põhjal vajadust hinnanguid anda.

b) Toodete ja kaubamärkide esinemine saadetes. Küsimused seoses toodete või kaubamärkide eksponeerimisega telesaadetes, näiteks saates Ringvaade, ka Terevisioon. Konkreetsetel juhtudel on tegemist olnud võrdlevalt esitatud tarbijainfoga. Ent saatetegijatel on vaja tähelepanu pöörata sellele, et esinejate või toodete valik ei muutuks tooteedenduseks, vaid omaks ajakirjanduslikku põhjendust.


Veel ajakirjanduseetika nõuniku tähelepanekuid

*Poliitiliste protsesside kirjeldamisest.
Riigikogu infotunni ja arupärimiste põhjal tehtud pikematesse uudistesse on mõttekas märkida, kelle arupärimisele vastati. See fakt laiendab uudisloo poliitilist mõõdet. Samuti on see üks meetod, kuidas näidata Riigikogu opositsiooni tegevust. Kui mõnes arupärimises või küsimuses on sees ka seniteadmata fakt või uudisväärtusega hinnang, võiks pikemas loos sedagi tsiteerida. Tulemuseks on tasakaalustatum ja täielikum pilt poliitilistest protsessidest.

*Erakondliku kuuluvuse uudisväärtusest. Võrreldavatel juhtudel tuleks püüda kasutada sarnast asetust erakondliku kuuluvuse märkimisel uudislugudes. Nii on tagatud võrdne kohtlemine.

Tarmu Tammerk,
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar