ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ettekandest 21.09.2010

23.09.2010 14:42

ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ettekandest perioodil 1.01-31.08.2010.

Vaatlusaluse perioodi kohta võib öelda, et ERRi ajakirjanduslikud valikud tasakaalustatuse ja erapooletuse osas muutuvad rohkem kaalutletuks ja teadlikuks. Samas näitavad allpool toodud probleemid, et nii majasisene kui ka avalik tähelepanu ajakirjanduseetika teemadele peab olema pidev ja jätkuv.

Tagasisidet ja kaebusi oli suvekuudel vähem kui varem, ent kokkuvõttes olid kaheksa kuud tagasiside mahult võrreldaval tasemel varasemate perioodidega. Tagasiside ja kaebuste sisu juures on oluline märkida, et puudusid kaalukad kaebused konkreetsete isikute või organisatsioonide õiguste rikkumise kohta. Küll oli aga üldisema iseloomuga kriitikat.

Pressinõukogusse on 2010.a. esimese kaheksa kuu jooksul ERRi kohta saadetud üks kaebus. Ilmselt ei oleks kaebus Pressinõukoguni jõudnud, kui kaebuse esitanud ettevõte oleks algselt kontakti võtnud ERR-iga, et probleemist teatada.

Tagasiside ERRi programmidele puudutas ennekõike suursündmuste kajastamist, tasakaalustatust, faktitäpsust ja keelekasutust. Ilmselt valimistevahelise perioodi tõttu oli mõnevõrra vähem etteheiteid ja reaktsioone poliitilise kajastuse kohta kui näiteks 2009.aastal.

Igakuine lühiülevaade tagasisidest oli jätkuvalt eetris Vikerraadio Meediatunni saates; samuti leidsid mitmed teemad kajastamist ETV Terevisiooni meediaeetika minutites. err.ee lehe ajakirjanduseetika rubriigis ilmusid ajakirjanduseetika nõuniku kommentaarid päevakajalistel ajakirjanduseetika teemadel.

Tagasiside auditooriumilt

Ajakirjanduseetika nõunikule laekuva tagasiside ERRi programmide kohta võib laias laastus jagada kahte ossa: hea ajakirjandustavaga seonduv ja teised teemad (näiteks keel, diktsioon, tehnilised küsimused, programmipoliitika, saadete kellaajad jpm). Küsimustega, mis otsesemalt puudutavad ajakirjanduseetikat, tegeleb ajakirjanduseetika nõunik. Teistel teemadel tulnud küsimused ja tagasiside edastab ajakirjanduseetika nõunik vastavatele üksustele või ERRi juhatusele teadmiseks või lahendamiseks.

Valik tagasiside teemadest:

a) tasakaalustatud allikate valik uuudismaterjalis, nt 2010.a. aprillis toimunud Tallinna linna ja sotsiaalministeeriumi vahelise lasteaiavaidluse kajastamisel. ERRi uudistekanalid andsid sõna erinevatele osapooltele, kuid seda ei olnud võimalik teha pidevalt sündmuste kiire arengu tõttu.
b) saatejuhtide hinnangulised positsioonid olukordades, kus vaataja-kuulaja eeldaks neutraalsust (nt etteheited liigses hoiakute esitamises ajaleheülevaadete rubriigis; enamasti oli siiski tegu ajalehtede sisu refereerimisega, mitte hommikukava juhtide isiklike arvamuste esitamisega)
c) saatejuhtide familiaarsus saatekülalistega suheldes. Soovitus: erapooletuse huvides hoida allikatega teatud distantsi, eriti päevakajasaadetes.
d) kohatult mõjunud kordussaade (Poola lennuki allakukkumise järel 10.04.2010 ETV Erisaate Poola-teemaline satiir).
e) uudistevalik
f) info ajakirjanduslik kontrollimine (nt Terevisiooni positiivne lõik ettevõttest, kellel on tegelikult maksuvõlad).
g) kriitika tootereklaamide kohta (konkreetsed ravimid tervisesaates Retseptita; tootetestid Ringvaates jms). Etteheited ei leidnud kinnitust, sest saadetes olid toodete nimetamiseks või näitamiseks ajakirjanduslikud põhjendused.
h) protestid vene keele kasutamise kohta eestikeelsetes teleuudistes. Nimetatud juhtudel oli kohalike venekeelsete allikate kasutamine põhjendatud, kuna uudistes on vaja anda läbilõige Eesti oludest ning tagatud olid tõlketiitrid eesti keelde.
i) muusika ja kõne eri tugevused raadios
j) pahameel veriste vägivaldsete kaadrite suhtes välisuudistes
k) lähiajaloo kajastamise tõlgendused ja maht (Eesti Komitee ja Rahvarinne; taasiseseisvumispäev). Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: uudiste- ja publitsistikakajastus oli adekvaatne, asjakohane ja mitmekülgne.
l) spordikommentaarid suurvõistlustelt (taliolümpia, jalgpalli MM; kergejõustiku EM, iluuisutamise EM): asjakohasus, professionaalsus, keelekasutus. Edastatud sporditoimetusele ja keelenõustajale.
m) spordikajastuse jagamine ETV1 ja ETV2 vahel (mõnedele vaatajatele oli ebaselge, mis põhimõttel oli taliolümpia jagatud kahe kanali vahel)
n) digilevi eksitavad telereklaamid 2010.a. alguses, kus öeldi, et ETV2 kanalilt näeb kogu taliolümpiat. (Nimetatud reklaami tellis digilevile ülemineku valitsuskomisjon.)
o) saatejuhtide keelekasutus, diktsiooniprobleemid raadiouudistes (edastatud keelenõustajale, uudistetoimetusele)
p) kriitika Eurovisiooni finaali kommenteerimisele ETVs (raske jälgida hääletustulemusi kohalike kommentaatorite jutu tõttu)
q) presidendi vastuvõtu kätlemise katkestamine intervjuudega ETVs
r) lastele sobimatu varane eetriaeg sarjale “Hung” ETV kevadhooajal (kl.20.30 - 21.00 ). Soovitus: pidada kinni nn perevööndist, mis saab läbi pärast AK põhisaadet kl 21.40
s) ERRi portaalide anonüümsete kommentaaride sisu. Lugejaid on härinud vaenu õhutavad ja solvavad kommentaarid, mida toimetus ei kõrvalda ning mis on vastuolus ERRi portaalide kommenteerimise hea tavaga. Soovitus: toimetus peab hoolikamalt jälgima kommentaaride vastavust heale tavale või muutma kommenteerimise korda
t) sotsiaalset lõhet iseloomustavad reaktsioonid, näiteks: “Terevisioonis ei ole vaja köögirubriiki sellisel kombel – lõhed ja forellid! Meil pole siinkandis paljudel inimestel üldse mingit söögivalikut.”
u) tervituse puudumine ETV ilmateate ees (päevakorrast maas alates septembrist).
v) probleemid saadete jälgimisel veebis
w) digilevile ülemineku tehnilised probleemid ETV vaatamisel.

Valik kaebusi

NN vs Pealtnägija (halvustav ja tendentslik info, meediaga suhtlemisel kogenematu inimese ärakasutamine)

Kodanik NN esitas kaebuse 13.01.2010 ETV saate “Pealtnägija” peale, heites ette perekonna kohta levitatud laimavat infot, mis kahjustavat pere mainet. Samuti sisaldub kaebuses etteheide, et saatejuht Mihkel Kärmas kasutas ära kaebajat kui meediaga suhtlemisel kogenematut inimest ega pidanud kinni lubadustest. Kaebaja nõudis vastulauset ja avalikku vabandamist.
Lahend: Kaebuse esitaja sai saatelõigus korduvalt sõna oma seisukohtade selgitamiseks. Vastulauseks põhjust ei ole, sest esitatud pretensioonidest ei nähtu uusi asjaolusid, mida saates oleks kõrvale jäetud. Erinevalt kaebuse esitaja soovist ei olnud saatelõik rajatud ainult tema seisukohtadele, vaid kaasatud oli ka teisi asjassepuutuvaid allikaid. Kaebuse esitaja arvates oleks pidanud lugu rääkima vaid tema maja ehitusprobleemist. Samas peab arvestama, et ajakirjanikul on õigus kogutud info põhjal teha otsustus, milliseid küsimusi kajastada. Toimetus pidas vajalikuks käsitleda teemat laiemalt, kaasa arvatud pere elutingimused ja konflikt lastekaitsetöötajaga. Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul ei ole Pealtnägija 13.01.2010 saates mindud vastuollu hea ajakirjandustavaga.

Narva-Jõesuu linnapea vs R4 (poliitiline ja sisuline tasakaalustatus, objektiivsus)

Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi heitis 2010.a. veebruaris ette, et Raadio 4 Narva stuudio tegevus Narva-Jõesuu kajastamisel on olnud poliitiliselt kallutatud, ühekülgne ja tendentslik. Konkreetselt oli juttu Raadio 4 Narva stuudio maerjalist 9.02, milles ajakirjanik Galina Šustrova tegi ülevaate volikogu opositsiooniliikmete kohtumisest valijatega.
Lahend: 9.02 saatelõigust ilmnes, et kajastatud üritusel osalesid vaid opositsiooni esindajad. Raadio 4 kinnitusel on Narva stuudio andnud ja annab edaspidi võimaluse oma seisukohti edastada võimulolevatele poliitilistele jõududele. Poliitilise tasakaalustatuse tagamine ei saa alati käia üksikute saatelõikude kaupa. Tähtis on tasakaalustatus programmi kui terviku seisukohalt. Ei ole andmeid, et Raadio 4 Narva stuudio kajastaks oma Narva-Jõesuud puudutavates materjalides ainult opositsiooni seisukohti. Üldisele etteheitele Narva stuudio poliitilise kallutatuse on raske vastata, tarvis on konkreetseid näiteid, kus teise poole kommentaare pole võetud või kus on süstemaatiliselt mingi konfliktse teema kajastamisel edastatud ainult ühe poole seisukohti. Ülalnimetatud 9.02 saatelõigu põhjal ei saa teha järeldust, et R4 Narva stuudio edastab poliitiliselt kallutatud informatsiooni. Tasakaalustatus peab olema tagatud programmi raames mõistliku ajaperioodi vältel. Antud juhul eeldaks, et volikogu enamuse seisukohad jõuaksid kuulajani näiteks nädala jooksul.

Ida-Viru maavanem vs ERR/AK (ühekülgus ja negatiivsus uudistes)

Ida-Viru maavanem Riho Breivel heitis 2.03.2010 ERRi juhatusele ja nõukogule ette ühekülgsust ja negatiivsele rõhumist Ida-Virumaa uudiste kajastamisel ERRis, tuues näiteid AK-st. ERRi ajakirjanduseetika nõunik jagab ERRi juhatuse seisukohta, et Ida-Virumaa kajastus on mitmekülgsem kui mõnegi teise maakonna oma. Kriitiliste teemade puhul peab ajakirjanikele jääma õigus ka neid kajastada.

Novatours vs AK (ühekülgne käsitlus, vastulause)

Ettevõte Novatours taotles vastulauset 19.04.2010 AK saatelõigule, kus ettevõtet kriitiliselt mainiti, kuid selgitusteks sõna ei antud.
Lahend: Ettevõte sai oma seisukohad esitada järgmise päeva saates.

Euroskeptikute avalik kiri eurost 13.04 – etteheited ERRile eurole ülemineku debati puudumise kohta.

Avalikule pöördumisele alla kirjutanud Ivar Raig, Uno Silberg ja Anti Poolamets ledisid, et ajakirjanduses on liiga vähe juttu eurorahaga kaasnevatest ohtudest. Kirjas seisab: “Kõige nõrgemaks lüliks võib pidada sisulise debati puudumist ajakirjanduses, eriti Rahvusringhäälingus. Ohtude väljatoomine on olnud praktiliselt olematu. Debatt eeldab ka debateerijaid, kelle hulka on raske lugeda täielikus konsensuses sõbralikku vestlust pidavaid riigiametnikke ja majandusteadlasi.”
Ajakirjanduseetika nõunik on seisukohal, et euro kasutuselevõt on Eestis poliitilises plaanis otsustatud küsimus. Debatt saab olla eurole ülemineku praktiliste asjaolude ja eurost tuleneda võivate probleemide teemal. Paljudes ERRis saadetes on juhitud tähelepanu ohtudele, nagu eurole seatud liiga kõrged ootused.

Kaebus Pressinõukogus: SIA Harbour Enterprise vs Novosti portaal (eksitav info)

ERRi venekeelne portaal Novosti avaldas 6.04.10 uudise “Riigiprokuratuur hakkas tegelema kahe pistise pakkujaga” http://novosti.err.ee/index.php?26199597

Pressinõukogule 18.06.10 kaebuse esitanud Läti ettevõte SIA Harbour Enterprise leiab et artikkel kahjustab nende mainet, sest selle sisu on eksitav seetõttu, et artikkel ei käi nende ettevõtte kohta. Nii Eestis kui Lätis on samanimeline ettevõte, mille mõlema juhatuse liige on Marina ja seal töötab ka Dimitri. Prokuratuuri poolt nimetatud pistisepakkujad ei olevat üldse seotud Läti samanimelise ettevõttega. Kaebuse esitaja soovib, et Pressinõukogu tauniks ERRi uudisteportaali ebatäpse ja eksitava info edastamise eest ning taotleb täpsustuse avaldamist.

Saades Pressinõukogult teada, et ettevõttel on artikli osas pretensioon, tegi ERRi uudisteportaal nii vene- kui eestikeelsesse uudisesse täienduse. ERRi poole ettevõte ei ole pöördunud. Seetõttu puudus ERRi uudisteportaalil võimalus teada saada, et tegemist on nimede kokkulangevusega. Pressinõukogu on kaebuse esitajale teatanud, et ERR on oma artiklitesse täpsustused sisse viinud. Kui ettevõttelt vastust ei tule, kaebus raugeb.

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnanguid ja algatatud teemasid

Ühekülgne meditsiinilugu

23.03 ETV saates Ringvaade oli meditisiiniteemaline lugu poja kaotanud emast, kes süüdistas Põhja-Eesti Regionaalhaiglat oma poja surmas. Ema esitas intervjuus ränku süüdistusi arstide aadressil, kuid haigla esindajatele sõna ei antud. Loos ei olnud ka viidet sellele, kas haigla esindajatega üldse püüti kontakti võtta. Ringvaate saatelõigus oli tegemist ajakirjanduseetika rikkumisega. Saatelõigus esitati tõsiseid süüdistusi, kuid süüdistatav pool sõna ei saanud.

Opositsiooniline vaade uudistes

Suveperioodil jäi ERRi kanalitest vahel mulje, et on olemas vaid üks seisukoht – valitsuse oma. Olgu tegemist majandusolukorda puudutava statistikaga või muude teemadega, sageli kõlas vaid nn ametlik positsioon. Üheks põhjuseks võis olla asjaolu, et Riigikogu ei pidanud istungeid ja traditsiooniline poliitiline debatt oli soikunud.
Ent parlamendiopositsioon ja alternatiive otsivad sõltumatud analüütikud ei peaks saama sõnaõigust vaid siis, kui tegu on juba hääletusele jõudnud eelnõu või valitsuse vastuvõetud määrusega. Tasakaalustatud kajastuse vajadus on ERRi kohustuste seas selleks liiga olulisel kohal.

Ühe võimaluse edastada alternatiivseid seisukohti annavad ajakirjandusele opositsiooni algatused (mis võib-olla valitsuselt heakskiitu ei saa, aga ühiskondliku debati seisukohalt siiski olulised on). Poliitiline tasakaalustatus peaks olema väljendatud jõulisemalt ja süstemaatilisemalt kui seni. Samas ei saa poliitilist tasakaalustatust teha eesmärgiks omaette, vaid seda tuleb vaadelda koos temaatilise tasakaalustatusega (st pole vajadust järgida statistilist eri osapoolte tasakaalu, vaid jälgida teemakäsitlust laiemalt konkreetsel ajaperioodil).

Info kättesaadavusest

ERRi uudistekanalid ei edastanud augusti lõpus, nagu ka varasematel kuudel, uuringufirma Emor küsitlustulemusi erakondade toetuse kohta, sest uuringu tellinud uudisteagentuur BNS oli teatanud ERRile oma keelust neid andmeid edastada. Põhjuseks asjaolu, et ERR ei telli uudisteagentuurilt BNS siseuudiseid.

Selline olukord ei ole kooskõlas info vaba liikumise põhimõttega. Mõjusaim ringhäälinguorganisatsioon ERR ei saa edastada värskeid andmeid riigi poliitilise seisu kohta. Avalikes huvides olev ühiskonda puudutav teema – erakondade populaarsusandmed – on igakülgsest avalikust debatist kommertspõhjustel välja lülitatud.

Ajakirjanduseetika nõunikuna ei näe ma alust, miks peaks ERR erakondade reitingute andmete avaldamisest hoiduma. Loomulikult tuleb uudistes küsitlustulemuste refereerimisel korrektselt viidata algallikale (Emori küsitlus, mille tellis BNS ja mille tulemused avaldas näiteks Postimehe võrguleht või muu allikas).

Teadaolevalt ei ole teised meediakanalid, kes on mingeid uuringuid tellinud, seadnud muudele meediaorganisatsioonidele tulemuste avaldamisel selliseid põhjendamatuid piiranguid.

Ettepanekuid juhatusele

*Tagasiside ja vigade analüüsist

ERR kui avalikkuse ees tugevat aruandekohuslust omav meediaorganisatsioon hindab kõrgelt oma usaldusväärsust ja püüab oma auditooriumi parimal võimalikul moel teenida. ERRi hea tava sätestab muuhulgas: “Kõik vead kuuluvad registreerimisele ja neid tuleb alati analüüsida.” (alapunktis 1.4). Tuleb arutada, kuidas tagada organisatsiooniülene ülevaade tekkinud probleemidest ja kriitilisest tagasisidest, et teha järeldusi, korraldada koolitusi jms.

*Mitte-eestlaste esindatusest eestikeelsetes vestlussaadetes

Olen korranud ERRi juhatusele ja ka Vikerraadio peatoimetajale oma varasemat ettepanekut venekeelsete allikate esindatuse kohta ERRi eestikeelsetes vestlussaadetes. Endiselt ei ole näiteks Vikerraadio saates Rahva teenrid osalemas Eesti venekeelseid ajakirjanikke. Eriti torkab see silma-kõrva, kui mitte-eestlastega seonduvatel teemadel arutlevad vaid eestlased. Samuti ei saa eestlasest raadiokuulaja nendest saadetest teada, kuidas vaatab Eesti ühiskonnas toimuvale siinne muulane. Laiemas plaanis aitaks venekeelse ajakirjanduse esindaja osalemine Rahva teenrite saates kaasa ühiskonna sidususe kasvule. Venekeelsete ajakirjanike osalus eestikeelses vestlussaates ei pea toimuma just Rahva teenrite saates. On ERRi programmipoliitiline otsus, millises formaadis allikate ringi laiendada. Ent selline samm aitaks kaasa sellele, et ERRi eestikeelsete saadete püsijälgija saaks parema ettekujutuse ka muulaste seisukohtadest.

Tarmu Tammerk,
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee

 


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar