Kas homoabielu on abielu

10.11.2016 20:55

ETV Pealtnägija 2.11.2016 saates käsitletud lugu samasoolisest paarist tõstatas küsimuse, kas nende USAs registreeritud abielu kohta võib Eesti oludes üldse kasutada sõna „abielu”, sest Eesti seadusandlus samasooliste abielu ei tunnista.

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juht Varro Vooglaid saatis ERRi ajakirjanduseetika nõunikule kirja, kus heitis ette, et Pealtnägija kui avalik-õigusliku ringhäälingu saade rääkis „homoseksuaalide liitudest ilma mingite reservatsioonideta läbivalt kui abieludest”.

Sellega seoses küsis Vooglaid, kas ERR on kohustatud oma ajakirjanduslikes käsitlustes lähtuma Eestis kehtivatest seadustest ja neis sisalduvate mõistete määratlustest. Abieluna tuleks käsitleda üksnes mehe ja naise vahelist liitu. Vastasel juhul seoks ERR kui avalik-õiguslik meediakanal end lahti keele tavatähendusest ja kehtivas õiguses sätestatud mõistete määratlusest, leiab SAPTKi juht. Kirja tekst on artikli lõpus.

Minu hinnangul on sõna „abielu” kasutamine nimetatud loos põhjendatud, sest loo sisu ongi selles, et selgitada samasooliste kooselupaaride erinevat juriidilist käsitlemist USA-s ja Eestis. USA-s tunnistati need kaks naist abielupaariks, Eestis aga sellist kooslust abieluna ei tunnistata. Oma loo jutustanud kaks naist, kes end USA seaduse järgi abielupaariks peavad, ennast niimoodi ka Pealtnägija saates esitlevad. Samamoodi kirjeldab neid loo autor (abielu, abikaasad). Loos selgitatakse põhjalikult, et Eesti Vabariik ei tunnusta seda lesbipaari abikaasadena; ekraanil näidatakse ka vastavat Eesti seadusesätet. Seega on vaatajale selge, et Eesti seaduse järgi ei ole tegemist abielupaariga. Kehtivast õigusterminoloogiast lahtisidumist ERR selles saates ei viljele.

SAPTK soovib teada, milline võiks olla ERRi üldine käitumismudel sellistel juhtudel. Vastan: iga lugu tuleb vaadelda eraldi. Sõltuvalt kontekstist võib mõnikord osutuda vajalikuks kasutada mõisteid, mida Eesti õigusruumis ei eksisteeri või mis omavad eri õigusruumides erinevat tähendust. Ainult Eesti oludest rääkides aga ei saa pidada põhjendatuks kasutada näiteks kooselava homopaari suhtes sõna „abielu”.

SAPTKi juht toob kirjas välja, et konkreetse saatega püütakse kujundada ideoloogiliselt uut arusaama abielust. Sellega võib teatud määral nõustuda, aga mitte keelelistel põhjustel, vaid teematõstatuse pinnalt.

Valides teemaks USA-s registreeritud lesbipaari emotsionaalse loo oma püüdlustest end ka Eesti õigussüsteemis abikaasadena käsitleda lasta, ergutab Pealtnägija toimetus avalikku diskussiooni samasooliste paaride õigusliku staatuse muutmisest.

Ajakirjandusliku tasakaalustatuse seisukohalt aga anti loos ka üheselt edasi kehtiv ametlik seisukoht, et samasooliste kooselu ei käsitleta Eestis abieluna.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
tel. 611 4117
meediaeetika@err.ee

-----------------------------------------------------------------------------------


SAPTKi kiri ERRi ajakirjanduseetika nõunikule, 3.11.2016

Tere, hr Tammerk!

Olgugi, et Eestis kehtivad seadused määratlevad abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna, räägiti eile õhtul Pealtnägija kui avalik-õigusliku ringhäälingu saates homoseksuaalide liitudest ilma mingite reservatsioonideta läbivalt kui abieludest, nimetades välismaal vastava lepingu sõlminud homoseksuaale abikaasadeks.


Sellega seonduvalt tekib küsimus, kas ERR kui avalik-õiguslik meedium on või ei ole kohustatud oma ajakirjanduslikes käsitlustes (sh kontseptuaalses raamistikus ja kasutatavas sõnavaras) lähtuma Eestis kehtivatest seadustest ja neis sisalduvate mõistete määratlustest. Sarnane küsimus tekib seonduvalt keeleliste normidega, pidades silmas, et õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on abielu “mehe ja naise perekondlik liit”.


Põhimõtteliselt on siin võimalik näha kahte täiesti erinevat lähenemist.

Neist esimese kohaselt peaks rahvusringhääling lähtuma mõistete kasutamisel neist põhimõtetest, mis lähtuvad keele tavatähendusest ja ka kehtivast õigusest, käsitledes abieluna üksnes mehe ja naise vahelist liitu, mis ei välista võimalust selgitada, et teatud riikides nimetatakse ka homoseksuaalide vahel sõlmitud liite abieluks.

Teine võimalus on see, et rahvusringhääling seob end keele tavatähendusest ja kehtivas õiguses sätestatud mõistete määratlusest lahti ning ajakirjanikud hakkavad vastava soovi korral kujundama teatud mõistetest tavakeeles juurdunust ja kehtivas õiguses sätestatust ideoloogiliselt erinevat arusaama, kujundades seeläbi implitsiitselt muljet, nagu oleks eesti keele tavatähenduses ja seadusandlues määratletud mõisted puudulikult. (Eilse Pealtnägija kontekstis tähendas selline lähenemine mulje loomist, nagu oleks probleem mitte selles, et “homoabielu” ei ole Eesti kultuuri- ja õigusruumis üldse abielu, vaid selles, et Eesti Vabariik käitub ebaõiglaselt, jättes teatud abielud õiguslikult tunnustamata.)


Oleksin tänulik, kui väljendaksite ERR-i ajakirjanduseetika nõunikuna selles küsimuses oma ametlikku seisukohta, kuna küsimus ei puutu vaid ühte saatesse, vaid on iseloomult põhimõtteline ning vajaks ERR-is harmoniseeritud vastust.


Lugupidamisega

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar