Ajakirjanduseetika teemad, tagasiside ja kaebused 2018.a. II poolel

Tarmu Tammerk, ERRi ajakirjanduseetika nõunik
1.02.2019 10:39

ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ülevaade (esitatud ERRi nõukogus 22.01.2019)
Käsitletav periood: 2018. a. teine pool (september 2018 - 10. jaanuar 2019)

* Kaebus ERRi uudisteportaali artikli ühekülgsuse kohta

KSA Silmakeskus esitas kaebuse 8.10.2018 ERRi uudisteportaalis ilmunud artikli „Terviseamet uurib KSA silmakeskuse tegevust juba kolmveerand aastat“ kohta. Kaebaja arvates on artikkel ühekülgne ja eksitav, sest neid käsitlenud loos ei anta neile sisulistes küsimustes sõna.

Hinnang: Artikkel kujutab endast kokkuvõtvat lugu varasemate samateemaliste artiklite seeriast. Lugu keskendub asjaolule, et terviseameti uurimine ikka jätkub. See oli ka loos esitatud ainuke uus fakt, mille kohta avaldati terviseameti kommentaar. Toimetusel ei olnud põhjust uurimise jätkumise kohta küsida KSA silmakeskuse arvamust. Kuna artiklis on taas mainitud juba varem avaldatud põhjuseid, miks terviseamet KSA-d üldse uurib, siis on autor loo lõppu lisanud KSA juhi varem avaldatud seisukoha. Loo lõpus on avaldatud lingid samal teemal ilmunud lugudele. Seega on KSA kliiniku seisukohad ERRi lugude seerias korduvalt avaldamist leidnud. Ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist ei ole.

* Laste hooldusõiguse kajastamise problemaatika

Mitmed pöördumised seoses ERRi uudisteportaalis 21.11.2018 ilmunud artikliga “Lähedaste jahmatus: kohus määras tüdrukutirtsu ta varem hüljanud alkohoolikust emale”.
Kaebused esitasid: lapse ema esindaja (hagihoiatus), lapse ema (ajakirjanduseetika teemal), kohaliku omavalitsuse esindaja (lastekaitse seisukohalt), maakohus (kohtu seisukohalt).
Etteheited: 1. Lapse ema arvates on teda ja last identifitseeritud, mis kujutab endast privaatsuse rikkumist ja lapse huvide kahjustamist. 2. KOV esindaja arvates on lugu ühekülgne, käsitleb liiga detailirikkalt hooldusvaidlust ning näitab lastekaitset põhjendamatult halvas valguses. 3. Kohtu arvates on lugu ühekülgne, rikub ajakirjanduseetikat seoses üksikasjaliku kirjeldusega hooldusõigusest ja annab moonutatud pildi kohtuotsusest ning ei sisalda kohtu kommentaari, kuigi kohtunikku kritiseeritakse.

Hinnang: 1. Lugu on liiga detailirohke, mis võib võimaldada lapse ja ema identifitseerimist. 2. Kohtulahendi käsitlemisel artiklis ei ole kohtuniku aadressil esitatud tõsiseid süüdistusi, mis nõudnuks eraldi kommentaari või vastulause küsimist kohtunikult. 3. Kui kohtu arvates on kohtulahendi kirjeldamisel eksitavaid puudujääke, tuleks sellest ERRile teada anda, et võimalik viga parandada. 4. Ajakirjandustehniliselt oleks olnud artiklis vajalik täpsemini viidata allikatele (vanaema, kohtumäärus jt allikad). Praegu jääb osalt ebaselgeks, kust artiklis toodud väited pärinevad. 5. Laste emalt kui peategelaselt kommentaari võtmata jätmine on ajakirjanduseetika koodeksi p 5.1 rikkumine, sest artiklis esitatakse tõsiseid süüdistusi ema aadressil, mis eeldaks tema kommentaari. 6. Ajakirjanduseetika koodeks näeb ette, et hooldusõiguse küsimusi reeglina ei kajastata, privaatsuse huvides. Mõne konkreetse juhtumi anonümiseeritud käsitlemine ERRis on aga kaasa toonud seadusemuudatused eestkosteküsimustes. Vt ERRi artikkel 7.11.2018 “Väikese Martini juhtumist tõukunud seadusemuudatus laiendab eestkostjate ringi märgatavalt” .
Toimetusel on vaja lastekaitse ja hooldusõiguse küsimustes pidevalt hinnata laste identifitseerimise riske ning püüelda võimalikult mitmekülgse kajastuse poole. Kõnealuses artiklis on puudujääke, neist tõsiseim ühe peategelase kommentaaride puudumine, aga ka allikaviidete vähesus ja liigne detailsus asjaolude kirjeldamisel. Juhtumi lahendamine jätkub.

* Kaebus laste hooldusõiguse teemal

Lahuselavad ema ja isa esitasid mõlemad kaebuse ERRi 2018.a. saate peale. Ema nõudis, et saates ei näidataks tema väikesi lapsi, kuna temal on ainuõigus selle üle otsustada ning saade rikuks laste privaatsust. Isa nõudis, et lapsi tuleb näidata, sest talle ei saa keelata isaduse väljendamist. Samuti lubasid saate autorid lapsi näidata.

Otsus: saates lapsi ei näidatud, sest kohtuotsuse järgi oli otsustusõigus vaid emal. Saate ettevalmistamise ajal ei olnud autorid kursis hooldusvaidlusega.

* Kaebus ETV2 satiirisaate “Ongi koik” kohta, valeinfo edastamine ja maine kahjustamine

SAPTKi juhatuse esimees Varro Vooglaid esitas kaebuse 24.11.2018 ETV2 saates “Ongi koik” esitatud lõigu kohta. https://menu.err.ee/879682/ongi-koik-nadala-rant
Kaebuse esitaja nõudis, et ERR lükkaks ümber esitatud valeväited, vabandaks avalikult ning eemaldaks saatelõigu veebist. Vooglaid vaidlustas ETV2 satiirisaates “Ongi koik” saatejuhi öeldud väite, et tema mõtleb “geiseksile kolm korda rohkem kui tavaline homoseksuaal”. Samuti peab ta häbiväärseks, et ERR on ETV vahendusel ka eelmisel aastavahetusel eetrisse lasknud huumori sildi all klipi, mis on suunatud temast perverdi kuvandi loomisele.
ETV2 vastas, et tegemist on satiirisaatega, kus ei esitatud faktiväiteid, mis on omased uudistele. Kuna Varro Vooglaid on avaliku elu tegelasena saates puudutatud teemadel korduvalt avalikkuse ees oma seisukohti väljendanud, siis oligi saatelõigus talle viidatud, aga seda mitte faktiliselt, vaid satiiriliselt.

Hinnang: saade on selgelt märgistatud kui satiirisaade. Selles esitatud materjal ei ole analüüsitav uudisajakirjanduse reeglite järgi, nagu kaebaja tegi. Saatelõigus ei rünnata isikut, vaid satiir tuleneb Varro Vooglaiu kui aktivisti tegevusest. Faktiväidete esitamise osas ei ole kaebusel alust.
Kuna saate “Ongi koik” käsitlus kaebuse esitajat oma sõnul tõsiselt häiris, oli ERR valmis leppima Varro Vooglaiuga kokku võimalikus esitatavas tekstis saates “Ongi koik”. Paraku need ERRi poolsed püüdlused vilja ei kandnud. Kaebaja teatas 17.12.2018, et kavatseb hagiga kohtusse pöörduda.

* Kaebus ühekülgse ja tendentsliku kajastuse kohta

Vasakpartei juhatuse esimees Julia Sommer esitas mitu kaebust seoses ERRi venekeelses uudisteportaalis ilmunud lugudega. Kaebuse esitaja arvates esitas portaal eksitavat infot oma artiklites Vasakpartei kohta 18.11.2018 ja 27.11.2018. Artiklites oli kasutatud valeinfot ja puudus esimehe kommentaar.

Hinnang: 2018.a. novembris ilmus portaalis rus.err.ee-s vähemalt kaheksa artiklit seoses valimiseelse sisevõitlusega EÜVPs. Erinevate osapoolte seisukohad ja selgitavad kommentaarid olid suures mahus esitatud. Lisakommentaari saamiseks ei olnud vajadust pöörduda partei juhtkonna poole, sest seisukohad oli varasemates selleteemalistes artiklites juba välja toodud.

* Kaebus ühekülgse kajastuse kohta konflikti sisaldavas loos

Ettevõte S-Arms OÜ esitas 1.06.2018 Pressinõukogule kaebuse 28.03.2018 “Pealtnägija” loo kohta laskepaiga rajamisest Lääneranna vallas. Pressinõukogu edastas asja lahendamiseks ERRi ajakirjanduseetika nõunikule. “Pealtnägija” lugu "Vastloodud laskepaiga naabrid kardavad enda ohutuse pärast" rääkis naabrite muret laskepaiga ohutuse pärast. Laskepaiga rajaja S-Arms OÜ ei olnud rahul, et lugu on nende suhtes negatiivne, sisaldab ebaõiget infot ja on ühekülgne.

ERRi ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: S-Arms OÜ ei soovinud anda saatele kaamera ees intervjuud. S-Arms OÜ seisukohad esitati seetõttu loos e-kirjade põhjal. Ettevõtte olulised seisukohad kriitilistes küsimustes on loos edastatud. Toimetus lisas täiendavat informatsiooni ka loo tekstiversiooni ERRi uudisteportaalis. Loo tegemiseks oli olemas avalik huvi. “Pealtnägija” ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu.
Kaebaja soovis asja veelkordset läbivaatamist Pressinõukogus. 20.09.18 langetas Pressinõukogu samuti õigeksmõistva otsuse, et ERR ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit, sest S-Arms sai loos piisavalt sõna ja kui kaebaja otsustas intervjuust keelduda, on see kaebaja valik.

* Business Technologies OÜ juht Olga Kulik esitas kaebuse ETV+ saate “Zerkalo” tegevuse kohta ettevõttes filmimise kohta saate jaoks.

Kaebaja arvates tegutses ETV+ võttegrupp ebaseaduslikult ja ebaeetiliselt, püüdes saada intervjuud ettevõtte juhilt. Samuti heitis kaebaja ette, et ETV+ saade “Zerkalo” tegutses valeinfo põhjal, sekkudes kahe ettevõtte vahelisse vaidlusse.

Lahend: ETV+ saate “Zerkalo” toimetajad tulid 4.09.2018 tegema lugu solvavate kirjade ja postituste kohta, mida mitmed ettevõtjad olid Olga Kuliku kohta välja toonud. Politsei ei leidnud ETV+ võttegrupi tegutsemises midagi ebaseaduslikku. Saate toimetaja sõnul võttis Olga Kulik ETV+ kanaliga ühendust ise. Olga Kuliku seisukoht oli “Zerkalo” saates siiski esitatud, seega oli ajakirjanduseetika mõttes lugu tasakaalustatud. Ajakirjanduseetika rikkumist ei ole. Loo kustutamiseks ERRi veebist alus puudub.

* Intervjueerimise stiil ja erapooletus

Mitmete vaatajate kriitika ETV uue saate “Esimene stuudio” mõne intervjuu kohta (saatejuht Johannes Tralla intervjuud 6.09.2018 Igor Gräziniga, 28.11.2018 Mart Helmega). Lisaks ka 10.12.2018 kollektiivne pöördumine EKRE Tallinna linnavolikogu fraktsiooni poolt samal teemal.
Etteheidete sisu: saatejuht käitus saatekülaliste suhtes üleolevalt; sekkus liigselt ja ebaviisakalt saatekülaliste juttu; esitas ülemääraselt oma euromeelseid või vasakliberaalseid seisukohti jms. Samas tuli ka vaatajate tunnustust, et saatejuht hoidis intervjuu ohje enda käes, jutt püsis fookuses.
ERRi päevakajaliste saadete toimetuse juht Peep Kala sõnul annavad diametraalselt erinevad hinnangud tunnistust, et saadetes käsitletu ei jätnud auditooriumi külmaks. Samuti vajab televaataja teravama intervjuuvormiga kohanemist, mida 2018.a. septembris alustanud uue saatega “Esimene stuudio” viljeletakse.

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: saatejuht peab tegutsema nii, et vestlust ohjata ja vastuseid kätte saada, vajadusel üha uuesti küsima. See stiil võib jätta mulje, nagu saatejuht oleks ebaviisakas või pealetükkiv. Aga järjekindlust ja intervjuu raamides hoidmist on tarvis. Selles mõttes ei ole alust saatejuhile etteheiteid teha.
Küll aga peab saatejuht arvestama, et küsimuste esitamise käigus ei jätaks ta vaatajatele muljet, justkui esindaks ta vahepeal ühte osapoolt. Sellest tuleb hoiduda. 6.09.2018 saade oli kohe uue saatesarja alguses, hooaja edenedes on formaat täpsustunud. Näiteks 28.11.2018 saadet kui tervikut vaadates on näha, et saatejuhi kriitilised küsimused olid põhjendatud, sest nad tõukusid avalikust ränderaamistiku diskussioonist, kus olid sõna võtnud poliitilised jõud, õiguskantsler jt. Selliste küsimuste esitamist ei saa pidada kallutatuseks. Saatekülalise raamides hoidmine aitab saatejuhil täita ajakirjanduse ülesannet kriitiliselt jälgida ühiskonnas toimuvat.

* ÜRO ränderaamistiku kajastamisest

a) Küsimusi ja etteheiteid ERRi tegevuse kohta ÜRO ränderaamistiku arutelude kajastamisest novembris ja detsembris 2018. Miks on kajastus kallutatud ja valikuline? Miks ei ole näiteks kajastatud ränderaamistiku arutelusid Lätis ja Leedus?

Hinnang: Lätis ja Leedus ei olnud arutelud enne detsembri algust veel nii konkreetseks muutunud. Aga kohe, kui teistes Balti riikides hääletused toimusid, ERR seda kajastas.
b) ERRi ajakirjanduseetika nõuniku soovitus ÜRO ränderaamistiku kajastamise pildilise poole kohta ERRis. Pidada silmas, et tekst ja pilt liigselt ei lahkneks. Kui teleuudis ränderaamistikust räägib sellest, et dokument ei muuda Eesti seadusi ega sunni vastu võtma massiliselt põgenikke, ei ole kohane samal ajal näidata kaadreid rongi peale tungivast inimmassist. Kui katteplaan on vastuolus räägitavaga või eksitav, siis tuleb valida midagi muud. On vaja tähelepanu pöörata, et sobimatult ei satuks katteplaanideks stereotüüpne ja hirmudel põhinev pilt. On lugusid, kus kõnealused kaadrid on igati asjakohased ega tekita dissonantsi. See on igakordse otsustamise küsimus.

* Kaebus kallutatuses ja seaduserikkumises seksuaalvähemuste filmifestivali kajastamisel

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimees Varro Vooglaid esitas kaebuse 4.10.2018 ETV saate “Ringvaade” kohta, kus oli juttu seksuaalvähemuste filmifestivalist Festheart Rakveres. Kaebaja arvates oli tegemist kallutatud lähenemisega, kuna intervjuus ei seatud kahtluse alla transsoolise ideoloogia esitamist ja puudus arvamuste paljusus LGBT filmifestivali kohta. Samuti rikuti kaebaja meelest ERRi seaduse nõuet väärtustada perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit. Lisaks leidis SAPTKi esimees, et saatejuhid on ka ise seksuaalvähemuste esindajad ega saa seetõttu olla antud teemal erapooletud.
https://kultuur.err.ee/866576/lgbt-filmifestivali-korraldaja-oleme-joudnud-nuud-sinna-kus-tahtsime-kohe-algul-olla

Hinnang: “Ringvaate” lõik oli informatiivse iseloomuga intervjuu filmifestivali tutvustamiseks, kusjuures markeeriti, et festivalil on vastaseid, ent nende häälekus on kadunud. Tegemist ei olnud väitlusformaadiga, kuhu oleks tarvidust kutsuda erinevaid osapooli. On vastuvõetamatu ja vääritu minna kaasa kaebaja viidetega saatejuhtide seksuaalsele orientatsioonile. Vastupidisele kaebuses väidetule on “Ringvaates” regulaarselt perekonda väärtustavaid materjale.
Saates ei rikutud tasakaalu teemade valiku osas ega erapooletuse põhimõtet intervjuu läbiviimisel. “Ringvaade” tutvustab paljusid kultuurisündmusi teemaga seotud inimeste kaudu. Selliseid intervjuusid pole põhjust võrrelda poliitikutega tehtavate intervjuudega. Need on oma eesmärgilt ja käsitluselt erinevad asjad.

* Kaebus eksitava info ja ühekülgsuse kohta artiklis

Digiõpikute keskkonna Opiq esindaja leidis, et ERRi portaalis Novaator 5.10.2018 ilmunud artikkel “Digiõpikute platvorm ei kergenda kõigi koolikotti ega ole tasuta” sisaldas vigu ja oli eksitav. Samuti ei küsinud loo autor küsimusi Opiqu platvormi esindajalt.

Hinnang: loo keskmes oli haridusministeeriumi tegevus digipöörde teostamisel. Seetõttu on arusaadav, et lugudes kommenteerivad olukorda ministeeriumi esindajad. Mitmed Opiqu vaidlustatud väited on tõlgenduslikku laadi, mitte faktilised ümberlükkamised. Loos esitatud kriitilised küsimused käivad aga ministeeriumi tegevuse kohta ega sisalda endas otsest kriitikat Opiqu suhtes. Seetõttu ei olnud ajakirjanduseetika mõistes vältimatut vajadust võtta kommentaari Opiqult. Samas oleks autori pöördumine info saamiseks Opiqu poole aidanud teemat selgemalt esitada. Kaebuse esitaja ei kasutanud võimalust lisakommentaariks Novaatori portaalis.

* Erapooletuse tagamine ekspertide kaasamisel ERRi saadetes

ERRi saadete kuulaja-vaataja leiab, et ERR kasutab oma erinevates kanalites liiga sageli sõltumatute ekspertide rollis mõttekodade nagu Praxis eksperte. Samas on ebaselge, kes näiteks Praxist rahaliselt toetab; samuti on pöörduja arvates selle esindajatel enamasti vasakpoolne hoiak. Mõttekojad on tõenäoliselt rohkem sõltuvad oma rahastajatest kui ülikoolide teadurid, keda tuleks ERRis allikatena eelistada.

Hinnang: Lisaks Praxise ekspertidele kasutab ERR ka teisi eksperte ülikoolidest ja mujalt. Praxis ega teised mõttekojad ei ole domineerivad. Aga kindlasti tuleb pidevalt seista selle eest, et ei tekiks nn mugavusallikaid, kellelt regulaarselt sõltumatut eksperthinnangut küsida.

* Kaebus ETV ajaloosaate “Ajavaod” kohta: teadlase tegevuse moonutatud esitamine.

9.12.2018 ETV saade “Ajavaod. Teaduse mehed” geograaf Edgar Kantist sai kaebuse,mille esitaja arvates arvates esitas üks saates esinenud allikatest moonutavat infot geograafiadoktor Salme Nõmmiku teadustööde kohta. Toimetus ei oleks tohtinud laimava sisuga infot saatesse panna. Kaebuse esitaja arvates on lubamatu, kui ühe teadlase (Kanti) tööd käsitletakse teise teadlase (Nõmmiku) töö alandamise teel pelgalt ühe üliõpilastöö alusel.

Hinnang: Saate toimetaja selgitas, et saade rääkis Edgar Kantist, lõpulõikudes ka pisut Kanti retseptsioonist nõukogudeaegses Eestis. Toimetusel ei ole andmeid, et üliõpilase diplomitöö oleks olnud nõuetele mittevastav. Kõrvalliinina esitatud kriitilised remargid Salme Nõmmiku teadustöö kohta olid esitatud arvamusena, mitte saate autorite faktilise seisukohana. Seetõttu ei saa neid remarke pidada teadlase tegevuse moonutatud esitamiseks.

* Sobimatud kommentaarid ERRi ingliskeelses portaalis news.err.ee

Mõned kaebused ERRi ingliskeelses portaalis news.err.ee ilmunud lugejakommentaaride kohta, mis õhutavad vaenu ja rassilist viha.

Lahend: alates 2018.a. novembrist on ka ERRi ingliskeelses portaalis kommenteerimine võimalik vaid registreeritud kasutajatele. Teistes portaalides oli selline registreerimise kord juba varem sisse seatud.

* Riigikogu valimiskampaania kajastamine.

Alates 17.01.2019 kehtib ERRis valimiskampaania kajastamise kord: http://info.err.ee/l/avalikteave/valimistekajastamine. On toimunud arutelud ja edastatud soovitused toimetuste juhtidele valimiste kajastamise korra rakendamiseks, et tagada erapooletu ja tasakaalustatud käsitlus.

* Keeleküsimused

ERRi tellimusel jälgis 2018.a. oktoobris ja novembris keeletoimetaja Egle Heinsar välisretsensendina ERRi saateid. 2019.a. jaanuaris viis Heinsar läbi keelekoolitused ERRi saatejuhtidele ja ajakirjanikele.

* Subtiitrite kuvamine

Jätkuvalt palju küsimusi ja etteheiteid, et ETV saadetel ei subtiitreid (otse ja järelvaatamises). Selgitatud, et ETV väljastab subtiitrid, ent vaatajad peavad kontrollima oma seadme seadistusi või uurima oma teenusepakkujalt.

 

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.