ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ettekandest ERRi nõukogule 22.01.2013

31.01.2013 14:30

Käsitletav periood: 2012.a. II pool (1.09.2012 – 11.01.2013).
2012.a. sügisel oli päevakorras mitmeid poliitiliselt aktuaalseid teemasid, mis tekitasid küsimusi kogu meedia, sh ERRi tasakaalustatusest.

Nendeks teemadeks olid:

kodanikeprotestid ja valitsuskriitilised meeleolud, meditsiinitöötajate streik, elektrituru avanemine ja seonduv elektrihinna tõus, samuti Reformierakonna rahastamisjuhtumi jätkuv arutelu.

Oktoobris ja eriti novembris hakkas laekuma kriitilisi märkusi ERRi saadete kuulajatelt-vaatajatelt etteheidetega, et ajakirjanikud käsitlevad liiga kriitiliselt Reformierakonda (mõnikord nimetatakse ka valitsust tervikuna).

Näide auditooriumi tagasisidest (kiri 30.11.2012): “See, mis Rahvusringhäälingus toimub, ei ole enam kriitika. See on halastamatu, Eesti riiklust hävitav rünnak seaduslikult valitud võimuorganite (Riigikogu, Valitsus, President) vastu. See on avalik reklaam ja toetus valimisvälise võimusüsteemi loomisele. Rahva arvamuseks nimetatakse valjuhäälset, agresiivset vähemusgruppi ja nende liidreid arvamusliidriteks. /…/ Ära on tüüdanud hommikust õhtuni kuulata kui õudne on Eestis elada, kui halb on meie Valitsus, millised omakasupüüdlikud sulid istuvad Riigikogus ja millised kurjategijad on erakondades.”

Teine näide: etteheide ERRi uudisteportaali pealkirjade kohta, mida edastab AK uudisteriba. Pöörduja heidab ette peaministrit puudutavate pealkirjadega manipuleerimises, mis on tema sõnul “ohtlik riigi tasakaaluka arengu ja püsimise seisukohalt”.

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: pealkirjad edastasid adekvaatselt uudise tekstis sisalduvat infot; samuti saab tsitaatide ja konteksti täpsust hinnata stenogrammide põhjal (mõlemad esinemised on stenografeeritud Riigikogus ja valitsuses).

Sellelaadiliste etteheidete taustaks on poliitilise kultuuri puudujääkidele osutavad liikumised “Aitab valelikust poliitikast” ja Harta 12, mis uute nähtustena pälvisid ulatuslikku meediatähelepanu, kaasa arvatud ERRis.

Enamasti on need etteheited (peamiselt oktoobris ja novembris, kogu perioodil üle 20) puudutanud üldiselt tematiseerimist ehk kõneaine valikut. Enamasti ei viidata konkreetsele ERRi saatele või saatejuhile. Ajakirjanduseetika nõunikule ei ole laekunud pöördumisi, kus nõutaks vastulauset, vigade parandust või oluliste faktide lisamist. Varem pole sellises ulatuses kriitikat valitsuspartei kajastuse kohta esinenud.

*Valitsuskriitiliste seisukohtade kajastamise teemal võttis 28.11.2012 mitmes meediaväljaandes sõna ERRi nõukogu liige Igor Gräzin, kes tõstatas arutelu ERRi hoiakute suhtes, mis tema arvates on ülemääraselt kriitilise tooniga. Samuti defineeris nõukogu liige ERRi mitte kui avalik-õiguslikku, vaid kui riigiasutust.

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul ei ole Igor Gräzini tõstatatud kriitika ERRi aadressil põhjendatud. Segadusttekitav on nimetada ERRi riiklikuks asutuseks, sest see võib avalikkuses taasluua arvamust, nagu ERR oleks tänu riigieelarvelisele toetusele riigiaparaadi osa, millel ei saa olla ajakirjanduslikku sõltumatust.

*Tagasisidet ja arutelu tekitasid 2012..a. teisel poolaastal veel kaks olulist sotsiaal-majandusliku kaaluga teemat: elektrihinna tõus (avatud turu esimesed hinnapakkumised septembri lõpul) ja meditsiinitöötajate streigi algus 1.oktoobril.

Streigi kajastus ERRi kanalites oli üldjoontes tasakaalustatud; hoiduti hüsteeriast ja alusetu ärevuse tekitamisest. Praktilist infot jagati hästi (millised on võimalused arstiabi saamiseks streigi ajal, millised spetsialistid töötavad, millised mitte). Kajastus jälgis sündmuse sisemist loogikat: alguses domineerisid meditsinitöötajate esindusühingute seisukohad, edasi haiglate liit ja sotsiaalminister/valitsus. Patsientide seisukohad olid streigi algul napilt esindatud, ent osalt on see seostatav patsientide ühingute tagasihoidliku rolliga. ERR avas meditsiini olukorda ka laiemalt (nt ETV Foorum 26.09, Vikerraadio Uudis+, Raadio 4 jt).

Auditooriumilt tuli streigiga seoses erisuunalist vastukaja: oodati rohkem teravust kas poliitikute suunal või hoopis meditsiinitöötajate kohta; paluti tervikpildi analüüsi, mitte keskenduda mõne ministri või streigijuhi teravale väljaütlemisele jne.

*Elektrituru avanemine ja hinnatõus. Pärast esimeste hinnapakkumiste avaldamist elektriturul osalejate poolt 2012.a. septembri teises pooles oli kajastuses teatud rabedust. Osaliselt oli põhjuseks uus olukord ning Eesti Energia kui turuliidri hinnapakettide üllatuslik mõju.

Näide 1: intervjuu 27.09.2012 Terevisioonis majandusminister Juhan Partsiga – närviline meeleolu, saatejuhid muutusid intervjuu teises pooles liigselt emotsionaalseks. (Ka vaatajate vastukaja, kus soovitati saatejuhtidel säilitada küsitledes külma närvi).

Näide 2: AK lugu 26.09.2012, kus kasutati näitena Lääne-Virumaa peret, kes „peab korterist välja kolima“ seoses Eesti Energia teatatud hinnapakettidega – ülemäära dramaatiline näide, kusjuures pere ise ei esinenud loos, vaid nende väljakolimisplaanile vaid viidati kaudselt.

Tervikuna oleks ERRi kajastus elektrituru muudatuste kohta võinud olla inimestele rohkem praktilist abi ja pädevat nõu pakkuv, et aidata vähendada järjekordi ja teadmatusest tekkinud segadust.

Kokkuvõtteks 2012.a. II poole poliitikateemade tasakaalustatuse ja mitmekülgsuse kohta:

ERRi ajakirjanduslik tegevus oli üldjoontes tasakaalustatud. Ei ole olnud saateid või lugusid, mille kohta oleks esitatud põhjendatud kaebusi. Lugudes ja saadetes kritiseeritavad institutsioonid ja isikud on saanud ulatuslikult sõna oma seisukohtade esitamiseks. Valitsuskriitiliste meeleolude mahukas kajastamine (piketid, rahvaliikumised, segadus erakondade rahastamisega, Harta 12) on omanud objektiivset alust. ERR ei ole tekitanud kunstlikke sündmusi, vaid on pakkunud avatud platvormi erinevatele seisukohtadele.

Kaebusi

*CV Keskus vs ERRi uudisteportaali 1.10.2012 lugu „Leedus algatati kriminaalasi CV Keskuse vastu“.

CV Keskuse esindaja esitas 5.10.2012 kaebuse Pressinõukogusse, heites ette ühekülgset kajastust ja valeinfo avaldamist, mis põhines tema konkurendi CV Online pressiteatel. Pressinõukogu edastas kaebuse esmaseks lahendamiseks ERRi ajakirjanduseetika nõunikule. Portaali uudislugu täpsustati CV Keskuselt saadud info põhjal, millega CV Keskus rahule jäi. Juhtum lõpetati Pressinõukogus märkega “poolte kokkulepe”.

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang toimunule: ajakirjanduseetika rikkumist ei olnud, sest CV Keskus ei esitanud algselt oma pretentsiooni ega täiendavat infot ERRile, mistõttu ERRil ei olnud võimalik uudislugu täiendada. Niipea kui ERR sai kaebusest teada, täpsustati teksti.

*RK liige Priit Toobal vs AK 8.10.2012 lugu “Teder tõkestas Toobalilt ja Laasilt puutumatuse äravõtmise”. Pöörduja etteheide: autor Tiina Jaakson ütleb Ivor Onksionist rääkides: “....kelle poliitikud kirjavargusele kihutasid...”. Toobali kinnitusel on see valeväide või on ERRil olemas kohtuotsus, kus poliitikud Laasi ja Toobal on kihutamises süüdi mõistetud. Ajakirjanik tunnistas, et kiirustades jäi selle lause eest välja väljend “prokutatuuri väitel”, mis seal pidanuks olema.

*RK liige Igor Gräzin vs ERRi uudisteportaali uudislugu 30. 10.2012 ETV saate “Vabariigi kodanikud” põhjal (“Politoloog: kogu Eesti erakonnasüsteem on kartellistumas”).

Pöörduja arvates oli uudislugu tasakaalustamata, sest selles tsiteeriti televäitluses osalenud kolme mittepoliitilist külalist, jättes kõrvale aga Gräzini kui ainsa poliitiku. Vastus: uudisteportaal ei peegelda saateid, vaid kasutab neid infoallikana. Saate kohta ilmusid eraldi videolood ETV kodulehel, kaasa arvatud lugu Igor Gräzini esinemisest.

Veel tagasiside teemasid ja ajakirjanduseetika alaseid tähelepanekuid

*Alates septembrist 2012 on ETV2 päevaseks tekstiuudiste edastamise taustajaamaks R2 (varem oli Vikerraadio) – kõige enam kriitilist tagasisidet toonud teema septembris 2012 (üle 30 korra), hiljem jätkuvalt paar korda kuus. Etteheidete sisu: soovitakse ETV2 taustaks päeval endiselt kuulata Vikerraadio informatiivset programmi, mitte R2 meelelahutuslikku ja noorematele suunatud kava. Palutakse austada täiskasvanud ja eakamate inimeste harjumust lugeda päevasel ajal ETV2st ERRi portaali tekstiuudiseid ja kuulata taustaks Vikerraadio informatiivseid saateid. ERRi juhatuse seisukoht: ETV2 alternatiivsema hoiakuga sobib rohkem R2.

*Varjatud reklaam ja tootepaigutus 30.09.2012 ETV sarjas “Pehmed ja karvased”. Sisulise põhjenduseta esitleti saates ühte ajakirja, ühte kindlustusfirmat ja ühte kaubanduskeskust. Tootja ja produtsendi tähelepanu on juhitud lubamatule tootepaigutusele ja varjatud reklaamile.

*Taustainfo puudujäämine teemakäsitluses.

Pikakannu kooli käivitamise raskuste kajastamine erinevates ERRi kanalites septembri alguses – eraldivõetuna asjakohased ja informatiivsed lood, ent kumulatiivselt tekkis probleem, et läbivalt eirati kooli loomise tausta, mis võis auditooriumi eksitada.

--ühtne uudistetoimetus... jälgida tasakaalustatust...

Järeldus: toimetajatel oleks tulnud teha põhjalikumat taustatööd, et tagada koolirajamise loo adekvaatne kontekst.

*Ajakirjandusliku materjali kustutamise soovid.

Jätkuvalt esitatakse palveid kustutada ERRi avalikult kättesaadatavatest veebiarhiividest ajakirjanduslikku materjali. Ühe pöördumise järel hägustati foto, mida pöörduja pidas kompromiteerivaks. Kohtuotsuseid kajastavate lugude kustutamist ei ole ajakirjanduseetika nõunik pidanud põhjendatuks.

* ETV aastavahetuse kava, mis on tavapäraselt elavat kriitikat tekitanud, ei toonud seekord kaasa erilisi proteste. Üheks põhjuseks on ilmselt kogu vana-aasta õhtu kava laiahaardelisem läbitöötatus ja sidumine Perepeo saate raami.

Ajakirjanduseetika nõuniku ettepanekud ja soovitused

* Ettepanek ERRi juhatusele programmi planeerimise osas kohalike omavalitsuste valmiste eel

Eelarvet koostades ja 2013.a. programmi planeerides on soovitus arvestada varasemat kogemust: 2013.a. kevadel mitte lõpetada poliitikasaateid ETVs, Vikerraadios ja Raadio 4s enne aktivse poliitikahoaja lõppu seoses 2013.a. oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega, või alternatiivina alustada sügishooajal veidi varem. Eelnevatel aastatel on poliitikasaadete puhkepaus olnud probleemiks (uudistesaadetele langeb liigne koormus kajastada valimiseelseid poliitilisi arutelusid, sest pikemaid arutelusaateid hetkel eetris pole; auditooriumilt etteheited, et ERR jätab poliitikahooaja kajastamise pooleli siis, kui Riigikogu veel töötab jms).

*Soovitus pöörata teadlikumat tähelepanu naiste esindatusele ERRi poliitikasaadete külalistena.

Auditooriumilt tuleb aeg-ajalt märkusi, et ERRi saadetes võtavad ühiskonnaelu korraldamise teemadel sõna peamiselt mehed. Kurdetakse, et naiste esindatus mõnes saates on liiga väike.

Ajakirjanduseetika nõunik on naiste esindatuse teemat ka varem ERRi juhatuse ees tõstatanud (nt ettekandes 28.06.2011 jt). Võib rõõmuga tõdeda, et olukord on viimasel poolaastal paranenud, naised on paremini esindatud.

Ent on teatud saateformaadid, kus erakondadel on oluline roll saatekülalite valikul (ETV Foorum, Vikerraadio Reporteritunni poliitikasaated jms). Seetõttu tegi ajakirjanduseetika nõunik 14.01.2013 pöördumise parlamendierakondade poole, et saada nende toetust naiste osakaalu suurendamiseks ERRi poliitikasaadetes. Kuigi lõplik esinejate valik jääb saatejuhtidele ja toimetajatele, saavad erakonnad teatud formaatide puhul kaasa aidata sellele, et naiste esindatus poliitikateemalistes arutelusaadetes kasvaks.

Taustaks: nendes 2012. a. ETV Foorumi saadetes, kuhu olid kutsutud Riigikogus esindatud erakonnad, oli Keskerakond esindatud naisesinejaga 10 korral, IRL kuuel korral, Reformierakond kahel korral, SDE kahel korral. I poolaastal oli naispoliitikute osakaal saatekülaliste seas 13%, II poolaastal 22%.

*Riigikogus esindamata erakondade seisukohtade kajastamine ERRis.

Mitmed ERRi saated annavad regulaarselt võimalusi oma seisukohtade esitamiseks Riigikogus esindatud erakondadele. Samas käsitletakse parlamendiväliseid erakondi ja teisi ühiskondlikult aktiivseid ühendusi pisteliselt ja tagasihoidlikult.

Konkreetselt on parlamendivälistest parteidest nii uudistetoimetuste kui ajakirjanduseetika nõuniku poole pöördunud erakond Eestimaa Rohelised, kes on teinud etteheiteid, et nende seisukohti päevakajalistes küsimustes ERR ei kajasta ning seega on ERR käitunud tasakaalustamatult. Näiteks 29.11.2012 Roheliste kriitika president Ilvese väljaütlemiste kohta seoses Leedu tuumajaama projektiga: “Rohelised: president vahetab rahvast reaktori vastu”

http://www.facebook.com/eestimaa.rohelised/posts/485179681505496

Soovitus: ERRi ajakirjanduslik tegevus poliitilise konkurentsi võimaluste avardamisel.peaks suurem olema. Seetõttu tuleb püüda leida võimalusi, et poliitiliste teemade kajastamine ei piirduks vaid rangelt parlamendierakondadega.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar