Ajakirjanduseetika teemad, tagasiside ja kaebused 2018.a. I poolel

Tarmu Tammerk, ERRi ajakirjanduseetika nõunik
27.09.2018 10:39

ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ülevaade (esitatud ERRi nõukogus 11.09.2018). Käsitletav periood: 2018. a. esimene pool (jaanuar-august 2018)

*Eksitava seose loomine ERRi uudisteportaali artiklis.

Marko Kaljuveer ja AS Eesti Meedia esitasid kaebuse otsus uudisteportaali 29.01.2018 artikli „Rollikonflikt? EOK täitevkomitee liige istub kahel vastandlikul toolil“ kohta. Kaebajate hinnangul on artikkel eksitav, sisaldab ebaõiget infot ja näitab erameediat halvas valguses.

ERRi ajakirjanduseetika nõunik ja Pressinõukogu leidsid, et ERRi uudisteportaal rikkus ajakirjanduseetika koodeksit. 2.05.2018 taunivas otsuses leidis Pressinõukogu, et ERR rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4, esitades eksitava seose Marko Kaljuveeri ja Neinar Seli vahel. Seli mõisteti süüdi Eesti Olümpiakomitee presidendina korruptsioonivastase seaduse rikkumises. Marko Kaljuveeri suhtes pole mingit kriminaalasja algatatud, rääkimata tema kohtu alla andmisest ja süüdi mõistmisest. Seega on Neinar Seliga paralleeli loomine Marko Kaljuveeri suhtes kohatu ja lugejat eksitav.

Teistes kaebuse punktides jäi kaebus rahuldamata. 
a) Rollikonflikti teema esitlemine: kuna Marko Kaljuveer ja EOK esindaja Siim Sukles saavad artiklis selgitada, et neil puudus võimalus olümpiamängude õiguste müüki mõjutada, ei ole tegemist valeväite esitamisega. 
b) Erakanali halvustamine, ajakirjandusvabaduse halvendamine: tagasi lükata kui põhjendamatu etteheide. Meediakanalitel on õigus avaldada kriitilisi seisukohti teiste meediakanalite kohta ja olümpiaõiguste müügi kohta. 
c) Vabalevi andmed: artiklis on kasutatud ühe perioodi andmeid (ühikuks inimesed), kaebuses teise perioodi omi (ühikuks telepered). Vabalevi täpsed andmed ei olnud artiklis määrava tähtsusega. Kaebuse punkt on alusetu.

Samasisulise otsuse said kaebajad juba ERRi ajakirjanduseetika nõunikult, aga taotlesid lahendit ka Pressinõukogult. 

Järeldus juhtumist: suuremat hoolsust lugude toimetamisel. Kvaliteediprobleemist sai ajakirjanduseetika probleem.

 

Survegrupi kaebus uudisloo halvustava ja eksitava sisu kohta.

2.05.2018 tegi Pressinõukogu vabastava otsuse 24.02.2018 AK loo kohta, mis käsitles aktsiooni „Maksud Lätti“.

Kaebus: lugu oli eksitav, jättes aktsioonist mulje kui odava alkoholi hankimise reisist. AK ei küsinud kommentaari korraldajatelt, jättis kajastamata aktsiooni kui terviku.

Ajakirjanduseetika nõuniku vastus kaebajatele 2.03.18: faktivigu loos ei esine. Ürituste ja aktsioonide korraldajad ei saa dikteerida toimetusele, kui põhjalikult ja milliste allikatega nende poolt korraldatud ettevõtmist kajastada. AK toimetus ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Ei ole alust anda aktsiooni „Maksud Lätti“ korraldajatele AK-s eetriaega täiendavateks selgitustekst, samuti pole toimetusel põhjust edastada vabandust.

Kaebajad selle lahendiga nõus ei olnud ja taotlesid uut lahendit Pressinõukogult. Pressinõukogu leidis samuti, et ERR ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Tegemist oli aktsiooni lühikirjeldusega, milles rõhutati, et tegemist oli aktsiisipoliitika vastase üritusega.

 

Alkoholiaktsiisi teema kajastamine

a) mitmed kaebused teema üleliigse ja ühekülgse kajastamise kohta. Nt mitmed Ringvaate intervjuud aktsiooni „Maksud Lätti“ esindajatega nii enne kui pärast aktsiooni. Toimetaja Kajar Kase hinnangul olid intervjuud siiski piisavalt kriitilised. Minu arvates mitte. 
b) alkoholiaktsiisist telepildis – ajakirjanduseetika nõuniku soovitus pildikattes mitte näidata vaid ahvatlevaid riiuleid ja soodushindade silte, vaid ka varjupoolt, mis tuleb alkoholi kuritarvitamisest. 
Mitmed vaatajate pahameelevaldused, et ERR teeb alkoholiaktsiisi teemat käsitledes sageli alkoholile mainereklaami (pildiline pool; tootjate põhjenduste liigne esitamine jm).

 

Kaebus: Sputnik vs ERRi uudisteportaal.

Kaebus: Venemaa riiklik infoagentuur Sputnik Eesti esitas 23.04.2018 kaebuse ERRi uudisteportaali ja ka mitme Eesti ajalehe peale. 
Sputnik heidab ette, et ERR levitas Sputniku kohta valeinfot, kajastades Sputniku tegutsemist märtsi keskel seoses Eesti kaitseväes toimunud relvaintsidendiga, kus ajateenija vigastas end armi saamiseks.

Sputnik esitas Kaitseväele intsidendi kohta rea küsimusi, mis olid kõik suunatud sellele, et saada kinnitust, nagu oleks tegu olnud venekeelsete ajateenijate diskrimineerimise näitega ning et konkreetset ajateenijat tulistati, kui ta püüdis väeosast kiusamise eest põgeneda. Kaitsevägi jättis Sputnikule vastamata ja edastas Sputniku küsimused mitmele Eesti väljaandele koos oma kommentaariga.

Nagu ERRi loost ilmnes, ei olnud üldse tegu venekeelse, vaid eestikeelse ajateenijaga. Põgenemist ja tulistamist ei olnud. Sputniku selgelt suunatud küsimuste avaldamine mitmes Eesti väljaandes tõi kaasa selle, et Sputniku lugu jäi tegemata. Seetõttu jäi ka teistes Venemaa kanalites ilmumata võimalik lugu rahvustevahelistest pingetest Eesti kaitseväes, mis on päädinud relva kasutamisega.

Ajakirjanduseetika nõuniku vastus: Sputniku kaebus ajakirjanduseetika rikkumise kohta ERRi uudisteportaalis tagasi lükata kui alusetu. 
ERR ei esitanud eksitavat informatsiooni Sputniku kohta. Sputnik ei ole eitanud, et ta pani kokku terve rea küsimusi kaitseväele, nagu oleks tegu olnud rahvustevahelise konfliktiga. Täpselt Sputniku küsimused on ka ERRi portaalis avaldatud.

ERRi artiklis ei kasutata väljendeid, nagu „Sputnik Eesti algatas valeliku propagandakampaania, eesmärgiga Eesti kaitseväge mustata“. See on Sputniku enda poolt kaebuses sisse toodud sõnastus, mida Sputnik eksitavalt ERRile omistab.

Sputnik heidab ette, et ERR on jätnud nendelt kommentaari võtmata. Sputnik siiski saab artiklis sõna, tsiteeritud küsimuste kaudu. Nendele vastab omakorda kaitseväe esindaja. Artiklist tuleb välja, et Sputniku väited venekeelse ajateenija tulistamisest on pärit Sputniku anonüümsete allikate käest kaitseväes. Seetõttu ei olnud ERRil vajadust uudisloos veelkord Sputnikult kommentaari küsida.

ERRi artikli sisuks on kaitseväe ennetav tegevus Sputniku potentsiaalselt eksitava loo ilmumise eel. Tegemist on ebahariliku kompositsiooniga, aga faktide vastu ERRi artiklis eksitud ei ole.

ERR ei ole oma artiklis öelnud, et Sputnik on eksitava loo trükis avaldanud. ERRi artikli pealkiri oli selline: „Sputnik rakendas Eesti ajateenija tulistamisjuhtumi propagandavankri ette“. Pole öeldud, et „Sputnik avaldas propagandaloo“ vms. 

ERRi lugu tervikuna vaadates saab pealkirja mõista nii, et Sputniku katse esitada kaitseväe intsidenti rahvustevahelise vaenu juhtumina ongi Sputniku poolne propagandategu. Seega ei ole põhjust ka pealkirja taunida.

Sputnik ei nõustunud ERRi ajakirjanduseetika nõuniku 10.05.2018 vabastava lahendiga ning soovis asja läbivaatamist ka Pressinõukogus. 20.06.2018 langetas Pressinõukogu samuti otsuse, et ERR ei rikkunud artikliga ajakirjanduseetika koodeksit.

 

Ühekülgne ja eksitav artikkel

EASi kaebus uudisteportaali 22.01.2018 loo peale „Ligi miljon kaalukausil: agentuur käis EASiga segase hanke pärast kohut“. EASi hinnangul kohtles ERRi ajakirjanik Merilin Pärli allikaid ebavõrdselt, andes ühele osapoolele eelise kommenteerida kohtukaasust (mis oli loo fookuseks). Samuti oli ajakirjanik valesti viidanud kohtu otsusele. EASi kommentaar ja faktiparandus lisati alles siis, kui EAS selle ajakirjanikule enda algatusel oli saatnud, pärast loo ilmumist. Lisaks etteheide autori ebaobjektiivsusele ka mitmes varasemas EASi käsitlenud loos, kuhu ajakirjanik viis sisse muudatused pärast EASi sekkumist.

Vastus: loo autor Merilin Pärli eksis hea ajakirjandustava vastu. Ajakirjanik jättis EASile andmata võimaluse kommenteerida loo keskset teemat. Algselt ilmunud loost on näha, et EAS sai anda vaid üldise selgituse hanke täitmise käigu kohta, mitte kohtuasja kohta, mis oli loo fookuses. Samuti andis loo autor edasi moonutatud informatsiooni kohtuotsuse kohta, mis puudutas EASi hanke vaidlustamist. On ebaprofessionaalne refereerida kohtuotsust kohtuasja kaotanud osapoole vahendusel.

Ajakirjanduseetika nõuniku soovitus oli kohtuotsust puudutav lause tervikuna kustutada kui eksitav. Autor kustutas lõigu ja lisas ajamärke, et lugu on muudetud 7.02.2018.

Kokkuvõtteks: artiklis oli mitmeid ajakirjanduseetika koodeksi rikkumisi: eksitav info (p 1.4), allika usaldusväärsuse kontroll (p 3.5), konfliktse loo puhul tasakaalustatud lähenemine mõlemale poolele (p 4.2). Toimetusel tuleb tagada, et peetakse kinni heast ajakirjandustavast ja ajakirjanduseetika koodeksist.

 

Ühekülgne kajastus uudisteportaalis

21.06.2018 avaldas ERRi uudisteportaal artikli "Kultuurkapital nõuab Kivisildnikult ligi 21 000 eurot", mis rääkis Kultuurkapitali hagist Kivisildniku vastu, kuna ta oli jätnud esitamata rahastamisega seotud aruanded. Artiklile oli toimetaja lisanud Kivisildniku õigustuse oma tegevusele ja tema terava kriitika Kultuurkapitali tegutsemise ja teiste kirjanike kohta.

Toimetus lisas Kultuurkapitali kommentaari alles pärast seda, kui Kultuurkapital oli artikli tasakaalustamatusele tähelepanu juhtinud.

Toimetuse selgitus juhtunule oli, et uudistetoimetaja palus kohtuinfo juurde Kivisildniku kommentaari. Tema aga vastas pika tekstiga, millest toimetaja võttis uudisloo sisse mõne tsitaadi. Lisaks otsustas toimetaja avaldada Kivisildniku kogu vastuse kultuuriportaalis arvamusloona.

Hinnang: kui kohtuasja eelinfo loole lisatakse ühe osapoole kommentaar, on vaja ära kuulata ka teine pool. Mis puudutab kohtuasja ühe osapoole arvamusloona avaldamist, ei olnud antud juhul vajadust avaldada Kivisildniku kommentaari eraldi täiskujul, kuna see sisaldas süüdistusi teiste aadressil (Kultuurkapital, teised kirjanikud), mis oleks omakorda nõudnud asjaosaliste kommentaaride lisamist.

 

Kaebus ühekülgse kajastuse kohta konflikti sisaldavas loos.

Ettevõte S-Arms OÜ esitas 1.06.2018 Pressinõukogule kaebuse 28.03.2018 Pealtnägija loo kohta laskepaiga rajamisest Lääneranna vallas. Pressinõukogu edastas asja lahendamiseks ERRi ajakirjanduseetika nõunikule.

Pealtnägija lugu "Vastloodud laskepaiga naabrid kardavad enda ohutuse pärast" käsitles naabrite muret laskepaiga ohutuse pärast. Laskepaiga rajaja S-Arms OÜ ei olnud rahul, et lugu on nende suhtes negatiivne, sisaldab ebaõiget infot ja on ühekülgne. Samuti ei olnud kaebaja rahul, et ettevõtte vastus ei ole tervenisti kättesaadav. Lisaks heitis kaebaja ette, et ERRi töötaja kasutas oma ametikohta isiklikes huvides, kuna ERRis valgustajana töötav isik olevat ähvardanud Lääneranna vallavalitsust ja ettevõtet S-Arms, et ta töötab ERRis ja kutsub kohale Pealtnägija, et laskepaik sulgeda. ERRi töötaja on rahulolematute naabrite sugulane, seega asjaga isiklikult seotud.

Hinnang: Pealtnägija toimetus püüdis saada S-Arms OÜ esindajalt kaamera ees intervjuud, aga ettevõte selleks võimalust ei leidnud. S-Arms OÜ seisukohad esitati seetõttu loos ettevõtte saadetud e-kirjade põhjal. Ettevõtte olulised seisukohad kriitilistes küsimustes on loos edastatud. Toimetus lisas täiendavat informatsiooni ka loo tekstiversiooni ERRi uudisteportaalis.

Loo tegemiseks oli olemas avalik huvi: laskepaigast tulenevat ohutunnet väljendasid naabrid, vallavõim tunnistas omapoolseid probleeme info jagamisega kohalikele elanikele, siseministeerium tunnistas seaduse muutmise vajadust. Asjaolu, et toimetuse tähelepanu teemale juhtis asjaga isiklikult seotud ERRi töötaja, ei mõjuta avaliku huvi täitmist toimetuse poolt. ERRi saade Pealtnägija ei ole lugu tehes eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu.

Kaebaja soovis asja veelkordset läbivaatamist Pressinõukogus, kes otsustas 20.09.2018 samuti, et ERR ei rikkunud head ajakirjandustava. Kaebus jäi rahuldamata.

 

Probleemid intervjueerimise stiiliga – liigne närvilisus ja vahelesegamine häirib teema jälgimist.

Näiteks AK-s rahutu meeleoluga intervjuu haigekassa esindajaga psühhiaatrilise arstiabi kättesaadavusest.  Saatejuhi liigne sekkumine, lõpuks ka oma hinnangu esitamine. Lisaks tehniline põhjus – tavatult pikk viivis Tallinna ja Tartu vahel (külaline oli Tartus).

Nagu üks perearst kirjutas, siis sellisel tundlikul teemal (vaimne tervis, depressioon, enesetapud) peaks info jõudma inimesteni rahulikus toonis. Kõlama ei tohiks jääda rahutu ja ärevust külvav emotsioon.

Uudistejuhid tunnistavad, et intervjuu ei olnud täielikult õnnestunud. Püütakse hoiduda telesillast kriitiliste teemade puhul.

 

Kaasnev teema: märtsis oli ERRis mitu käsitlust depressioonist, kus kasutati mitterepresentatiivset veebiküsitlust, mille tulemused olid masendavad (suur hulk inimesi mõtleb surmamõtteid jms).

Mitmed lood AK-s (10.03, 15.03), portaalis, raadios. Nimetatud depressioonitest sai liiga kriitikavaba käsitluse osaliseks. Depressiooni ja enesetappude lugude juurde on vaja lisada kriisiabi telefone ja muid kontakte, kuidas hädasolev inimene abi saab.

 

Kaebused isikuandmete kõrvaldamise kohta.

--Õpetaja kaebus Ringvaate koolikiusamise loo kohta, kus kasutati hägustamata kujul õpetaja fotot kontekstis, mis jättis mulje, et õpilase kiusamine on seotud selle õpetajaga. 
Vastus: etteheide on põhjendatud. Ringvaate toimetus kahetses, et vastupidiselt kavatsusele jäid loo lõpus must-valged fotod udutamata. Foto on ERRi kodulehel järelvaatamises hägustatud.

--Loomakaitse rühmituse „Koduotsivad kutsud Venemaal“ liige nõudis enda andmete kõrvaldamist ETV+ Insight 19.04.2018 loost kodutute kutsikate Eestisse toomise kohta. 
Vastus: Facebooki grupi „Koduotsivad kutsud Venemaal“ lehe näitamine ekraanil (kuni 5 sekundit) on põhjendatud. Grupp kutsub inimesi üles aitama koduotsivaid kutsikaid Venemaalt. Tihti toimub see ebaseaduslikult (vaktsineerimata kutsikad võivad nakatada Eesti loomi jms). Teema on põhjendatult avalikes huvides.

--Pöördumine ETV+ Insight saate kohta palvega kustutada 1998. a. Kohtla-Järve nelikmõrva ohvri isikuandmed, sest see on emotsionaalselt häiriv ohvri sugulastele. Lahend: mõrvatu nägu hägustatud. Ohvri identifitseerimisel näidata üles pieteeditunnet, ka juhul, kui teised meediakanalid on fotosid vm materjale avaldanud. 
--Veel mitmed isikuandmete kõrvaldamise avaldused, enamasti rahuldatud.

 

Iroonia tajumine.

ETV+ Loojangusse Dozortseviga 20.04.2018 – vaataja pahandab, et põhjendamatult ja liigselt ironiseeriti keeleseaduse üle. Vaataja peab tonaalsust ülbeks ja üleolevaks Eesti riigi suhtes.

Vastus: Saates „Loojangusse Dozortseviga“ on lõik, kus satiirilises võtmes käsitletakse mõningaid aktuaalseid teemasid. Naljategemine meelelahutussaates kuulub sõnavabaduse alla ning siin ei kehti uudisajakirjandusele kehtestatud reeglid. ETV+ uudistesaadetes esitatakse tasakaalustatud ja erapooletut informatsiooni Eesti ja muu maailma kohta.

 

Surmauudised meelelahutuse all.

Mitmed pöördumised juulis: miks avaldab ERR inimeste surma puudutavaid uudiseid meelelahutuse rubriigis. Nt: „Olen hämmingus, et ERRi tekstiuudistes (praegu päeval vaatan ETV2-st) on surmateated pandud meelelahutuse alla! On teatavad asjad, mis ei ole meelelahutus. Kui surm muutub meelelahutuseks, on midagi väga viltu.“
Augustis muutis portaal tööprotseduuri nii, et surmauudised ei ilmu enam meelelahutuse rubriigis.

 

Reklaam

a) Eesti Lauluga seoses edaspidiseks mõelda läbi reklaami ja kommertsialiseerumise teema (2018.a. Saku Suurhall, Tere). Kommertsialiseerumise ohud avalik-õiguslikule kanalile.

b) Kaubamaja reklaamkampaania laulu „Naine“ sattumine ETV eetris olnud Eesti Laulu kontserdi ülekandesse. Segadust tekitanud käitumine laulu autorite poolt. ERR peab edaspidi end kindlustama selgemate kokkulepete ja lepingutega.

c) Vaatajate-kuulajate küsimused ja kaebused teemavaliku ja külaliste kohta („kas teete reklaami?“).

Näide: ETV Maaelu reklaamib mitu korda kevadhooajal firmat Coloratum. 
Vastus: tegemist ei ole reklaamiga. Lugudes tutvustatakse värvimise võimalusi. Selgitusi jaganud spetsialisti ilmumisel ekraanile esitatakse tiitrites tema nimi ja ametikoht. See on tavaline praktika. Ettevõte on siin teisejärguline; saates ei tooda kontaktandmeid, teenuste hindu ega tooteid.

 

Vikerraadio kui ERRi peamise raadioprogrammi hommikukava informatiivsus, avalik-õiguslike ülesannete täitmine.

Nt etteheited, et Vikerhommiku leheülevaated on muutunud väheinformatiivseteks, kui eetris on korraga kaks saatejuhti, kes lehepealkirjade pinnal omavahel lobisevad, mitte ei anna edasi lugude sisu. Info edastatud Vikerraadio peatoimetajale.

 

Tasakaalustamata lähenemine Vikerraadio saates Huvitaja, mis käsitles kanepi legaliseerimist. Silmatorkavalt ühekülgne saade, kus põhikülalised propageerisid vaid vastuolulise teema ühte poolt.

Saatejuht tunnistas, et võttis liiga keeruka teema otsesaate jaoks. Peatoimetaja peaks selliste vastuoluliste teemade puhul rohkem abiks olema.

 

Mõõdutunde puudumine ETVs vägivaldse videomaterjali edastamisel.

Augusti lõpus noorte peksuvideote liigne kasutamine AK uudislugudes ja Ringvaates, kus jõhkrad peksuvideod leidsid põhjendamatut taustana kajastust. Muuhulgas tuleb arvestada, et mitte tekitada täiendavaid kannatusi peksuohvritele.

 

Rahvuse rõhutamise asjakohasus.

Mitte rõhutada liigselt rahvust, kui sellel puudub oluline seos loo sisuga. 

Näide: rahvuse liigne rõhutamine Pealtnägija loos 4.04.18: grusiin nõuab tänava- ja veemaksu. Tegelikult ei olnud rahvus loo keskmes. „Taristuärimehe“ rahvusliku päritolu mitmekordne rõhutamine võib kaasa tuua rahvuslikku vaenu õhutavaid hoiakuid. Nt Pealtnägija Facebooki lehel kommentaarid stiilis „grusiin kohe Eestist välja saata“ jms.

 

Portaali toimetamisprobleemid.

a) Kultuuriportaali toimetaja kirjutas välisautori filmiarvustuse sisse oma kommentaarid arvustuse kohta, ilma välisautorit informeerimata. See on vastuolus hea tavaga (autorit tuleb informeerida, kui toimetus tahab tema teksti muuta ). Samuti on see eksitav lugeja jaoks: kui arvustus toimetuse jaoks ei sobi, võib selle avaldamata jätta, mitte aga teksti sisse omakorda arvustuse kriitikat kirjutada. Toimetaja tunnistas viga ja kustutas oma kommentaarid.

b) Kultuuriportaal avaldas filmitegija Tõnu Virve retsensioone, kuid kustutas need mõne aja pärast, tuues põhjuseks arvustuste ebapädevuse ja teiste filmitegijate liigisikliku halvustamise. Autor protesteeris artiklite mahavõtmise peale, süüdistas ERRi tsensuuris jms.

Toimetaja tunnistas viga, et avaldamine ja seejärel mõne aja möödudes kustutamine ei ole hea tava.

 

Tehnilisi küsimusi.

Subtiitrid järelvaatamises veebis, ka teleris. Etteheited raadiouudiste veebis kättesaadavuse kohta.

Tüüpiline soovitus arvutist vaatajatele, kes kurdavad subtiitrite puudumist: „Subtiitrid on järelvaatamises olemas - palun valige ikooni pealt eesti keel.“
Teleris vaatajatele: „Kui teil ei ole teleris subtiitrid kuvatud, siis tõenäoliselt on teie operaator teinud tarkvara värskenduse/uuenduse vms, mis tähendab, et peaksite kodus subtiitrid uuesti ühekordselt seadistama.“

 

Eurovisiooni geoblokeering.

Mõned vaatajad välismaalt pahased, miks ei saa ETVst eestikeelse kommentaariga Eurovisiooni vaadata. Miks käib see piirangute alla? ERR peaks rohkem eestlaste peale mõtlema, kes elavad välismaal jms.

Vastus: vastavalt EBU võistluste reeglitele on kõik ülekanded geoblokeeringuga.

 

Keeleküsimused.

--Diktsiooni, häälduse probleemid (nt mõned Terevisiooni ja Vikerhommiku saatejuhid). 
--Juuni 2018 jalgpalli MM kommenteerimise kohta - nimede häälduse probleemid.

Keeleküsimusi arutatud ERRi keelenõustajaga. Lisaks tellitakse ERRi keeleanalüüs väljastpoolt maja sügisel 2018.

 

Kohtutäitur Urmas Tärno 19.03.18 kaebus Pealtnägija Facebooki lehel avaldatud postituse „Kohtutäitur võttis 43 000 toimikut pantvangi“ kohta.

Kaebuse kohaselt on info ühekülgne ja eksitav. Hinnang: postitus oli ühekülgselt süüdistav, ilma kohtutäituri seisukohata. Polnud nii ajakriitiline, et kohe avaldada. Toimetus kõrvaldas postituse ja tegi uue loo, mis oli tasakaalustatud.

Üldistus: saadete ja programmide sotsiaalmeedia kontod peavad lähtuma ERRi üldistest reeglitest (ajakirjanduseetika koodeks, ERRi hea tava).

Soovitus: kommunikeerida organisatsiooniüleselt hoiakuid ka nende sisu puudutavate asjade suhtes, mis ei ole õnnestunud või millest hoiduda. Nt peatoimetajate koosoleku ja infokoosoleku memod on sellest aspektist väheinformatiivsed. Juhatuse ja peatoimetajate hoiakud mõnedes kriitilistes teemades võiks olla paremini teada üle kogu organisatsiooni.

 

Projektitoetustega saadete sõltumatuse tagamine.

Fondide, ministeeriumide jt hanked saadete tellimiseks sisaldavad vahel liigset ettekirjutamist sisu kohta. See võib kahjustada ajakirjanduslikku sõltumatust, mida ERR peab silmas pidama. Näiteks hanketingimused saate kohta Euroopa Liidu toetusraha propageerimiseks jätavad mulje, et tegemist võib olla propagandistliku saatega, kus ERRi poolset vajalikku sõltumatut lähenemist ei ole (aprill 2018). ETV peatoimetaja Marje Tõemäe selgitas, et ETV on ohtudest teadlik, aga tegeletakse teadlikult, et riske vältida.

 

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.