ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ülevaade 2017. aasta I poole kohta

13.07.2017 12:04

ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ülevaade ERR-i nõukogus 20.06.2017

Tagasiside ja ajakirjanduseetika teemad

Käsitletav periood: 2017.a. I poolaasta (jaanuar-5. juuni 2017)

*Kaebus Pressinõukogusse: Äripäev vs ERRi uudisteportaal.

Õigeksmõistev otsus. Tegemist oli ainsa kaebusega sel perioodil ERRi vastu, mida Pressinõukogu menetles.

Äripäev esitas kaebuse ERRi uudisteportaali 20.01.2017 artikli „Võidujooks toimetuse ja reklaamiosakonna vahel: Äripäeva lisadesse võib loo saada nii tasuta kui raha eest“ peale. Äripäev heitis ette, et pildiallkiri sisaldab valeinfot, artikli juhtlõik ja pealkiri on eksitavad ja loo allikate usaldusväärus kaheldav. Äripäev leidis, et ERRi ajakirjanik jättis artiklist välja kõik Äripäeva peatoimetaja vastused, mis oleksid artiklit tasakaalustanud ja aidanud vältida valeinfo levitamist. Äripäev taotles ERRilt vigade parandamist, kuid ERR leidis, et see pole põhjendatud.

Artikkel „Võidujooks toimetuse ja reklaamiosakonna vahel: Äripäeva lisadesse võib loo saada nii tasuta kui raha eest“ räägib segadusest, mis võis tekkida seoses sellega, et Äripäeva lisadesse sai raha eest osta loo reklaamiosakonna vahendusel, samas on lisades ka ajakirjanduslikku sisu, mille koostavad ajakirjanikud tasuta.

ERRi selgituse kohaselt võtab pildiallkiri kokku artikli mõtte, mille on sõnastanud loo peamine allikas. Artikkel on üles ehitatud ühele näitele, kuid lugu ette valmistades vesteldi mitme allikaga. Äripäeva erilehtede toimetaja selgitab teemat artiklis põhjalikult ja seega on ERR järginud ajakirjanduseetika koodeksi nõuet kajastada kritiseeritava osapoole seisukohti. Pealkirjas võeti kokku Äripäeva erilehtede toimetaja kirjeldus ja seega ei ole see eksitav.

Kõigepealt vaatas asja läbi ERRi ajakirjanduseetika nõunik. 30.01.2017.a. otsus: tegemist ei ole ajakirjanduseetika rikkumisega. Kuna ERRi uudisteportaali artiklis ei ole esitatud valeväiteid, pole alust avaldada Äripäeva nõutud ümberlükkamist.

Äripäev vastusega ei rahuldunud ja soovis lahendit ka Pressinõukogult. Ka Pressinõukogu otsustas 27.04.2017, et ERR ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul võtavad loo pealkiri, juhtlõik ja pildiallkiri sisu kokku. Samuti on saanud Äripäev teemat põhjalikult kommenteerida.

Kokkuvõtteks: kui ERRi uudisteportaali artikkel aitab kaasa reklaami ja ajakirjandusliku sisu edasisele paremale märgistamisele, on see kasuks kogu Eesti ajakirjandusele.

Kaebused ERRi

*Sotsiaalministeerium vs Hommik Anuga: ühekülgse süüdistuse esitamine intervjuus.

5.03.2017 ETV saates Hommik Anuga tegi saatekülaline Sass Henno kriitikat naiste varjupaikade uue rahastamissüsteemi kohta, nimetades nimepidi süüdlastena endise süsteemi lõhkujatena kaht sotsiaalministeeriumi töötajat. See oli terav ja ühekülgne süüdistus, mis nõudnuks teise poole vastulauset, aga see tekitaks ebakõla saate formaadiga. Saatejuht vabandas järgmises saates tekkida võinud negatiivse mulje pärast.

Järeldus edaspidiseks: salvestatud saate puhul jälgida, et intervjuus ei kõlaks tõsiseid süüdistusi, mis ei ole kontrollitavad või mis nõuaksid teise poole vastulauset. Probleemteemade puhul valida info edastamiseks teine vorm.

*Vikerraadio Reporteritund Mustpeade Majast 8.03.2017: „Mustpeade Maja omandivaidlus ei nihku paigast.” Kuulaja esitab kaebuse ühekülgse käsitluse kohta, millega minetatakse sõltumatu lähenemine. Saate külalisteks on vaid Keskerakonna liikmed, kes soovivad endale õigusjärglaste vara.

Vastus: Saates andis autor igakülgse dokumenteeritud ülevaate Mustpeade Maja tagastamise pikast saagast. Reporteritunnis ei olnud kohal vaid keskerakondlased; Tallinna Filharmoonia direktor ei ole Keskerakonna liige.

Kuna 10 aastat kestnud vaidlus on olnud Tallinna ja vabariigi valitsuse vahel, siis olid stuudios nende kahe institutsiooni esindajad. On poliitiline reaalsus, et mõlemat poolt esindas Keskerakond (Tallinna linnavalitsus ja riigihalduse minister). Saates nimetati mitmel korral, et Mustpeade Vennaskond lükkas tagasi ettepaneku saates osaleda. Küll luges saatejuht ette Mustpeade Vennaskonna kirjalikult saadetud seisukohti.

*Mitmed kaebused AK 20.02.2017 saate peale, kus saatejuht katkestas Anu Kaupmehe otseintervjuu, milles kriitiliselt käsitleti Rootsi immigratsioonipoliitikat USA presidendi Donald Trumpi väljaütlemiste valguses.

AK toimetuse juht selgitas, et intervjuu läks planeeritust pikemaks. Et saatekavast kinni pidada, tuli intervjuu katkestada. Lõpp kujunes tehniliselt kohmakaks ja toimetus vabandas, aga tegu ei olnud info kinnihoidmisega. Anu Kaupmehe intervjuud Rootsi poliitika teemal on ERRis jätkunud (AK, Vikerraadio Uudis+).

*Erakond Eestimaa Rohelised kaebab erakonna eiramise tõttu ERRis.

Esimees Aleksander Laane 1.03.2017: miks ei kajasta ERR erakonna tegemisi, kaasa arvatud toetusprotsenti reitingutes?

Vastus: ERRi uudisteportaali 26.02.2017 artikkel Turu-uuringute AS-i erakondade reitingutest (veebruar 2017) sisaldas siiski ka viidet Rohelistele lauses: „Parlamendivälistest erakondadest kogusid suurima toetuse Rohelised - kaks protsenti.”

Olen ERRis soovitanud lisaks parlamendierakondadele kajastada ka teisi erakondi. Ent uudistekünnise ületamise eelduseks on parlamendiväliste erakondade aktiivsus erinevatel teemadel lahenduste pakkumisega.

*Portaali uudistevaliku küsimused, etteheited konservatiivsete vaadete eiramise kohta.

a) Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juht Varro Vooglaid heidab ette, et SAKTPi 24.03.2017 teade toetusest Martin Helme poolt tõstatatud kohtunike käitumise kohta ei leidnud avaldamist ERRi uudisteportaalis, kuigi seal oli loodud eraldi rubriik „Helme kriitika all”. Kas selline käitumine vastab ERRi enese poolt oma tegevuse olulise väärtusena välja toodud usaldusväärsuse põhimõttele, mis eeldab ajakirjanikelt objektiivsust, erapooletust ja tasakaalustatus? SAPTKi teate pealkiri „SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks: võimude lahususe põhimõtet on rünnanud kohtunikud, mitte Martin Helme”

Vastus 7.04: Kuna ERRi uudisteportaal pühendas teemale tol päeval eraldi rubriigi, oleks SAPTKi avalduse refereerimine kajastust mitmekülgsemaks muutnud. Uudisteportaali toimetus seda avaldust uudisväärseks ei pidanud, mis minu arvates kajastust asjatult vaesestas. Vormilise poole pealt vaadates ei olnud vältimatut vajadust SAPTKi avaldusest uudist teha, sest SAPTK ei olnud otse seotud päevaküsimusega (riigikogu liikme kriitika kohtunike aadressil). Toimetus saab valida, milliste organisatsioonide või isikute seisukohti avaldada. ERRi peale laiemalt vaadates näeme, et Raadio 2 saates Agenda 29.03.2017 esitati võimude lahususe ja kohtute politiseerituse teemal ka SAPTKi juhi seisukoht.

b) Varro Vooglaid heidab ette, et ERRi uudisteportaal vaikis maha SAPTKi 22.05.2017 teate, et 26.05.2017 toimub meeleavaldus Tallinna kohtumajade ees seoses kohtunike ideologiseeritud otsusega homopaaride registreerimise kohta.

Vastus: üldjuhul ERR ei tee kavandatavate meeleavalduste kohta eelnevalt uudislugusid. Pressiteateid kasutatakse uudistekajastuse planeerimisel. Eelinfo korras tehakse mõnikord siiski lühiuudis eelmisel päeval või sündmuspäeva hommikul. 26.05 meeleavalduse päeval avaldas uudisteportaal fotoloo meeleavalduse kohta.

*RIA vs R2 Olukorrast riigis: pahatahtlik, asjatundmatu ja paanikat tekitav käsitlus e-riigi ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) teemal 2.04.2017 saates.

RIA esindaja ettepanek kõrvaldada Ahto Lobjakas eetrist, kuna kõnealune juhtum ei ole tema praktikas erandlik ning pole kooskõlas ERRi ülesannetega. Selline ebakonstruktiivsus ei sobi ERRile.

Vastus: saatejuhid (mõlemad) olid kriitilised mitme e-riigiga seotud teema suhtes. Ajendiks katkestus siseministeeriumi haldusalas. Teemasid oli lühikese saateosa jaoks (7 minutit) palju, kuulajal võis tekkida eklektiline mulje. Ent valefakte ei esitatud, tegemist oli faktidel põhinevate hinnangutega. Ei ole alust nõustuda ettepanekuga Ahto Lobjakas R 2 saatejuhi kohalt eemaldada. Arvamussaates on õigus avaldada kriitilisi seisukohti ja arvamusi, mis tuginevad faktidel.

*Tallinna abilinnapea nõunik vs Pealtnägija: ühekülgne kajastus, manipuleerimine.

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nõunik Priit Simson leidis, et 5.04. 2017 Pealtnägijas lasti Meelis Pail pikas intervjuus rääkida Taavi Aasa korruptiivsest käitumisest seoses Linnahalliga. Taavi Aasalt loetakse aga ette vaid paar lauset tema pikemast kommentaarist, kus ta süüdistused tagasi lükkab. Ebaproportsionaalselt vähe võimalust Taavi Aasale, „ajakirjanduslik JOKK–skeem“, kus vastaspoolt korralikult ära ei kuulata.

Vastus: salvestatud persooniintervjuu puhul reeglina ei ole vaja küsida lisakommentaare selles esitatud vastuoluliste väidete kohta. Erand on siis, kui intervjueeritav esitab tõsiseid süüdistusi. Antud juhul oli minu hinnangul Meelis Pai jutus sees tõsine süüdistus, et linnavalitsus valmistus korruptiivselt käituma, aga Meelis Pai tegutsemine peatas selle. Seda arvestades jäi Taavi Aasa vastulause saates liiga napiks. Olnuks asjakohane võtta sealt kahele lausele lisaks veel mõni, mis aitaks asja paremini tasakaalu viia. Kaebuse esitaja jäi selle möönmisega rahule.

*Mitmed Põhja-Tallinna elanikud venekeelse AK kohta: halvustav kajastus; eksitamine.

Mitu Põhja-Tallinna elanikku kaebasid 7.04.2017 venekeelses AK loo peale süstlavahetuspunkti loomisest Sitsi tänaval. Tekstis ütleb loo autor, et mõned avalikust koosolekust osavõtjad olid alkoholilõhnadega ja rääkisid kõrgendatud toonil. Seepeale näidati konkreetset kodanikku, kelle sõnul oli ta aga kaine ning vaid väljendas kodanikuna oma vastuseisu punkti loomisele Sitsi tänavale. Mainekahju tuttavate seas, solvav. Nõuab avalikku vabandamist.

Vastus: Kedagi konkreetselt ei halvustatud ega toodud välja kui alkoholilõhnadega isikut. Uudisloo autor ütleb tekstis, et koosolekust osavõtjad olid rahulolematud, mõnedest osavõtjatest tuli alkoholilõhna, vestlus läks kõrgendatud toonide peale. See kirjeldus annab adekvaatselt edasi koosoleku atmosfääri. AK toimetus vabandab, kui keegi võis selles uudisloos halvas valguses paista. See ei olnud toimetuse soov. Samuti ei ole kedagi konkreetselt purjusolekus süüdistatud. Juhtum lahendatud.

 

*Ragn-Sells vs teleuudised: valeinfo edastamine, nõue esitada vabandus ja kustutada valeinfot sisaldanud uudislugu veebist.

Ragn-Sells leiab, et ETV Terevisiooni uudistes 5.05.2017 esitati eksitav lugu, mis tugines ajalehes Pealinn avaldatud Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu väitele, et Ragn-Sells lõpetab prügiveo kesklinnas. See ei vasta tõele. ERR peab avaldama uue info ning kustutama eksitava uudise.

Vastus: 5.05.2017 hommikustes teleuudistes refereeritud Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu seisukohad Tallinna uute prügiautode soetamise põhjuste kohta said päeva peale täiendust Ragn-Sellsi juhi Rain Vääna kommentaaridega uudises „Tallinna Jäätmekeskus hakkab ise kesklinnas prügi vedama“ http://www.err.ee/593891/tallinna-jaatmekeskus-hakkab-ise-kesklinnas-prugi-vedama

Uudisloos on nii teksti kui video kujul põhjalikult esitatud Ragn-Sellsi seisukohad Tallinna kesklinna teenindamise edasiste kavade kohta. Eetris oli kokkuvõttev uudistelugu 5.05.2017 õhtul. Eraldi ümberlükkamist vaja ei ole.

*Vikerraadio saate „Käbi ei kuku ...“ külaliste sooline jaotus on paigast ära.

Raadiokuulaja heidab ette, et saates toimub ainult isa rolli väärtustamine, kuna 7.05.2017 seisuga on 15st saatest vaid ühes olnud külaliseks ema, kõigis teistes isa.

Vastus: Tõepoolest on emad selles saates varju jäänud. Ühel meelel Vikerraadio peatoimetajaga, et üks ema 15st saatekülalisest on vähe. Saatesse on lisandunud emasid oma perelugudega.

*ETVs 2017.a. jaanuaris alustanud uus saade Suud puhtaks saab esimestel nädalatel tagasisidena kiitust.

Hooaja jooksul tuleb sisse ka kriitikat, eriti kahe saate kohta:

a) Mitmed vaatajad: Suud puhtaks 5.04.2017 oli ühekülgne, sest tugevalt domineeris Kaur Kenderi ja tema toetajate seisukoht. „Külalised olid valitud nii, et enamik kiitis Kenderi roppusi“ jm etteheited. Hinnang: juhtisin saatejuhi tähelepanu, et esinejate valik oli ühekülgne, mistõttu pall käis palju ühte väravasse. Tasakaalu saavutamise üks vahend on saatejuhi sekkumine, kui näiteks saatekülaline halvustab teist külalist (Kenderi kaaslane prokuratuuri esindaja suunas). Saatejuht selgitas, et paljud kutsutud ütlesid ära, kes oleks võinud esitada Kenderile oponeerivaid arvamusi, seetõttu oli raske tasakaalu saavutada.

b) Rahvusvaenu teemaline saade 17.05.2017. Mitmed vaatajad avaldavad rahulolematust, et eestlastele on solvav, et venemeelsed poliitikud ja avaliku elu tegelased nagu Olga Ivanova ja Dmitri Klenski räägivad ETVs, mida ja kuidas me mõtlema ja tegutsema peaksime. Eestimeelsed vaated kõlasid saates nõrgalt. Poliitikud domineerisid liigselt, kaaperdasid arutelu.

Hinnang: mõned poliitikud muutsid vestluse liiga politiseerituks, osalt meenutas Foorumi saadet (nt Kristen Michali esinemine). Edastatud ETV peatoimetajale arutamiseks.

*Saatejuhtide kohta

a) AK intervjuu peaminister Jüri Ratasega 19.04.2017.

Elav tagasiside vaatajatelt, enamikus kriitiline saatejuhtide ründava tooni suhtes, mida peeti liigselt saatejuhi hoiakut näitavaks. Hinnang: kriitilised küsimused ja küsimuste kordamine on asjakohased, eriti kui vastustega minnakse küsimusest mööda. Intervjuu lõpuosa muutus närviliseks. Saatejuht peaks stuudios säilitama rahulikuma atmosfääri, nii et vaatajale ei jääks muljet põhjendamatult ründavast stiilist ja erapoolikust suhtumisest.

Intervjuu teemade valikul on toimetus vaba; poliitik peab olema valmis vastama ka täiendavatele küsimustele. Struktuuriliselt muutus aga intervjuu laialivalguvaks (pool oli riigieelarve strateegiast, teine pool Keskerakonnaga seotud teemadest). Mitme teemaga intervjuu sobib näiteks spetsiaalsesse intervjuusaatesse; uudistesaates võib mitme teema korraga käsitlemine kaasa tuua fookuse hägustumise. Ka ERRi Hea Tava näeb ette, et intervjuu ei tohi tekitada tunnet, et saatejuht valib poolt või ründab intervjueeritavat liigselt.

b) R2 Olukorrast riigis saatejuhtide omavaheline kemplus, jaanuar-veebruar 2017. Mitmed kuulajad heidavad ette, et saadet on raske jälgida, sest kaks saatejuhti räägivad ühekorraga, vaidlevad isiklikul pinnal, mis ei aita kaasa teemade käsitlusele. R2 peatoimetaja ja ajakirjanduseetika nõunik on juhtinud saatejuhtide tähelepanu. Saade on muutunud jälgitavamaks.

*Ajakirjaniku/saatejuhi huvide konflikt

a) ERRi ajakirjaniku/saatejuhi esinemine kommertsreklaamides võib tekitada ajakirjanikul huvide konflikti, kui ta antud valdkonna teemasid kajastab. Ajakirjanik peab tagama, et tema sõltumatus ei oleks kahtluse alla pandav. Kommertsreklaamides esinemisest tuleb hoiduda. 2017.a. jaanuaris esines näiteks Raadio 4 toimetaja kommertsreklaamis. Raadio 4 peatoimetaja selgitas, et ajakirjanikuga on vesteldud sellise praktika lubamatusest.

b) Konflikt saatejuhi eri rollide vahel. Kui ERRi poliitikasaate saatejuht töötab riigiametnikuna, võib tekkida huvide konflikt sõltumatu vaatleja ja riigiametniku positsioonide vahel (alates 1.06.2017 on Vikerraadio saate „Samost ja Rumm“ endine saatejuht Hannes Rumm ametis välisministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni nõunikuna). Seetõttu ei ole ministeeriumi kommunikatsiooniametniku osalemine avalik-õigusliku kanali poliitilises jutusaates püsiva osalisena sobilik. See rikub muljet ajakirjanduslikust sõltumatusest, mida ERRi saadetelt on alust eeldada. Rumm lahkus saatejuhi kohalt 4.06.2017 saates.

*Keeleküsimused

a) Sinatamine eetris Tagasiside auditooriumilt ja majasisesed tähelepanekud selle kohta, et saadetes mõjub mõnikord häirivalt põhjendamatu sinatamine. Ajakirjanduseetika nõunik ja keelenõustaja on soovitanud võimalusel kasutada teie-vormi, et tagada saatejuhi sõltumatut hoiakut.

Rohkem on sinatamise ja liigselt informaalse suhtlusstiili osas tähelepanekuid Vikerhommiku saatejuhi Taavi Libe kohta (just vaadeldava perioodi alguses; edaspidi paranes). Informaalse stiiliga seoses on oluline tagada, et ERRi raadiojaamad oleksid omavahel eristuvad.

ERRi Hea Tava dokumendi järgi tuleks intervjueeritavaga kasutada teie-vormi, välja arvatud erandid. Üldreegel on „teie“. Erandeid võiks olla senisest vähem.

b) Võõrsõnade liigne kasutamine, hääldusprobleemid (võõrnimed, eriti vene omad). Setumaa või Setomaa jms. Keeleküsimused edastatud keelenõustajale, kes teemaga edasi tegeleb.

VARIA

*AK uus stuudiokujundus häirib ja segab uudiste jälgimist, ilmateade halvasti loetav, kaebused alates uuenduse algusest 13.02.2017, raugevad aprillis 2017. Toimetus viib kujunduses ellu muudatusi ja kohandusi.

*Vastukajad vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtu ja kontserdi kajastamisele ETV-s 24.02.2017. Etteheiteid kätlemise teleülekande kohta (kaamerate arusaamatu paigutus, mis ei lubanud inimesi näha), ka aastapäevakontserdi halva heli kohta. Üldiselt rahulikumad reaktsioonid kui mitmel varasemal aastal.

*Teletehnilised küsimused.

a) Jätkuvalt subtiitrite probleem (tõlkesubtiitrid filmidel kadunud; mittesoovitud pealelugemine; probleemid ainult ETVga, mitte kommertskanalitega). Soovitatud puldist seadete muutmist või teenusepakkujalt info küsimist. Selgitatud, et digitelevisiooni valitavate subtiitritega võib olla vastuvõtuprobleeme.

b) Interneti kaudu telesaadete vaatamise probleemid: miks ei saa kõiki saateid veebist järgi vaadata (nt Poirot’ sarja osa jt)? Vastus: autoriõiguste piirangud.

*Regulaarsed isikuandmete eemaldamise palved ERRi veebiväljunditest on saanud lahenduse (jäänud rahuldamata või muudetud teatud osa materjalist).

*Ennetus ja nõuanne

Jooksev tegevus: ajakirjanduseetika nõunik juhib tähelepanu ajakirjanduseetilistele riskidele. Üldistavad nõuanded ajakirjanduseetiliste olukordade lahendamisel, kuid mitte sekkudes konkreetsete lugude ettevalmistamisse. Ajakirjanduseetika nõunik saab hinnata avaldatud materjale.

Tarmu Tammerk

ERRi ajakirjanduseetika nõunik

meediaeetika@err.ee


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar